Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Locke essee inimarust ; Bacon uus Organon,meetod,selgitus iidolite juurde". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
bacon, locke, baconi, organon, iidolid, aforism, pargi, vaimus, organoni, loodusele, riistade, alluma, vaatlus, meelte, pööra, pargis, uurima, luiged, hommikul, kõigepealt, arule, saavutame, tajumise, meeltega, selgitus, organum, ladinakeelne, 1620, vastandab, tavaks, uurimisel, teooriatest, loota, raiskamine, alustama, milleski, homme, näidenditeJohn Locke Teine raamat ideedest, esimene peatükk, paragrahvid 1 8 Locke räägib oma kirjutises ideedest üldisest ning arutleb nende päritolu. Põhiideeks on Locke väide, et inimese ideed ei ole kaasasündinud, vaid need pärinevad kahest allikast aistmisest ja reflektsioonist. Locke ütleb, et need on ainukesed teadmise allikad, kust on pärit meie ideed, mis meil on või mis meil loomulikul moel olla võivad. Inimese ideede rikkus sõltub sellest, kui mitmekesised ideed teda ümbritsevad ja kui palju neist ta reflekteerib. Põhiargumendid: 1. Locke ütleb, et kõik ideed tulevad aistmisest ja reflektsioonist. Ta samastab vaimu valge paberiga, millel pole ainsatki kriipsu ehk teisisõnu sellel vaimul puuduvad ideed
Baconi õpetus meetodist: õige induktsioon 1. Afroismid I-III. Millisena näeb Bacon looduse ja inimese vahekorda (iga afroism esitab selle vahekorra erinevast küljest)? Inimene on looduse osa ning seega saab inimese võimuses olla ainult looduse avastamine. Ta saab loodusest nii palju aru kui palju on ta loodust mõttega vaadelnud. Selleks, et loodust rohkem avastada on inimesel vaja riistu ja vahendeid, kuid need vahendid on kasulikud ainuüksi siis kui need on loodud läbi mõeldes
LOCKE Essee inimarust II, 1, 1-16 1) Mis seab väljapoole kahtlust et inimeste vaimus on erinevad ideed? Väljapoole kahtlust seab see, et iga inimene mõtleb ning ta on sellest teadlik. Keegi ei saa olla mõtlemata, nii, et ei ole peas ühtegi mõtet või ideed. See näitabki, et meie vaimus on erinevad ideed, mida me tahame endast välja tuua või teistele näidata. 2) Mis mõttes on inimese vaim tühi (valge paber)? Milline osa on ideede tekkimisel täita ettekujutusjõul? Kust tuleb meie teadmise materjal? Inimese vaim on tühi, kui tal ei ole peas ühtegi mõtet ega ideed. Nagu näiteks on inimese vaim tühi sündides. Ettekujutusjõuga saab luua ideid. Kui inimene mõtleb midagi välja, mida pole tehtud või mida ta tahaks just sellel hetkel teha või luua, siis ta
Francis Bacon 1561-1626 Peamised teosed: Instauratio Magna (Suur taasalustamine) Uus Organon. Pidi esitama uue meetodi, millega teadus alustaks otsast peale. Metafüüsikud on nagu ämblikud, kes koovad imepärase võrgu niididst, mis tuleb neist endist. Empiirikud on nagu sipelgad, mis tassivad kokku suuri hunnikuid faktilist materjali, ilma et nad oskaks seda korrastada. Tõelised teadlased toimivad nagu mesilased, kes jagavad oma varud valmis kärgedesse, mille konstruktsioon on läbimõeldud. Nova Atlantis Iidolite õpetus F
