Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Linnastumise head ja vead (essee) - sarnased materjalid

linnastumisega, imalus, linnastumine, kohtade, husaaste, urbaniseerumine, linnastumisel, vargused, vingu, ehitisi, elupaigad, ksid, tlema, osus, suuremaid, iibe, veetma, rjel, ppeb, agulid, elades
thumbnail
2
odt

Linnastumisega seotud probleemid

rahvast lihtsalt läheb linna elama. Eriti toimub see noorte seas, kuna linn pakub palju suuremaid ja paremaid võimalusi võrreldes maakohaga. Vanad inimesed võivad küll jääda oma vanaduspõlve veetma maal elades, kuid kuna noori peale ei tule ning ükskord lõppeb ka vanade inimeste elu, siis paratamatult jäävadki külad tühjaks. Kuid kunagi pole halba ilma heata. Kindlasti leidub ka linnastumisega palju positiivset, miks muidu umbes 50% rahavastikust elab linnades. Linnastumine ehk urbaniseerumine tähendabki linnade kasvu ning linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Linnastumist iseloomustab linnastumise tempo. Linnastumisega kaasneb nii häid kui ka halbu asju. Linnastumise kasvutempo arengumaades on väga kiire. Kuid linnastumise tase on tänapäeval madal. Rahvaarvu kiire kasv tulenebki enamjaolt loomuliku iibe arvelt, mida nimetatakse demograafiliseks plahvatuseks. Miks aga valivad inimesed enda elukohaks linna? Kuna

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Rassid, rahvad ja usundid

Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab lisaksneilie tingimat

Ühiskonnaõpetus
477 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Referaat Globaliseerumine

Roheline ideoloogia on poliitiline ideoloogia, mis väärtustab eelkõige keskkonnakaitset ja säästlikku majandamist. Selle aluseks on püüd tasakaalulisele ehk rohelisele elamisviisile, mis võtab aluseks, ökosüsteemi protsesside (aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja saaks olla püsikestev. Aasta 2001 aprillis võtsid Austraalias Canberras 800 roheliste erakondade esindajat 70 eri riigist vastu üleilmse roheliste harta. Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine riigi rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Linnastumist iseloomustatakse linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. Järgnevalt analüüsime nii arengumaade kui ka kõrge majandustasemega industriaalriikide, viimaste hulka loeme ka ELi liikmesriigid, urbaniseerimise taset. Reeglina võime väita, et vaeste arengumaade linnastumise aste on madal, rõhuv enamus elab maal

Kodanikuõpetus
86 allalaadimist
thumbnail
48
ppt

Rahvastik ja asutus

Kaasaegsed rändevood · Lääne-Euroopassse · Põhja-Ameerikasse sissevool Euroopast. · Lähis-Ida naftariigid Riigisisene ränne · Rändebarjääre vähem · Maalt-linna · Linnast-maale RAHVASTIKU POLIITIKA Rahvastikupoliitika · Riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. · Sündimus · Suremus · Sisseränne · Väljaränne · Hiina · Rumeenia ASUTUSE ARENG, LINNASTUMINE Linnastumine · Linnastumine on linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõus. · Kõige kiirem on olnud linnade kasv 50aastade jooksul. · Linnastumine jätkub. Linn · Rahvaarv · Inimeste peamised tegevusvallad · Kanalisatsiooni olemasolu · Infrakstruktuuri olemasolu Linnade ajalooline areng · Esimesed tekkisid seoses üleminekuga põlluharimises · teendindus Agraarajastu linnad · Esimesed linnad kujunesid 5-6 tuhat aastat tagasi.

Ühiskond
16 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Geograafia KT, 10.klass, "Linnastumine"

ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid. Rände tõmbepõhjused:suur töö-ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, head elamistingimused, sugulased, sõbrad, tuttavad, meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond, soodne ja tervislik looduskeskkond. Rände barjäärid:kaugus, info puudus, rände maksumus, riigi piirangud. Positiivne-negatiivne mõju lähteriigile, sihtriigile - vaat lk 49 Peamised rändesuunad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid, Austraalia 9. Linnastumine ehk urbanisatsioon - rahvastiku koondumine linnadesse ja linnarahvastiku osatähtsuse kasv. Linnalised asulad - alev, linn. Maa-asulad - küla, alevik. Linnastumise etapid: a)Langeb kokku varaindustriaalse tootmisviisiga(demograafiline plahvatus) - tekib palju uusi linnu, olemasolevad suurenevad. Rahvastiku osatähtsus ~40% Põhjariikides tekib al 16.saj, aktiivne 18,19 saj. Praegu selles etapis mahajäänud maad, Must Aafrika jne. Lõunariikides algas linnastumine alles 20.saj teisel poolel.

