(,,Sügisemaru") Kuid teemaks ei ole ainult aastaaegade luuletused. Mõlemate kogutud luuleteostes leidub ka palju looduses pesitsevatest saladustest ja iludest. Seda kõike saab nautida maal, kuskil väljas linnast. Sealt tulebki Marie Underi armastus looduse vastu, kuna aastaid tagasi elati enamjaolt siiski pigem maal. Kõige kaunimaks muudab looduses hääled, eriti linnulaul. ,,/ Laula, laula / oma lühikest laulu, / heida, heida / heledat häält./" (,,Laululind") Sel ajal oli ka probleemiks juba maakera säästmine ja selle mitte reostamine, kuid iga aastaga on järjest hoolimatuks muututud. Inimesed muudavad laisaks ja ei viitsita teha natukenegi midagi, et meie maakera päästa täieliku hävingu eest. ,,/ Pidage, härrad! Maakera ei hinga enam! / Maakera süda ei tuks! / Maakera silmade laup kustund! /" (,,Maakera on mürgitet")
NIMISÕNA+NIMISÕNA Kokku nimetavas käändes või lühenenud tüvega nimisõna kirjutatakse järgmise nimisõnaga kokku. nt inimhääl (inimese hääl) Kokku nimisõna ainsuse omastav järgmise nimisõnaga kokku, kui sõna näitab liiki ja vastab küsimusele 'missugune?' nt liivakast, veetilk, linnulaul, tõmbetuul, kommikarp. Lahku nimisõna ainsuse omastav järgmisest nimisõnast lahku, kui esimene sõna näitab kuuluvust ja vastab 'kelle?', 'mille?' Lahku kirj. mõnes muus käändes olev nimisõna järgmisest nimisõnast lahku. nt kullast kett, sokolaadist kook. OMADUSSÕNA+NIMISÕNA Lahku harilikult kirjutatakse omadussõna järgnevast nimisõnast lahku. Kokku siis kui tekib uus mõiste. nt.. hapu koor - hapukoor ARVSÕNA+ARVSÕNA Kokku eelneva arvsõnaga kokku -teist, -kümmend, -sada.
Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Hiljem oli ta lühikest aega õpetaja Valgamaal Lõvel (1940) ja Kärstnas (1944). Teosed 1913. aastast avaldas ta ajakirjanduses miniatuure, dialooge, vesteid, hiljem arvukalt värsse, jutustusi ja novelle. Ta äratas tähelepanu mulgi murdes luulega. Ta avaldas luulekogud "Mulgimaa" (Tartu, 1919), "Inimen" (Tartu, 1925), "Tõus ja mõõn" (Tartu, 1931), "Kolletuspäev" (Tartu, 1934), "Mälestuste maja" (Tartu, 1936) ja "Linnulaul" (Tartu, 1937), novellikogud "Kuldblond neitsi" (1925) ja "Roheline sisalik" (Tartu, 1925) jm. Kujundirikkais ja humoorikais luuletustes kasutab H. Adamson tihti murdekeelt. Kirjutanud ka esperanto keeles. 1928. aastal ilmus lapsepõlvemälestusraamat "Kuldsel elukoidikul". Hiljem on avaldatud luulekogud "Kolm pilku" (Geislingen, 1947), "Kogutud luuletused" (Stockholm, 1963) ja "Luuletused" (Tallinn, 1965) sarjas "Väike luuleraamat", "Vikerkaar ja vari"
neetimine Puidutööpingid; äike 120 Valulävi Elektrikitarr 110 Kuulmiskahjustused Suruõhuhaamer 100 Rong, linnaliiklus tipptunnil, 90 Niagara juga Treipink 80 Keskmine tänavamüra 70 Kodumasinad 60 Pideva mõju puhul mürastress Auto 50 Keskmine linnulaul 45 Helitugevuse lubatud ülempiir elamupiirkonna puhkeväljakul Keskmise valjusega kõne 40 Helitugevuse lubatud ülempiir eluruumides päeval Ametiruumi taustmüra 30 Helitugevuse lubatud ülempiir eluruumides öösel,
Mulle meeldib Eestis elada Kõige suuremaks teguriks, miks mulle meeldib Eestis elada, on kindlasti see, et siin elavad minu pere, sõbrad ja tuttavad, kes on lahutamatu osa minu elust. Kui nad ei oleks kasvanud Eestis, poleks nad just need inimesed, kes nad hetkel on. Eestis on ka ilus puutumatu loodus metsad, rabad ja linnulaul. Eesti on väga turvaline koht elamiseks, kuna siin ei ole looduskatastroofe tsunamisi, maavärinaid, tornaadosid ja vulkaanipurskeid, mis hävitavad mujal maailmas inimeste kodusid ja võtavad mõnikord isegi nendelt elusid. Meil esineb ainult tugevamaid tuuli, mis rebivad majadelt katuseid ja murravad puid. Samuti ei esine meil mürgiseid putukaid ega ohtlikke loomi. Meil on väga palju vaatamisväärsusi, mis meelitavad ligi turiste kõigist maailma jagudest
Minu pere ja ühiskonnaelu valdkonnad Igaüht meist ümbritseb mingisugne ühiskond. Koolis ümbritseb õpilasi õpetajad, töötajaid tööl teised töötajad ja tänaval jalutades ümbritsevad meid teised inimesed. Kas ühiskond on alati mingi kindel inimgrupp? Ei pea olema. vahel on meid ümbritsev ühiskond lihtsalt mets ja linnulaul. Millist rolli mängin mina ühiskonnas? Kes moodustab minu ümber kõige lähedasema ühiskonna? Selleks grupiks võin ma lugeda enda perekonda. Iga päev, hommikust õhtuni, puutun ma kokku oma perekonnaga. On olemas ema, kes teeb mulle süüa ja isa, keda ma aitan igasugustes abitöödes. Teise olulise grupi minu ümber moodustab kool. Tänapäeval ei kujutaks ma enda elu ilma koolita ettegi. Vähemalt praegusel ajal, mil töökohta on raske leida ja et seda saada, on
vabadel hetkedel lõõgastuda. Iga erinev muusikapala loob erineva meeleolu ning tekitab minus teistsuguseid tundeid. Kõikide tegevuste juurde kuulub isemoodi muusika: trenni tehes kuulatakse tempokat muusikat, õppides ning lugedes kuulakse tavaliselt rahulikku muusikat, tantsida ja laulda võib aga iga viisi järgi. Muusika pole ainult see, mida saab instrumentidega teha, see on kõikjal me ümber looduses. Linnulaul, tuule vilin, vee kohin ning kõik muud loodushääled on omal viisil muusika kui sa vaid oskad seda kuulata. Heliloojad saavad tihtipeale inspiratsiooni loodusest ning kajastavad loodushelisid muusikas. Neid viise, mida heliloojad on loonud mängivad muusikud ning annavad edasi helilooja loomingut. Võin ennast nimetada samuti muusikuks, kuna mängin muusika- instrumente. Iga muusik mängib muusikapalasid isemoodi ning iga heliteos on ainulaadne
Sealt saame marjad ja seened, ravimtaimed, pähkleid, vaiku ja muud. Mets on ka töökohaks jahimeestele. Võime küll mõelda, et milleks metsa mustikale minna, kui koduaiast või kaupluseletilt on head-paremat saada. Kuid peale selle, on metsal ka tervendav mõju. Juba ammusest ajast on teatud, et metsaõhk teeb vabaks, ta annab hingerahu. Nii, et mets ei anna vaid materiaalset tulu, vaid ka aega iseendaga olemiseks, mõtlemiseks ning oma hinge ja vaimu tervendamiseks. Tuulekohin ja linnulaul on rahustav. Inimesed, kellel on võimalus piisavalt metsas käia, on tasakaalukad ning õnnelikud. Meiegi võiksime teada, et Eestis on RMK metsarajad, laudteed, bukletid ja laulusõnad kutsega '' tule metsa!'' See kõik on kantud soovist inimesi loodusele lähemale tuua.
