Liivisõda(1558-1583) Põhjasõda(1700-1721) Sõja põhjused 16. sajandi keskpaiku kerkis päevakorda Rootsi vastu hakkasid võitlema Taani, terav küsimus, kellele kuulub ülemvõim Poola, ja Venemaa. Eesmärgiga vähendada Läänemerel. Selle eest hakkavad Rootsi ülemvõimu ja vallutada Rootsile võitlema tugeva valitsemiskorraldustega kuuluvaid alasid. Olukord selleks oli sobiv, suurriigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Rootsil puudusid sel hetkel liitlased , ja ka Poola-Leedu. Baltimaades õõnestavad kuningas oli noor ja kogenematu
Liivi sõda. Põhjused: 16. sajandi keskpaiku kerkis päevakorda terav küsimus, kellele kuulub ülemvõim Läänemerel. Selle eest hakkavad võitlema tugeva valitsemiskorraldustega suurriigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Poola-Leedu. Baltimaades õõnestavad keskvõimu tülid erinevate võimustruktuuride vahel. Ajend: Selleks, et säilitada vaherahu Venemaaga, nõustus ordumeistri ja Tartu piiskopi aadlike delegatsioon tasuma ,,Tartu maksu" üks mark aastas iga elaniku pealt. Kui peale kolme aasta möödumist maksu ei tasutud, otsustas Venemaa sõja kasuks.
Milline oli Venemaa, Taani, Rootsi, Poola ja talupoegade roll Liivi sõjas? 16. sajandi keskpaiku kerkis päevakorda terav küsimus, kellele kuulub ülemvõim Läänemerel. Selle eest hakkasid võitlema tugeva valitsemiskorraldustega suurriigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Poola-Leedu. Baltimaades õõnestasid keskvõimu tülid erinevate võimustruktuuride vahel. Selleks, et säilitada vaherahu Venemaaga, nõustus ordumeister ja Tartu piiskopikond tasuma niinimetatud Tartu maksu. Kui peale kolme aasta möödumist maksu ei tasutud, otsustas Venemaa 1558. aastal sellel ettekäändel algatada sõja.
säilis ( pärisorjus kehtestati hiljem), tavad ja kombed jäid kauaks ajaks osaks muinasusundist · Eestlased kaotasid võimaluse ise oma saatuse üle otsustada, lahingutes langes suur osa energilisemast ning ettevõtlikumast rahvast ( n-ö eliit ja ülikkond) · Eesti ala lülitati Lääne-Euroopa kultuuri- ja majandusruumi (õhtumaised ja kristlikud väärtused) Orduaeg ( ): · Jüriöö ülestõus( 1343-1345) · Vana-Liivimaa jaotatud neljaks feodaalriigiks: Eestimaa hertsogkond(Taani), Saare- Lääne piiskopkond(Piiskop), Orduriik( Liivi ordu valdused), Tartu piiskopkond(piiskop). · Ristisõja alguses sõlmitud kokkulepete kohaselt pidi kolmandik vallutatud maadest minema ordu valdusesse ning ülejäänud piiskopile. · Sõja käigus toimus muutus jõudude vahekorras: sekkusid Taanlased ja ordu valdused laienesid. · 1224
Ivan IV (Julm) Tartu piiskopkond (hävitati Venemaa poolt 1558 juulis) ^ Saare Lääne piiskopkond Sõjaliselt väga võimas | Riia peapiiskopkond Kuramaa piiskopkond Tingituna vene vägede edust ja 1560. a. sügisel alanud talurahva ülestõusust, hakkasid maahärrad enesele liitlasi otsima, kes neid sõjaliselt abistasid ning alistusidki neile: - Saare - Lääne piiskopkond alistus Taani kuningale 1561 - Liivi ordumeister Poolale 1561 - Harju-, Võru- ja Järvamaa aadel ning Tallinn Rootsile 1561 Seega 1561. a. lõppes Eesti keskaeg e. Vana-Liivimaa aeg, sest kadusid keskaegsed feodaalriigid. 4. Sõjategevus 1561-1583 Sõtta Liivimaa alade pärast olid liitunud lisaks Venemaale ka Poola-Leedu, Taani, Rootsi. 3 viimast sõdisid Venemaa vastu, kuid samal ajal ka omavahel. Vene väed olid jätkuvalt väga edukad, kuna 1577. a. vallutasid nad kogu Mandri-Eesti, v.a
