Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "LINNADE MAJANDUS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tsunftid, gildi, fourth, koge, linnaelanike, tsunftisundus, tsunftijänes, skraa, majandusharud, hariti, gildid, käsitööline, õpipoiss, tsunftides, suurgildi, vahemeri, põhjameri, koondisREFERAAT AJALUGU ,,LINNADE MAJANDUS: KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS ,, Rakvere Eragümnaasium Nanci Ristla Anett Uska Kätlin Männik 10.A 27.02.2010 2. SISUKORD 1.Tiitelleht...................................................................................................... .............................................................1 3. MAJANDUSHARUD Põhilised elatusalad olid linnaelanikel käsitöö ja kaubandus. Täiendava elatise hankimises tähtsat osa etendasid a) põlluharimine linnast väljaspool asuvatel maalappidel b) aiandus ja kariloomade pidamine , vajati transpordiks ja sõiduks hobuseid. Linnaelanike madalamatesse kihtidesse kuuluvad voorimehed jagunesid: 1)veovoorimeesteks 2) sõiduvoorimeesteks. Linnas pidi leiduma tagahoovides ruumi tallidele ja lautadele. Lehmi karjatati
Tsunfti moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelejad Võis toimuda kitsam spetsialiseerumine sellega seoses võis toimuda uute tsunftide tekkimine Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle Enamikes linnades kehtis tsunftisundlus, mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegeleda. Igal tsunftil oli oma põhimäärus e. skraa määras tsunfti hierarhia õpipoiss, sell, meister Tsunfti eesotsas seisis meistrite seast valitud vanem Saheli oli igal tsunftil om kaitsepühak, oma kabel või koguni kirik Oli väga tähtis, et tsunft kujutas endast ka sõjalist org anisatsiooni Tekkis tülisid sellest, kui aadlike majades elavad oskustöölised, kellel oli õigus töötada isanda igapäevase vajaduse jaoks , kippusid oma tooteid ka müüma
juurde,kirikuelu keskustesse ja linnuste lähedusse. Linn ja linnakultuur suutsid keskaja esimesel poolel püsida ainult maaharijate toel. Pikka aega moodustasid maa ja linn ühtse majandussüsteemi ning tegelikult oli ka linn pool-agraarne. Selle elanikud harisi oma põllulappi ja aiamaad,pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu ja kitsi. Elati muldpõrandaga majades nagu maarahvaski. Linna vahetu sõltuvus ümberkaudsetest küladest,mille majandus oli spetsialiseerunud linnaelanike vajadustele kestis kuni 15.sajandini. Linnaelanike põhilised elatusalad olid käsitöö ja kaubandus. Tähtsal kohal oli ka põlluharimine linnast väljaspool asuvatel maalappidel,aiandus ja kariloomade pidamine. Käsitöö tehti kõik algusest lõpuni ise. Töövõtted uuenesid väga aeglaselt. Olulise osa keskaja linlastest moodustasid käsitöölised,kes kuulusid kohustuslikult tsunftidesse. Tsunfti moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelejad. Tsunfti põhiülesanne oli kontroll
saarele, kus samuti kehtisid linnaseadused · Mida rikkam oli linn, seda rohkem oli vaeseid (70-75%) Linnakultuur · Inimene teadvustas linna kas Paabeli patupesana või Taevase Jeruusalemma maise peegeldusena · Katoliku kiriku väärtushinnangud erinesid tugevalt linlaste omast · Reformatsioon 16.saj · Haridus, arhitektuur, kirjakultuurviisid kultuurikeskme lõplikult kloostrist linna Majandusharud · Käsitöö ja kaubandus · Transpordiks vajati hobuseidmajade taga pidi olema ruumi tallidele · Lehmad olid väljaspool linnamüüri karjamaadel · Sead olid esialgu linnatänavatel · Kalaturg, sest paljud linnad olid tekkinud veekogude äärde Tsunftid ja gildid · Tsunft- kindla käsitööalaga tegelejad, põhiülesandeks kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle
Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töötas poolaastate kaupa teiste linnade meistrite juures ja sai selle eest palka. Pärast rännuaastaid tuli enamus vanderselle kodulinna tagasi eksameid tegema. Meister keskaegne ettevõtja, osales linnavalitsemises. Tavaliselt said meistriteks meistrite pojad. Sellid, kes abiellusid meistri lesega, said meistriks. Gild ühinenud tsunftid Tsunftijänes tsunftiväline käsitööline Hansa Liit - oli 13.17. sajandil tegutsenud Põhja - Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Koge - on keskaegne ühe- või kahemastiline purjelaeva tüüp, kasutusel nii kauba- kui sõjalaevana. Universiteet üliõpilasorganisatsioon 13.saj algul Rektor ülikooli juhataja ametinimetus Dekaan kõrgkooli teaduskonna juhi ametinimetus
Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell – rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töötas poolaastate kaupa teiste linnade meistrite juures ja sai selle eest palka. Pärast rännuaastaid tuli enamus vanderselle kodulinna tagasi eksameid tegema. Meister – keskaegne ettevõtja, osales linnavalitsemises. Tavaliselt said meistriteks meistrite pojad. Sellid, kes abiellusid meistri lesega, said meistriks. Gild – ühinenud tsunftid Tsunftijänes – tsunftiväline käsitööline Hansa Liit - oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja - Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Koge - on keskaegne ühe- või kahemastiline purjelaeva tüüp, kasutusel nii kauba- kui sõjalaevana. Universiteet – üliõpilasorganisatsioon 13.saj algul Rektor – ülikooli juhataja ametinimetus Dekaan – kõrgkooli teaduskonna juhi ametinimetus
selle püsimise. Mitmetel linnadel õnnestus liita ümbritsevad valdused ja tekkisid linnvabariigid. Neid valitses raad eesotsas bürgermeistriga. Puudus teoorjus, andamid ja suuremad senjöörmaksud. Polnud täitsa iseseisvad, kuninga kontroll. TSUNFT: Käsitöölised kuulusid kohustulikult tsunftidesse, igal käsitööharul oli oma tsunft. Ül. Oli kontrollida tootmist, müüki ja kvaliteeti. Ilma tsunfti kuulumata ei tohtinud käsitööga tegeleda. Põhimäärus skraa, hierarhia õpipoiss, sell, meister, viimaste seast valiti vanem. Tsunftimeistrile kuulus juhtiv osa. Tsunftijänes-inimene, kes tegeles väljaspool käsitööga. Ühe linna tsunftid moodustasid gildi, mida nim. väikegildiks. Kaupmeeste ühendus suurgild. Vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid Mustpeade gild. KAUBALINNADE LIIDUD: Kaubandus oli koondunud 2te suurde piirkonda: 1.Vahemeri (Euroopa ning Idamaade ja Põhja-Aafrika vaheline ühendustee), 2
· ülesandeks oli kontroll tootmise, kvaliteedi ja müügi üle · sageli oli tsunftil oma kaitsepühak või kabel · tsunft võis sõjategevuse korral välja astuda ka iseseisva lahingüksusena · käis pidev võitlus tsunftijäneste (käsitöölised, kes ei kuulunud) vastu · juhtiv osa tsunftimeistritel · tsunftisundlus mõnes linnas ei tohtinud tsunfti kuulumata mõne käsitööalaga tegeleda · SKRAA tsunfti põhimäärus, määratles ka hierarhia õpipoiss, sell, meister; tsunfti eesotsas vanem Meistriks saamiseks: · pidi esitama meistritöö · tuli korraldada tsunftiliikmetele meistrikostitus · pidi olema veresugulus oma senise meistriga või abielu tema perekonda HANSA LIIT · 1160. aastal moodustatud · moodustasid saksa soost kaupmehed, kes möllasid Lääne- ja Põhjamerel · 1220