Geograafia
112 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Ühiskonna areng ja globaliseerumine

Välisinvesteeringute maht 2. Eksport ja importkaupade struktuur ja maht 3. Rahvusvaheliste ettevõtete arv antud riigis 4. Internetiühenduste ja kasutajate arv 5. Rahvusvahelised telefonikõned ja rahaülekanded 6. Riigi osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides RAHVASTIK JA ASUSTUS a) Maailma rahvaarvu kasv ja põhjused: pereplaneeringu puudumine, religioossed tõekspidamised, suremuse langus (eriti arengumaades). Tagajärjed: toidupuudus, näljahädad, linnastumine, tööpuudus, majanduslik ebavõrdsus, väljaränne, nakkushaiguste levik. b) Võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja analüüsib muutuste põhjusi c) Sündimuse erinevused:  Arengumaad: ei kasuta pereplaneerimise võtteid, abiellumine ja laste sünd omavahel tihedalt seotud, rikkuse märgiks peetakse palju lapsi, lapsed abistavad vanemaid

Ühiskonnageograafia
37 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Rahvastiku paiknemine, asustus, linnastumine

asustatuse tiheduse põhjal on alad eri värvides (mida suurem asustustihedus ruutkm kohta, seda tumedamaks on see osa kaardil värvitud) 3. Panga küla Mustjala vallas Saaremaal Probleem ­ Külas elas hiilgeajal (1950 -1990) väga palju inimesi, kuskil 100. Praeguseks on Panga külas inimesi, kes seal reaalselt elavad, umbes kümneringis. Enamasti on põhjuseks vanemate inimeste loomulik surm vanadusse ning nende järglaste kolimine linna ehk linnastumine, sest küla on kaugel igasugustest koolidest, töökohtadest ning poodidest. Tagajärjeks on küla välja suremine ­ Majad jäävad tühjaks, teed kasvavad kinni ning lavka enam kohalikele toitu müümas ei käi. Sööti on ka jäetud vanemad tuhlipõllud ning metsa lastud kasvada karjamaad. 4. Kõikides maailma eri piikondades on diagrammi põhjal näha 1950. aastast kuni 2010. aastani näha linnastumise drastilist kasvu, prognoositakse ka linnastumise vähemjõudsat kasvu 2050. aastani.

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Kordamisküsimused/vastused - linnastumine

Kiiresti arenesid sadamalinnad, mis kauplesid toorainega. Elutingimused linnades alguses halvad. Hakati planeerima elurajoone tööstuspiirkondadest väljas, seoses sellega arenes ühistransport. Praegu on arenenud riikide tööstuslinnades mugavustega elurajoonid ja hea transport. Arvukalt tekib uusi töökohti teeninduses, halduses, IT-valdkonnas. Tekivad teaduspargid linna äärealadel, vanad tööstushooned renoveeritakse. Rikaste asumid asuvad linnadest väljas - tagamaal. 7.Võrdle linnastumisega kaasnevad probleeme arenenud riikides ja arengumaades. Arenenud riik Arengumaa ● Paljudes tööstuslinnades ● jätkub tööstuse areng ja tehased suletakse, ettevõtted kasv tänu majanduse lõpetavad tegevuse üleilmastumisele ● oskustöölised kolivad töö ● maainimesed rändavad

Inimgeograafia
64 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Maailma rahvastik ja linnastumine

2) Sotsiaalpoliitika: · Pensionipoliitika · Hariduspoliitika · Toimetulekupoliitika · Meetmed puuetega inimestele 3) Ühised: · Tervishoid · Perepoliitika · Integratsioonipoliitika · Eluasemepoliitika · Tööturupoliitika Linnastumine tööstus- ja infoühiskonnas * Industriaalühiskonnas ­ algas kiire linnastumine, vajati tööstusesse tööjõudu. Maal vajati tööjõudu vähem. I periood ­ 18.-19. saj. Kiiresti kasvasid vanad linnad ning tekkis juurde palju uusi linnu. Kujunesid välja esimesed miljonilinnas (Euroopas Pariis ja London) II periood ­ 20. saj esimene pool. Linnastumise tempo aeglustus, uusi linnu tekkis vähe, kasvasid suurlinnad. Kasvasid tänu eeslinnade tekkele, kuhu hakkas koonduma tööstus ja elamurajoonid. Eeslinnastumist nim. Suburbanisatsiooniks. (Linna elanikkond saavutas