Läbi Eesti käis mitu kaubateed (Skandinaaviast Venemaale). o Import: metallid, kangad, sool, vein, vürtsid. o Eksport: teravili, karusnahk, vaha. Naaberrahvad: Tihedad suhted Skandinaavia riikide ja Vene vürstiriikidega. Pingelised olukorrad venelaste ja latgalidega, kes korraldasid Eesti aladele rüüsteretki eestlased vastasid samaga. Saarlased käisid lääne pool rüüsteretkedel. Jüriöö ülestõus 23.04.1343 1345 Põhjused: Eestlased tahtsid saada vabaks Eestlaste elu taanlaste ja sakslaste all oli raske, eriti raske Põhja-Eestis Tahtsid vabaneda ristiusust Kus? Läänemaal Harjumaal Saaremaal Sõjakäik: Algas Harjus (maja süütamine) Vallutati Padise klooster Jõuti Haapsallu ja Tallinnasse 4 kuningat läksid Paidesse läbirääkimistele tapeti
See ei toimunud mitte ainult karvaste hingede päästmiseks, vaid hoopis laiematel poliitilistel põhjustel. Roomakatoliku kirik pretendeeris vaimsele kui ka maisele ülemvõimule kogu tuntud maailmas, ehk siis sooviti õigeusu kirikust võimsam olla. Algas sakslaste ja latgalite rüüsteretkega Ugandisse. Karvased võitsid küll näiteks Ümera lahingu 1210. aastal, kuid sakslaste jõud olid liialt suured ning 1228. aastal alistus Saaremaa suurim, Valjala linnus. Sõda oli kaotatud. Eesti jagunes neljaks Taani, Orduriik, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Karvased ei unustanud kaotust muistses vabadusvõitluses. Ülestõus hakkas ööl vastu 23. aprilli 1343, vahetult enne kevadiste põllutööde algust. Kogu Harju- ja Virumaal tapeti kõik sakslased ja taanlased, ka vaimulikud, keda kätte saadi. 10000 karvast kogunesid 4 kuninga juhtimisel Tallinna alla, et liituda peatselt saabuma pidavate Turu ja Viiburi
Toitu valmistati: nisust, odrast, rukkist, kaerast, hernest, oast ja naerist (kartul alles 18. saj). Kuna ühiskonna kihistumine algas rauaajal, siis polnud enam võrdsust talupoegade seas. Suuremaid rehielamuid nimetati mõisateks. Eesti oli jagunenud 8 muinasmaakonnaks (Läänemaa, Revala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala); tehti omavahel koostööd; muinasaja lõpul oli Eestis kokku ca 45 kihelkonda. 2. Eesti allutamine võõrvõimule: vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestöus Liivimaa ristisõda e. MVV e. Baltimaade ristisõda e. Kirde-Euroopa ristisõda (1208-1227) Põhjused: Baltikum viimasena paganlik ning eelnev rahumeelne misjonitöö ebaõnnestud; paavst lubas ristiusuga pattudest vabaks saada; Eesti ei olnud ühtne- lihtne rünnata, sõda toetasid saksa kaupmehed, Taani ning Rootsi kuningakoda. Liivlaste vanem Kaupo- läks kergelt sakslastega liitu; piiskop Albert- energiline, „jõuga tuleb peale minna“