,,Sul on armas naeratus" või ,,Väljas on nii tore päike" jne. Selline meetod teeb kõigi tuju toredaks. 4. "Joonistushetk" - Mõne pika lugemis/kirjutamistüki vahepeal võiksid lapsed endale vihikusse miskit vahvat joonistada, mis seostuks äsja õpituga. Teine võimalus seoses joonistamisega oleks see, et õpetaja paneks käima mõnusa rahuliku muusikapala (võib olla ka nt veevulin, linnulaul) ja lapsed joonistaksid muusikast inspireeritult mingi toreda pildi. Pärast võiks arutleda, mis mõtted kellelgi tekkisid. Selline lõdvestuspaus arendaks kindlasti ka lapse loovat meelt ja oleks heaks vahelduks raskele õppetööle. 5. "Loomade jäljendamine" - Õpetaja jagab igale lapsele 2 silti, kus peal on erinevate metsaloomade nimed. Ülesanne on oma pinginaabrile lihtsate liigutustega selgeks teha mis loomaga on tegu
SCHUBERT NÄEB ENNAST JÄRGMISE MINEJANA... · Mõned laulud tsüklist: · 1. " Head ööd"- võõrana olen siia tulnud ja võõrana lahkun siit. Minnes vastu tundmatule tulevikule soovib ta oma armastatule head ööd. Laulu muusika on leinamarsilik, sammuv ja melanhoolne. · 11. laul "Kevadunelm" laul koosneb kahest muusikalisest salmist, salm koosneb omakorda kolmest erinevast meeleolulõigust. Esimene lõik on lootustandev ja mazoorne rändurile meenub kevad, lilled ja linnulaul. Kui aga unelmast ärkab saabub reaalsus talvekülmus, pimedus ja kraaksuv must lind surma sümbol? Kolmas lõik on rahulikum, peamiselt rõõmsa koloriidiga, kuid kibedust toob taas reaalsus: lilled (mida esimeses salmis on kujutatud) on külmunud ja neid on kujutatud jäätunud aknaklaasidel. · 24. laul "Leierkastimees" see õnnetu ja vaene, tühine ning nähtamatu leierkastimees, kelles näeb enda saatusekaaslast. Pimeda mehe taldrik on
meelgi muutund rõõmsamaks. kuuled, kuidas kevad tuleb. Kaskedel on hiirekõrvad, Põõsais - puudel linde hüüab, pajuokstel pehmed urvad. tali vaikselt ukse suleb. Rõõmsalt ojakene voolab, Päevad pikemad ja valged, taevas päike paistab soojalt. vulisevad ojas veed. Kõikjal linnulaul ja vulin. Taandumas on külmad karged, Nõnda kevad meile tuli! hoiupaika pandud reed. Kevad Suusad - kelgud pakitud Kevad see on ilus sõna, ning kasukas kaob nagist. sellel sõnal ilus kõla. Olgu kevad kiidetud, Kevad sooja ilma toob, on päiksest kõigil abi. lindudel ta pesa koob.
kokku muusikaga. Kuid mis on muusika minu jaoks ning kuidas puutun mina muusikaga oma igapäeva elus kokku? Muusika on minu jaoks kui hapnik, ilma milleta oleks siin maailmas võimatu elada. Muusikat kuulates laekub minusse nagu mingi energia, mis mu täis laeb. Muusikat meeldib mulle kuulata vastavalt tujule, kuid mõnikord on lausa selline tuju, et kohe ei tahagi muusikat kuulata. Kuid kas siis ongi nii, et minu päev möödub ilma muusikata? Kohe kindlasti mitte. Minu jaoks on ka linnulaul muusika. Hommikul kooli kõndides jääb tihti kõrva mõni puuoksal istuv linnuke, kes oma noka vahelt midagi lõõritab. Ma ei tea, kas kõik sellest muusikat välja loevad, aga mina küll. Olen muusikaga seotud ka läbi oma bändi. See on hobiks olnud juba meil umbes 4 aastat, millest ühe aasta olime isehakkajad, kes pillidest ja nootidest ei teadnud mitte tuhkagi. Nüüdseks on asi paremuse poole liikunud ning me hakkame vaikselt üksteist
Eestlased ei väsi kunagi enda riiki kaitsmast ja hindavad kõrgelt kaitseväge. Toomas Hendrik Ilves ütles enda 2013 aastalõpupöördumises: ,,Nagu kasvav puu, nii vajab ka riik igaühe hoolt ja tähelepanu." Arvan, et iga päev panustab igaüks veidi Eesti riigi paremaks tegemisse. Mõni rohkem, mõni vähem. Eestlased on patriootlik rahvas. Arvan, et parim Eesti juures on loodus ja puhas õhk. Meil on metsad, rabad, päikesepaiste ja linnulaul. Kes ei armastaks vahel minna metsa jalutama, et nautida rohelust? Kas pole tore suve lõpus või sügisel minna marju korjama? Või piknikut pidades linnulaulu kuulata? Või õhtul veekogu ääres päikeseloojangut nautida? Eestis elades ei ole sa metsast või veekogus kunagi kaugemal, kui 30 minutiline autosõit. Eesti looduses on alati võimalik vaikuses jalutada ja mõtteid koguda, mis kiire elu ja igal pool leviva traadita interneti juures on väga oluline.
