Kas linnakoolija maakooli noored on sarnased või erinevad? Eestis on sadu tuhandeid koolinoori. Inimestena vaadates on nad kõik ühesugused, kuid neid eristavad nende juuredkoht kust nad tulevad. Ei mõelda just tihti sellele, kui palju mõjutab inimest see, kas ta on tulnud suurest linnast või väikesest maakohast. Seda mõtet arendades tuleb
Autor: Tarmo Habe XI a kl. Juhendaja: õp. Anne Tolk Võru 2009 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärgiks oli teada saada Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Osula Põhikooli kaheksanda klassi õpilaste teadlikkust helkuri kasutamisel. Sooviti ka teada saada, kas on erinevusi poiste ja tüdrukute sellealastes teadmistes. Autor eeldas, et kõige rohkem teavad helkuritest ja kannavad neid linnakooli tüdrukud, sest linnas räägitakse helkurite kandmisest rohkem ja linnas kontrollib politsei helkurite kasutamist rohkem. Helkur on vajalik, et autojuht pimedas liikuvat jalakäijat juba varakult märkaks ning jõuaks reageerida. Jalakäijad ei mõista, kuidas juht ei näe teel või selle ääres inimest. Roolikeerajad vabandavad end aga pärast jalakäija allaajamist sellega, et nad ei näinud teel kõndivat inimest. Seega, kui tahad ellu jääda, tee end nähtavaks! Meetod
teisipäeval ja kolmapäeval. Välis- ja siseõhu temperatuuri mõju õppetegevuse korraldamisele Kui klassiruumi õhutemperatuur langeb alla 15 ºC, tohib: 5. - 12. klassi õpilaste õppetunde lühendada; 1. - 4. klassi õpilaste õppetunnid ära jätta. Õppetunnid jäetakse ära kui: 1. klassiruumi õhutemperatuur on alla 13 ºC. 2. välisõhu temperatuur on: miinus 20 ºC ja madalam maakooli 1. - 4. klassis; miinus 25 ºC ja madalam maakooli 5. - 9. klassis; miinus 24 ºC ja madalam linnakooli 1. - 4. klassis; miinus 28 ºC ja madalam linnakooli 5. - 9. klassis. Madalast välisõhu temperatuurist hoolimata kooli tulnud õpilastele korraldatakse kojusaatmise võimaluseni erinevaid tegevusi. Kehalise kasvatuse tunde võib talvel õues läbi viia õhutemperatuuril: 1. - 4. klassi õpilastele kuni miinus 15 ºC vaikse ilmaga; 5. - 9. klassi õpilastele kuni miinus 18 ºC; 5. - 12. klassi õpilaste suusatunnid kuni miinus 18 ºC vaikse ilmaga.
August Gailiti elu ja looming August Gailit sündis Valgamaal. Õppis läti kihelkonna- ja linnakoolis ning Tartu linnakooli). Peale õpinguid kolis Gailit 1911. aastal Riiga, kus asus tööle ajakirjanikuna. Enne seda avaldas oma esimese teose, jutustus ,,Kui päike läheb looja". Võttis aktiivselt osa Siuru tegevusest. 1919. aastal lahkus ta küll konfliktide tõttu koos H. Visnapuuga rühmitusest, aga Siuru periood oli Gailiti jaosk väga viljakas. Põhiliselt viljeles kirjanik sel ajal just novelle ja följetone. Peamised teemad: kunsti ja kultuurieluga seotud probleemid. 1922 läks Gailit reisima
Oskar Kallis (1892-1917) O.Kallis sündis 11.11. 1892.a. Tallinnas pere esiklapsena. Kui Oskar oli 5 aastane, siis suri isa ja ema jäi 4 lapsega üksi. Ema töötas õmblejana. Kunstiande sai Oskar isalt, kes oli harrastanud klaasimaali. Ka pere teised lapsed tegelesid joonistamisega. 1907.a. õppis Oskar I semestri A.Laikmaa ateljeekoolis. A.Laikmaa õpetas noorukit tasuta ja jäi Kallisele suureks eeskujuks kogu tema lühikeseks eluks.1910.a. lõpetas Kallis Tallinna Linnakooli ja asus tööle joonestajana ühes arhitektuuribüroos. Kallis õppis Eesti Kunstiseltsi Joonistuskursustel ja hiljem veel paar semestrit Laikmaa juures. O.Kallise maalide-joonistuste silmapaistvam osa jaotub kahte teemade ringi- ,,Kalevipoeg" ja muinasajastu ning eksistensiaalsed mõtisklused armastusest ja surmast. Oskar Kallise Kalevipoeg on jõuline, tugev ja teotahteline eesti talupoeg, mitte müstiline hiid. Kunstniku
jõelaevatee 6.Usupuhastus ehk reformatsioon: Põhjused- katoliku kiriku liigne rikkus, patukustutuskirjade müük Tagajärjed- hakati väljaandma trükiseid kohalikes keeltes, kirikutes hakkasid jumalateenistused toimuma eesti ja saksa keeles, maapäeva otsus ,,Kelle võim, selle usk", suleti kloostreid 7.Hariduselu: Enne reformatsiooni- kiriku ja hariduse tihe seos, koolid peamiselt vaimulike ettevalmistamiseks, õppetöö valdavalt ladina keeles Pärast reforamatsiooni- linnakooli ümberkorraldamine, õppetöö kolmes astmes, langes kloostrikoolide osatähtsus 8.Vana-Liivima välispoliitiline seisund: Nõrk - Põhiohuks sai Venemaa, naaberriigid sõlmisid omavahel liite, venelased korraldasid rüüsteretke Eestisse, 1503 sõlmiti Venemaaga vaherahu, mida pikendati korduvalt 9.Liivisõda: Allikad- Balthasar Russowi ja Johann Renneri kroonika, Henriku Liivimaa kroonika Põhjused- naabrite tugevnemine, taheti meie kaubateid läänemerel (ajendiks oli nn Tartu maks)