Ristimistega kaasnesid kohe kohustused. Peamiseks koormiseks oli kümnis (kümnes osa talu saagist). Algul tasuti seda viljas, hiljem karja, metsasaaduste ja heina näol. Käibel oli ka kindlaksmääratud naturaalmaks hinnus. Lisaks pidid talupojad ülal pidama kohalikku preestrit ja maksma kirikumaksu (kümnendik kümnisest). Kui talupoeg jäi mõisnikule võlgu, oli viimasel õigus tema isiklikku vabadust piirata ja lisakohustusi panna. Kõik see tõi kaasa 1315. a. ikalduse ja näljahäda. Rahvas pidi veel ehitama linnuseid ja kirikuid ning teid rajama. Tuli juurde teotöö. Üha kindlamaks kujunes mõte vabadus taastada. Võõrvõimude suhtumine eestlastesse piirkonniti saarlased (ka Läänemaal) säilitasid oma õigused, neil oli leping võõrvõimuga. Harju- ja Virumaal võitlesid taanlased ja ordud omavahel. Lõuna-Eesti oli võõrvõimudest kõige suuremas sõltuvuses. Võõrvõimude omavahelised tülid Taani sai Harju-Viru osa ametlikule 1238. a. Stensby rahuga
1561 saabusid Eestisse Rootsi väed 1582 sõlmiti Jam Zapioski vaherahu VenePoola vahel 1583 Jesuiitide kolleegiumi ja Gümnaasiumi loomine 1629 Altmarki vaherahu, mille tulemusena läks kogu MandriEesti Rootsi valdusesse 1645 Brömsebro rahu, Taani valdused läksid Rootsile 16561661 RootsiVene sõda 1632 Tartu Ülikooli avamine 1686 Eesti rahvakooli algus 1680 Karl IX alustas Balti provintsides reduktsioonidega 16951697 Eesti naljahäda 17001721 Põhjasõda 1710 Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale 1721 Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti ja Liivimaa Vene riigile Ajaloolised isikud Hertsog Magnus SaareLääne ja Kuramaa piiskop, ja Liivimaa kuningas 15701577. Stefan Batory Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu. Johan Skytte oli Rootsi ühiskonna ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner, Tartu Ülikooli kantsler.
1699 Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas puust. Elatusid kalapüügist ja tunnistust rahututest oludest. Ini dussidemed vahetati Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu jahist. Kütiti põtru, kobrast, mere mestel oli juba mida röövida vilja, karusnahka ja 17001721 Põhjasõda ääres hülgeid. Elasid sesoondselt, näiteks pronksesemeid ja ehteid. Ehitati kivikirst 1703 venelaste rüüsteretk läbi Viru, Järva, Viljandi, Tartu ja Võrumaa asukohad põhiliselt jõgedejärvede kariloomi. Rajati põlde, mis võivad ja tarandkalmeid.
sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad. Ordumeister – ordu kõrge ametnik. Kümnis – üks kümnendik saagist. Hinnus – kindlaks määratud naturaalmaks, mida pidid talupojad feodaalile maksma. Teotöö – töö mõisapõllul. Võõrvõimude omavahelised suhted: Ristisõdijad tegid koostööd Vene vürstiriigiga. (pooleli) Talupoegade olukord: pole palju muutunud – tunnistati eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Tähtsad olid siiski koormised, mida pidi maksma (viljakümnis või hinnus). Kuid talupoegadele võidi anda ka kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Nad osalesid ka sõjaretkedel. Mõõgavendade ordust saab Liivi ordu: 1236. sai Mõõgavendade ordu Saule lahingus leedulastelt ja semgalidelt hävitavalt lüüa. Kogu vägi purustati. Et ristisõda ei katkeks, ühineti Saksa orduga 1237, seega endisest Mõõgavendade ordust sai Saksa ordu Liivimaa haru. Edaspidi kasutati nime Liivi ordu.