Graveerimine käsitsi sõrmuse sisse freesiga 2tk/ 25€ Kleit Morri Lee 1965 Alghind 1 040€ Soodus hind 567€ Kingad Hind 35.90€ Mehe rõivad Smokingu rent (4- öö/Päeva): 110 € Lakk kingad 41 € Kunginglik piknik Varbolas Sõit kalessiga, mille ette on rakendatud kaks valget hobust, algab Varbola linnuse juurest. Sõidame mööda metsateid (ca 4km) teisele poole metsaserva, kus ootab meid ees uhke vana küün ning mitmekäiguline piknik-pidusöök. Kui linnulaul kuulatud ja pidusöök maitstud kappame tagasi linnamäele.Kestvus ca 3 h Maksumus: 300 € ● Tallihoone 640€ ● Salatid 252,5€ ● Kalaroad 94,6 € Eelarve ● Suupisted 228,8€ ● Pearoog 387,7€ ● Tort 199,9 € ● Registreerimine 30€ ● Sõrmused 110€ ● Kleit/Kingad 567€/ 35,9€ ● Mehe rõivad 151 € ● Vankrisõit 300€
nende silmis olevat rahutust. Suvi on järsku saabunud ja inimesed on nagu teises kliimavöötmes. Tunda on higi laubalt ja seljalt alla voolamas. Vaadates üha kaugemale, tulevad nähtavale Mustamäe ja Lasnamäe kõrged korteritipud mis ääristavad punapäist vanalinna ning lisavad nostalgiale pisut reaalsust. Elurajoonide lahutamatuks osaks on puud, mis lisavad kaugele ulatuvale hallile massile pisutki rohelust ja eemaldavad arusaama linnakeskkonnast. Vürtsi lisab ka all olev linnulaul ja puude kohin. Kuulda on autode mürinat ja inimeste rääkimist, on naeru ja kilkeid. Lapsed jooksevad ja saavad osa ühest ilusast päevast, mis loodetavasti jääb meelde neile kauemakski ja meenutab neile ikka vana head Tallinnat ja seda, mida see meile pakub. Raske on seda kõike kohata teisel pool mätast või lompi ning just see siirus ja puhtus, mis Tallinnast õhkab, saabki otsustavaks asjaloos, et jah, Tallinn on ilus.
Igatsen maale kus on rahu ja vaikust Inimesed elavad erinevates kohtades. Mõnele meeldib elada linnas, mõnele maal. Mina eelistan maaelu. Ma igatsen maale, sest seal on minu pere, lemmikloomad ja koduhoov, kus olen üles kasvanud. Minu jaoks on harjumatu, et aknast välja vaadates näen tänavavalgustusposte ja kiirustavaid inimesi. Kõik on hoopis teistmoodi. Maal uksest välja astudes tervitab mind õues vastu jooksev koer ja linnulaul ning mis kõige tähtsam: värske õhk. Vahel juhtub muidugi ka seda, et tuul on seafarmi poolt küla poole, kuid olles sellega harjunud, siis võib tekkida hetki, kui mõtled, et pole ammu seda õiget maalõhna enam tundnud. Mulle meeldib, kui saan oma koduhoovi eest hoolitseda, seal muru niita ja taimi rohida. Perekond on see, mis tekitab õige kodutunde ning meil on väga tähtsal kohal ka lemmikloomad. Minul on kodus neli lemmiklooma. Nad kõik on meie jaoks väga tähtsad.
ideaalsed valged jõulud ja ideaalset +25 kraadist suvesooja , aga siiski me naudime seda mis meil on, ja nii peabki, sest ei tasu unustada, et meil puuduvad ka: purskavad vulkaanid, mitme magnituudised maavärinad, laostavad tsunamid, meeletud tornaadod, ning hävitavad metsatulekahjud, kus inimesed kaotavad mitte ainult oma kodusid ja kogu maiset vara , vaid ka elusid ja lähedasi nii, et tuleb hinnata seda rahu ja vaikust mida pakuvad Eesti rohelised metsad, ilus meri ja linnulaul. Vaadates ülemaailmset vaesust siis võib öelda ,et meil on väga vähe vaeseid ja kodutuid, ning õnneks on olemas ka kohad kuhu kodutud, kes on endale sellise elu valinud , saavad magama minna ja üks kord päevas tasuta süüa. Lastetoetused ja emapalk on samuti väga heal tasemele ja võrreldes teiste riikidega hästi toetatud, enamus riikides ei olegi sellist asja nagu emapalk ning paljudes riikides puudub isegi pensionisüsteem ja millistes riikides on tasuta transport, see
teha. Sellele aitas kaasa ka asjaolu, et lavastus toimus rehetares, mitte teatris. ``Vargamäe varjus`` alguses oli lava tühi ja ruum pime. Siis ilmus lavale Mari, kes hakkas põrandaid küürima. Ei läinud kaua aega mööda, kui astus sisse ka Peeru, kes samal ajal rääkis aia lõhkumisest. Üldmulje oli väga realistlik ning vaatajale anti väga hästi edasi hetke meeleolu. Kasutati ka helisid, näiteks linnulaul, puude kohin, putukate sumin, ja valgust, mis võimendas sündmust ja aitas õiget tunnet tekitada. Lisaks sellele oskasid näitlejad oma rolli ääretult hästi mängida. Nendevahelised suhted olid kooskõlas ja töötasid suurepäraselt. Minu arvates ei vajanud näitlejad palju erinevaid kostüüme ja grimmi, et oma tegelaskuju paremini edasi anda. Piisas ka kõne- ja kehatehnikast. Näiteks sai Väli Pearu kujutamisega hästi hakkama. Ta
vastassugupoole juurdemeelitamise vahendiks. Peale laualu eristatake lindudel vee kutsehüüdu, hoiatushüüdu ja ärevushüüdu. Tegelikult on lindude häälitsused veelgi mitmekesisemad (Aul, J., Ling, H. 1969, Selgroogsete zooloogia, Tallinn "Valgus" 1969, lk. 321--322). Isalinnud laulavad emaslindude tähelepanu võitmiseks. Laulu teiseks ülesandeks on teiste lindude hoiatamine kellegi territooriumile sissetungimise eest ning olulise informatsiooni edastamine. Linnulaul koosneb pidevalt korduvatest viisijuppidest, mis edastavad mingit informatsiooni ning on inimkõrvale tavaliselt liiga keerulised selleks, et kõiki sisaldavaid osiseid eristada. Osade lindude, näiteks musträsta laul on meloodiline, teiste oma, näiteks hüübi, kummastav (Miksike, http://www.miksike.ee). Suhtlemine häälte abil Laul on paljude linnuliikide olulisim suhtlemisvorm. Hääl mängib äärmiselt tähtsat rolli metsades, kus pole võimalik silmsidet hoida
osaliselt improviseerides. Taoline pingevaba lähenemine võiski olla põhjuseks, miks see kõik nii loomulikult välja kukkus. Kontsert kestis vaevalt tunnikese, mille jooksul kandis Johanson ette palju vapustavaid teoseid nagu ,,Tiiu, Tiiu" ja ,,Ei Tea" (Raimond Valgre), ,,Suure Näoga", ,,Tuhat tänu", ,,Kiisu läks kõndima, müts oli peas..." jt. Johansoni hääl, saateks vaid kitarr ja ümbritsev õrn linnulaul, oli fantastiline. Ja mida muud temasuguselt professionaalilt ka oodata. Tuleb muidugi tunnistada, et osad sõnad läksid kõlakoja puudumisel kaduma, ent üldine mulje oli siiski suurepärane. Seda ma ei saa muidugi üldise kontserdi meeleolu kohta öelda, mis oli natuke häiriv. Kui avalikule kontserdile tulevad inimesed kindla sooviga tunnike või paar oma ajast vaid esitajale pühendada, siis tulles sünnipäevapeole ja leides eest artisti, kes on hoopis sinu pärast seal..