Geograafia
78 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Ühiskonnaõpetuse eksami piletid

Eksamipilet nr 1 1. Võrdle tööstusühiskonda postindustriaalse ühiskonnaga (tööhõive erinevates majandussektorites, erinevate asulatüüpide osatähtsus asustuses, peamine sisemajanduse kogutoodangut andev majandussektor, tööaja kasutus jmt). Tööstusühiskonnas töötab enamus tööealisi inimesi töötlevas majanduses ehk tööstuses ja elavad linnalistes asulates. Tähtsamaks rikkuseks on tööstusega seotud omand, väärtpaberid ja ka raha. Põllumaa-, metsamaa- ja kariloomad on samuti endiselt rikkus, kuid nendel on väiksem likviidsus (likviidsus tähendab kergesti (sula)rahaks tegemise võimalust) ning nende osatähtsus on vähenenud. Töö- ja elukoht on eraldatud ja inimene peab töökohta minema. Koos elab väike perekond, tavaliselt vanemad alaealiste lastega. Linnastumise alguses on ka palju noori vallalisi inimesi linna tulnud. Tööaeg on seotud ettevõtte tööajagraafiku ja v

Ühiskonnaõpetus
5 allalaadimist
thumbnail
6
doc

RAHVASTIK JA ASUSTUS- kordamine

Iseloomusta paiknemist üldiselt ( kas paikneb ebaühtlaselt, ühtlaselt, peamiselt idas/läänes/../..) Mis on tolle tihedamini asustatud piirkonna eelised ( kliimatingimused, reljeef, veekogud vms). Nimeta peamised linnad, kui võimalik ning üldista rahvastiku paiknemist mingi kriteeriumi järgi (näiteks veekogude ääres või rannikualadel). Kus paikneb vähem rahvast ning miks? 9. Teab üldjoontes linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades;toob näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest; Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku Üldjuhul kõrge, üle 70%. Osatähtus veel keskmine või osatähtsus, kasvutempo Kasvutempo aeglane madal, kuid kasvutempo kiire Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja Rahvaarvu kiire kasv loomuliku

Ühiskond
36 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Linna kompaktsus ja laialivalgumine

Samataolisi linnaregioone leidub ka mujal Loode-Euroopas, nt. Reini-Ruhri piirkond ja Flaami teemant. (Dieleman et al., 1999) Sellist tüüpi linnaregioonide arengule aitas kaasa ka valitsusepoliitika 1970 ja 1980-ndatel, mil riik toetas ulatuslikult uute linnade ja linnaosade arengut. Sellal oli peamiseks eesmärgiks ohjeldada valglinnastumist ja säilitada Green Heart´ i kui avatud põllumajandus- ja loodusalasid. Üha suurenev linnastumine on pannud teadlasi muret tundma selle üle, et ühel hetkel võib Hollandi lääneosa ollagi vaid üks suur linnastu. Rahva ümberpaigutamisega vähemasustatud paikadesse suudeti seda probleemi vältida. (Dieleman et al., 1999) Alates 1980-ndatest sai selline kompaktne linnaareng Hollandi territoriaalplaneeringu nurgakiviks, millel olid omad kindlad eeldused: strateegilise planeerimise traditsioon omavalitsuste rahastussüsteem sotsiaalmajade massitootmine

Ühiskond
3 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Geograafia: asustus, linnastumine