Raad pidi mõistma kohut, kuid samas pidi ta teadma ka seadusi.. Rae ülesanded näiteks: pidid arvestama sissetulekuid, hoolitsema heakorra, kirikute, koolide, vaeste, haigete, julgeoleku, tuleohutuse, riietuse jne. eest, juhtima käsitööd ja kaubandust. 18) Kelle huve kaitsesid tavaliselt väikegild ja suurgild? Suurgild kaitses kaupmeeste huve, väikegild käsitööliste huve(ainult selle linna omi) 19) Mis eesmärgil moodustati keskaegses linnas käsitööliste tsunftid? Selgitage mõne lausega. Selleks, et kontrollida käsitöönduslikku tootmist, toodete kvaliteeti, müüki ja hindu. Ilma kindlasse tsunfti kuulumist ei tohtinud käsitööga tegeleda, seega piirasid tsunftid ka käsitööliste arvu linnas. Tsunft kujutas ennast ka sõjalist organisatsiooni, mis võis kaitsevajaduse tekkides välja astuda iseseisva lahinguüksusena. Tsunftid tegutsesid ka seltskondlike organisatsioonidena
10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Konstantinoopol Lääne- ja Ida-Rooma eraldumisel uueks Rooma pealinnaks saanud linn aastal 330. Ida-Rooma ehk Bütsans kestvuse põhjused soodsamad geograafilised tegurid, märksa rikkamad inim- ja materiaalsed ressursid, võimalus pidada sõda merel, LK ! 3.küsimus!!! Peatükk 4 F
21. LINNADE MAJANDUS: KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS MAJANDUSHARUD · voorimehed: veovoorimehed ja sõiduvoorimehed madalam kiht · põllumajandus, aiandus, linnast väljaspool · karjakasvatus: lehmad, hobused, sead, lambad jne. linnas oli ka karjateed, mis viisid lauta või lähedalolevale heinamaale · leidus ka kalureid TSUNFTID JA GILDID · tsunft- moodustasid mingi kindla käsitööalaga tegelevad inimesed. Nad kontrollisid tootmist, kvaliteeti ja müüki. Tsunftisundus ilma mingisse kinglasse tsunfti kuulumata ei tohtinud käsitööga tegeleda. Skraa põhimäärus, mis määretles hierharhia: õpipoiss, sell ja meister. Vanem- meistire eesotsas olev nn olderman, neile kuulus kas kirik või kabel. Joodud- tsunftide kokkutulekud. Tsunftimeister- juhtiva osaga tsunftides, nende alluvuses olid sellid, õpipoisid, kes ka elasid tema juures. Keskaja lõpu poole kriteeriumis tõusid. Õpipoiss pidi olema kristlane, õppima 2-3 a
maantee, või asetses laadakoht või/ja sadam. Sinna kerkis esialgu alev, mis kaitseks kallaletungide eest ümbritseti ringmüüriga. Linna kasvades ehitati mitmeid kordi uus müür. Esialgu olid linnad sõltuvuses feodaalist, kelle maale klooster ehitati, kuid XI sajandiks muutusid nad iseseisvateks ning korraldasid oma elu linnaõiguse alusel, mis tagas neile laialdase autonoomia nii sise- kui ka välissuhete korraldamises. Linnaelanike sotsiaalsed kihid ja linna valitsemiskord Linna elanikkond jagunes laias laastus kolmeks: 1. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud ehk patriitsid, kelle rikkus tulenus eelkõige ülemere-kaubandusest. Risk oli suur, kuid ka kasum oli seda. Selleks, et riske jagada paigutati kaubad laiali mitme laeva peale, lootuses, et ühe aluse hukkudes teenivad teistel laevadel olevad kaubad kaotuse tasa. Kaupmeeste hulgast valiti tavaliselt linna juhid; 2