osaliselt improviseerides. Taoline pingevaba lähenemine võiski olla põhjuseks, miks see kõik nii loomulikult välja kukkus. Kontsert kestis vaevalt tunnikese, mille jooksul kandis Johanson ette palju vapustavaid teoseid nagu ,,Tiiu, Tiiu" ja ,,Ei Tea" (Raimond Valgre), ,,Suure Näoga", ,,Tuhat tänu", ,,Kiisu läks kõndima, müts oli peas..." jt. Johansoni hääl, saateks vaid kitarr ja ümbritsev õrn linnulaul, oli fantastiline. Ja mida muud temasuguselt professionaalilt ka oodata. Tuleb muidugi tunnistada, et osad sõnad läksid kõlakoja puudumisel kaduma, ent üldine mulje oli siiski suurepärane. Seda ma ei saa muidugi üldise kontserdi meeleolu kohta öelda, mis oli natuke häiriv. Kui avalikule kontserdile tulevad inimesed kindla sooviga tunnike või paar oma ajast vaid esitajale pühendada, siis tulles sünnipäevapeole ja leides eest artisti, kes on hoopis sinu pärast seal..
Muusika allikad: Prantsuse orelimuusika traditsioonid + Debussy, Stravinski + jaapani, eriti aga india muusika. Katoliiklus. Tema muusika on tervenisti pühendatud kristluse (katoliikluse) põhitõdede ülistamisele. Kristuse kannatuste ja inimese patuelu asemel keskendub Kristuse sünnile, ülestõusmisele, jumalikule armastusele, taevasele elule, inglitele. Ei pidanud end müstikuks, vaid lihtsalt väga usklikuks inimeseks, kelle looming kuulutab tema usutunnistust. Linnulaul. Juba tudengina huvitus ornitoloogiast ja linnulaulu võimalikult täpsest noteerimisest. Linnud kui looduse jumalikumad olendid, prohvetid. Iseloomulik: Üsna loometee alguses lõi oma unikaalse laadisüsteemi, millel põhineb kogu tema muusika. Nim piiratud transpositsiooniga laadid, aluseks on täis ja pooltoonide korrapärane vaheldumine, oluline on laadisisene sümmeetria. Tahtis heli kõrguse ja vältuse organiseerida üksteisest sõltumata
Seejärel kleepis ta nahkhiirte silmad kinni, kuid tulemus oli ikka sama - kellukesed ei helisenud, kui nahkhiired toas lendasid. Hiljem avastati, et kui nahkhiirte kõrvad kinni kleepida, siis eelistavad nad paigal istuda, ja kui lendavadki, siis põrkavad vastu takistusi. Sama juhtub, kui sulgeda nahkhiirte suu. SOOJÄTKAMISEGA SEOTUD HÄÄLITSUSED Hääle abil endast vastassugupoolele märku andmine on loomariigis tavaline. Kõige selgemini avaldub see rohutirtsude ja ritsikate juures, linnulaul kannab sama eesmärki, kuid lisaks on linnulaulul territoorimimärkija tähendus sama liigi isastele ning pesitsuspaika otsivaile paaridele. Mõnedel liikidel on keerulised pulmarituaalid, mida tihti saadab asjakohane heliline taust. Trummeldavat heli tekitavad isased huntämblikud liigist Hygrolysa rubrofasciata, see on nende "kutsehäälitsuseks" millega annavad teada emastele oma juuresolekust. On kindlaks tehtud, et
Mina kui osake ühiskonnast Igaüht meist ümbritseb mingisugne ühiskond. Koolis ümbritseb õpilasi õpetajad, töötajaid tööl teised töötajad ja tänaval jalutades ümbritsevad meid teised inimesed. Kas ühiskond on alati mingi kindel inimgrupp? Ei pea olema. vahel on meid ümbritsev ühiskond lihtsalt mets ja linnulaul. Millist rolli mängin mina ühiskonnas? Kes moodustab minu ümber kõige lähedasema ühiskonna? Selleks grupiks võin ma lugeda enda perekonda. Iga päev, hommikust õhtuni, puutun ma kokku oma perekonnaga. On olemas ema, kes teeb mulle süüa ja isa, keda ma aitan igasugustes abitöödes. Millist rolli etendan mina enda perekonnas? Kindlasti ei saa ma öelda, et ma olen ainult vaatamisobjekt, kelle eest hoolitsetaks. Ma olen muutunud enda perekonnas
põlglikult ja üleolevalt. Noriti tema välimust ja eraklikkust. Norimisest ei saanud otseselt ta aru, sest ta oli kurt, aga kui naerdi tema üle, siis ta muutus vihaseks. Leiti alati uusi vigu, mille üle naerda. Eriti palju nalju pakkus rahavel see, kui quasimodot piinati. N: Mõne minuti järel laskis Quasimodo meeleheitliku pilgu üle rahva käia ja hüüdis ,,Juua!" Kõik plahvatasid naerma. , ,,teie olete päikesekiir, kastetilk, linnulaul!" Armastus Armastus: ainuke inimene kellest quasimodo hoolis ja armastas oli mustlastüdruk esmeralda. Võiks öelda ,et esmeralda ja quasimodo tunded oli vastastikune, esmeralda armastas quasimodot kui sõpra, mitte kui meest. Quasimodo armastas esmeraldat kogu südamest. N: Kui te kord tahaksite , et ma alla hüppaksin , siis poleks teil tarvis öelda ühtegi sõna, piisab vaid ühest pilgust.