Esimesed kaks erinevad helistiku ja karakteri poolest, pärast teist lõiku kordub esimene osa muutusteta ja seda ei kirjutata noodis välja. Selle asemel kasutatakse märkust aria da capo. Faktuur- helikude, heliteose kooskõlalise ülesehituse omapära Fuuga- polüfoonilise muusika üks põhilisi vorme, üles ehitatud ühe või mitme teema imiteerimisele eri häältes. Kantaat- mitmeosaline teos vokaalsolistidele või koorile, pillide saatel Kantor- luterlikes maades linnakooli muusikaõpetaja Kapell- instrumentaalansambel, väike orkester Klavessiin- klaveri eelkäija Klavikord- klaveri eelkäija Libreto- ooperi või mõne muu suurema vokaalhelitöö tekst Menuett- vana prantsuse tants 3-osalises taktimõõdus Numbriooper- ooper, mille muusikaline ülesehitus koosneb üksikutest lõpetatud numbritest Oratoorium- mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile Passioon- evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik
tagasi toomisega raharent- talupojad pidid maa eest maksma raha , mitte vilja teoorjus- talukoha eest rendi tasumine mis ulatus kuni veerandini vilja saagist , töö mõisa heaks Dietrich Damerow-tartu piiskop lõi laialdase orduvastase koalitisiooni Wolter von Plettenberg-liiivima ordumeister, ühendas vana liivimaa sõjajõude Johann Koel-Tallinna pühavaimu kiriku õpetaja , katekismuse tõlkija Hans Susi - tallinna linnakooli õpilane , vaimuliku kirjanduse tõlkija Balthasan Russow- Tallinna pühavaimu kiriku õpetaja, kroonika autor Simon Wanradt-Tallinna niguliste kiriku õpetaja , katekismuse koostaja
· "Nimed marmortahvlil III" (Lund 1951) romaan · "Nimed marmortahvlil IV" (Lund 1954) romaan · "Tulililled" (Lund 1957) lühijutud · "Kodukäija" (Lund 1963) romaan Kirjutas novelle, sonette, proosat, lühijutte, jutustusi. Erinevad stiilid futuristlik, realistlik. Sündis Viljandimaal Suure-Jaani alevikus kanguri pojana, kolis sageli, 1907-1909 Reeguldi Vallakool -> 1909 -1913 Vastsemõisa kaheklassiline ministeeriumkool, üritas pääseda Viljandi linnakooli, kuid ei saanud, kuna ta oli liiga vana, läks Andres Kamseni kaubanduskooli, osales Vabadussõjas, peale seda läks ülikooli, toimetas ajakirja ,,Odamees", lahkus Eestist aprill 1944. Suri 80-aastasena Rootsi linnas Lundis.
raamatukogus. 12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ei võtnud seda kohta vastu. Gustav Suits suri 1956. aastal peale mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistule. Friedebert Tuglas Friedebert oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901 suundus Tartu linnakooli; seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri gümnaasiumis. Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis 2 kuud Toompea vanglas (seal kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 19061917 elas Tuglas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918 abiellus ta Eloga. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Aastail 19211922 oli Tuglas
TUGLAS Friedebert Tuglas (aastani 1923 Friedevert Mihkelson või Michelson; 2.märts 1886 Võnnu kihelkond, Tartumaa (praegu Põlvamaa) - 15.aprill 1971 Tallinn) oli eesti kirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane. Tuglas oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901 suundus Tartu linnakooli, seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridustee jätkus HTG-s. Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis 2 kuud Toompea vanglas (kirjutas seal proosaluuletuse "Meri"). 1906-1917 elas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918. abiellus ta Eloga. Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule. Kirjandusteadlasena on ta väitnud, et suur mõjutaja oli Taani ametivend Brandes
Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas sündis aastal 1886 ja suri aastal 1971. Ta oli prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija. Friedebert oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis. hiljem suundus Tartu linnakooli; seal õppimise ajal ilmus tal lastejutt "Siil". Haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Omades sotsiaaldemokraatlikku maailmavaadet, võttis Tuglas aktiivselt osa 1905. aasta revolutsioonist, mille tulemusena ta vangistati. Pärast vabanemist 1906 oli ta kuni 1917 aasta kevadeni poliitiline pagulane elades põhiliselt Soomes, Pariisis ja Saksamaal, kuid reisis võõraste nimede all veel paljudes teistes Euroopa riikides, millest talletas ta rikkaliku kultuurikogemuse
TEATRI ALGUS EESTIS ALEKSANDER PUKMAN TEATER 16.-19. SAJANDIL • Iseseisva kunstivormina tõid teatri Eestisse sakslased. • Teated Eesti esimesest teatrinäidendist pärinevad 16. sajandist. Siis mängisid Tallinna Linnakooli õpilased Tallinna raekojas Terentiuse komöödiat „Androslannad“ • 17. sajandil piirdus teatri tegemine mujalt tulnud rändtruppide juhuslike külalisesinemistega. • August von Kotzebue eestvedamisel ehitati 1784. aastal Eesti esimene kutseline teater, Tallinna Linnateater ehk Tallinna saksa teater. • Esimene eesti keelne etendus oli „Häbi sel, kes petta tahab“, mis lavastati 1819 aastal. EESTI TEATRI SÜND • Eesti teatri sünniks peetakse 1870
Eesti teatri sünd Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 1784 rajati Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789 kõlas eesti keel esimest korda laval . Esimene kutseline teater oli 1809 avatud Tallinna Linnateater e Tallinna saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus Häbi sel, kes petta tahab. Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870. aastat,