Gildkaupmeeste või tsunftide ühendus. Eestis on kaupmeeste ühendustest tuntuimad Tallinnas tegutsenud Suurgild ja vallalisi kaupmehi ühendanud Mustpeade Vennaskond. Käsitööliste gildidest on tuntumad Tallinnas tegutsenud Kanuti gild (sakslased), Oleviste gild (eestlased) ja Toomgild (Toompea käsitöölised) Hansa liitPõhjaSaksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit Leeprapidalitõbi Linnafoogtmaahärra esindaja linna rae juures Oldermanntsunfti või gildi vanem, kes valiti tavaliselt ametisse kolmeks aastaks. raad ehk magistraatlinnade kõrgeim võimu ja kohtuorgan, linnanõukogu seekpidalitõbiste varjupaik Skraa(rae poolt kinnitatud) tsunfti põhikiri Sündiklinnajurist Tsunftühe käsitööala meistrite ühendus. Ristisõdalääne kirstlaskonna sõjakäik kiriku vaenlaste vastu Saatankurjuse kehastus Deemonkuri vaim, saatan käsilane Nõidinimene, kes on asunud saatana teenistusse Pattjumalale meelevastane tegu
· Õukonna priiskav eluviis · ummikusse jooksnud valitsuse reformid · Generalstaatide ehk kolme seisuse esinduse kokkukutsumine Louis VI poolt Revolutsioon sai alguse 5.mail 1789. aastal Basteille[bastii] kindlus-vangla vallutamisega. Asutatava Kogu tegevus: · Kaotasid seisuslikud eesõigused ja aadliseisuse · võeti vastu ,,Inimese ja kodanike õigustedeklaratsioon" · Kirikumaad riigistati, tuli käibele paberraha · Likvideeriti tsunftid · Keelati streigid ja töölisühingud · Võeti vastu Prantsuse esimene konstitutsioon · Valitsuse juhiks oli kuningas · 30. septembril läks Asutatav Kogu laiali Konstitutsiooniline monarhia: 1791.aasta septebmris võttis Prantsusmaa vastu esimese konstitutsiooni. Riigikorra aluseks kujuned Montesquieu võimude lahuse teooria. Täidesaatva võimu peaks oli kuningas. Kohtuvõim pidi olema sõltumatu nii rahvaesindusest kui ka kuningast. Vabariik: 1792.-99
töötati ja elati ühes majas. Vaeste ja haigete eest hoolitseti hospidalides. Seal olid need inimesed, kes ei suutnud ise omale elatist teenida. Igapäevaselt tegeldi käsitöö ja põlluharimisega. Käsitöö eraldus põlluharimisest. Müra oli tänavatel kõva, majades töötasid käsitöölised, kes olid peamiselt mehed, kuid villatöötlemise ja kangakudumise alal töötas ka palju naisi. Käsitöölised kuulusid erialade järgi ametitesse ehk tsunftidesse. Tsunftid koondusid omakorda suurematesse organisatsioonidesse ehk gildidesse. Pimeduses ei saadud töid jätkata ja nii kui läks pimedaks tõmbuti majadesse ja hakati tegema ettevalmistusi magamaminekuks. Söögikombed erinesid päris palju praegustest kommetest, näiteks laualina kasutati vaid pidupäevadel, taldrikuid asendasid suured leivaviilud, söödi näppudega ja näppe ning suud pühiti laudlinasse, midagi imelikku polnud ka selles, kui nina sinna nuusati.
sissetuleku allikaks (Suurgild, Mustpeade Vennaskond). Eesti linnad asusid Venemaa ja Lääne- Euroopa vahelistel kaubateedel. Koger- kauba- ja sõjalaev. Liivimaa oluliseimaks väljaveo kaubaartikliks oli teravili. Eesti oli transiitmaa: 1) Venemaalt viidi Lääne- Euroopasse karusnahku, vaha ja lina 2) Lääne –Euroopast Venemaale vürtsid, sool, luksusesemed Suurgildi liige oli tõenäoliselt ka rae liige. Käsitöölised koondusid tsunfidesse, mille siseelu kujundas skraa (põhikiri), mis reguleeris gildi ja tsunfti põhielu. Hansa Liit ja selle tähtsus (mis kaupu veeti idast läände ja vastupidi?). Ükski kaupmees ei tohtinud otse Hansa Liidu peakontorisse Novgorodi sõita, vaid pidi tegema peatuse ühes nimetatud linnas ja seal kaubad ümber laadima. Peamine tegevus oli transiitkaubandus. Selle eesmärgid olid peamiselt kaubandusmajanduslikud, aga lisaks kaubavahetuse soodustamisele ja reguleerimisele kaitses liit enda liikmeid ka poliitiliselt.
Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kultuurivahetuse tagajärjel. Te
Saksamaal), valitses raad eesotsas bürgormeistriga - Linnad, mis jäid mõne senjööri võimu alla 3. Elu linnas - Ülerahvastatus, vaesus, pahed, pinged, omakasu, rahamajandus - Kujunevad kultuurikeskusteks 4. Linnamajandus: - Käsitöö ja kauplemine kui põhitegevused - TSUNFT ühe ja sama eriala käsitööliste ühendused meister, sell, õpipoiss OLDERMANN tsunftivanem SKRAA tsunfti põhikiri, reeglistik - GILD = ühendus - VÄIKEGILD ühendas ühe linna erinevad tsunftid (s. t käsitöölised) - SUURGILD ühendas linna kõik kaupmehed 5. Kaubandus: - Vahemerekaubandus: kuni 13 saj. araabia ja bütsantsi kaupmehed, seejärel Itaalia kaupmehed kuld ja vürtsid pangakontorid (vahetus, krediit) - Läänemere ja Põhjamere kaubandus võim Saksa kaupmeestel
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli �
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,
Paaz aadliperekonnas teenimine, seltskondlike kommete ja hea käitumise õppimine, rüütliks saamise teekonna esimene aste Taraan müürilõhkumisvahend Raad omaaegne linna omavalitus ja kohtuorgan Raekoda algselt linnakodanike nõupidamishoone, hiljem linnavalitsuse ametihoone Bürgermeister saksa õigusega linnades linnapea ametinimetus Tsunft linnakäsitööliste kutseühing kesk-ja varauusajal Skraa tsunfti või gildi suurkiri Sell ametit õppiv käsitööline, abistab meistrit Bayeux vaip William 1 vallutaja sõjakäiku kujutav 70 meetri pikkune seinavaip Karavell kesk- ja varauusaegne pika kitsa kere ja kõrge ahtriga kiire purjekas Koloniseerimine tühjade alade asustamine Konkistadoor Kesk- ja Ladina-Ameerikas koloniaalvallutustel osalenu Humanism isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessanssiajal Heliotsentriline maailmasüsteem universumi mudel, mille kohaselt maa koos teiste
tahtest, kuna keiser määras ta ametisse). Keiser Justiniaanus (527-565) Teened, mis ta riigis ära tegi: · Purustas vandaalide riigi aastal 534, see asus Lääne-Rooma riigi aladel. · Vallutas Itaalia Ida-Gootide käest tagasi 554 · Liitis Bütsantsiga Hispaania · Laskis ehitada Hagia Sophia katedraali Tema ajal mängisid poliitilises elus olulist rolli trisrkuseparteid ehk deemosed. Bütsantsi ühiskonna keskpunktiks sai hipodroom, kus kujunes linnaelanike toetus erinevatel vankrijuhtidele(vankrid olid erinevat värvi:sinine punane roheline valge) ja selle tulemusena kujunesid parteid. Nende tsirkuseparteide vastuolude tulemusena tekkis aastal 532-Nika ülestõus. Bütsantsis toimus ka nii öeldult usuline kodusõda iknoklastide ja iknoduulide vahel. Lõppes iknoduulide võiduga · ikoon-Kreeka katoliku ehk õigeusu pühapildid · iknoklastid-ikooni eitajad, pildi rüüstajad, püüdis hävitada elusolendite kujutisi
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
