On viljelenud ka monumentaalmaali. (fresko ,,Kullervo sõttaminek) Vene kunstniku Mihhail Vrubeli (1856-1910) loomingus domineerivad illustratsioonid ja lavadekoratsioonid. Ta töötas tuntud teatris ja kujundas seal lava mitmele etendusele. Ka tema abikaasa oli näitleja keda tihti kasutas modellina. Vrubeli maalidel on inimesed kujutatud suurte tumedate silmadega, tihti näos kannatav ilme ja kahvatu jume. Tausta maalis tuhmilt helkivana. Illustreeris A. Puskini poeeme. (,,Deemon") Oskar Kallis (1892-1917) O. Kallis sündis 11.11. 1892.a. Tallinnas pere esiklapsena. Kui Oskar oli 5 aastane, siis suri isa ja ema jäi 4 lapsega üksi. Ema töötas õmblejana. Kunstiande sai Oskar isalt, kes oli harrastanud klaasimaali. Ka pere teised lapsed tegelesid joonistamisega. 1907.a. õppis Oskar I semestri A. Laikmaa ateljeekoolis. A. Laikmaa õpetas noorukit tasuta ja jäi Kallisele suureks eeskujuks kogu tema lühikeseks eluks. 1910.a
Tartu Kivilinna Gümnaasium Oskar Kallis (1892 -- 1917) Autor: Liina Margna Juhendaja: Piia Jullinen Tartu, 2003 1 Elulugu 11.11.1892 Tallinnas, Miina ja Tõnise Kallise esiklapsena sündis poeg Oskar 1907 I semester õpingud A.Laikmaa ateljee-koolis 1910 lõpetas Tallinna linnakooli 1910 1914 töötas joonestajana arhitekt E.Boustedti ehituskontoris 1912 1913 õppis Eesti Kunstiseltsi Joonistuskursustel 1913 II sem. 1916II sem. taas A.Laikmaa ateljee-koolis 1914 1917 november töötas joonestajana Peeter Suure Merekindluse ehitusel
aukroon ja kuusirbist aura. Kristjan Raud on abikaasat kujutanud veel ülimalt traagilistel joonistustel, mis loodud pärast vanima poja surma aastal 1941. Lehtedel "Ahastaja," "Mardus," "Lindudele teenäitaja" jt. on leinav emakuju Elvira Raua näojoontega. Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943. 1. Ants Laikmaa ja rahvusromantism /ateljeekool O. Kallis jt , Vikerla/ Ants Laikmaa (5. mai 1866 – 19. november 1942) oli eesti maalikunstnik. Nime eestistamiseni 1935. aastani kandis ta nime Hans Laipman. Laikmaa õppis 1891–1893 ja 1896–1897 Düsseldorfi Kunstiakadeemias ning töötas seejärel Düsseldorfis. 1903. aastal asutas ta ateljeekooli ning 1907 Eesti Kunstiseltsi. Tema korraldatud oli esimene eesti kunsti üldnäitus 1906. aastal Tartus.
oli Järva Jaani pastori poeg Eduard Karl Franz von Gebhardt (1838 1925), kes jutustas oma tingliku, tuima hallikaspruuni koloriitidega piltides rahvalähedast luterlust. Vene ja saksa kunsti sidepidajana tegutses Kuresaares sündinud maastikumaalija Eugen Gustav Dücker (1841 1916), kes sai professoritiitli ka Peterburi Kunstide Akadeemialt, kus ta oli oma õpinguid alustanud. Veel rohkem on oma loomingus Eesti ainestikuga seotud Tarus sündinud ja Düsseldorfis õppinud Oskar Georg Adolf Hofmann (1851 1912). Ta on kujutanud ilmekaid talupojatüüpe tööl, laadal kõrtsis ja isegi ajalehte lugemas. Düsseldorflikule pruunikale koloriidile on ta suutnud anda varjundirohkust ja maalilist värskust. Eestlaste rahvuslik "ärkamine" või täpsemalt öeldes rahvusliku eneseteadmise loomine oli alanud juba varem kui 19.saj. II poolel. Varakult arenes muusikaelu ja kirjanduselu. Teiste kunstiliikide väljaarenemine läks aeglasemalt
Osales aktiivselt kohalikus seltsi- ja kultuurielus. 1935 läks Tallinna, hakkas osalema poliitikas. 1944 põgeneb naise ja tütrega Rootsi, kus jätkas kirjutamist. Välismaise Eesti Kirjanikkude Liidu esimees. Riigilt sai omale 1939(7) Lagle talu (teine kandidaat Tammsaare). Looming prosaist ja näitekirjanik. Seotus merega, põhiline on saavutada elamise rahu 1936 "Rannajutud" kogumik: meeste vahel meri aitab kriitilisel hetkel lahendada elu keerdküsimusi, Kustas ja Oskar kaklesid sama tüdruku pärast, kuid lõpuks otsustavad mõlemad loobuda, Aegunud õnn, Elamise rahu Tiidu Peeter leiab rahu liikuval jäätükil elu eest võideldes, mitte kodus egoistliku naise juures, Randlase surm Andres ei suuda hoolimata haigusest voodis olla ning läheb salaja kalale, kus sureb, Mere annid psühholoogilise rõhuasetusega, Pikasääre peremeest süüdistatakse rannale joksnud laevast omavoliliselt tükkide võtmises, kuid pääseb siiski kergelt
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kümnenda aastaga, tegevus kest
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Kõik kommentaarid