raamatukogu S.Wanradt Niguliste kirikuõpetaja Koostar luterliku katekismuse (1535) Koell Pühavaimu kiriku Eesti Tõlkis luterliku katekismuse jutlustaja eesti keelde Susi Tallinna linnakooli õpilane Hakkas piiblit tõlkima eesti keelde Rode (15 saj) Maalija Maalis Niguliste kiriku tiibaltari Notke Maalija Maalis ,,Surmatantsu" Sittow Maalija Eesti soost maalikunstnik
Friedebert Tuglas 1886-1971 ELU JA LOOMING Anton Tsalõi & Nikita Gustsin 11ML Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas oli eesti kirjanik, kriitik kirjandusteadlane ja tõlkija. Elukäik Friedebert oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901 suundus Tartu linnakooli; seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Ahja Järv Elukäik Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis 2 kuud Toompea vanglas (seal kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 19061917 elas Tuglas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. Elukäik Friedebert Tuglas kuulus
Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli, seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Seejärel jätkas ta haridusteed Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist. Ta arreteeriti detsembris ja ta veetis kaks kuud Toompea vanglas (kus kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 1906.–1917. aastani elas ta pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918. aastal abiellus ta Emma Elisabet Oinasega. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Aastail 1921–1922 oli ta kirjanikkude
Ado Vabbe Ado Vabbe Eesti avangardistlik maalikunstnik Graafik Pedagoog Kunstiühingu Pallas asutajaid Eesti Kunstnike Liidu liige. Sündis 19. märts 1892. aastal Tapas, Georg ja Ester Vabbe perekonnas. Suri 20. aprill 1961. aastal Tartus. Elulugu 1909. aastal lõpetas Ado Vabbe Narva linnakooli. 19111913. aastatel õppis Vabbe Münchenis Anton Azbe kunstikoolis. Algul õppis ta ettevalmistusklassis ning seejärel professorite Weinholdi ja Eisengräberi juures. Lisaks võttis ta joonistustunde ja käis ka skulptuuriklassis. München mõjus noore kunstniku arengule väga soodsalt. See linn oli Euroopa kunsti süda: algul juugendi, seejärel Pariisi foovide liikumise ning Dresdeni ekspressionistide mõjutusel, ka ekspressionismi keskus. 913
Luterlik katekismus 1535 - Wanradt-Koelli luterliku katekismuse trykiti Saksamaal, vasakul pool alamsaksa-, paremal pool eestikeelne tekst. Seegi raamat keelustati m6ne aasta p2rast Tallinna rae korraldusel seal leiduvate ,,rohkete vigade t6ttu". Basiilikad endised kodakirikud ehitati ymber selleks. Simon Wanradt - Niguliste kiriku6petaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. Johann Koell - Pyhavaimu kiriku eesti jutlustaja, kes t6lkis Wanradti katekismuse eesti keelde. Hans Susi - Tallinna Linnakooli 6pilane, kes tegeles piibli t6lkimisega. Katkut6bisena palus Hans, et talle m6eldud raha kasutataks ka edaspidi yhe poisi koolitamiseks. Susi kapitalile liideti juba varem yhe Tallinna raeh2rra poole vaeste koolipoiste heaks p2randatud rahasumma ja teised annetused. Balthasar Russow 1578 - Tallinna Pyhavaimu kiriku 6petaja kirjutas alamsakasakeelse ,,Liivimaa provintsi kroonika", Eesti keskaja ühe t2htsamaima allika. Ilmus Rostrockis ja leidis kohe ohtrasti
Friedebert Tuglas Kati Räim 10b Friedebert Mihkelson ● Eluaastad 1886-1971 ● Pärit Ahjalt ● Õppis Prangli kihelkonnakoolis ja Uderna ministeeriumikoolis ● 1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli, seejärel jätkas ta haridusteed Hugo Treffneri Gümnaasiumis ● Prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija ● Kujunes G. Suitsu kõrval XX sajandi alguse eesti kultuurielu juhtivaks tegelaseks ● Tema eestvedamisel rajati legendaarsed kirjandusühingud "Siuru" ja "Tarapita„ ● Kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja žüriidesse ● Noorusloomingus on realistlik kujutamislaad põimunud romantilise
Katoliku hariduselu Kuna paljudele jäi kõrgem harides välismaal kättesaamatuks, tõusis päevakorda kohapeal kõrgema ladinakooli asutamine, kus ka talulapsed saaksid preestrikutseks valmistuda. Reformatsioonipalangu tõttu jäi asi katki. Linnakoolid Kaubandusliku tõusu ajal vajasid kodanike lapsed ilmaliku sisuga koolitust, et omandada teadmisi majandusest. Õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist ja suurt tähelepanu pöörati ladina keele ja kirjanduse õppimisele. Esimest linnakooli on nimetatud Tallinnas Oleviste kiriku juures 1432.a. Järgnevalt asutati neid ka mujal. Luterlik hariduselu ja eestikeelne trükisõna 1525.a trükiti Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat ka eesti-, liivi-, ja lätikeelse selgitava tekstiga. Seda loetakse esimeseks kindlasti teadaolevaks eestikeelseks trükiseks. Varsti koostaati Tallinnas luterlik katekismus (usuõpetuse käsiraamat). Mille pani kokku Simon Wanradt, eesti keelde tõlkis Johann Koell, trükiti Saksamaal 1535.a.