Selle teksti eesmärk on inimestele selgitada kuidas saab liigitada meie mõtlemist ja kust pärinevad meie mõtete ehk ideede algallikad. Samuti millal ja kuidas me oleme võimelised ühest või teisest allikast saama oma vaimu uusi ideid ning milleks neid üldse vaija on. Autor arutleb võimalikuse üle unes mõelda ehk kas on võimalik vaimne tegevus ilma tulemuse säilitamiseta. Samuti arutleb Locke selle üle, et kui hing siiski mõtleb ilma, et me ärkvel olles seda mäletaksime, kas siis magav ja ärkvel olev inimene on ikka üks ja seesama isik. 1. Selle, et inimene omab vaimus erinevaid ideid seab väljapoole kahtlust see, et inimene on teadlik sellest, et kui ta mõtleb, siis ta aju tegeleb ideede töötlemisega ning selleks, et ideid töödelda peavad nad meie mõistuses omales olema. 2
7. Väljastpoolt ideede rohkus oleneb objektidest, millega kokku puutuvad ja kui mitmekesised need objektid on. Seestpoolt tulenevate ideede rohkus oleneb oma vaimu tegevustest ja palju uurib inimene oma mõteid. 8. Inimesel on raske vaimu abil teadlikuks saada, kuna harva mõeldakse, mis toimub nende sees. Tavaliselt hoitakse tähelepanu välistel aistingutel ja inimese tegevused ei tekita piisavalt sügavaid muljeid. Bacon - Uue Organoni Sissejuhatus Probleem on aru kasutamine, inimesed on kinni oma igapäevaharjumustes ja kindlates tajumistes. Hoopiski oleks vaja mõttetööd, mis haaraks rohkem, kui etteantud ideed. Selline aru kasutamine aitab meid tööga loodus. Ideed kinnitab ajalugu, kui mehhaanilise töö teostamiseks leiutati masinad. Selleks, et midagi saavutada tuleb varem loodud mõtteid täiendada, juurde ideid lisada. Lisaks ei pea kõik inimesed hakkama kaugemate asjade juurde tungima, kui rohkem sobib leiutiste
aistimine ehk välised ideed, mis tekivad meelelisel kokkupuutel, ja reflekteerimine, mis tekib väliste ideede sisemise meelega töötlemisel. Selles, et need on ainukesed inimteadmise allikad, saab veenduda vastsündinud lapsi jälgides. Inimese ideede rikkus sõltub sellest, kui mitmekesised ideed teda ümbritsevad ja kui palju neist ta reflekteerib. Küsimused: 1) Selle seob väljaspoole kahtlust see, et iga inimene on teadlik oma mõtlemisest ja mõtlemise suunatusest vaimus olevatele ideedele. Vastasel juhul poleks ju mõtlemine võimalik, kui poleks ideid, sest siis poleks millegi üle mõelda. 2) Vaim on tühi, see tähendab, et seal puuduvad inimese sündimisel ideed. Ideede saamiseks on tarvis aistimist või reflektsiooni: ideed ei teki iseenesest ega ole kaasasündinud. Ettekujutlusjõud mitmekesistab algseid ideid, muutes ühed ja samad välised ideed iga inimese jaoks omapäraseks. Tänu ettekujutlusjõule mõtlevad kõik inimesed erinevalt
LOCKE Essee inimarust 1) Mis seab väljaspoole kahtlust ,et inimeste vaimus on erinevad ideed? Selle, et inimese vaimus on erinevad ideed seab kahtluse alla see, et inimene teab kui ta mõtleb, kuid ta saab mõelda ainult siis kui ta ajus on olemas mingid ideed, mida ta töötleb enda ajus. 2) Mis mõttes on inimese vaim tühi (valge paber)? Milline osa on ideede tekkimisel täita ettekujutusjõul? Kust tuleb meie teadmise materjal? Kui inimene sünnib siis tema vaim on tühi kui valge paber, kuna me pole veel midagi kogenud. Inimene saab teadmisi põhiliselt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku halduse instituut Filosoofia õppetool BACONI IIDOLITE TEOORIA Juhendaja: Lektor Margus Mägi Tallinn 2011 Sissejuhatus Francis Bacon, esimene St Albansi vikont, Verulami parun (22. jaanuar 1561 9. aprill 1626) oli Inglise filosoof, riigimees ja esseist. Bacon oli pärit mõjuvõimsast perekonnast. 23- aastasena sai ta parlamendiliikmeks, lootes poliitilisele karjäärile. Bacon sai tuntuks juristina mitmes kuulsas kohtuasjas. Ta ei saavutanud kuninganna Elizabeth I soosingut, kuid kuningas James I valitsemisajal õnnestus tal saada suurpitsati hoidjaks (1617) ja lordkantsleriks (1618). Õigusfilosoofina propageeris Bacon tingimusteta kohustust suverääni ees. Filosoofina püüdis Bacon selgitada teadmiste omandamise printsiipe