toiduaineid ja loomi kasvatades. Seda võimalust kasutasid paljud eestlased. Nõukogude perioodi lõpul elas Eestis linnades 70% elanikest, mis oli sarnane näitaja teiste arenenud riikidega. Samas olid suured erinevused eestlaste ja mitte-eestlaste vahel. Mitte- eestlastest sisserändajad elasid valdavalt linnades (Tallinnas ja Kirde-Eesti linnades). Kokku elas 1989. aastal linnades 90% mitte-eestlasi. Eestlaste seas jäi linnaelanike osa aga tagasihoidlikuks moodustades vaid 56%. Seega jäid eeslased nõukogude perioodi lõpuks väga tugevalt seotuks maa ja põllumajandusega. Seetõttu tuleb nõukogude perioodi asustusest Eestis rääkida kui kahest erinevast osast: sisserännanud mitte-eestlased koondusid linnadesse, eestlased jäid aga maaliseks rahvaks. Sageli öeldakse ka tänapäeval, et eestlaste juured on tugevalt kinnitunud maale. Võib-olla tugevamalt kui ühelgi teisel Euroopa rahval. Taasiseseisvunud Eesti
Raad oli linnavalitsus. Koosnes suurkaupmeestest. See, kui palju raeliikmeid oli, olenes linna suurusest. Raad ise nimetas oma liikmed jõukate seast. Raeliige olla oli auamet palka selle eest ei saadud. Raeliige oli kohustatud käima koosolekutel ja täitma neid ülesandeid, mis talle olid määratud. Mõni raehärra pidi seisma selle eest, et oleks linnal kool õpetajaga, mõni pidi hoolitsema vaeste olukorra eest. Raeliige oli kohustatud neid ülesandeid täitma linnaelanike ja jumala nimel. Raeliige oldi eluaeg ja ametit sai ise maha panna, mitte ei saanud enda seast välja arvata. Linnaelanikud ja linnakodanikud olid erinevad mõisted. Linnaelanikke oli alati rohkem. Linnakodanikeks olid alati käsitöölised ja kaupmehed. Linnaelanikud olid teenijad, sulased, õpipoisid, sellid. Linnades oli iive negatiivne. Linnad olid huvitatud, et neile lisanduks uut elanikkkonda. Seetõttu võeti maalt linna tulnud talupojad lahkelt vastu
said talupojad oma saadusi müüa linnades turul 12 · KÄSITÖÖ: Keskaegsetele linnadele oli iseloomulik, et enamik eluks vajaminevast toodeti kohapeal Tallinnas loeti 15. sajandil kokku 73 tööndusharu 16. sajandi keskel oli Tallinnas ligi 20 tsunfti, mille siseelu kujundas rae poolt kinnitatud põhikiri ehk skraa. Samuti oli igal tsunftil oma kombestik (seostus meistriks saamisega) Osadesse tsunftidesse olid koondudud ühe ala, osadesse aga erinevate alade meistrid Tallinnas oli ka väljaõppeta töömeeste tsunfte, mille jäme ots kuulus peamiselt eestlastele Eestlasi oli ka mitmete põhitsunftide koosseisus Tallinnas oli kaks käsitöölisi ühendavat väikegildi Kanuti ja Oleviste gild (esimesesse kuulusid peamiselt sakslased, teise eestlased)
kandis hoolt kirikute ja koolide eest korraldas vaeste ja tõbiste ülalpidamist oli kõrgeim kohtuvõim kodanike julgeoleku järele valvamine Tallinna elanikkond: maksimum 7 000 8 000, Viljandis 1000 inimest; tegevusalad: kauplemine ja käsitöö kaupmehed koondati gildidesse (Tallinnas Suurgild abielus kaupmehed, Mustpeade gild vallalised kaupmehed), mis oli alguses lihtsalt seltskondlik rühmitus; gildi eesotsas oli oldermann käsitöölised koondusid tsunftidesse, mille elu korraldas tsunfti põhikiri e skraa, tsunftid omakorda koondusid väikegildidesse; Tallinnas kõige tuntumad: Kanuti ja Oleviste gild, Toompea käsitöölised koondusid Toomgildi 2.5 Kirik ja kultuur Katoliku aja kirikukorraldus: pärast vallutust kujundati senised muinaskihelkonnad kirikukihelkondadeks, mis kattusid ühe kogudusega