töös. Pruunisilmne Peeter oli loomult elav ja liikuv ning eriliselt vastuvõtlik ja erksa meelega poiss. Emalt päris Peeter tundelaadi, isalt tahteomadused. Esialgse hariduse sai ta isa käest, 5 kui eesti keel oli külakoolis veel õppekeelena käibel. Lapsepõlveaastad Puru koolimajas andsid Peeter Põllule kogu eluks tugeva ja kindla aluse. KOOLIAEG Rakvere Linnakooli läks 10-aastane Peeter õppima 1888. aasta sügisel, olles kostil emapoolse vanaema juures. Tema surma tõttu jäi kooliaeg Rakveres lühikeseks. Narva Linnakooli viidi Peeter 1890. aastal, hea õppurina tegi ta koolmeistri poja nimele au. Narva Gümnaasiumis õppis ta aastail 18931898, pälvides nii range klassijuhataja kui kaasõpilaste poolehoiu. Ta üle naljatleti: tuli, nägi ja võitis!
Koostas:Kadi Vildersen o Tuglas on Eest kirjanik,kriitik ja kirjandusteadlane. o Sündis Tartumaal(Ahjal). o Isa oli aidamees,elati õllekojas. o Õppis Prangli kihelkonnakoolis(venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumi koolis. o 1901 suundus Tartu linnakooli;seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil" o Haridusteed jätkas Hugo Treffneri gümnaasiumis. o 1905.aastal võttis Tuglas osa revolutsioonist;ta arreteeriti ja pidi veetma kaks kuud Toompea vanglas. o 1906-1917elas Tuglas pagulasena Pariisis ja Soomes o 1918 aastal abiellus ta Eloga o Kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti" o 1921-1922 oli Tuglas kirjanikkude ühingu "Tarapita"samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja.
· Esimesed kooli aastad veetis ta Orge koolis. Järgmisena asus Koort õppima neljaks aastaks Tartu linnakooli, pärast seda läks veel aastaks H. Treffneri eragümnaasiumisse, kus lõpetas viienda klassi. Tartu- aastatel tärkas tal ka huvi kunsti vastu, mis teda juba 1902. aastal viib Stieglitzi kunstikooli Peterburis. · 1905. aasta revolutsiooniliste sündmuste sunnil lahkub ta Peterburist, hiljem ka Eestist ning siirdub Soome ja sealt edasi Pariisi · 19051908 õppis ta Pariisi Kaunite Kunstide Koolis Ecole des Beaux-Arts ning
.Enne laste saamist peab meil mõlemal olema stabiilne, heapalgaline töö, ent samas piisavalt aega üksteise ja laste jaoks. Ei taha, et mu lapsi hoiaks lastehoidja. Tahan olla hea isa koos armastava abikaasaga. Pere elukoht peaks olema kandis kus on rahulik meeleolu, mõistlikud naabrid, koht kus oleks kool, kasvõi erakool, mille õpilased ei ole suunatud igapäevastesse probleemidesse, vaid saaksid rahulikult õppida, areneda, ei taha oma lapsi panna suvalisse linnakooli, kus palju kaake, narkomaane ja igasugu muid sorti tegelasi, kes näevad elus vaid lõbutsemist, ei hooli ümbruskonnast, naabruskonnast, ning on sunnitud illegaalselt raha teenima, kuna perekond ei ole võimeline pakkuma piisavalt. Reaalsuses tahan pakkuda oma perekonnale kõike, mida inimhing võiks vajada, Valikuid, võimalusi neid teha, neid tahta teha, et majanduslik olukord ei oleks piiriks, vaid ülempiiriks inimese tahtevõime. Kui annad inimesele võimalusi juba noorest
Hubelite kodusse oli tellitud "Olevik," seda loeti põhjalikult, mõnikord mitu korda. Oma esimeseks suurkooliks pidas tulevane kirjanik isatalu tagakambrit, kuhu puhkepäeviti kogunesid ümbruskonna arenenumad mehed, et lugeda ja arutada maailma asjade üle, lugeda ajalehti ja populaarteaduslikke raamatuid, mis tol ajal ilmusid. Vallakooli lõpetanud töötas Eduard mõned aastad samas koolis ja seejärel siirdus Tartusse venekeelsesse linnakooli. Noormehele oli see elumuutus suureks sündmuseks, sest ta tuli ju metsakülast. Oma mälestusteraamatus kirjeldab Mait Metsanurk linna kui hiigelsuurt liikumist, mis tema esialgu segadusse ajas. Linnakoolis tutvus tulevane kirjanik mitmesuguse kirjandusega. Ta õppis ära ka viiulimängu, mis talle mõningast elatist andis. Kirjandisliku tegevusega alustas Eduard Hubel käesoleva sajandi esimestel aastatel. Esialgu olid need
Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas sündis 2. märts 1886 Võnnu kihelkonnas, Tartumaal (praegu Põlvamaa) ja suri 15. aprill 1971 Tallinnas. Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule. Kuni aastani 1923 kandis ta nime Friedebert Mihkelson või Michelson. Ta oli eesti kirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis, kus sai venekeelse hariduse ja seejärel Uderna ministeeriumikoolis. 1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli. Seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri gümnaasiumis. Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis kaks kuud Toompea vanglas. Seal kirjutas ta proosaluuletuse "Meri". 19061917 elas Tuglas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918 abiellus ta Eloga. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Tema eestvedamisel rajati