teine maailmasõja suurima inimohvrite arvuga pommirünnakut, milles Vonnegut imekombel ellu jäi? Analüüsi keelekasutust ja kujundeid, millega kirjanik rünnakuid kirjeldab. Ta hakkab rünnakut kirjeldama nagu see oleks päris tavaline sündmus. Võiks isegi öelda, et tema kirjelduses on midagi humoorikat, mis mõjub korraga nii masendavalt, kui kohati naljakalt. 10. Kuidas tõlgendada teose lõppu"Tsii-tsi-viit"? Arvan, et linnulaul teose lõpus võiks sümboliseerida sõja ja kõige muu halva lõppu või siis hoopis Billy surma.
oma pead ( enda pead) mõni kord (paar korda) vana ema E SÕLTUMINE TÄHENDUSEST E OMASTAVAS KÄÄNDES KOKKU ESIKKOMPONENT OSUTAB LIIKI, LAADI, SORTI, OTSTARVET piltlik tähendus, uus mõiste isamaa poisipea emakeel varsakabi konnasilm lõvilõug linnulaul lapsepõlv sõiduauto pildiraamat kommikarp karjakoer, toakoer, tõukoer taskukell, seinakell, tornikell septembrihommik, juunikuu talvehommik, reedehommik klimbisupp, seapraad KOKKU Tekib uus ähendus või mõiste pikkpoiss ( hakklihatoit) teedrajav (edumeelne)
nemad on palju läbi elanud ning on oma rahu ja vaikuse välja teeninud. Kui kellestki eeskuju võtta või kedagi kuulata, siis just nemad peaksid olema esimene valik. ,,Elutarkus" ei ole lihtsalt noorte hirmutamiseks välja mõeldud sõna. Üldjuhul eestlane siiski otsib oma juuri ürgsest ajast ning tahab oma esivanemate elus rohkem teada saada. Taastatakse vanasid mahajäätud taluhooneid ja kolitakse ikkagi vanaduspõlve sinna veetma. Meid tõmbab hommikune linnulaul ja rohutirtsude võidusiristus, mida meie vanavanemad teadsid ja oskasid hinnata. Minule on vanaema ja vanaisa suureks eeskujuks ning ma soovitaksin teilgi nendega rohkem aega koos veeta, sest neil on millest rääkida.
Öökull asutab huikama ettekuulutamishoos. Silmis hirmukahm, ebausklik sajatab. Ülemistes registrites ööbik toomepuul lajatab: too piits! too piits! Esimene luuletus räägib minu arvates ta enda noorpõlvest, kus tal oli raske. Teises luuletuses autor lähtub oma autobiograafiast (eluloost)- sündis pärast sõda, õppis traktoristiks ja temast sai ka diplomeeritud kirjanik. Hingelt oli luuletaja.Kolmanda luuletuse motiiviks on loodus, lillelõhn ja suveõhtu linnulaul. Mulle meeldivad need luuletused kuna neist on väga lihtne aru saada. Kõige rohkem meeldib mulle luuletus autobiograafia.
järgnema sobib. Heliteos ei sõltu ainult heliloojast. Oma osa on ka helilooja omaaegsel muusikaõpetajal, ajastu maitsel, heliloojat ümbritseval keskkonnal, interpreedi arusaamal teosest, pillimeistri oskustel jne. Aastasadu samastati muusika mõistega helilooja poolt loodud heliteoseid või rahvaviise. 20. sajandil aga muusika tähendus laienes ning muusikaks võib nimetada ka seda osa helide-maailmast, mida me hetkel kuulame. Kärestikuline oja, linnulaul, isa habemeajamismasin - kõik võib olla muusika! Kui perenaisel kõlab aga pannkoogiküpsetamise taustaks köögiraadiost Beethoveni sümfoonia, kuid perenaine seda ise ei kuula, ei ole see tema jaoks muusika, vaid mürataust. Kasutatud leheküljed: 1. Google.ee 2. Koolielu.ee
(Marie Under) Kuid teemaks ei ole ainult aastaaegade luuletused. Mõlemate kogutud luuleteostes leidub ka palju looduses pesitsevatest saladustest ja ohtudest. Seda kõike saab nautida maal, kuskil linnast väljas. Sealt tulebki Marie Underi armastus looduse vastu, kuna aastaid tagasi elati enamjaolt siiski pigem maal. Kõige kaunimaks muudab looduses hääled, eriti linnulaul. ,,/ Laula, laula / oma lühikest laulu, / heida, heida / heledat häält./" Sel ajal oli ka probleemiks juba maakera otstarbekas kasutamine ja selle mitte reostamine, kuid juba siis hakkasid inimesed mugavduma:. ,,/ Pidage, härrad! Maakera ei hinga enam! / Maakera süda ei tuks! / Maakera silmade laup kustund! /" Loodus on alati ettearvamatu ja kunagi ei oska me öelda, kui suur ja karm võib tulla järgmine katastroof
Kiilu Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad.) Laulmisega arenevad lastel peamised muusika võimed: helilaaditaju, muusikaline mälu, muusikalised kuuldekujutlused, iseseisva musitseerimise võimed, kuulmis- ja tajumis võimed. Selleks, ei pea olema sündinud muusikuks, et tegeleda muusikaga ja laulmisega. Eelkoolieas lastel on väga suur matkimis- ja häälitsustarve, mida saab kasutada lauluoskuse arendamiseks. Alustada tuleb lihtsatest imiteerimis harjutustest ja mängudest.(linnulaul, loomahääled, linnahääled, autosignaalid jne.) Õppimine käib läbi mängu, mis on lapsele omasem õppimise vorm kui lauataga toolil istuda ja loengut kuulata ning. Õppemängude abil saab lapses mõjutada emotsionaalset väljenduslikust,kaasaelamisrõõmu, aktiivset tähelepanu, mõtlemist, mälu, kujutlusvõimet ja loomingulist initsiatiivi. Rütmitunnet aitavad arendada lühiriimid, liisusalmid, mõistatused, vanasõnad, loitsud ning helletused, mis on asendamatud lapse arengus.