Vabariiklik kord Res bulica- ühiskondlik asi või rahva asi.roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse Magistraat- riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud. Konsul-kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine. tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahvakoosolekule jõudmist
müüriga, väljast piiras müüri kraav. Tänavad olid kitsad ja turuplatsid väiksed. Suurim linn oli Tallinn. Seal elas 16. sajandil 4 000 elanikku. (18. sajandil juba 7000-8000 inimest). Suuruselt teine linn oli Tartu. Tartust kujunes kaubateede ristumiskoht. Ordulinnuste ümber tekkisid Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu. Käsitööndus linnades. Linnarahvastiku põhiosa moodustasid käsitöölised, kes koondusid tsunftidesse. Igal tsunftil oli oma põhimäärustik skraa ehk sraag. Eksisteerisid rätsepate, kullasseppade, lihunike, kiviraidurite, seppade, kingseppade, puuseppade, voori- ja veomeeste, püttseppade, sadulseppade jt. skraad. Paljud ametid said skraad alles 16.sajandil lõpul või 17.sajandi algul).Skraa määras kindlaks, kes võis ametisse saada. Õpipoisteks võtmisel oli nõudeks, et ta peab olema sündinud ausatest vanematest(pidi olema sündinud abielus olevatest vanematest). Skraade nõuded olid erinevad
Eesti eksporti enamasti teravilja. Importis soola. Tegeleti ka reekspordiga: läände karusnahku, vaha, lina, kanepit rasva ja mett; itta: soola, metalle, veine jne. Avatud suhtlemine tõi siia ka eksootilisi kaupu. Näiteks 1534 sai Tartu piiskopp ühelt Moskva vürstilt kaameli. Tallinnlased nägid kord ka lõvi, kes viidi sealt kaudu Moskvasse. Arenes ka sisekaubandus. KÄSITÖÖLISED. Käsitöölised kogunenud tsunftidesse, mille elu korraldas skraa. Skraa hakkas hiljem käsitöö arengut aeglustama, sest ei lubanud kasutusele võtta uusi töövõteid ja vahendeid. Käsitöölised koondusid ka gildidesse: Kanuti gild ja Tooma gild - Saksapäritolu käsitöölised. Oleviste gild - Eesti päritolui käsitöölised. Käsitööliste gildi juht oli olderman (vanem). HARIDUS. Hakkasid tekkima esimesed koolid - toom- ja kloostrikoolid. Johann Pulck - esimene kõrgharidusega eestlane (16. sajandil).
Tuntavad muudatused leidsid aset ca 900-700a eKr. Siis hakati Eesti aladel asulaid kindlustama paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseintega. Tuntuima leiukoha, Asva (Saaremaal) järgi nim seda kultuuri Asva kultuuriks. Asulate kindlustamine viitab teatud väärtuste (toidutagavarad, pronks) tekkimisele ja nende kaitsmise vajadusele. Peamiseks elatusalaks kujunes karjakasvatus, mõnevõrra vähem tähtis oli veel maaviljelus. Olid tekkinud esimesed põllulapid, mida hariti kõpla või küünega (kuusetüve tükk, millele oks külge jäetud). Vähenema hakkas, kuid siiski jäi veel oluliseks, küttimise ja kalapüügi tähtsus toidulauale. Pronksiaja lõpul pronksesemete leidude hulk suureneb, mis viitab arenevale kaubavahetusele naabritega (Kesk- Rootsi, Edela-Soome) Umbes 500 a eKr jõudsid Eesti aladele esimesed raudesemed (vanimad leiud on mõõk, nuga ja naaskel Ida-Virumaalt). Nagu pronksi, oli ka rauda algul vähe ja suuri muudatusi varane rauaaeg siinses
annaabi.ee 