M. Hoffmann-rüüstaja tartus W. von Plettenberg-ordumeister Wolter von Plettenbergi eestvõttel sõlmis Liivimaa liidu Leeduga ja lõi Vene vägesid Pihkvamaal 16.saj. algul Simon Wandadt-(Niguliste kirikuõpetaja saksakeelne tekst katekismusele Johann Koell-katekismuse autor Wanradt-Koelli, katekismus usulise sisuga käsiraamat ja Pühavaimu kirikuõpetaja Johann Koelli eestikeelne tõlge. Balthasar Russow- Hans Susi-Katsed piibli- ja lauluraamatu tõlkeks (1549 katku surnud Tln. linnakooli õpilane Hans Susi) Bernt Notke - oli saksa maalikuntsnik ja skulptor Michel Sittow Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik 1227-1558- 1238- Konflikt Liivi ordu ja Taani vahel, mida reguleeris Stensby leping 1248-Eesti linnad said selle naabermaade eeskujul (nt. Tallinnal oli Taani kuningalt saadud Lübecki linnaõigus 1248) 1343 23.apr.Jüriöö ülestõus 1345-saaremaa ülestõus 1346 müüs Taani kuningas Valdemar IV Harju- ja Virumaa 1404- linnavalitsuse hoone (Tln
ülemise astme aga geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Kui Lääne-Euroopas tekkisid linnad, loodi seal linnakoolid, õpetus neis oli sammuti kiriklik. Tavaliselt oli igal kogudusel oma kool, kus õpetas kohalik preester. *Ülikoolid Aja jooksul kasvas vajadus haritud inimeste järele. Kirik vajas õpetlasi, kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest, valitsejaid ning linnaisadel oli aga tarvis haritud seadusetundjaid. Kõik see sundis mitmeid linnakooli oma õpetust täiustama ja edasi arendama. Järk-järgult kujunesid neist ülikoolid. Esimeseks ülikooliks peetakse tavaliselt 1119 aastal Bologna linnas Põhja- Itaalias rajatud kooli. Keskaja lõpuks oli Euroopas juba üle 60-ne ülikooli. Õppejõud -doktor- oli meistri osas. Temast allpool seisid bakalaureused- vanemad üliõpilased, kes olid läbinud alama astme õpetuse ja võisid selles osas juba ise nooremaid õpetada. Nemad olid sellide rollis. Õpipoiste osas olis
Certaldo, tema isa album. Boccacio kasvas üles Firenzes. Ta isa abiellus 1320ndatel aastatel naisega, kes kuulus kuulsasse perekonda. Usutakse, et Boccacio't õpetas Giovanni Mazzuoli ja temalt sai ta varajase tutvumise Dante töödega. 1327 kolis ta Napolisse, kus ta isa määrati panga Napoli osakonna juhiks ja Boccaccio määrati seal õpipoisiks, kus veetis ta 6 aastat see aga talle ei meeldinud ja lõpuks sai ta minna õigusteadust õppima linnakooli. (kerime nüüd natuke aega kiiresti edasi) Vahepeal ta tekitas häid sidemeid erinevate kaasõpilastega (noh, täpselt nii nagu meie siin koolis teeme, et tulevikus paremini tööle saada), 1330-ndatel sai Boccacciost ka isa, sündis 2 ebaseaduslikku last: Mario ja Giulio. Boccaccio naasis Firenzesse 1341. Aasta algul, vältides katku sellel linnas, mis toimus eelneval aastal. 1343. Aastaks oli ta isa abiellunud juba uuesti ning varasemast abielust lapsed olid surnud
1897.a kolib pere Leondingi, kus Adolf 3 korda vahetab kooli ning läheb 4. klassi. Just Leondingis isa väljendamiste mõju all tekib Hitleril kriitiline suhtumine kirikusse. SVASTIKA 1896.a. saabus poiss Lambachi kooli, mis oli vana benediktide klooster. Seal nägi ta esimest korda svastikat(haakristi), mida hiljem käskis graveerida oma kantseleis. NOORPÕLV 1900.a. läks Adolf Linzi riikliku reaalkooli. Maakooli vahetus võõra linnakooli vastu ei meeldinud poisile. Ta hakkas õppima ainult neid aineid, mis talle meeldisid – ajalugu, geograafia ja eriti joonistamine. Kõike muud ignoreeris. 13-aastasena suri tema isa. Ema palvel jätkas õppimist. 1903. hakkas saama toitjakaotuspensioni. Emal ei olnud võimu oma isepäise poja üle. Unistas saada kunstnikuks või arhitektiks. HITLERI JOONISTUSED NOORPÕLV 1907 proovis sisse saada Viini kunstikooli kuid see ebaõnnestus.
Friedebert Mihkelson Tuglase elulugu. 2. märtsil 1886. aastal sündis Friedebert Mihkelson Tuglas Tartumaal Võnnu kihelkonnas. Tuglas elas Ahjal. Ta käis Prangli kihelkonnakoolis kus ta sai venekeelse hariduse ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901. aastal läks ta Tartu linnakooli ja hiljem jätkas Hugo Treffneri Gümnaasiumis. 1905. aastal võttis ta osa revolutsioonis kuna ta oli noor poliitik ja kõnemees. Sellest oli ka tingitud Tuglasel 1906-1917. aastal pagulasaastad, kus ta põgenes Soome ja pesitses ka Pariisis. Tuglas oli Noor-Eesti rühmituse liige. Ta abiellus Ello Oinasega. Tuglas oli Eesti Kirjanike Liidu asutaja 1922. aastal ning oli mitu korda liidu esimees. Tuglas oli väga loominguline, müstifitseeritav ja maske vahetav kirjanik.