· Langetatud pea · Silmade punnitamine · Äkilised liigutused ·Häälitsused (urin, norsatus) MIKS LOOMAD HÄÄLITSEVAD? · Soojätkamisega seotud häälitsused · Järglased ja vanemad · Kutsehäälitsused · Hoiatus- ja ärevushäälitsused HÄÄLITSUSED SOOJÄTKAMISEGA SEOTUD HÄÄLITSUSED · Hääle abil endast vastassugupoolele märku andmine on loomariigis tavaline. Kõige selgemini avaldub see rohutirtsude ja ritsikate juures. · Linnulaul kannab sama eesmärki, kuid lisaks on linnulaulul territoorimimärkija tähendus sama liigi isastele ning pesitsuspaika otsivaile paaridele. · Mõnedel liikidel on keerulised pulmarituaalid, mida tihti saadab asjakohane heliline taust. HÄÄLITSUSED SOOJÄTKAMISEGA SEOTUD HÄÄLITSUSED · Trummeldavat heli tekitavad isased huntämblikud, see on nende "kutsehäälitsuseks" millega annavad teada emastele oma juuresolekust. · On kindlaks tehtud, et emased
mõistuse proovile,kuid tark oskad kõigile mõistatustele vastuse leida. Nii said nad laevale tagasi ja teekonda jätkata. Lõpuks jõudsid nad maale kus inimesenäoga,koerakehaga olevused elasid,nood ei lasknud kedagi saarele,ning Kalevipoeg neid hävitama kukkus,siis imus Kalevipoja ette tark kes palus mitte enda rahvast tappa ja maad rikkuda,ise aga veel õpetas et Kalevipoeg mitte maailmalõppu läheb,vaid põrgusse. Seadsid siis terve mehekoorem kodumaale tagasi,kus neid tervitas kodune linnulaul. Maal valitses õnnelik rahupõlv,korraga aga ilmusid Viru randa võõrad väed kes alustasid sõda,piinasid,peksid ja põletasid. Kalevipoja mõõk välkus ja mässas. Kuniks tuhandeid vaenlasi oli saadetud surmaunne. Kodu poole sammudes nägid nad moori,kes leemepada keetis. Memm lubas ka nendel leent keeta,kuid tingimusel et ükski võõras seda ei maitseks.Ise magama minnes ja Alevipoja valvele jättes,kees leemepott kenasti. Härjapõlvlane aga
Rütmika ja muusikaline liikumine Hindamine 1) Ringmängu/ laulumängu õpetamine 2) Kehapilli rütm nt luuletusele, laulule (NIPS EII!!) 3) KT 10/12 küsimust.. Nt nimeta ja joonista algusskeem mingil kodartantsul... Laps on sõõris ehk ...RING?! Rütmiliigid 1. Muusika laul, tants 2. Kõnerütm 3. Inimrütmid plaks, samm 4. Loodus linnulaul, vihmasabin, aastaajad, öö ja päev LA lähteasend SÕÕR mängijad on ringis kõik on seotud,nt kätega RING mängijad on ringis, pole seotud, vabalt. JM juhtmängija, teeb ise mängus ka kaasa. MJ mängujuht, õpetab, ei pea ise kaasa tegema. 5 plaksu PP püstiplaks sõrmeotsad ülesse
1) Embrüogenees - loote areng 2) Postembrüogenees - lootejärgne areng; kas otseselt (vastsündinu omab kõiki vanema tunnuseid) või metamorfoosiga (moondeliselt). Täismoone: muna → vastne → nukk → valmik (nt. mesilane, liblikas, sipelgas) Vaegmoone: muna → vastne → valmik (nukkumist ei toimu, nt. prussakas, termiit, kiil, rohutirts, konn) Postembrüogeneesi jagunemine: 1) Juveniilne (e. noor-) järk: kasvamine, areng, õppimine (nt. linnulaul, rääkima õppimine). Lõppeb puberteediga. 2) Generatiivne (e. paljunemisvõimeline) järk: eesmärk maksimaalselt paljuneda, tagada järglaste kvaliteet (neid kasvatada). 3) Seniilne järk (e. raugaiga): lõppeb surmaga, pole paljunemisvõimeline. Vananemine ..on määratud geenidega (telomeerid lühenevad), seda mõjutab keskkond. Telomeerid, mis on kromatiitide otsas, lühenevad ja geenide avaldumine kui ka uute rakkude tekkimine
tööd ja palju lapsi), uljaspäised linnapreilid, romantikud (kultuuriarmastajad, unistavad ennast kellekski teiseks), kuri pereema, kelle käes on võim, temperamentsed naised (koos vastava välimusega üldistab rohkesti) ja harilikud, tavalised naised (kõik ülejäänud). Mõni liigitamine jääb mulle arusaamatuks, miks välja tuua just ,,tõmmud naised", kas see on tema jaoks mingi eripära? Mis on kuratlik, mis jumalik? Jumalik on kõik loodusega seotud, puude kohin, mere kohin, linnulaul. Kõik, mis on tehtud selle kadumiseks, on kuratlik. Puude asemel majad, suits taevas mis linnulaulu kustutab. Inimesed ongi loodus kuratlikeks, kuid läbi nende tegude mõistavad nad oma pahesid ning pöörduvad seeläbi tagasi oma jumala poole.
Need vastused osutavad käitumise ultimatiivsele põhjusele, kaugemale tagajärjele, funktsioonile evolutsioonilises mõistes. Mõne tegevuse funktsiooni on väga lihtne mõista, sest need seonduvad otseselt kohasuse peamiste komponentidega. N: munemine on sigimisedu otsene eeldus, vaenlase eest põgenemine on ellujäämise otsene eeldus. Mõne muu toimingu funktsiooni aga on märksa raskem mõista, sest seos tegevuse ja kohasuse vahel ei ole otsene, vaid kaudne. N: linnulaul seos sigimisedukusega. Polüfunktsionaalsus – ühel käitumisel mitu funktsiooni: linnulaul a)peletab rivaale b)meelitab ligi emaseid c)stimuleerib emase sigimissüsteemid Käitumise kasu ja hind, käitumismustri tasuvuse tingimus. Osad käitumised toovad kasu, teised aga kahju. Linnulaul aitab sigimisega mitmeti, samas meelitab ligi kiskjaid ja kulutab aega. Selleks, et käitumine end ära tasuks, peab kasu erinevate aspektide kogusumma ületama hinna aspektide kogusumma.