VABAD TÖÖKOHAD! Tööpuudus maal Elanike arv kasvab Vaesus maal (ülelinnastumine). aeglaselt. Suur Linnaelanike kasv on linnades väheneb kiire. (eeslinnastumine) Linnastumise kulg maailmas 9. a) Linnastumine 100%- Nt. Kuveit ,kuna on hästi pisike riik ja teda ümbritseb kõrb. b) Linnastumine 10%- Nt. Uruguay, kuna põllumajandusega tegeletakse seal rohkem. 10. Linnastumise etapid: 1. Etapp: 18.saj lõpp ja 19.saj algus- kiire linnastumine Euroopas ja Põhja-Ameerikas, Hakkasid tekkima esimesed linnastus (London) 2.etapp: 20.saj esimene pool: Linnadevõrk oli välja kujunenud ja linnu tekkis vähe juurde, Linnaelanike arv kasvas hästi kiiresti ja hästi suureks (Põhja-Ameerikas ja Euroopas)

Geograafia
47 allalaadimist
thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

.............................. 97 13.1.7. Millised tegurid on elanikkonna tervist kõige enam mõjutanud:................97 13.1.8. Haiguste sotsiaalne jaotus: Klass ja tervis...................................................98 13.1.9. Sugu ja tervis............................................................................................... 99 13.1.10. Kontrolliagendid......................................................................................100 14. Linnastumine .......................................................................................................... 101 14.1. Linnaelu vs maaelu...........................................................................................101 14.1.1. Maailma TOP ­linnad populatsiooni alusel.............................................. 102 14.1.2. Linnastumine ............................................................................................ 103 14.1.3

Sotsioloogia
231 allalaadimist
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

.......................................................................... 48 48. iseloomustab kaardi abil rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja selgitab taolise paiknemise põhjusi;.............................................................................................................................................................. 50 49.50. teab üldjoontes linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades; toob näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest; ...................................................... 50 51. teab peamiste usundite: kristlus ( katoliiklus, protestantism, õigeusk), judaism, islam,hinduism, budism ja konfutsianism levikut ja sümboleid; toob näiteid usundite mõjust ühiskonnale; ............................................ 51 Mõisted: ..........................................................................................................................

Geograafia
368 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Riigieksami materjal

Mõju keskkonnale, inimestele ja majandusteevusele: Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid 5 Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Mitmed vulkaanilised piirkonnad on kaasajal turismiobjektiks Maavärinatega kaasnevad nähtused: · tsunamid Mõju keskkonnale, inimestele ja majandustegeusele: · hävitab kudusid, ehitisi · muudab pinnareljeefi 8. Kivimite liigitamine tekke järgi, kivimiteringe; lubjakivi, liivakivi, graniit, basalt Kivimid jagatakse tekke järgi kolme rühma: 1. Tardkivmid (moodustuvad magma tardumisel maakoores või maa pinnal) ­ · purskekivimid ­ tarduvad maa pinnal (nt. basalt) · süvakivimid ­ tarduvad maakoores (nt. graniit) 2. Moondekivimid · ortokivimid ­ tardkivimite moondumisel (nt. graniitgneiss)

Geograafia
1231 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

2008. aasta alguses elas Eestis 1,34 miljonit inimest, neist 617 410 meest ja 723 525 naist. 2007. aastal oli iive -1634 inimest, eestlastel -177. 1. jaanuari seisuga 2009. aastal elas Eestis 1,340415 miljonit inimest. 2008. aastal oli loomulik iive -647 inimest, eestlaste loomulik iive 595. Arvatakse, et 2010. aastaks elab Maal 8 miljardit inimest, 2030 a-ks 10 miljardit inimest. Arvatakse, et rahvaarv stabiliseerub käesoleva sajandi keskpaigaks ja inimesi elab siis Maal 12­15 miljardit. Linnastumine Maailmas suureneb inimeste koondumine linnadesse, 1950. a. elas linnades 30% inimestest, 1960. a. 33%, 1970. a. 46% ja 2000. a. 47%. Tänapäeval elab linnades üle terve maa 2,84 miljardit inimest, arenenud maades 74% rahvastikust. Eestis elab linnades 69% inimestest. Maailmas suureneb üha linnade arv, kus inimesi elab üle miljoni. 10 miljonilisi linnasid oli Maal 1950.a-l üks ­ New York, kuid juba

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Geograafia linnastumine

Linnarahvastiku Aeglane Kiire osatähtsus, kasvutempo Kasvutegurid Arenenud riigid Arengumaad Linnastumisega Elanike suundumine maalt Rahvaarvu kiire kasv loomuliku kaasnevad Väiksematest linnadest iibe arvel elanike suundmine majanduslikud ja suurlinnadesse, maalt linna, Ülelinnastumine, sotsiaalsed probleemid Linnastumine on jõudnud tööstusajastu linnad infoajastu linnade järku Linnastumisega Prügimajandus,õhusaaste, Transpordiprobleemid kaasnevad linnahaljastuse säilitamine Prügi,nahkushaigused,õhusaaste keskkonnaprobleemid 7. Mis põhjustel endised suurlinnad kahanevad? Too üks näide kahanevast linnast. Paldiski sellep,kuna see oli sõjaväe linn Nõukogude aegu,kui lõppes NSV ära läksid sõdurid

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Milliseid probleemi tõi kasa linnastumine 19.sajandil?