Praegu on Eesti suuremateks teatriteks "Vanemuine" Tartus, "Estonia" Tallinnas ja "Endla" Pärnus. Arvatavasti ongi need olnud ka Eesti esimesed teatrid. Kindlasti on teada esimeste näidendite nimed ja lavastajad ning kuidas etendusi lavastati. Eesti teatri sünd Iseseisva kunstivormina on teatri Eestisse toonud sakslased. Pikka aega oli teater levinud enamasti baltisakslaste hulgas. Teated Eesti esimesest teatrietendusest pärinevad 16. sajandist. Siis mängisid Tallinna Linnakooli õpilased raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 17. sajandil piirdus teatritegemine mujalt tulnud rändtruppide juhuslike külalisesinemistega ja hootise kohaliku taidlusega. August von Kotzebue eestvedamisel ehitati 1784. aastal Tallinnasse asjaarmastajate teater. Tallinna Linnateater ehk Tallinna saksa teater oli esimene kutseline teater, mis avati 1809. aastal. Esimene eestikeelne etendus Häbi sel, kes petta tahab lavastati 1819. aastal.
Poliitikud, kes kõige enam mõjutasid eesti iseseisvumist. Johan Laidoner Johan Laidoner on Eesti ajaloo suurkuju, kes jättis jälje mitte ainult silmapaistva väejuhina, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal, kui ka väljaspool seda. Tänu temale saavutati Eesti iseseisvus 1918. aastal. J. Laidoner sündis Viljandimaal 1884 aastal Viiratsi vallas. 1900. aastal lõpetas Viljandi linnakooli, kuid majanduslikud raskused olid suureks takistuseks edasi õpingutel. Ainus võimalus endale tollajal head haridust saada, oli sõjaväeline tee, kuhu teda esimesel katsel vastu ei võetud, viidates tema kehalisele seiseundile. Siiski ei jätnud noor Laidoner jonni ja üritas järgmisel aastal uuesti. Seekord edukalt. Nii algaski Johan Laidoneri sõjaväelise karjäär , mis viis ta lõpuks tippu, kuid ka tipust kukkumine oli sel ajal väga valus. 1905
sest keskja kõrgharidust oli Eestis 19.sajandil võimalik omandada vaid vene või saksa keeles. Et asja Vene riigivõimudele meelepärasemaks teha, esitati kohe alguses kooli nimeks Aleksandrikool. Kogu tööd juhtis Aleksandrikooli komitee, mille esimeheks valiti Jakob Hurt. Kavandatule vastavat kooli ei õnnestunud siiski luua. 1888.aastal asutasid ametivõimud rahva kogutud rahaga Põltsamaa lähedale venekeelse linnakooli, kus õpetati paari nädalatunni ulatuses erandlikult ka eesti keelt. Rahvusliku liikumise keskused olid Tartu linn ja Viljandimaa, kõik aktsioonid levisid peamiselt LõunaEestis, mis kuulus Liivimaa kubermangu. Liikumise tähtsamad ideoloogid ja rahvajuhid olid Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt, ja Carl Robert Jakobson. 1870.aastatel lõhened rahvuslik liikumine kaheks suunaksradikaalseks ja mõõdukaks.
kiriku positsiooni Loode-Venemaal, 1421 alustati Liivimaa maapäevade pidamisega, walter von plettenberg liivimaa meister, kes sõlmis 1503a vaherahu venelastega, balthasar russow tallinna pühavaimu kiriku õpetaja, kroonika autor, simon wanradt tallinna niguliste kiriku õpetaja, katekismuse koostaja, johann koell tallinna pühavaimu kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija, hans susi tallinna linnakooli õpilane, vaimuliku kirjanduse tõlkija, hermen rode tuntud 15. saj teise poole lübecki maalija, kes on niguliste tiibaltari autor, bernt notke tuntud maalija, kelle loodud on teos surmatants, mickhael sittow eesti kuulsaim keskaegne maalikinstnik, kes sündis tallinnas, melchoir hoffmann saksamaalt pärit kasuksepp, kes oli pildirüüste juht, burchard von dreilebem jüriöö ülestõusu aegne ordumeister, linnad linnaõigus dokument, millega asula muutus linnaks
Albert Kivikas Elulugu Albert Kivikas sündis Viljandimaal Suure-Jaani alevikus Kivika koolitee sai alguse 1907. aasta sügisel Reegoldi vallakoolis, kus õppeaeg kestis kaks aastat. Sealt suundus ta 1909 Vastemõisa kaheklassilisse ministeeriumikooli, mis asus tema toonases elukohas Kildu külas. Kui Albert 1913 ministeeriumikooli lõpetas, kolisid nad emaga Viljandi eeslinna Kantrekülasse teise sugulase juurde. Elulugu 1914 üritas Kivikas pääseda Viljandi linnakooli, kuid teise klassi eksamitele ei lastud teda piirvanuse ületamise tõttu ja kolmanda klassi jaoks ei olnud tema teadmised piisavad. Nii astus tulevane kirjanik hoopis Andres Kamseni kaubanduskooli, mis oli äsja Valgast Viljandisse ümber asunud. Koolis osales ta ajakirja Lõõmav Tõlvik toimetamisel. Aastal 1916 kuulus Albert Kivikas oma vanuse tõttu mobiliseerimisele, mis oleks tähendanud sattumist Esimese maailmasõja keerisesse. Riiklikud koolid võisid oma
direktor ja teised on alluvad, kes peavad järgima etteantud juhiseid. Ja kui nii ei tee, siis ootab ees vallandamine või mõni muu karistus. Direktor siiski otsustab tähtsamatse asjade üle ja annab enne nõusoleku, kui mingi otsus on vaja langetada. Kuid diktatuuriga saan võrrelda vaid kooli puhtalt direktori pärast. Demokraatlikus võtmes on koolid siiski vabad ja arvestatakse rahva, see tähendab õpilaste arvamust. Näiteks hetkel on teemakorral meie linnakooli söögid. Õpilased annavad palju negatiivset tagasisidet, kuid ette ei võeta miskit. Direktor on aga öelnud, et kui tahetakse midagi muuta, siis peavad tegema seda õpilased ise, ehk on vaja hakata koguma allkirju ja tõendeid paberile. Ühesõnaga see on selge märk sellest, et direktor on huvitatud õpilaste arvamusest ja tahab muuta koolielu paremaks. Samamoodi arvestatakse ka inimeste arvamustega minu kodukohas, Salme vallas.