konflikti kronoloogia: 1343. 23. arpillil algas ülestõus Harjumaalt (Padise kloostri vallutamine) 4. mail toimusid Paides läbirääkimised orduga, mille käigus tapeti eestlaste kuningad 11. mai Kanavere lahing 14. mail lahing Tallinna all 24. juuli saarlased piiravad Pöide ordulinnust 1344. veebruaris vallutavad Saksa väed Karja linnuse, kuid pöörduvad kevadel mandrile tagasi 1345. pöördusid Saksa väed tagasi ja alistasid Saaremaa lõplikult Jüriöö ülestõus olimaha surutud. tulemused: jõudis lõpule Eesti ala alistamine hakkas kujunema pärisorjuslik kord 1396. Liivi ordu sõjakäik Tartu piiskopkonna vastu 1480. Ordu ründab Pihkvat, ei valluta 1481. venelaste rünnak, põletati Viljandi 1501. Plettenberg Venemaale, hiljem venelaste suur rüüsteretk Viljandi-, Tartu-, Järva-ja Virumaale LIIVI SÕDA 1558-1583 allikas: Balthazar Russowi "Liivimaa provintsi kroonika" (ilmus 1578.a.) konflikti põhjused:
küüditamine Venemaale. 1559 – Taani kuningas Frederik II ostis oma vennale hertsog Magnusele Saare-Lääne piiskopkonna. 1560 – Liivi odu saab viimases välilahingus Härgmäe lähedal venelastelt hävitavalt lüüa. 1560 – 1561 – talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal. 1561 – Harju-, Viru-, Järvamaa vasallid ja Tallinna linn alistusid Rootsi kuningale. 1561 – Liivi ordu, Riia peapiiskop ja Liivimaa vasallid alistusid Poola kuningale. 1563 – 1570 – Rootsi ja Taani (Poola) vaheline Põhjamaade Seitsmeaastane sõda. 1569 – Poola ja Leedu liituvad üheks riigiks Rzeczpospolita nime all. 1570 – hertsog Magnus määratakse Ivan IV poolt “Liivimaa kuningaks”. 1570 – 1571 – Vene väed piirasid Magnuse juhtimisel edutult Tallinnat.
1661.a suudeti diplomaatiliste läbirääkimiste tulemusena sõlmida uus rahu Kärdes, millega venelased loobusid Vallisaare rahuga saadud aladest ja kehtima hakkasid Stolbovo rahu tingimused. III Põhjasõda 1. Diplomaatiline olukord Põhjasõja eel. Asjaolud, mis soodustasid sõja puhkemist. Sõja põhjused. Vihik. 17.saj teisel poolel oli Rootsi muutunud Läänemere valitsejaks. 1699.aastal sõlmisid liidu Rootsi vastu järgmised riigid: · Vene tsaar Peeter I · Taani kuningas Frederik IV · Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II Tugev, Saksi kuurvürstina Frederich August I Liidu eesmärk oli .. · likvideerida Rootsi ülemvõim läänemerel
Põhja-Eesti (Harjumaa, Revala ning Virumaa) läks Taani alluvusse, Saaremaal ja Läänemaal loodi Saare-Lääne piiskopkond ning Kagu-Eestis (muistse Ugandi aladel) Tartu piiskopkond. Ülejäänud Eesti ala Järvamaa ja Sakala, samuti ka osa Läänemaast ja Saaremaast läks esialgu Mõõgavendade ordu, hiljem Saksa ordu alluvusse. Selline haldusjaotus kehtis kuni Liivi sõjani (15581583). Eestimaad valitseb Saksa ordu. 23. aprillil 1343. algas Jüriöö ülestõus, mille põhjuseks oli rahulolematus võõrvõimuga. Rüüstati Padise kloostrit ning tapseti munki ja saksa soost vasalle. Ülestõus hõlmas kolme suur maakonda Eesti aladel. Rahutused algasid Põhja-Eestis ehk siis Taani valduses olevatel aladel kuid hõlmasid ka teisi piirkondi. Eestlaste ülestõusu surusid maha saksa väed. Peale ülestõusu läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused. Aastal 1346. müüs Taani kuningas Eestimaa Saksa ordule