Milliseid probleemi tõi kasa linnastumine 19.sajandil? Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Linnastumist saab iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempo abil. Linnastumisega kaasneb linnakultuuri levik. Lineaarse linnastumise mudelis võetakse vaatluse alla kogu riigi linnad ning teineteisest eraldatakse linnakeskus ja seda ümbritsev tagamaa. Seejärel vaadeldakse, kas rahvaarv keskuses ja seda ümbritseval tagamaal suureneb või väheneb ning kummas on suurem kasv või vähenemine. Sellise vaatluse tulemusel on võimalik leida neli linnastumise faasi, mis on omakorda jaotatud veel kaheks alafaasiks.

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

2010. a 4. ANTIIK-KREEKA LINNAPLANEERIMINE JA AIAD Kronoloogia3 2800...2000 e.Kr - Vara-Minose kultuur III...II a.tuh. e.Kr - Egeuse kultuur 1800 e.Kr - Kreetale ehitati uhked paleed, nt Knossos 1700 e.Kr - kindlustatud paleed Knossosel 1200...900 e.Kr - Homerose e "pime" ajajärk, varasema kõrge kultuuri hääbumine. Ei ehitatud enam monumentaalseid ehitisi ja hauakambreid. Hakati kasutama orjatööd. 900 e.Kr - Sparta rajamine 8.-6. saj e.Kr - Arhailine ajajärk. Algas teine e suur kolonisatsioon. Kolooniad rajati Hispaania ja Prantsusmaa rannikule, Sitsiiliasse, Lõuna-Itaaliasse, Musta mere rannikule, Põhja-Aafrikasse. Kreeka kultuuri mõju levis kogu Vahemere ja Musta mere rannikule. 776. e.Kr - esimesed olümpiamängud 5. saj...330 e.Kr - Klassikaline ajajärk. Ateena ülemvõim. 470 e

Maastikuarhitektuuri ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Rahvastik on väga muutlik nähtus. Inimesed sünnivad, vananevad ja surevad, õpivad ameteid, vahetavad töö- ja elukohti. Ükski rahvastikku kirjeldav arv ei püsi kaua endine. Kuid need ei muutu ka mitte kuidas juhtub. Rahvastik areneb nn. rahvastikuprotsesside kaudu, mis järgivad igaüks ­ mitte eriti täpselt, kuid siiski - oma kindlaid seaduspärasusi. Tähtsamad neist protsessidest on demograafiline siire, hõivemuutused, linnastumine, ränded ja etnilised protsessid. Eesti oludes mängib suurt rolli ka võõralt maalt tulnute põlistumisprotsess, õieti küll selle häiritus tulnukate privileegide tõttu. Praegune rahvastik on kõikjal, ka Eestis, rahvastikuprotsesside pikaajalise kulgemise tagajärg, seda ei saa mõista tundmata neid protsesse ja tegemata tagasivaadet nende kulgemisele. Ja vastupidi, tundes neid protsesse, nende seaduspärasusi ja senist kulgu, suudame põhijoontes ette näha ka meie

Ühiskonnageograafia
56 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Kanada linnastumine

Kristofer Robin Kirsiste Erik Talts 10.A 12.11.19 Kanada linnastumine Riigi jagunemine administratiivselt Kanada jagub administratiivselt kümneks osaks. Need osad omakorda jagunevad kas "riikideks", piirkondlikeks ringkondadeks, regioonideks, piirkondlikeks omavalitsusteks või territooriumiteks vastavalt piirkondade eripäradele ja ajaloolistele teguritele. Linnastumise aste ehk tase on üle keskmine. (70%) Linnastumise tempo on aeglane. 10 suurimat linna 1. Toronto 2. Montreal 3. Calgary 4. Ottawa 5. Edmonton 6. Mississauga 7. Winnipeg