Erik Hans Sepp 11E Teater Eestis 19. sajandil Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat "Androslannad". 1784. aastal rajati Kozebue algatusel Tallinna asjaarmastajate teater nin 1789. aastal kõlars eesti keel esimest korda laval (Kotzebue "Isalik ootus"). Eesti teater hakkas aga hoogsalt arenema just 19. sajandil. 19. sajandi alguses ehitati Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta hoone, linnakodanike seas tuntud kui "Planwagen". Maja asus Eliisabeti kiriku lähedal,
.................................................................................15 2 SISSEJUHATUS JÜRI ULUOTS (13. jaanuar 1890 Kirbla v. Läänemaal 9. jaanuar 1945 Stockholm), Eesti Vabariigi riigitegelane, õigusteadlane, Tartu Ülikooli professor. Jüri oli vanim laps oma viie venna-õe kõrval. Talle meeldis väga õppida. J. Uluots käis Karuse kihelkonnakoolis ja edasi läks Pärnu linnakooli ning siit Pärnu gümnaasiumi. Lõpetanud 1910. a. Pärnu gümnaasiumi, astus J. Uluots Peterburi ülikooli õigusteadust õppima. Pärast ülikooli lõpetamist 1915. a. töötas ta samas stipendiaadina Rooma ja tsiviilõiguse alal. Ülikooli lõpetas J.Uluots 1915. aastal, omandades vastava tööga I järgu diplomi. 1919. aasta 1.detsembril avati pidulikult Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. J. Uluots oli sellest sündmusest osa võtmas Asutava Kogu esindajana
Okupatsioonivõimud lasid samba 28. Aprillil 1950 aastal lammutada ning 1952 pandi samasse paika Kreutzwaldi büst. Taasloodud mälestussammas avati 22.juunil 2003. Viiendaks valisin Friedebert tuglase monumendi. Friedebert Tuglas (aastani 1923 Friedebert Mihkelson või Michelson; 2. märts 1886 Võnnu kihelkond, Tartumaa (praegu Põlvamaa) 15. aprill 1971 Tallinn) oli eesti kirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane. Oli pärit Ahjalt. 1901.a. suundus Tartu linnakooli õppima. Haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri gümnaasiumis. Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis 2 kuud Toompea vanglas. 1906-1917 elas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. Kodumaale tagasi jõudes kujunes temast eesti kirjanduselu juhtfiguur. 1918.a. abiellus ta Eloga. Tema loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad. Ta oli mitme eesti kultuurile olulise ühenduse Noor-Eesti,
Nikolai Triik ja kuulsad fovistid. Nikolai Triigi elulugu on paljuski sarnane tema põlvkonna kunstnike omale. Ta sündis 1884. aastal rätsepmeistri perre.1901. aastal lõpetas Triik neljaklassilise linnakooli kiituskirjaga ja saatis avalduse Peterburi Parun Stieglitzi tehnilise joonistamise keskõppeasutusse astumiseks. Samas koolis õppisid peale Triigi ka Konrad Mägi, Jaan Koort, Aleksander Tassa, Günther Reindorff jt. Siin puutus Triik kokku vene kunstiga, eriti tol ajal tooni andnud rühmitusega Mir Iskusstva. See polnud enam käsitöö, vaid tõeline kunst. Saabus 1905. aasta ja revolutsioonilised meeleolud kandusid ka kooli seinte vahele
sündimise päevaks. Samal aastal jõudis lavale ka Koidula "Maret ja Miina ehk Kosjakased" ning 1871 "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 1883 - esietendus P.A.Wolffi draama "Preciosa" C. M. Weberi muusikaga. Seda aastat loetakse eesti muusikateatri alguseks. 1953-1955 - juhtis teatrit Ants Lauter. Vanemuine hakkas jälle mängima olulist rolli Eesti kultuurielus. Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 1784 rajati Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789 kõlas eesti keel esimest korda laval (Kotzebue Isalik ootus). Esimene kutseline teater oli 1809 avatud Tallinna Linnateater e Tallinna saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus Häbi sel, kes petta tahab. Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870. aastat, kui
monoloog...sisekõne... 14.rekvisiit...lavatarve, lavastuses kasutatav tarbeese... 15.remark...autori tekst, tutvustav tekst... 16.stseen...lavateose väikseim terviklik osa... 17.suflöör...teate etteütleja... 18.süzee...kirjandus teose teema, aine, sündmustik... 19.tragöödia...kurbmäng, näidend... 20.vaatlus...draamateose suur koostisosa, 23 vaatluseks jagatud... Eesti teatriajalugu Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat "Androslannad". 1784. aastal rajati August von Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789. aastal kõlas eesti keel esimest korda laval (Kotzebue "Isalik ootus"). Esimene kutseline teater oli 1809. aastal avatud Tallinna Linnateater ehk Tallinna saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus "Häbi sel, kes petta tahab".Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870