Töö ei ole enam meeldiv ning aeg rõhub peale. Seega tuleks ka paremini planeerida oma aega. Ebameeldivate tegevuste teostamine tuleks jagada pikema aja peale, kui on võimalik. Otstarbekalt jagatud päevaplaan vähendab tunduvalt stressi tekkimise võimalust. Kõige lihsam viis stress vältida või isegi leevendada, on see kui vahel aeg maha võtta ning vabas looduses viibida. Eriti on see vajalik inimestele, kes töötavad suurema osa päevast kontoris . Loodushääled nagu: linnulaul, rohusahin, tuul, merelainetus, vihm ja veevulin toovad tagasi hingerahu. Kahjuks ei suudame me neid näpunäiteid oma igapäevases elus mitte alati rakendada ning tulemuseks ongi see, et meil on stress. Tegelikult ei ole see raske, kuid me ise lihtsalt ei pane neid võimalusi tähele. 7 Stressi ravimine Võimalusi stressi ravimiseks on mitmeid. Ravimise meetodeid võib jagada kolmeks.
eelpool kirjeldatud stseenile, annab aru sellest, et väike laps ei suuda täielikult mõista toimuva olukorra tõsidust. Nende stseenide kirjeldused näitavad etenduse erinevate elementide kokkusulamise astet, seda, kuidas muusikaline kujundus on abiks teatud stseenide mõistmiseks ja tunnetamiseks. Helikujunduses on oluline osa veel kahte sorti helidel - ühed, mis tulevad lindilt ja teised, mille tekitavad näitlejad. Lindilt tulevad näiteks linnulaul Dilli ja Nirksilma vestluse ajal, südamelöögid õuduste stseeni taustaks ning kurjakuulutav kahin, mis koos punase prozektorivalgusega loob mulje tulekahjust. Need kolm heli kujundavad stseeni õhkkonda ja toetuvad vaataja eelnevatele teadmistele. Näiteks linnulaul viitab tõenäoliselt sellele, et lapsed ei ole siseruumis; südamelöögid sellele, et hirmuga inimeste pulss kiireneb ning kahin seostubki laval edasiantava tulekahjuga. Neid helisid on kasutatud kui
Pikkusreegel: Pikki sõnaühendeid tuleks lahku kirjutada ka siis, kui üldreegel eeldab kokkukirjutust.(matemaatika õpetaja, astronoomia õpik) Liitsõnareegel: Kui sõnaühendi esimene sõna on liitsõna, siis kirjutatakse ühend enamasti kokku. Liiki või laadi väljendav omastavakujuline täiend kirjutatakse põhisõnaga kokku, kuuluvust väljendav täiend aga lahku. KOKKU: ooperiteater, loodetuul, söögilaud, lapsesilma, linnulaul LAHKU: direktori tool, vanaisa sall, orkestri liige, lapse silmad, linnu laul Kui sõnaühendi esimesel liikmel on täiend, siis tuleb sõnaühen lahku kirjutada. Suure linna väravad Kui nimi moodustab tüübinimetusega ühtse terviku, siis kirjutatakse ta sellega kokku. Supilinn, Emajõgi, Uuemõisa jne. l7. Lühendid.(õp lk 70-77) Algustähelühendid moodustatakse sõna(ühendi) algustähtedest Tallinna Maksuamet = TMA
lõpuks sai peremehe tütar samuti õnnelikuks, abielludes ühe tugeva ja suure töötaja Aleksandriga. Pärast Peederga talu seikles Ekke pikalt üksinda looduses, öösiti tukkus mõnes kaljulõhes, hammustas mõne kuiviku ja ruttas aina edasi. Ta oli püüdlik ja väsimatu. Ühel öhtul endale tehtud okstets voodi peale magame jäädes mõtles ta küll, et mis peaks temast niiviisi saama, ta ootas inimeste hääli, isegi polaarjänese hüpped ja linnulaul oleks tema meelt isegi rõõmustanud. Hommikul ärkas ta sahina peale, mille tekitas üks tütarlaps, Lassi. Ekke tahtis teada, et kuidas tüdruk teab, et ta on üksik ja eksinud. Isa Uutsõ ütles: ,,Lassi, võta kott ja rutta, Üks mees tuli laevalt ning eksis tundrusse. Ta magab vaevakaskede okste all, viska oksad temalt eemale ja toota meie juurde." Ja nii nad hakkasidki liikuma kahekesi Uutsõ juurde, eesolev
kunstikooli. Rapla poeet on eesti kirjandust esindamas käinud üle kogu maailma: Soomes, Rootsis, Taanis, Saksamaal, Hollandis, Türgis, Makedoonias, Tshehhis, Lätis, Leedus, Venes, Prantsusmaal, Kolumbias. 6 Sügisene 1 Suvi möödus. Kui jahe tilk mu kuumale seljale kukkus sügis. Suvi möödus kui silmapilk. Tuul keerutab lehti ja prügi. Oktoober, mu külmasilmne tädi, koob jälle kirendavat sukka. Lillelõhnad ja linnulaul üheskoos lähevad hukka. 1961 Suitsuta õhtu. Liivatu rand. Kord purjetasin ma maerel, kus polnud ainumat paati. Ma purjetasin seal merel küll juba poisikesest saati. Ma ise olin seks paadiks. Maise olin see puri. Ehk ise olin ka meri? See polnud ju võõraste turi. Ehk ise olin ka kallas, kuhu ei pääsenud paat? Ehk ise ma otsisin merest ennast kui oma saart? Kõik oli ja on nõnda ise. Nii isekas on mu sõud. Kord kõigele isetu otsa teeb kõiksuse isetu jõud
küsimusele missugune? (mis liiki?, mis laadi?, mis?). Nt jahikoer, karjakoer, toakoer, linnukoer .., taskukell, seinakell, käekell, tornikell .., rongipilet, bussipilet, kontserdipilet, teatripilet .., kingapood, raamatupood, rauapood, toidupood ..; elektrituli, eksamitöö, muusikakool, laulupidu, koolikohustus, jõulupühad, rahvatants, keeleteadus, sõiduauto, marjakorv, aprillinali, põhjatuul, seapraad, tangusupp, tammepuu, särjekala, märtsikuu, linnulaul, röntgenikabinet, südamearst. Sellesama reegli järgi kirjutatakse kokku ka: sihitisliku täiendiga omaette tähendusega ühendid (täiendosa märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud), nt vennaarmastus (‘armastatakse venda’, vrd venna armastus ‘vend armastab’), rõõmuavaldus (avaldatakse rõõmu), rukkilõikus (lõigatakse rukist), kartulipanek, rehepeks,