Bruno Meder, 120636IAPB13, Filosoofia kodutöö nr 3 25.10.2012 / 10:00 BACON. NOVUM ORGANUM Põhiidee: Bacon oma Uue Organoni sissejuhatuses seab kahtluse alla, kas aristotellik loogika on ikka see, mis aitab rohkendada teadmisi ning arvab, et inimõistuse arendamiseks tuleks kasutusele võtta uus meetod. Suurt tähelepanu pöörab autor ka sellele, et inimene on oma mõistuse arendamiseks hõivatud igapäeva elust ja liialt kinnistunud oma iidolitesse, kelle saavutused on justkui viimane tõde ning see-tõttu pole vajadust ka ise mõtlemisele - edasi arenemisele. Artikli kokkuvõte-analüüs:
Allikas: Indrek Meos. Uusaja filosoofia. Tallinn, 2000 1) Bacon ei rikastanud teadust konkreetsete tulemustega2; 2) tänu kirjanduslikule andele suutis ta oma mõtteid nii Sisukord väljendada, et paljud hakkasid kõnelema tema suurest rollist
Kodutöö III Essee inimarust John Locke 1.) Selle, et inimese vaimus on erinevad ideed seab väljapoole kahtlust see, et iga inimene on teadlik sellest, et ta mõtleb ning sellest, millega tema vaim mõtlemise ajal tegeleb. See millega ta tegeleb ongi idee. 2.) Inimese vaim on tühi (valge paber) selles mõttes, et temas ei ole midagi enne kui tulevad kogemused. Ta saab oma tohutu ideede varamu, arutluse ja teadmise kogu materjali läbi enda kogetud asjade (kogemuste). Kogemustel põhineb kogu meie teadmine ja sealt ta lõppude lõpuks tuleneb
JOHN LOCKE ESSEE INIMARUST (kokkuvõte) 1. Ideed on mõtlemise objekt. Iga inimene on teadlik, et ta mõtleb ja, et ta tegeleb selle käigus vaimus olevate ideedega. Lihtsad ideed, väidab Locke, sobivad täielikult kokku asjadega. Üldtunnustatud õpetuse kohaselt on ideed kaasasündinud, kuid palju hõlpsamini nõustutakse, et ideed tulenevad kogemustest. 2. Kõik ideed tulevad aistimisest ja refleksioonist. Meie kogu teadmine, meie arutlusvõime ja ideed tulenevad kogemustest. Meie endi sisemine ning väline vaatlus ning tajumine moodustab terve meie ideede kogumiku. Locke võtab ilma vähimagi nurinata omaks traditsioonilise ettekujutuse aru passiivsusest. 3
Popper "Teadmised ilma autoriteedita" Locke "Essee Inimarust" Popper kirjutab oma essees "Teadmised ilma autorideedita" teadmiste allikatest, esitades vastuväiteid empiristide arusaamale, et teadmiste allikaks on vaatlus. Essee põhiidee on,et teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas. Teadmiste otsingul ei tasu pärida teadmiste allikate järele vaid tuleb uurida, kas esitatud väide on tõene ja kooskõlas faktidega. Inimestel tasuks algseima teadmisteallika ideest loobuda
Locke: ,,Essee inimarust" 1) Inimese vaimus on kahte eri liiki ideid. Esimesi neist saab väljendada sõnadega, need ideed saadakse meelte teel ja sinna kuulub näiteks erinevate objektide ja nende omaduste tajumine ja mõistmine. Selliste ideede hulka kuulub näiteks visuaalselt omandatav inimese purjus-olek või teiste meeltega tajutavad ideed näiteks magusus. Teist liiki ideed on meie enda poolt loodud. See juhtub siis, kui vaim hakkab välistest objektidest saadud ideede vahel seoseid looma ja nendega tegelema
