Giovanni Boccaccio (3)

Giovanni Boccaccio (16.juuni 1313 – 21. Detsember 1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjandusžanri rajajaks.

Biograafia

Täpsed detailid tema sünnist puuduvad, ta oli ebaseaduslik laps kelle isaks oli Firenze pankur ja ema on siiani teadmata. Tema sünnikohaks oli arvatavasti Toscana, Certaldo, tema isa album.
Boccacio kasvas üles Firenzes. Ta isa abiellus 1320ndatel aastatel naisega, kes kuulus kuulsasse perekonda. Usutakse, et Boccacio’t õpetas Giovanni Mazzuoli ja temalt sai ta varajase tutvumise Dante töödega. 1327 kolis ta Napolisse, kus ta isa määrati panga Napoli osakonna juhiks ja Boccaccio määrati seal õpipoisiks, kus veetis ta 6 aastat – see aga talle ei meeldinud ja lõpuks sai ta minna õigusteadust õppima linnakooli.
(kerime nüüd natuke aega kiiresti edasi)
Vahepeal ta tekitas häid sidemeid erinevate kaasõpilastega (noh, täpselt nii nagu meie siin koolis teeme, et tulevikus paremini tööle saada), 1330 -ndatel sai Boccacciost ka isa, sündis 2 ebaseaduslikku last: Mario ja Giulio .
Boccaccio naasis Firenzesse 1341. Aasta algul, vältides katku sellel linnas, mis toimus eelneval aastal. 1343. Aastaks oli ta isa abiellunud juba uuesti ning varasemast abielust lapsed olid surnud. Sarnaselt isale sündis Boccacciol ka ebaseaduslik laps, Ravennas sündis Violante.
Firenze kannatas 1348 . Aastal Musta surma (katk) tõttu, mis leidis ka kajastamist hiljem „Dekameronis“. Must surm tappis kolmandiku linna elanikest. Boccaccio enda sõnul ei olnud kindel, kas ta oli nakatunud katku või mitte.

Looming

Boccaccio looming algas 1330. Aastate keskpaiku, ta kirjutas luulet kui ka proosat . Oma peateose, klassikalise novellikogu „ Dekameron “ kirjutas ta aastatel 1349-1353.

Peateos

„Dekameron“ kirjutamine algas 1349. Aastal. Võimalik, et paljude juttude struktuur pärineb tema karjääri varasemast ajast, aga saja loo valik raamjutustus (kokkuvõte, kus kirjutatakse alguses mitu päeva lühidalt ning lõpuks viimased päevad täpselt) seitsmest naisest ja kolmest mehest pärineb aga sellest ajast. Töö oli suuremalt osalt 1352. Aastaks valmis ja see oli Bocaccio viimane saavutus kirjanduses ja üks tema viimaseid Itaalia keelseid töid. Teine ainus suurtöö oli „Corbaccio“. Boccaccio parandas „ Dekameroni „1370-1371 aastatel. See käsikiri on säilinud tänaseni.
Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ning silmakirjalikust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest: armuihast, armukadedustest, abielurikkumistest jms.
Eesti keele on tõlgitud „Dekameron“ Johannes Semperi poolt, teos on ilmunud aastal 1957, 1993 ja 2004.
Giovanni Boccaccio ütlused:
„Tee, nagu ütleme, mitte nii tee nagu meie teeme.“
„Inimesed kipuvad uskuma pigem halba, kui head.“
„Kui farmerid tavaliseld lubavad ühe kuke kümne kana vastu vahetada, siis 10 meest piisavalt kardavad ühte naist.“

LÜHIKOKKUVÕTE :

Kes oli Giovanni Boccaccio? Mida ta kirjutas?

Giovanni Boccaccio oli Itaalia kirjanik. Boccaccio kirjutas nii luulet, kui ka proosat

Mille poolest oli ta tähtis?

Giovanni Boccacciot peetakse novelli kui kirjandusžanri rajajaks.

Peateos?

Peateoseks peetakse „Dekameroni“

Zanri iseloomustus?

„Dekameron“ kirjutamine algas 1349. Aastal. Võimalik, et paljude juttude struktuur pärineb tema karjääri varasemast ajast, aga saja loo valik raamjutustus (kokkuvõte, kus kirjutatakse alguses mitu päeva lühidalt ning lõpuks viimased päevad täpselt) seitsmest naisest ja kolmest mehest pärineb aga sellest ajast. Töö oli suuremalt osalt 1352. Aastaks valmis ja see oli Bocaccio viimane saavutus kirjanduses ja üks tema viimaseid Itaalia keelseid töid.