reaalsest maailmast. Relax tunne. 3. Irrutatus objekt on emotsionaalselt eraldatud nt õudne ent turvaline. 4. Aktiivne avastusrõõm teosesisestest seostest: "ahhaa efekt" 5. Terviklikkus kogemus on ühtne, sidus. · NB! Kõik viis tingimust ei ole korraga tarvilikud! Vaja 1. ja ülejäänuist kolm Esteetiline kogemus ei eita ... · ... et ka looduslikud või tehnoloogilised objektid saavad pakkuda E-kogemust · päikeseloojang · linnulaul · ojavulin · .... · ... ent kuna pole E-kavatsusi, pole nad kunstiteosed. Ent mida kätkeb endas kavatsuse tingimus? 3. Esteetiline kavatsus · Täpsustuse ja täiendused a) Kavatsuse realiseerimine b) Kavatsuse puudumine c) Muud kavatsused a) Kas peab olema kavatsuse realiseerimine? Kavatsused ei pea olema kunstiteoses tegelikult ka täide viidud st kunstiteos ei pea de facto E-kogemust tekitama. 10 · Objektiivsed põhjused
seos vormi ja tähenduse vahel) tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) – ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) Kommunikatiivne situatsioon: suhtlus ehk kommunikatsioon : saatja saadab sõnumi vastuvõtjale. Inimene ütleb midagi teisele inimesele, televisiooniprogramm jõuab vaatajateni jne. Sõnum on materiaalne nähtus või protsess. ( linnulaul, valgusfooti punane tuli) inimkeele omadusi • kõne primaarsus, kirja • elusa keele süsteemi pidev sekundaarsus; muutumine; • keele omandamine lapseeas • keelesüsteemi variantide olemasolu (esimene ehk emakeel); (allkeeled: näit kirjakeel, dialekt e • metakeele olemasolu (?);
ellujäämus ja sigimisedukus. Näiteks munemine lindudel on sigimisedu otsene eeldus , vaenlase eest põgenemine on ellujäämise otsene eeldus. Mõne muu toimingu funktsiooni aga on tihti märksa raskem mõista, sest nende seos konkreetse käitumismustri ja kohasuse vahel ei ole otsene, vaid kaudne. Seda demonstreerib hästi kõrvalolev skeem linnulaulu funktsiooni kohta. Sellelt näeme, et ühel ja samal käitumismustril võib pealegi korraga olla mitu alafunktsiooni. Linnulaul peletab rivaale, millega tagab oma järglastele rohkem toitu territooriumil; vähendab konfliktidele kuluvat aega, säilitades seda toiduotsimise jaoks; vähendab tõenäosust, et tema paarilise viljastab teine isane; meelitab ligi emaseid, millega suurendab oma sigimistõenäosust antud sesoonil; stimuleerib emase sigimissüsteemi, millega kindlustab rohkemate munade munemise emaslinnu poolt. Käitumise kasu ja hind – Äsjatoodu kirjeldab erinevaid kasu komponente,
(b) signaali vastuvõtja aspektist - sel juhul saab küsida, mis on signaali tähendus tema jaoks 12. Näiteid edastatavatest sõnumitest loomadel. Hoiatushüüded kiskja ilmumisel informeerivad karja kiskjast. Kutsehüüd eksimisel. 13. Loomade sõnumite üldine iseloom, osutavad ja afektiivsed signaalid. Loomade signaale jagatakse ka (a) afektiivseteks signaalideks - kannavad üldist laadi sõnumeid looma sisemise seisundi kohta (kutsehüüd eksimisel, linnulaul sigimisajal jne.) (b) osutavaiks signaalideks - osutavad kellelegi-millelegi välismaailmas (hoiatushüüd kiskja ilmumisel jms.) Signaal kannab niisiis sõnumit ja omab tähendust. Signaal ise esineb mingis füüsilises vormis - struktuurina, millel pole signaali sõnumi ja tähendusega harilikult väga selget ja ühest seost. 14. Signaali tähenduse sõltuvus vastuvõtjast ja kontekstist.
1994 12-osaline tsükkel ,,Sodiaak" klaverile, op 50 1994-1995 Tähistaeva tsükkel nr 1 ,,Lõunataevas" klaverile, op 52 1995 Tähistaeva tsükkel lastele ,,Cassiopeia", I vihik klaverile, op 55 1995 Tähistaeva tsükkel lastele ,,Jõulutäht Kapella", II vihik klaverile, op 56 1996 ,,Taevakuusnurk. Kajakas ja vesi" klaverile, op 57 1996 ,,Kersti õhtulaul" flöödile, op 59 1999 ,,Alfa ja oomega. Universumi sünd" tsellole, op 70 2000 ,,Kassari linnulaul" / ,,Onu Urmas käis kalal" klaverile 2000 ,,Täielik kuuvarjutus" kitarrile 2004 ,,Aquarius" klaverile Vokaal-ja koorimuusika: ,,Kui armsast jõulupuu nüüd hiilgab" ,,Üle kodumäe" ,,Mõtelda on mõnus" ,,Eesti vobla forell" (popurrii tuntud lauludest) 1982 ,,Noorus" 1983 Sõnalis-muusikaline põimik ,,Krõll", op. 2 1984 ,,Laul eidest ja taadist" 1985 ,,See kauge hääl" 1986 4 etüüdi, op 8 1986 ,,Tere, hommik" 1986 ,,Tuisk" 1987 ,,Vaba-armastus", op. 12 1987 Triptühhon, op. 13
mille puhul loendaja registreerib oma silmaga uuritavad tulemused ning fikseerib need (liiklusvaatlused, sildade koormuste vaatlused, tegevuste vaatlused, käitumise vaatlused mingi aja jooksul) Selliste hulka võib lugeda ka sellised vaatlused, mida teostatakse hiljem videolindilt. NB! Vaatlus ei pruugi toimuda üksnes visuaalselt, seetõttu ongi parem mõiste otsene vaatlus. ,,Vaadelda" võib kõikide meeltega, nt. vaadelda lõhnu (degustaatorid), helisid (linnulaul) jne.; - Dokumentaalvaatlus, kui vaatlusandmete kaudse allikana kasutatakse mitmesuguseid dokumente (aruanded, lindistatud intervjuud, ülesse võetud vaatlus e. videovaatlus mingi aja või tegevuse sooritamise jooksul, raamatupidamisregistrid jms.) Siia võiks liigitada ka vanade arhiveeritud videosalvestiste läbivaatamised; - Küsitlused , mis jagunevad omakorda mitmeks alaliigiks : suuline küsitlus, iseregistreerumine ja korrespondentsvaatlus. EKSPERIMENT.
annaabi.ee 