oma mütoloogiad, kõik olid erinevad, aga seletasid samu nähtusi. Hakkas tekkima müütide konkurents ja siis arvatakse, et sellises olukorras tekkis alternatiivne seletus. Esimene koolkond – Mileetose koolkond. Thales oli esimene filosoof (u 630 – 570), tema hakkas arvama, et alguses oli lihtsalt vesi ja seda peetaksegi filosoofia tekkeks. Müütide aasemel leiti loodusega seletatav maailma algus. Mileetose koolkonna filosoofid – loodusfilosoofid. 2. Francis Baconi elu ja filosoofia (1561 – 1626) -> üleminekuaja filosoof (keskaeg on lõppenud ja uusaeg alanud) Uusaja esimene filosoof on Descartes, Bacon on teenäitaja Renessansiaeg on möödunud, avastas inimese ja tema loomingulisuse, hakati tähele panema, et inimene suudab oma mõistusega maailma muuta. Baconi arvates on 3 tähtsaimat leiutist püssirohi, kompass ja trükikunst – inimese poolt välja mõeldud leiutised, mis muutsid maailma. „Teadmised on jõud!“
Ideaalne on ühiskondlik omand ja isiklik huvi, mis kokku teevad ühiskondliku huvi. Töökohustuseks 6 tundi, ülejäänud aeg enesetäiendamiseks. Empirism Filosoofiline tunnetus: teoreetiline suund, mis peab tõsikindlate teadmiste allikaks kogemust. Teaduslikel vaatlustel, katsetel, faktidel põhinevat tunnetust. Alahindavad abstraktse mõtlemise osa tunnetusprotsessis. Eelkäijateks olid stoitsistid, epikuurlased ja nominalistid. 17. saj. esindajateks Bacon, Hobbes, Locke. Francis Bacon Inglise filosoof. Uusaja materialismi ja eksperimenteeriva teaduse rajaja. Baconi loodusfilosoofia eesmärgiks on tõepärane looduse tunnetamine, et selle kaudu saavutada ülemvõimu looduse üle. Tõetunnetuse lähtealus on loodustunnetus. Selleks, et mõista elu tõelisust, peab inimene vabanema pettekujutlustest(=iidol), mis takistavad teda tõe tunnetamisel. Tema teooria järgi olid soo, koopa, turu ja teatri iidolid. 1
Esimeses meditatsioonis rakendab Descartes metoodilist kahtlust. Ta kahtleb tunnetuse printsiipides, millele tuginevad kõik tema senised tõekspidamised. Kõigepealt jätab ta kõrvale kõik arvamused, mis on saadud meelte vahendusel. Seejärel jätab ta kõrvale aritmeetika, geomeetria ja teiste sääraste teaduste tulemused, mis tegelevad üldiste asjadega, sest on mõeldav, et jumal (või pigem kuri vaim) võiks teda neis asjus petta. Bacon: (1561-1626) 19) nelja iidoli lühiiseloomustus ja nende erinevus (tuua iga iidoli kohta vähemalt üks näide, turuiidoli puhul kaks) Iidolite õpetus - mõistuse peab vabastama teda alatasa ähvardavatest eksimustest (iidolitest). Idola tähistab väärkujutusi, eelarvamusi mis segavad maailma. Iidoleid on nelja liiki: sugukonna e. hõimuidolid - Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel endal, ja inimeste hõimul ehk sool enesel (eksiarvamused, mis on omased inimsoole
KÜSIMUSED LOCKE Essee inimarust II, 1, 1-16 1) Mis seab väljaspoole kahtlust et inimeste vaimus on erinevad ideed? Kuna vaim tgegeleb ideedega mõtlemise ajal, siis see seabki väljaspoole kahtlust et inimese vaimus on erinevad ideed, sest iga inimene on teadlik oma mõtlemisest. 2) Mis mõttes on inimese vaim tühi (valge paber)? Milline osa on ideede tekkimisel täita ettekujutusjõul? Kust tuleb meie teadmise materjal?Inimese vaim on tühi, kui tal puuduvad ideed.Ettekujutusjõul on ideede tekkimisel suur roll, sest täidab vaimu mitmekesiste ideedega.Meie teadmiste materjal tuleb kogemustest, millel põhineb kogu meie teadmine.