kujunenud. 5.koostöö puudumine naaberrahvastega - liivlased, latgalid, leedukad ja algperioodil ka venemaa. 6. Rooma katoliku kirik - paavsti poolt lubatud patukustutus ja liitus kiirelt rikastuda meelitas siia uusi ristisõdijaid KESKAEG Mõõgavendade ordu lõpp 1236 - Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse saanud ja lakanud seejärel olemast. Liivimaa- Eestis ja Lätis vallutatud alad. Taanlaste poolt vallutatud Põhja- Eesti - Eestimaa Eestlaste kohustused ja koormised: 1. Kaotasid oma maa, see jagati maahärrade vahel.Kõrgeim maavaldaja oli Rooma kirik 2. Talupojad olid kohustatud maksma maahärradele makse: kümnis(1/10 saagist- viljad, karjad jne.), vakus(maksualune piirkond,vakusepidu- päev, kui talupojad tõid lossi oma kümnise ja lossihärra kostitas neid), hinnus(maksti, kui kümnist polnud- see oli ette kindlaks määratud naturaalmaks) 3. Eestlastel oli kohus käia orduga koos sõjakäikudel- relvakandmisluba jäi alles. 4
Lisaks sellele pidid nad järgnevateks aastateks ehitama karistuslinnuse Maasilinna ja lõpetama Kuressaare piiskopilinnuse ehitamise · ÜLESTÕUSU TULEMUSED: Saavutati rahvusvaheline tunnustus Eestlased said lüüa Ei suudetud taastada muistset vabadust 1346. aastal müüs Taani oma valdused Eestis Saksa ordule 1347. aastal andis Saksa ordu kõrgmeister ostetud alad valitseda Liivi ordule Eesti halduslik jaotus pärast Jüriöö ülestõusu: 10 6. MAARAHVAS 14. 16. SAJANDIL · TALURAHVA OLUKORD: Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine ja seadusetus Talupoja õigustega arvestati palju vähem kui enne ulestõusu Sõnakuulmatuse korral rakendati maarahva suhtes üha enam toorest sõjalist jõudu
1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks, samal suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Rahutused kulmineerusid Harju- ja Läänemaal Koluvere lossi piiramisega.
Liivimaa sõjalist nõrkust. •Vahetult peale seda oli Eestis võimul 3 riiki (3-kuninga periood). Poola sai Lõuna-Eesti, Rootsi sai Põhja- Eesti ja Taanile jäi Saaremaa. •3-kuninga periood lõppes, sest Rootsi vallutas ülejäänud Eesti alad, sellega kaasneb Rootsi aeg. Rootsi aeg – kestis kuni põhjasõjani (1700) 17.sajand, algab Liivi sõja lõppemisega, keskpaigaks on kogu Eesti Rootsi võimu all. Põhjasõda 1700-1721 kolmas suur pöördepunkt Eesti ajaloos, Rootsi võim asendus vene võimuga. Veneaeg – algas pärast põhjasõda ja kestis kuni 24.02.1918 Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseni. 18.sajandi algus Iseseisvumine – neljas suur pöördepunkt Eesti ajaloos-esimest korda oma riik 24.02.1918 Vabadussõda – viies suur pöördepunkt Eesti ajaloos, kestis aastatel 1918- 1920 •1940 NL liidab meid enda külge-ENSV 1941-1944 saksa vallutab
taludest tühjad. *Asustus Rootsi ajal- 350-400 000 in. Rootsi rahvaarvust mood. See 10% *Suur näljahäda-1696-1697. põhjuseks hiline kevad, vihmane suvi. Talv külm ja pikk. Langenuid 70-75 000in, ligi 1/5 rahvaarvust. *asustus 18saj-näljahädale kaasnenud katku tulemusel kahanes rahvaarv veelgi. Peale väina. Katk tabas ka linnade elanikke, surid arstid ja kirikuõpetajad. Alles oli u170 000in. *rahvaarvu tagasilööke põhjustas:katk ja näljahäda *püsimajäämine-see oli viimane katk. E.alal soodsad kliima tingimused. Rahvastik asus Põhja-Eestist Lõuna-Eestisse. Eesti ala valitsemine: *Võimukorraldus Rootsi ajal: Eesti ala jagati Eesti ja Liivimaa kubermanguks. Eestile kuulusid vabatahtlikult Rootsi võimu alla läinud maad(Lääne, harju, Viru ja Järvamaa). Liivimaa: Tartu, Pärnu, Saare ja Läti maad. Saaremaal oli oma asehaldus, rüütelkond, kirikuvalitsus ja maksusüsteem. Kubermangude eesotsas kindralkubernerid. Kohalikke
