Kas võib rääkida vanast heast rootsi ajast? (0)

Kas võib rääkida vanast heast Rootsi ajast?
Rootsi aeg kestis tinglikult 1629-1699, üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivisõda, mille lõppedes jäi Eesti Rootsi võimu alla ning lõpuks Põhjasõda. Rootsiaeg kestis mitukümmend aastat ja see aeg tõi kaasa endaga väga palju muutusi. Rootsi aega meenutatakse, kui vana head Rootsi aega. Kuigi see „hea aeg“ ei kestnud väga kaua, tõi see kaasa olulise muutuse rahava mentaliteedis.
Peale Liivisõda oli Eestimaal paljud linnad sõjast purustatud ja tühjaks jäetud- maa oli laastatud, kuid rahvaarv taastus üllatavalt kiiresti, sest paljud inimesed koloniseeriti Eesti aladele ja lõppenud oli ka sõjategevus, mille tulemusena hakkas talurahva arv jõudsalt kasvama. Rootsiaja alguses üritati tulutult vabastada Eesti talupojad pärisorjusest. Sunnismaisusega kaasnenud talupoegade allutamine mõisnikule tegi nad pärisorjadeks, mis toonud sugugi oodatud leevendust Eesti talupoegadele. Kuid hiljem toimunud reduksioon sätestas keelu talupoegi võõrandada maast lahust, samuti fikseeriti koormised ja need viidi vastavusse talu tegeliku tootmisvõimega, talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, ning õigus kaevata mõisarentniku peale, kui see nendest reeglitest kinni ei pidanud. Need muutused parandasid tunduvalt talupoegade elujärku, kuid neil omadustel oli ka oma varju külg. Reduktsioon ei toimunud igal pool vaid ainult kroonualadel( see kattis 5/6 Liivimaa valdustest) ning säilis ikkagi talupoegade sunnismaisus. Samuti luges kohtus tihti vaid suurem rahakott , mis oli mõisnikul kindlasti suurem.
Tänu Rootsi riigile paranesid haridus - ja kirikuolud. Reduksiooni läbiviimisest ja mõisate rendile andmisest sai Rootsi riik raha, millest investeeriti ka hariduse arenguks. Rootsi võim tõi kaasa Eestisse luteri usu, seega jumalateenistus oli emakeelne, samuti inimene sai õndsaks tänu usule ( piibli lugemine) , mis tõi kaasa eesti keele arengu. Selle tõttu hakati õpetama talupoegi lugema talurahvakoolides. Hakkas tegutsema õpetajate seminar , mis koolitas välja koolmeitreid, samuti õpiti seal ka rehkendamist, saksa keelt ja raamatuköitmist. Ilmusid ka esimene eesti keel grammatika, mille koostas toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl. 1693. aasatl ilmus Johann Hornungi ladinakeelne eesti keelne grammatika, need raamatud ühtlustasid eesti keelt, muutsid lihtsamaks eesti keelest arusaamise ja õppimise. Rootsi ajal 1632.aastal avati ka Akadeemiline gümnaasium ehk Tartu ülikool. Kuid see ei olnud eesti talupoegadele nii oluline muutus, sest seal õppisid peamiselt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Suurimaid negatiivseid aspekte tõi kaasa luteri usk, mis ilmnes nõidade põletamises. Nõidadeks hakati pidama just targemaid inimese ja selle tõttu tapeti süütuid, osavaid ning tarku inimesi.
Minu arvates, on ütlusel „ Vana hea Rootsiaeg“ alust. Just Rootsiajal arenes talupoegade haridustase märgatavalt, juba Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märgatavalt kõrge. Rajati Tartu ülikool, mis sel ajal ei mänginud talupoegadele suurt rolli, kuid nüüdseks on sellest kujunenud üks vanemaid ülikoole maailmas. Samuti oli väga oluliseks talupoegade seotus maaga, ilma milleta ei saanud talupoega müüa. Kuid samas ei tohi unustada ka negatiivseid külgi , seepärast päris „vana hea “ ei ole ennast täiel määral õigustanud. Seda võib vast nimetada rootlaste kohta, kes siin elasid, sest neil oli vabadus ja rohkem raha.