Geograafia
1 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Linnastumine Austrias

Austria Linnades elab 65.9% riigi rahvastikust. Linnastumise tempo on 0,6 % ( 2010-15 a.). Linnastumise tase ja tempo on madalad, seetõttu, et rahvastiku kasvu tase on iseenesest väike ja peaaegu ei muutu juba 50 aastat. Austria suurema rahvaarvuga linnad on: Viin, 1 793 667 elanikke Graz, 265 300 elanikke Linz, 189 300 elanikke Salzburg, 147 600 elanikke Innsbruck, 122 500 elanikke Kõik suuremad linnad paiknevad peamiselt piiri lähedal, nad on paigutatud üksteise suhtes peaaegu võrdsel kaugusel. Austria pealinn Austria pealinnaks on Viin, elanikkearv - 1 730 278 inimest. Viin asub Austria Ida osas, see paikneb alpide jalamil ning Doonau jõe kaldal. Probleemid Austria põhiprobleemiks on iive vähenemine ning rahvastiku vananemine. Huvitavad faktid  Ida-Alpid moodustavad 62% kogu riigi territooriumist.  Umbes veerand Austria elanikkonnast (mitte vähem kui 20%) elab Viinis.  Arnold Schwarzenegger - maailmakuulus Hollywoodi näitleja on

Ühiskonnageograafia
5 allalaadimist
thumbnail
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus
58 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Rahvastik

Sündide arvu muutmiseks kasutatatakse: abiellumisvanuse määramist, rasestumisvastaste vahendite ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, kooselureegleid, peretoetusi, soodustusi töötamisel, teenuseid. (Peresõbralikud on nt. Põhjamaad) Vähendamiseks tehakse ka trahve (nt. Hiinas, kui on rohkem kui 1 laps + seal kasutatakse ka sundaborte). Rändpoliitikas on mitmed piirangud või soodustused seoses kodakondsuse, töö-või elamisloa saamisega. Kasutatakse ka kvoote. ASUSTUSE ARENG, LINNASTUMINE: Linnastumiseks nimetatakse linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Mõõdetakse osakaalu järgi kogu rahvastikust protsentides. Eeldused: Tööjaotuse areng ja töö tootlikkuse kasv Tööstuslik revolutsioon Koloniaalsüsteemi kujunemine (algselt oli tugipunkt, hiljem kasvas linnaks, sest sinna kogunes tööjõuna palju rahvast) Teenindava majandussektori plahvatuslik areng Arengumaades on linnade kasv kiirem kui arenenud maades.

Geograafia
96 allalaadimist
thumbnail
2
docx

GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖ

keskkond keskkond Ebasoodne looduskeskkond Soodne looduskeskkond Väike töökohtade/koolide valik Suur töökohtade/koolide valik 10.2 Rände liigid Vabatahtlik – vabatahtlik elukoha vahetus Sundränne – inimesed on sunnitud elukohta vahetama (sõjad vms) Pendelränne – liikumine alalise elukoha ja töökoha vahel. 11. Linnastumine  Linnastumise tase on kõrge, kuid linnastumise tempo on aeglane ehk linnad suurenenud ainult sisserändavate inimeste tõttu.  Samuti on iive väga väike või negatiivne. 11.1 Linnad infoajastul Info- ja teadussektoris töötavate inimeste osakaal suureneb; tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse; uued töökohad tekivad; vanad

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Uusaja konspekt

Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse p

10 allalaadimist
thumbnail
10
doc

10. klassi õpiku konspekt

tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse Madalmaadest ja Suurbritanniast, kes võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masinatööle. Levis edasi Lääne-Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Üleminek käsitöölt masinatööle ja uutele töökorraldusvormidele tõstsid inimeste tööviljakust ja parandasid elujärge. See põhjustas rahvastiku kiire kasvu. Algas kiire linnastumine . Keerulisem masinatöö, mis eeldas töötajate paremat väljaõpet, pani aluse riikliku haridussüsteemi tekkele. Veonduse areng võimaldas kaugvedusid, algselt meredel, kuid alates 19. sajandist ka maimaadmööda, raudteel . See andis tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele ­ piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks on neil paremad eeldused. Tööstuslikud majandusharud, kus kaevandati maavarasid, said tekkida vaid teatud piirkondades

Geograafia
840 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Majandusgeograafia

tootmisviisi alused Industriaalse tootmisviisi kujunemisele olid eeldusteks järgmised uuendused: väljavaheldussüsteem tõu- ja sordiaretus laevaehituse areng uued metallisulatusviisid energiaallikatena tuul ja vesi Levik sai alguse Itaaliast TV lk 4 Tööstusühiskond e industriaalühiskond valdav majandusharu ­ töötlev tööstus masinate kasutuselevõtt vabrikud kiire linnastumine toodetakse turule ja sõltutakse ise turust tekkis geograafiline tööjaotus arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused: 18. saj lõpp ­ 19. saj algus tööstusrevolutsioon Suurbritannia aurumasin aurik auruvedur kivisüsi energiaallikana tekstiilitööstuse kiire areng metallurgia areng raudteed 19. saj lõpp ­ 20 saj algus nafta kasutuselevõtt plastmass elekter telefoniside, raadio geograafiline tööjaotus

Geograafia
342 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Geograafia eksami abi

lähedusse ning just sinna tekkisd suured ja rikkad piirkonnad. Sealt hakkas väljapoole arenema tavalisem/vaesem rajoon jne. Lisaks veekogude lähedusele oli tähtis mingi maastiku poolt pakutav kaitsevõimaluesd (mäed, jõed vmm) ja viljaka pinnase lähedus (nt Egiptuses on enamus elanike koondunud Niiluse kallastele). Lisaks võib mõjutada tänapäeva vaatepunktist transpordi teede olek ning maavarade lähedus. 15. Linnastumine on linnade ja linnarahvastiku osatähtsuse kasv. Arenenudmaades on linnarahvastiku osatähtsus suur (ca 70+%); linnade kasv on aeglane ning inimesed hakkavad pigem linnast eemale kolima. Sellise aregnu põhjus on see, et arenenud maades hakkas linnastumine kuskil 18 saj. ning tänaseks on protsess läbi saamas. Arengumaades on linnarahvastiku osatähtsus preagu väike (ca 30-50%); linnade kasv ja linnastumine on kiire ning 90% linnarahvastiku kasvust toimub just arengumaades

Geograafia
454 allalaadimist
thumbnail
78
docx

Euroopa Liidu eksamikonspekt

Euroopa Liidu eksamikonspekt Euroopa komisjon EK (Euroopa komisjon)on kaasatud otsuste vastuvõtmise protsessides kõikidel tasanditel. Tihti EK võim on veel suurem, selle tõttu, et teised EL-i institutsioonid ei taha või ei saa tagada tugevat juhtimist. Komisjon on EL süsteemi südames. Kohalemääramine ja koosseis Komisjonäride kolleegiumis alguses oli 9 liiget, siis see arv kasvas, sellega kui liitusid uued riigid. Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27. Igal komisjonääril on oma pädevus ning oma valdkond ja kõik saavad kokku komisjonäride kolleegiumil. Vanasti EP ja Komisjoni side oli üsna nõrk. Asjaolud muutusid Amsterdami lepingu pärast. Pärast seda EP määrab ametisse EK presidendi (keda nomineerib Euroopa Nõukogu) ning kinnitab kogu kolleegiumi (kogu komisjoni). Olid ka j

Ühiskond
35 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Geograafia eksam 2017

(maksumaksjate) arv suureneb tööpuudus sihtriigi 2) lahkuvad peamiselt aktiivsed elanike hulgas 3) kaotsi lähevad 2) sisserändajad ei kohane haridusinvesteeringud nn kohaliku kultuuri ja tavadega ,,ajude" äravool 3) suurem surve sotsiaalsfäärile 16. Linnastumine: mis mõjutab linnastumist, linnastumise erinevused vähem ja enamarenenud riikides lk 64. Linnastumise erinevad etapid, nende põhjused: eeslinnastumine, taaslinnastumine, valglinnastumine. Linnastumisega kaasnevad probleemid. Mõjutab: maal puudub töö, kõrgem palk, õppimine. Linnastumine arengumaades: kasvutempo kiire, kasvutegurid ­ loomulik iive kõrge. Linnastumine, eellinnastumine, valglinnastumine, taaslinnastumine. Linnastumine arenenud maades: kasvutempo aeglane

Geograafia
67 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun