Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geneetika (1)

1 HALB
Punktid
Mendeli seadused ja nende rakendused , ülesanded
  • seadus:
    homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel saadakse esimeses järglaspõlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased.
    AA x aa
    ___A___A
    a_ Aa Aa
    a__Aa Aa
  • seadus:
    homosügootsete vanemate monohübriidsel rostamisel toimus genotüüpide lahknemine suhtes 1:2:1 ja fenotüüpide lahknemine suhtes 3:1.
    Aa x Aa
    ____A__a_
    A_AA Aa
    A_Aa aa
    Morgani seadus
    Morgan katsetab äädika kärbestega. Need sigivad kiiresti neil on ainult 4paari gromosoome ja neid on lihtne pidada laboris. Ta järgib kahe tunnuse; värvust ja tiibade iseloomu. Ootab Mendeli 3-ndas seadusest e. Sõltumatuse seadusest tulemust. 9:3:3:1, aga seda ei tule. Saab halle norm tiibadega ning musti künt tiivalisi enam vähem võrdselt ja mõni % kombineeritud tunnustega isendeid. Pidevate katsetega tulemusena selgub et 2 tunnuse paari päranduvad küll sõltumatult, kuid ühes gromosoomis ahelduvad. Seega Morgani seadus : ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses, ning päranduvad järglastele üheskoos. Miks tekkis aga kombineeritud tunnustega isendeid. Vastus on sugurakkude küpsuses. Meioosis toimub kromosoomide ristsiire e orossing over.
    Mida lähemal kaks geeni paiknevad seda väiksem on tõenäosus et nad rist siirde tulemusena ümber kombineerivad.
    Soogeneetika
    Sugu on isendil määratud sugukromosoomiga. Sugurakus on ühekordne kromosoomide arv. Keharakus seega ka sugurakkude eelrakkudes on 2x e tiibloidude kromosoomide arv. Inimesele kas 23 või 46.
    Haploidne (n) n=23 mees x või y xy
    Diploidne (2n) n=46 naine x x
    Ülesanded
    Perekonnas on 2 last üks on 0 vererühmaga teine AB vererühmaga. Koostage pärandumis skeem, ning määrake kõikide isikute genotüübid ja vanemate vererühmad. Mis suguste vererühmadega lapsed võiks selles peres veel sündida ?
    Inimese ABO-süsteemi vererühmad
    Vere rühm
    Genotüüp
    Kellele doonoriks
    Tema doonorid
    O
    ii
    O, A, B ja AB
    O
    A
    IAIA ja IAi
    A ja AB
    O ja A
    B
    IBIB ja IBi
    B ja AB
    O ja B
    AB
    IAIB
    AB
    O, A, B, ja AB
    P: IAi x IBi
    I: ii 0rühm
    II: IAIB AB rühm
    III : IAi
    IV : IBi
    Viirused
    Viiruse eluomadused, eluta objektid
    Elusorganismi omadused- arenemisvõime, pärilikkuse aine (DNA, RNA)
    Eluta objekti omadused- ei toitu, ei hinga, ei paljune iseseisvalt
    Viiruse ehitus
    Genoom- DNA, RNA. Ül: säilitab pärilikkuse ainet, kapsiid- ül kaitse, osaleb viiruse sisenemisel rakku, ümbris- peremeesraku membraan , ül kaitse, osaleb viiruse sisenemisel ja kinnitamisel rakku.
    Viiruste seltsid
    • DNA- viirused: herpesviiruste, adenoviiruste sugukond, papiloniviiruste perekond
    • DNA ja RNA viirused, mille replikatsioonis osaleb pöördtranskiptaas, nt. Retoviiruste sugukonna viirused, hepatiit b
    • RNA viirused: gripiviiruste perekond, leetri -, mumps - ja marutõveviirus
    • Viirustega sarnanevad nakkusliku elemendid: sateliitviirused, viroidid

    Viiruste paljunemine
    Kõige pealt toimub nakatumine , mille käigus kinnitub viirus raku pinnale ning liigub raku sisemusse , kus ta vabaneb kapsiidist ning liigub tuuma või tsütoplasmasse. Edasi toimub viruse paljunemine. Kas varajane ( toodetakse regilatoorgeenide järgi valke, mis mõjutavad raku elutegevust) või hiline (toimub viiruse DNA replikatsioon - tehakse koopiaid , valke, millest saab moodustada kapsiidi siis pakitakse kokku ja viirus väljub rakust.
  • Geneetika #1 Geneetika #2 Geneetika #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 89 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor p2ka Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Viirused
    1
    doc

    Viirused

    Bioloogia kordamine(nr3) · Viiruse eluomadused, eluta objektid Elusorganismi omadused- arenemisvõime, pärilikkuse aine(DNA;RNA) Eluta objekti omadused-ei toitu, ei hinga, ei palju iseseisvalt · Miks ei saa iseseisvalt paljuneda? Nad ei suuda seda oma ehituse eripära tõttu, puudub vajalik ainevahetus väliskeskkonnaga · Viiruse ehitus Genoom- DNA; RNA. Ül: säilitab pärilikkuse ainet; kapsiid- ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel rakku; ümbris-peremees raku membraan, ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel ja kinnitumisel(retseptor) rakku · Viiruste seltsid 1. DNA-viirused: herpesviirusete, adenoviiruste sugukond, papiloniviiruste perekond 2. DNA ja RNA viirused, mille replikatsioonis osaleb pöördtranskriptaas, Nt. Retroviiruste sugukonna viirused, hepatiit b 3. RNA viirused: gripiviiruste perekond, leetri-, mumpsi- ja marutõveviirus 4. Viirustega sarnanevad nakkusliku elemendid: satelliitviirused, viroidid · Viiruste paljunemine

    Bioloogia
    DNA ja RNA
    16
    pdf

    DNA ja RNA

    Bioloogia 12.klass DNA JA RNA Nukleiinhapped jaotuvad : DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : suhkur DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm DNA ehituslik eripära Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). DNA 4 lämmastikalust: A- adeniin, G-guaniin, T-tümiin ja C-tsütosiin Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused: A=T; G=C komplementaarsusprintsiip DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. RNA ehitus lämmastikalus, suhkur ja fosfaatrühm Suhkur: riboos A- adeniin, G- guaniin, C- tsütosiin, U-uratsiil -U-C-A-G-U-A-G-C- -A-G-U-C-A-U-C-G A-U; T-A; C-G; G-C DNA, GEEN DNA on päri

    Bioloogia
    Mendeli ja Morgani seadused-sugukromosoomid jne
    6
    doc

    Mendeli ja Morgani seadused, sugukromosoomid jne.

    Kui muutused tekivad kromosoomi ehituses, siis on need kromosoom mutatsioonid. Kui muutused tekivad kromosoomide arvus, siis on need genoommutatsioonid. Kombinatiivne muutlikus ­ sõltub sugurakkude ühinemise tulemusest. Sugurakkudes on poole väiksem kromosoomide ja geenide arv, kui keha rakkudes. Sugurakkude küpsemisel eelrakkudest , väheneb nende arv 2x. Sellest ka see, et tunnust määrav geen tuleb mõlemalt vanemalt kokku. 5. Geneetika ja meditsiin: - Mitte pärilikud - Pärilikud - Komplekshaigused Inimese haigestumine on tingitud kas pärilikkusest, keskkonna teguritest või mõlema koostoimest. Vastavalt sellele eristatakse mitte pärilikke, pärilikke ja komplekshaigusi.Vähkkasvajaid põhjustavad geeni regulatsiooni häired!!! Mis on enamasti tingitud keha rakkude mutatsioonidest. Mitte pärilikud haigused on nakkushaigused. Komplekshaigusi saab ära hoida. Pidades dieeti, vaktsineerides ja elades

    Bioloogia
    Keskkooli konspekt bioloogias
    9
    doc

    Keskkooli konspekt bioloogias

    Viiruste avastamine Teated viirustebkohta Egiptusest 3500 a tagasi. 1796 esimene vaktsineerimine. ?Koch ja Pasteur 1880 esitasid haiguse "idu teooria ?Kas viirused on elus või eluta? Elus organismid: 1) ehituses on valgus ja nukleiinhapped 2) evolutsioneeruvad 3) muteeruvad Eluta organismid: 1) puudub iseseisev ainevahetus 2) ei pajune ilma peremeesrakuta 3) puudub rakuline ehitus Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia - teadus, mis uurib viiruseid. ?Viiruste ehitus Genoom (DNA või RNA). Seda ümbritseb kapsiid ehk valguline kate. Ümbrises on aga valgud, mida on vaja selleks, et tunda ära peremeesrakk. ?Genoomis sisalduvate geenide ülesanded Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene. Replikatsioonigeenid - tagavad viiruse genoomi paljunemise. Regulaatorgeenid - mõjutavad peremeesr