10. agul- eeslinnad, kus elas vaesem rahvas 11. seek- linnast veidi eemal rahatud hospidalid leepra ja pidalitõveliste jaoks 12. Johann vonÜxküll- kuulus Riisipere mõisnik, kes oli surnuk piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja 13. Tallinna raekoda- 13. saj. Gooti stiilis raekoda ning on vanim Baltimaades ja Skandinaavias. 7.Jüriöö ülestõus 1343-1345 1. Põhja-Eesti võimuvahetus- maa kuulus Taani kuningale, kes üritas Eestimaa Saksa ordule maha müüa 2. Jüripäev- 23 aprill, alustati ülestõusu 3. ülestõusu põhjused- taheti vabaneda sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust 4. Paides toimunud läbirääkimised mais 1343- eestlaste juhid soostusid ordumeistri kutsega Paides toimuvatele läbirääkimistele. Loodeti saada ajapikendust abivägede kohalejõudmiseks. 5
Läänemeri oli praktiliselt Rootsi sisemeri ning Hansa Liit oli oma mõju minetanud. See põhjustas Rootsi naaberriikides suurt rahulolematust. Stolbovo rahuga Rootsile jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele. Venemaa ainuke meretee Euroopasse lähtus Arhangelskist, mis oli jäävaba vaid mõne kuu aastas. Ivan IV katse vallutada Baltimaad oli nurjunud. 17. sajandil ei olnud Venemaal kodusõja tõttu võimalik püüda Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar Peeter I oli 1696. a. vallutanud Azovi kindluse Musta mere ääres. Karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Nüüd püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda. Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skänet, Blekinget ja Hallandit. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein-Gottorpist, mis kuulus Taanile. Et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades tahtis August II Tugev vallutada Liivimaa. Ta tahtis arendada
Uute mõisate rajamine nõudis talupoegadelt järjest suuremat tööpanust. Keskaja lõpul muutusid talupojad sunnismaisteks e. talunikud ei tohtinud ilma mõisniku loata oma talusid müüa ning talu pärandati kohustuslikus korras talumehe pojale. Probleemid: Maa-aadel Talupojad põgenesid Ikaldused Eestlased röövisid Talupojad Maad ei jätkunud Maaharimine vaevaline Pärisorjus Lahendus: Maa-aadel Aadlike kokkulepped Suuremad koormised Rannarootslased Talurahvas Relvakandmise keeld KESKAEGSED LINNAD EESTIS ? Mõisted: Raad - linna valitseja Byrgonmeister raadi juhatus Linnafoogt maaisanda esindaja rae juures Gild kaupmeeste ühing Stunft käsitööliste selts Skraa põhikiri - Käsitöö - selle uuendused ja eraldumine põllumajandusest - Kaubandus - feodaalide võimu all elamine oli kulukas, kaupmeestel oli soodne elada ja kaubelda oma äranägemise järgi
Riiale. · 1312 - inkvisiitor Franciscus de Moliano käik Liivimaal. Kogus orduvastaseid kaebusi, millest suur osa on säilinud. Ordu pandi ajutiselt kirikuvande alla, ent vabastati sellest suurte summade maksmise järel paavstile. · 1314 - Vooses kohtunud Tallinna ja Saare-Lääne võimukandjad saatsid ühise kirja ordule ja Riiale, manitsedes neid vaenustsemist lõpetama. See on tuntud Voose otsusena. · 1315 - ränk näljahäda Vana-Liivimaal. Harju-Viru rüütelkonnale anti Valdemar-Eriku lääniõigus. · 1316 - Ordu poolt organiseeritud Sigulda vandenõu peapiiskopi vastu. · 1322 - Leedulased rüüstasid Tartu piiskopkonda. · 1323 - Ordu sõjakäik Novgorodi ja Pihkvamaale, Pihkvat ei suudetud vallutada. · 1329 - Tartu linn põles maha, peavarjuta jäi kuni 2500 inimest. Ordu sõjakäik Pihkvamaale. · 1330 - Riia-ordu sõda lõppes viimase võiduga, linn läks