Rohkem ei mäleta. Võrdlus: Mina käisin lasteaias ja eelkoolis, minu esivanematel sellist võimalust ei olnud. Mina ei pidanud tööd tegema. Minu kainikuiga 7-12a: Olin kõik suved maal onu juures, kus ma aitasin teda maatöödel iga päev. Ladusin puid,hoolisesin koerte,kasside kanade eest,riisusin heina jne. Seitsme aastaselt sain ma kingituseks omale rolleri. Vanaema kainikuiga 7-12a: Vanaeama läks linna elama 11a. kuna maal kaotati kool ära, läks linnakooli viiendasse klassi. Elas ema majas. Kus ta pidi endale ja oma vendadele süüa tegema. Vanavanaema kainikuiga 7-12a: Läks kooli 9a. Kooli tuli minna jalgsi. 11a. läks ta talutöödele, sest siis oli kool lõppenud. Võrdlus: Pidin kooli minema varakul, elasin kooli ligidal. Mina pean koolis käima 12 klassi aga minu eelkäijad 1-7a. Nendel oli siis elu raskem, sest nad said vanemaks ja nad pidid varakult tegema suure inimese tööd. Minu murdeiga 12-16a: Elan linnakorteris, käin koolis
kihelkonnas. Tema kodanikunimi oli Friedebert Mihkelson. Ta vahetas oma nime Friedebert Tuglase vastu aastal 1923. Ta oli rahvuselt eestlane. Tuglas oli kirjanik, tõlkija, ajakirjanik, kirjanduskriitik, kirjandusteadlane ja toimetaja. Friedebert Tuglas elas 85 aastaseks ja suri aastal 1971. 1.1 Elukäik Friedebert Tuglas on sündinud Ahjas, õppinud Uderna ministeeriumikoolis ja Maaritsa kihelkonnakoolis. Peale seda suundus ta Tartu linnakooli. Oma haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Oma sotsiaaldemokraatlike vaadete tõttu võttis Tuglas osa 1905. aasta revolutsioonist, mille tõttu ta vahistati ja veetis kaks kuud Toompea vanglas. Seal olles kirjutas ta ka luuletuse „Meri“. Vanglast vabanedes, elas ta 11 aastat (1906-1917) peamiselt Soomes ja Pariisis poliitilise põgenikuna. Emigratsioonis olles reisis ta paljudes riikides, millest ta talletas rikkaliku kultuurikogemuse.
Sissejuhatus Eesti teatri areng on olnud oma aja kulgedes üsnagi värvikas ja mitmekesine. Pole olnud kordagi hingetõmmet, kus oleks teatrikunsti kujunemine pidurdama jäänud ning eelkõige on tänu suunatud baltisakslaste poolele, kes tõid meile teatri kui iseseisva kunsti vormina. Esimesed teated teatritegevusest Eestis pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased raekojas Terentiuse komöödiat ,,Androslannad" esitlesid. Mõningaid Eesti soost näitlejaid esines ka 18. sajandi baltisaksa kohalikus teatritegevuses. Hoogsa arengu sai Eestis sisse 19. sajandi lõpu poole oli ka aeg kui toimus Eesti rahva seas vaimne eneseteadvuse areng, moderniseerimine Euroopa ühiskonna suunas, linnastumine. Oli alanud Ärkamiseaeg. Praegu on Eesti suuremateks teatriteks "Vanemuine" Tartus, "Estonia" Tallinnas ja "Endla" Pärnus
Rooma paavtile allutatud vaheriigi. W. von Plettenberg- Liivi ordumeister, kes suutis ajutiselt Vana-Liivimaa sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Nii õnnestus tal kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaa piiridel. M. Hoffmann- pop. jutustaja, kes oli Saksast pärit kasuksepp, tema juhtulisel mingi Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vasu lahingusse, selle eest sunniti ta linnast lahkuma, usupuhastuse eestvedaja Liivimaal. H. Susi- Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega eesti keelde. Vanaema määras tema koolitamiseks suure rahasumma. Poiss suri katku ja palus, et talle mõeldud raha kasutataks ka edaspidi ühe poisi koolitamiseks- nn. Susi kapital. S. Wandradt- Niguliste kiriku õp, kes pani kokku luterliku katekismuse. J. Koell- Pühavaimu kiriku eesti jutustaja, eestlane kes tõlkis Wandradti katekismuse eesti k. B. Russow- Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja ja kroonik. Rahvuselt eestlane. Kirjutas
· Sakslastel oli parem relvastus. · Sakslased võisid oma vägesid pidevalt uuendada. · Eestlastel puudusid kogemused. · Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed. VanaLiivimaa · Wolter von Plettenberg Liivi ordumeister, kes suutis ajutiselt Vana Liivimaa sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Nii õnnestus tal kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaa piirdel. · Hans Susi Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega eesti keelde. · Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja ja kroonik. Rahvuselt oli ta eestlane. Kirjutas alamsaksakeelse " Liivimaa provintsi kroonika ", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. · Adrakohus Kohus, mis seati sisse, et pagenud talupoegi kindlaks teha, üles otsida ja mõisatesse tagasi tuua. · Adratalupojad Kõige levinum talupoegade liik. Nende nimetus tulenes talu
1. ELUKÄIK Konrad Mägi sündis Hellenurme mõisa abivalitseja perekonnas 1. novembril 1878 Tartumaal. Ta oli eesti tuntud maalikunstnik ning pedagoog. Tema kunstnikutee sai alguse 1899. aastal, mil mööblitööstuses puunikerdust õppiv noormees saadeti Tartusse joonistuskursustele. Mägi alustas õpinguid Uderna ministeeriumikoolis, seejärel suundus Tartu Pelbergi algkooli ja 1891. aastal juba linnakooli. Oma silmapaistvad kunstialased algteadmised omandas ta 1899–1902 aastatel Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Samaaegselt innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala harrastades. K. Mägi jätkas kunstiõpinguid vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, kus keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele
annaabi.ee 