Äärmuslik realism väidab, et universaalid on olemas, kuid nad eksisteerivad konkreetsetest asjadest eraldi (sarnane Platoni ideede maailmaga, kus on olemas nii õuna idee, kui ka materiaalses maailmas eksisteeriv õun). Mõõdukas realism väidab, et universaalid on olemas ja eksisteerivad asjades enestes (mõõdukas realism põhines Aristotelese väidetel, mille kohaselt asja idee eksisteerib ainult asjas endas). 31. Selgitage, milles seisnevad Francis Baconi seisukohalt sugukonnaiidolid. Tooge näiteid. Sugukonnaiidolid seisnevad selles, et inimene näeb loodust endasarnasena ja rohkem korrapärasena kui see tegelikult on. Teiseks on inimesele iseloomulik märgata enda arvamust kinnitavaid fakte, jättes vastupidist arvamust kinnitavad faktid kahe silma vahele. Näiteks võib tuua selle, kuidas inimesed usuvad halbadesse ennetesse. Kui must kass läheb üle tee, siis juhtub mingi õnnetus
Äärmuslik realism väidab, et universaalid on olemas, kuid nad eksisteerivad konkreetsetest asjadest eraldi (sarnane Platoni ideede maailmaga, kus on olemas nii õuna idee, kui ka materiaalses maailmas eksisteeriv õun). Mõõdukas realism väidab, et universaalid on olemas ja eksisteerivad asjades enestes (mõõdukas realism põhines Aristotelese väidetel, mille kohaselt asja idee eksisteerib ainult asjas endas). 31. Selgitage, milles seisnevad Francis Baconi seisukohalt sugukonnaiidolid. Tooge näiteid. Sugukonnaiidolid seisnevad selles, et inimene näeb loodust endasarnasena ja rohkem korrapärasena kui see tegelikult on. Teiseks on inimesele iseloomulik märgata enda arvamust kinnitavaid fakte, jättes vastupidist arvamust kinnitavad faktid kahe silma vahele. Näiteks võib tuua selle, kuidas inimesed usuvad halbadesse ennetesse. Kui must kass läheb üle tee, siis juhtub mingi õnnetus
muutu. Majade tagastamisel lepiti kokku, et kui remondi käigus ehitati ümber rohkem kui 50% majast, siis see pole enam sama maja (igaks juhuks püüame siinkohal mitte täpsustada kuidas seda protsenti arvutada ...). 3. Isiku samasus e. personaalidentiteedi probleem. Kokkulepe siin ei aita. Siin puutume kokku subjekti teadvuse mõistega, kusjuures peame arvestama, et teadvusi (mentaalseid maailmu) ei saa ei mitmeks lõhestada ega ka kokku sulandada. John Locke (1632-1704) vastas personaalidentiteedi probleemile isiku samasuse tunnustega: isiku määravad mälupildid ja assotsiatsioonid. R. Nozick'i (1938) reduplikatsiooni paradoks. A. C. Swinburne (1837-1909): Isik on sama, kui tal on sama hing. Võib osutuda, et küsimus hinge olemasolust ja olemusest võib osutuda praktiliseks probleemiks pärast teleportatsiooni kasutuselevõttu ... OLEMISE PROBLEEM Mis on tingimus, et võib öelda, et miski pigem on olemas, kui teda ei ole? Kui ei taju,
Monadoloogia põhiteesid on fantastilised ja tunduvad järsku eritatuna täiesi meelevaldsed. Tegelikkus koosneb ühikutest, üksikutest individuaalselt eksisteerivatest osakestest. Inimene on ilmselt monaad. On ühik, on subsants ega koosne teistest substantsidest. Monaadid moodustavad astmestiku. Nad on oma võimetelt erinevad, oletemata, et neil on põhimõtteliselt ühesugused, hingelise algupäraga põhivõimed. Igal monaadil on talle omane vaatenurk, mis võib ajaga muutuda. John Locke mõistus on sündides puhas tahvel. Mõistus on valge paber, ilma ühegi tähemärgita, ilma ideedeta. Inimene hangib teadmisi reaalsust vaadeldes. Teadmised ei ole sünnipärased ega inimesse valmis kujl asetatud. Inimese mõistus on puhas tahvel- tabula rasa, millele kogemus joonistab oma märgid. Mõistus on sündimisel tühi ja alles kogemus varustab selle sisuga- see ei ole jumaliku ehitusmeistri poolt eelnevalt täidetud kapp, millisena inimese mõistust nägid Lockei õpetajad
Esitas jumala olemasolu loogilise ,,tõestuse": maailm on seletatav esmase organisaatori kaudu. See ,,tõestus" pole aga kooskõlas iseorganiseeruva looduse ja kosmosega. RENESSANSS(14.16. sajand) Usk jumalasse asendus usuga inimesse. Vaimne murrang. Tuldi tagasi antiikkultuuri juurde. Jumala asukoht muutus looduse keskseks. UUSAJA FILOSOOFIA (XVII-XX sajand) Saab alguse Inglismaalt seoses tööstusliku pöördega. Algusega on kõige tihedamalt seotud Francis Bacon. Kõikidele nähtustele ja asjadele hakati vaatama kasusaamise pilgu läbi. Mis on hea, see on ka kasulik (ja vastupidi). Filosoofia põhiküsimuseks sai "Mis on tunnetuse lähtealus? (kas matemaatiline teooria või teaduslik eksperiment?). EMPIRISM -- tõsikindlate teadmiste allikaks on EKSPERIMENT. RATSIONALISM -- tunnetuse aluseks on MATEMAATIKA ja FORMAALNE LOOGIKA. SENSUALISM -- tunnetuse allikaks on meelte, tajude andmed.
J.Locke - empirismi põhjendus 1) Mis seab väljaspoole kahtlust et inimeste vaimus on erinevad ideed (sellel on kaks aspekti)? Millega ja kuidas põhjendada, et ideed ja märgid ei ole kaasasündinud? Väljaspoole kahtlust, et inimeste vaimus on erinevad ideed, seavad järgmised aspektid: 1. Iga inimene on teadlik, et ta mõtleb (keegi ei saa olla ilma mõtlemata); 2. Inimesed teavad millega nende vaim tegeleb mõtlemise ajal (vaimus olevad ideed). Ideed ja märgid ei ole kaasasündinud, sest need ideed ja märgid mis tekivad meie vaimus, ei saa enne tekkida, kui meil pole kogemusi, millele meie ideed saaksid toetuda. SISU: Inimesed on teadlikud, et nad mõtlevad. Sellest, millest inimene mõtleb tekivad kogemuste põhjal.
SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna ,,väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises". Isiksus Sokratese käsitlus armastusest: armastus
Maailm on kui jõgi, milles voolavad järjest uued veed. Sellepärast võimegi teatud mõttes öelda, et ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda. Nimi ja asukoht jäävad samaks, kuid jões voolavad järjest uued veed. Ka inimene muutub pidevalt: vananemine, uued elamused jne. Igal järgneval hetkel me erineme sellest, kes me olime eelnenud momendil. Tähendab, see "Mina", kes eksisteeris hetk tagasi, enam ei eksisteeri. Siit ka aforism: "Eksisteerime ja ei eksisteeri".Sageli väljendatakse Herakleitose filosoofia põhiseisukohta lausega:Kõik voolab. Sellist ütlust pole Herakleitos ise kirja pole pannud see on talle lihtsalt omistatud. OLEMISE FILOSOOFIA. Zenoni apooriad esitasid väljakutse antiikaja ajamõistele, mis eelda saja lõputut jagatavust ning viisid hiljem matemaatilise analüüsi väljakujunemisele. Olemine on
· Universaalid ja partikulaarid · Universaalid (universalis üleüldine) on abstraktsed objektid: omadused, suhted, arvud · Partikulaarid (particula osake) on konkreetsed objektid · Kaks peamist koolkonda: realistid (realis aineline, tegelik) objektiivselt eksisteerivad ka universaalid; nominalistid - (nominalis nimeline) objektiivselt universaalid ei eksisteeri (Pierre Abelard nt) BACON · Francis Bacon (1561-1626), inglise filosoof, vastandas end keskaja mõtlejatele, peateos "Uus organon" · Teaduste üldseis on B arvates kurb, soodsaid aegu vähe (2500 aastast soodsaid 600); teadlastel pole olnud meetodit avastuste tegemiseks; liiga palju on autoriteete kummardatud (skolastika) · B arvates lähtuvad teadmised a) ilmutusest või b) meelelisest kogemusest. Hinge võimete alusel jagas ta i · Inimmõistuses segavad tunnetust nn iidolid või viirastused
John Locke Essee inimarust Kokkuvõte Oma essee esimeses osas käsitleb John Locke küsimust, kuidas jõuab inimene oma vaimus erinevate ideedeni. Oletades, et inimese vaim on puhas valge paber, siis kogu oma ideede varamu,arutluse ja teadmise materjali saab ta läbi kogemuste, sest sellest tulenebki kogu teadmine. Tema sõnul võib jaotada ideede lähteallikad kaheks : oma ettekujutluse asjade omadustest (värv,materjal jm) saame läbi meelte tajumuste ning neid materiaalseid asju nimetab autor aistimiseks. Kui meie vaim tegeleb ideedega ja hing nende üle ,,arutlema"
ajalugu, keel. Inimese harituse kraad kujuneb ühtlasi tema moraalse kvaliteedi mõõdupuuks. Renessanssi aegse Itaalia filosoofia on mõjutatud Platoni ja Plotinose taasavastamisest. Nende tundmise toob Itaaliasse kreeka õpetlane Plethon. Keskaegsest nominalismist alguse saanud arengud leiavad siin oma lahenduse. Parooliks kujuneb põhimõte: Filosoofia olgu eelkõige loodusteadus. Humanism on moodsa loodusteaduse hälliks. Filosoofia omandab ilmalikud jooned. 2. F. Baconi idolad Inimmõistuses on palju sellist, mis takistab tunnetamist, moonutades seda nagu kõverpeegel moonutab kujutist. Ta nimetab selliste moonutuste põhjusi iidoliteks (kr. eidolon kujutis, viirastus, iidol). Ta leiab, et iidoleid on nelja liiki: 1) Idola tribus ehk sugukonnaiidolid on omased kõigile inimestele. Inimene eeldab looduses rohkem korrapära, kui seal tegelikult on ning vaatleb loodust sarnaselt inimesega, omistades loodusele näiteks tahtmisi ja kavatsusi.
· tugineb mõistuse abil töödeldud faktide kindlale vundamendile. · järeldub ilmselgetest printsiipidest - nagu matemaatikas järeldub iga teoreem aksioomidest. Descartes'i arvates erineb loom inimesest sellepoolest, et · looma keha on vaid keeruline masin, inimese keha on aga elusorganism. · loom on vaid keeruline masin, inimesel on aga lisaks kehale ka hing. · loom mõtleb konkreetselt, inimene suudab ka abstraktselt mõelda. John Locke eristas intuitiivset, demonstratiivset ja meelelist tunnetust. Millist liiki tunnetusel põhinevad (Locke'i arusaama kohaselt) järgmised teadmised? · Kolmnurga sisenurkade summa = kahe täisnurgaga demonstratiivne tunnetus · Neli on suurem kolmest intuitiivne tunnetus · Hetkel on minuga ühes ruumis veel 2 inimest meeleline tunnetus John Locke eristas kahesugust kogemust välist ja sisemist
meie kehast. Meie teadmised hingest on suurema kehtivusega, kui teadmine kehast. Hing on ka ilma kehata see, mis ta on. Hing mõtleb ka unes ja loomulikult on hing primaarne. Kus hing annab kehale käsklusi? Descartes väitis, et hing puutub kehaga kokku käbikehas (ajus). Toob filosoofiasse sisse üksiku inimese hinge nim. ,,mina" subjektiivse mõjutuse. See mõte on mõjutanud ja tänapäeva filosoofiat. 9 Empirism John Locke 1. sünnipäraste ideede kriitika teadmiste sünnipärasus saab kehtida nende üldisel kehtivusel, kuid me teame, et meie Jumalast pole miljonitel inimestel aimugi (nt Aafrikas, Ladina-Ameerikas). Ka laps saab enne aru, mis on magus ja mis hapu, kui loogika seadust, et ei saa olla ja mitte olla üheaegselt. Järelikult on vaid kaks võimalust, kas kõik teadmised on sünnipärased või ei ole neist seda ükski. 2
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
annaabi.ee 