1) Kehtestati kümnis alguses kümnes osa viljasaagist, hiljem võeti ka karjalt. 2) Hinnus kindlaksmääratud naturaalmaks. 3) Pidi üleval pidama preestrit ja maksma erilist kirikumaksu kümnendikku kümnisest. 4) Kirikute ja teede ehituse kohustus 5) Teotöö kohustus, algul mõned päevad aastas, hiljem rohkem. · o Eriti raskeks muutis eestlaste olukorra 1315.a. ikaldus ja näljahäda. Võõrvõimude omavahelised suhted: Võõrad võimud omavahel: Iseloomulik võõrvõimude pidev võitlus juhtrolli pärast Vanal-Liivimaal. 1. maahärrade vahel näiteks Mõõgavendade ordu ja Taani vahel, mille tulemusena fikseeriti 1238.a. Stensby leping Taani ja Liivi ordu (vahepeal Mõõgevendade ordu likvideeritud, asemele Liivi ordu. Vt eespoolt!) vahel, Taani kuningas sai tagasi Tallinna koos Viru ja Harjumaaga, Järvamaa jäi ordule, loodi
Rootslaste vastu astusid sõtta ka poolakad, kes üritasid ebaõnnestunult vallutada pärnut. Põhjasõja põhjused: Venemaa ( Peeter I ) jätkuv soov oma alade laiendamiseks Läänemerele (nn."akna raiumine Euroopasse"). Rootsi ( ja noore kuninga Karl XII ) vastu kujunes Venemaa, Taani ja Poola koalitsioon (e. liit); kõik nad oli Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel ning pretendeerisid osale Rootsi valdustest. Sõja puhkemisele aitas kaasa Rootsi raske olukord ( 1695 - 1697 näljahäda ja Rootsi kuninga noorus). Osa Liivimaa aadelkonnast oli meelestatud Rootsi vastaselt. Selle põhjuseks oli Rootsi võimude poolt Balti kubermangudes teostatud reduktsioon, mille käigus riigistati enamus eramõisaid. Näiteks oli üks Rootsi-vastase koalitsiooni initsiaatoreid Liivimaa Rüütelkonna maanõunik J.R.Patkul). Sõja alguses kuulus initsiatiiv Rootsile ( Karl XII võitis Narva lahingu 1700, vabastas Riia
suurt rahulolematust, mis avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas, sealhulgas Skåne sõjas (16751679). Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta Stolbovo rahuga jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele. Venemaa ainuke meretee Euroopasse lähtus Arhangelskist, mis oli jäävaba vaid mõne kuu aastas. Ivan IV katse vallutada Baltimaad oli nurjunud (Liivi sõda 15581583). 17. sajandil ei olnud Venemaal kodusõja tõttu võimalik püüda Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar Peeter I oli 1696. aastal vallutanud Azovi kindluse Musta mere ääres. Karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Nüüd püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda. Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandil kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein-Gottorpist, kus nad toetasid nõudlusi Schleswigi osale, mis kuulus Taanile
järvamaa jäi ordule. Lepinguga loodi ida suunas kavandavateks vallutusteks sõjaline liit. See kindlustas Taani võimu siin. Vallutajad hakkasid siinseid alasi enda aadlikega täitma. Nüüd hakkasid Eestis kehtima läänisuhted. Aja jooksul hakati vasallile antud maale vaatama nagu eraomandile, mis anti isalt pojale. Kujunes siinne maa-aadel. Kõige kiiremini tekkisid mõisad Harju-Virus. Siinne vasalkond saavutas suure sõltumatuse ja see ei meeldinud Taanile. PT 12. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Taani kuningale ei meeldinud konfliktid ja isepäised vasallid ja ta otsustas Eesti alad suure raha eest maha müüa. Ostjaks võeti Saksa ordu. Samal ajal kui viidi läbi ostu-müügi protsessi, kasutasid harjulased seda ära. Kavandati taastada iseseisvus. See oli ulatuslik ja salajane plaan. Jüripäev 23.aprillil oli kujunenud rahvakalendri üheks tuntumaks tähtpäevaks, see tähistas kevadiste põllutööde algust ja karja väljalaskmist
siis sai ta vabaks inimeseks ja mõisnikul ei olnud enam õigust teda tagasi nõuda. - "Linna õhk teeb vabaks." Talurahvas jagunes : adratalupojad, maa suurust arvestati adramaades. Üksjalad, enamasti adratalupoegade pojad, kellel ei jätkunud isa talus maad oma pere jaoks, nemad rajasid oma talu metsa või võsamaale, kui suutsid omale saada adramaa muutusid adratalupoegadeks. Vabatalupojad, teotööst vabad, tasusid koormised rahas. Maavabad, kõrgeim kiht talupoegade hulgas, pärit endiste vanemate suguvõsast, neiloli läänikiri, kirjas olid õigused ja kohustused. Põgenenud talupoegi otsisid taga adrakohtunikud. Linna tunnus- linnaõigus see on linna õiguslik korraldus. Andis suure omavalitsuse linna probleemide lahendamisel. Linnavõimu tähtsam võimuorgan- raad, kuhu kuulusid raehärrad, kus olid tavaliselt kaupmehed. Mõjukaim raad. Bürgermeister( 4) moodustasid rae juhatuse, raehärrad kuulusid
loodi 1630. aastal Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium, mille õppetöö korraldus oli küllalt lähedane kõrgkoolide omale; 1631. aastal sai Tartu gümnaasiumist Tartu ülikool. J.R. Patkul-ümberkorraldustel Liivimaal tõusis Liivimaa aadlipositsiooni juhiks; haritud, kuid kiusliku loomuga maanõunik; osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Karl XI-1660. aastal sai Rootsi troonile nelja-aastane Karl XI; oli Rootsi kuningas 16601697; alustas oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist- reduktsiooni, pärast reduktsiooni kuulus Liivimaal riigile 5/6 maadest. Pulli Hans-Tartu eesti kaupmees, kes arvati linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks (eestlaste tõusmine tähtsaks kaupmeheks võis olla vaid suur erand, sest kõigis linnades peale paljurahvuselise Narva domineeris saksa kaupmeeskond). B.G
Riigimaid haldas kuninglik asehaldur, maa oli jagatud ametkondadeks, ametkonnad aga vakusteks. Eksisteeris vakuse kohus. Talupoegadel olid suuremad õigused kui mandril olevatel talupoegadel. Olid mõisakoormised ja teokohustused. 8.Määratle Rootsi aeg Eesti aladel ja milline oli halduskorraldus? *1629- 1710(1721) * Eestimaa kubermang (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa). * Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti, Saaremaa, Põhja-Läti). * Kõrgem valitsusametnik- kindralkuberner. Allus kuningale, elasid Tallinnas ja Riias. 9.Kuidas oli korraldatud rüütelkondade tegevus? Rüütelkondade ülesanneteks olid kavandada maavaldajast aadlikke, kaitsta aadlike õigusi Rootsi riigivõimu eest, lahendada kõiki kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Rüütelkonnapealikud tegelesid iga päevaste jooksvate küsimustega. 10.Milliste juhtumitega tegelesid adra- ja sillakohtunikud, mees- ja maakohtud, Eestimaa
See oli löök Põhja- Lääne-Eesti ja Saaremaa rahvale, kes tegelesid merekaubandusega. Põlluharimise viisid ja tööriistad jäid endiseks. eestlased pidid ka feodaale oma tööga üleval pidama. *Ristimisega kaasnesid "ristiusuliste kohustused". Põhiline koormis - kümnis (kümnes osa talu saagist). Algul tasuti viljas, hiljem karjakümnis, hein. Kindlaksmääratud *naturaalmaks - hinnus. *kui talup. jäi mõisnikule võlgu, andis see põhjuse piirata ta vabadust, anda lisakohustusi. 1315. ikaldus ja näljahäda, eriti rängad Harjumaa rahvale *töökohustus-linnuste,kirikute ehitus, teede rajamine. mõisates teotöö kohustus- *talupojad vabadeks, neil oli oma maa ja kasutamiseks ühisvaldus. lubatud kaubitsemine. *Suurim oli Harju-Viru vasallide omavolu talupoegade suhtes *1297 Vana-Liivimaa kodusõda (ordu vastu Riia linn + peapiiskop+Tartu ja SaarL) *1304 konföderatsioon (liit) ordu juhtimisel Paides Riia linna ja peapsk vastu *1238
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