    Bioloogia
    Bioloogia riigieksamiks
    11
    doc

    Bioloogia riigieksamiks

    Villu Bioloogia proovieksam 3.12.08 MOLEKULAARGENEETIKA Replikatsioon on matriitssüsteem, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjsestusega DNA molekuli. Transkriptsioon on matriitssüsteem, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriprsioonil saadakse nii rRNA, tRNA kui ka mRNA molekule. RNA süntees on universaalne protsess, kuna see toimub nii eel- kui ka päristuumsetes organismides. Translatsioon on mRNA-s nukleotiidide järjestusena salvestatud inforamtsiooni ülekanne aminohapete järjestuseks sünteesitava valgu molekulis. Toimub ribosoosmides. Promootoriks nimetatakse DNA järjestust, millega ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaatoriks nimetatakse RNA sünteesi lõpuosa, seal jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni. Geen on pärilikkuse ele

    Bioloogia
    Pärilikkus ja tunnuste kujunemine
    40
    doc

    Pärilikkus ja tunnuste kujunemine

    Organismi tunnuste kujunemine, pärilikkuse molekulaargeneetilised alused. Lk 130-136 Pärilikkus ­ seaduspärasus, kus järglased sarnanevad vanematega. Geneetika ­ teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Kromosoomid ­ pärilikkuse kandjad, asuvad tuumas (eukarüootidel) Geen ­ pärilikkustegur - DNA lõik , mis määrab ära RNA molekuli sünteesi. Genotüüp ­ ühe isendi kromosoomistikus paiknev geenide kogum. Fenotüüp ­ ühe isendi tunnuste kogum. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist, avaldumist. Molekulaargeneetika ­ uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. 3 olulist protsessi: 1. DNA replikatsioon e DNA süntees ­ eelneb raku jagunemisele 2. Transkriptsioon e RNA süntees ­ DNA lõigu kopeerimine 3. Translatsioon e valgu süntees Pärilikud tunnused avalduvad erinevate valkude talitluse tulemusena! DNA REPLIKATSI

    Bioloogia
    Geneetika
    14
    docx

    Geneetika

    Geneetika 1.1 DNA ja RNA ehitus Nukleiinhapped-DNA, RNA ;koosnevad nukleotiididest. Monomeer- DNA ehitusüksused on desoksüribonukleotiidid (nukleotiid) Nukleotiid- (suhkur) desoksüriboos + fosfaatrüm + lämmastikalus Kromosoom (5) - terviklik DNA molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin(4)- rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises olevate Valkudega. Valk(2) DNA(3) Geen(1)-DNA molekuli lõik Genoom-liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline material. Aluspaar-kaks omavahel vesiniksidemega seotud nukleotiidi Lämmastikalused: DNA RNA  A adeniin A adeniin  C tsütosiin C tsütosiin  G guaniin G guaniin  T tümiin U urasiil mRNA-viib DNAs sisalduva info ribosoomi

    Geneetika
    Kordamisküsimused bioloogia koolieksam 2013 2014
    12
    doc

    Kordamisküsimused bioloogia koolieksam 2013/2014

    On dna või rna viirused. Lüütiline ja lüsogeenne tsükkel. Lüütiline- viirus kinnitud peremeesrakule, moodustuvad uued viirusosakesed, hävitatakse peremeesrakk, viirus vabaneb. Lüsogeenne- viirus lülitub peremehe kromosoomi koostisesse, võib seal pikalt viibida. Kui peremeesrakk jaguneb, kanduvad viiruse rakud tütarrakkudesse. Viirusi kasutatakse geenitehnoloogias. b) Mendeli seadused, geneetika ülesanded: Kontrolli, et oskaksid lahendada ülesandeid veregruppidega, ühe ja kahe tunnusega ning suguliiteliste haigustega ülesandeid. Tee selgeks mõisted homo- ja heterosügoot, dominantne, retsessiivne, alleel, genotüüp, fenotüüp, intermediaarsus, polüalleelsus. A vererühm- IAIA või IAi, B- IBIB või IBi, 0- ii, AB- IAIB Homosügoot- sama alleel AA aa Heterosügoot- Aa

    Bioloogia




    Kommentaarid (1)

    MilkChocolate profiilipilt
    MilkChocolate: Absoluutselt mitte see, mida ma otsisin.
    05:46 11-03-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun