Poola-Leedu vahel. Puhkes ulatuslik konflikt, mis koosnes tegelikult mitmest erinevast sõjast ja mida saab ühte siduda vaid Ivan Julma isiku tõttu. Ometi on nimetus Liivi sõda ajalookirjutuses juurdunud ja 1582 ning 1583 sõlmitud Jam Zapolski ning Pljussa rahulepingud võimaldavad esimesele konfliktideseeriale Liivimaal 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandi alguses (seda on nimetatud ka Liivimaa Saja-aastaseks sõjaks) teatava vahejoone tõmmata. 1551 a. Liivimaalased püüavad rahu Venemaaga pikendada 1554 a. Venemaa nõuab rahuläbirääkimistel Tartu maksu 1556 a. Liivimaal toimub koadjuutorivaenus 12.1557 Viimased läbirääkimised tsaari ja liivimaalaste vahel 22.01.1558 Liivi sõja algus 12.05.1558 Narva langeb Ivan Julma kätte 18.07.1558 Venelased vallutavad Tartu 08.1558 Venelased piiravad esmakordselt Paidet 10.1558 Ordu vastulöögi katse 13.05
· 1452 - Kirchholmi leping, millega Riia linn alistus nii ordule kui ka peapiiskopile. · 1458 Tartu piiskopkonnas sõlmitakse esimene kokkulepe pagenenud talupoja sunniviisilise tagastamise kohta · 1471 - Reformimeelse ordumeistri Johann Wolthus von Herse vangistamine. Seetõttu jäi ära ka liit Novgorodiga. · 1478 - Novgorod liideti Moskva suurvürstiriigiga, mille piirid ulatusid nüüd vahetult Liivimaani. · 14801481 - Liivimaa-Pihkva sõda 14801481. Liivimaalased tungisid kahel korral Pihkva alla, kuid ei suutnud seda vallutada. Pihkvalased koos Moskva suurvürsti abivägedega rüüstasid teisel sõja-aastal rängalt Liivimaad, põletades ka Viljandi linna. · 1481 - Vene ja Liivimaa vahel sõlmiti 10-aastane rahu · 1492 - Moskva ehitas Narva jõe idakaldale Ivangorodi linnuse. · 14941535 - Liivi ordumeistriks oli Wolter von Plettenberg, keda on peetud üheks võimekamaks sellel kohal.
leppima, et kui Wilhelm sureb saab Christoph peapiiskopiks. Riia peapiiskopi ala läheb Poola-Leedu kaitse alla. 14.septembril sõlmitakse uus kokkuleppe, tegemist liiduga Ordu ja Poola-Leedu vahel, suunatud Venemaa vastu. Samas oli Poola-Leedul leping Venemaaga, mis kehtis 1562.aastani. 1554.aastal oli sõlmitud rahuleping Liivimaa ja Venemaa vahel ning pidi kehtima 15 aastat. 1554 Rootsi saadikud Liivimaa maapäeval, et minna koos Venemaa vastu. Liivimaalased annavad justkui märku, et nad on nõus, aga mingeid reaalseid samme õhise sõjategevuse suunas ei astuta. Sõja puhkedes Venemaa ja Rootsi vahel, 1555.aastal, lootis Gustav I Vasa, et liivimaalased tulevad temaga kaasa, lõppkokkuvõttes on 1557.aastal sunnitud rootslased leppima rahuga. Ollakse liivimaalaste peale nördinud, et abi ei ole antud. Kui Liivimaa ise hakkas abi Rootsilt paluma, siis jäeti Liivimaa isolatsiooni. Moskva Suurvürstiriigi suurvürst Ivan III
see olevat peatanud sakslaste edasitungi itta, kuna see olevat olnud Liivi ordule tugev hoop ning seal langenud 400-500 rüütlit. Kuid Liivi ordus polnud kunagi ühekorraga nii palju rüütleid ja Liivimaa-poolse pildi andev "Liivimaa vanem riimkroonika" kirjeldab lahingut pigem väiksemamastaabilise sündmusena. Liivimaalaste väe põhiosa olevat moodustanud hoopis Tartu piiskopi väed, Liivi ordu rüütleid oli võib-olla paarkümmend. Vaieldamatu on aga see, et liivimaalased said lahingus lüüa ja olid seejärel sunnitud Novgorodiga rahu tegema. Kuid "ittatungi" see ometi peatanud, sest kuni 16. sajandi alguseni korraldasid liivimaalased mitmeid sõjakäike Venemaale. 3
1. Territoorium ja riigid 2. Läänisuhted 4. Maapäev Koosnes viiest iseseisvast väikeriigist. Neist suurim Kogu maa, mida harisid talupjad, jagunes 15.sajandil välisohu suurenemise tõttu hakkasid ja tugevaim oli Saksa ordu Liivimaa haru( 67000 maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis liivimaalased koonduma ning omavahel ruutm, endine Taani ala 12 000 ruutm.), mida maaisand riigivaltisemise kulud ja oma isiklikud kompromisse otsima. 1420 . korraldati esimene valitses Liivimaa meister. väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest maaisandate ja seisuste kokkusaamine- jalgatud läänivaldusteks. Hiljem muutusid maapäev. Need toimusid Valgas, vahel ka
a. vallutavad eestlased tagasi) · 1154 araabia geograafi kaardil märgitakse Tallinna · 1208-1227 eestlaste muistne vabadusvõitlus · 1210 Ümera lahing · 1217 Madisepäeva lahing · 1219 taanlased tungivad Põhja-Eestisse · 1224 Tartu langeb · 1238 Stensby leping, Põhja-Eesti uuesti Taani valdusse · 1248 Tallinn saab linnaõigused · 1343-1345 Jüriöö ülestõus · 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule · 1502 Smolino lahing, liivimaalased löövad Vene vägesid · 1558-1583 Liivi sõda · 1561 Vana-Liivimaa lõpp: ordu alistub Poolale ja Tallinn läheb koos Põhja-Eestiga Rootsile · 1582 ja 1583 Jam Zapolski rahu ja Pljussa vaherahu lõpetavad Liivi sõja · 1600-1629 Poola-Rootsi sõda, lõpeb Altmargi vaherahuga, Eesti mandriosa läheb Rootsi võimu alla · 1601-1603 nälja- ja katkuaeg · 1632 asutatakse Tartu Ülikool · 1645 Rootsi valdusesse läheb ka Saaremaa
Linnaeestlased läksid koos teiste linlastega aga õige pea üle uue usu poolele. [redigeeri]Liivi sõja algus. Vene-Liivi sõda (15581561) Pikemalt artiklis Vene-Liivi sõda Ivan Julm 16. sajandi ikoonil Pärast 1557. aasta lõpul toimunud nurjunud rahuläbirääkimisi Vene tsaari Ivan IV ja Vana-Liivimaa saadikute vahel tungisid Vene väed endise Kaasani khaani Sig-Alei juhtimisel 1558. aasta jaanuaris Liivimaale. Maad rüüstati kuni veebruarini, seejärel sõlmiti vaherahu ja liivimaalased püüdsid tsaariga uuesti rahuläbirääkimistesse astuda. Kuid aprillis alustas tsaar taas Liivimaa-vastaseid rünnakuid ja vallutas maikuus Narva, juunis Vastseliina ning juulis Tartu. Sama aasta sügisel korraldas Liivi ordu vasturünnaku, kuid enamat Rõngu linnuse vallutamisest ei suudetud korda saata. 1559. aasta alguses laastasid venelased taas maad, kuid aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu. Nähes, et oma jõududega Venemaa vastu ei saa, andsid Liivimaa
kuna see olevat olnud Liivi ordule tugev hoop ning seal langenud 400-500 rüütlit. Kuid Liivi ordus polnud kunagi ühekorraga nii palju rüütleid ja Liivimaa-poolse pildi andev "Liivimaa vanem riimkroonika" kirjeldab lahingut pigem väiksemamastaabilise sündmusena. Liivimaalaste väe põhiosa olevat moodustanud hoopis Tartu piiskopi väed, Liivi ordu rüütleid oli võib-olla paarkümmend. Vaieldamatu on aga see, et liivimaalased said lahingus lüüa ja olid seejärel sunnitud Novgorodiga rahu tegema. Kuid "ittatungi" see ometi peatanud, sest kuni 16. sajandi alguseni korraldasid liivimaalased mitmeid sõjakäike Venemaale. 7 8
Liivisõda Tartu- kaitsjad olid moraalselt murtud ja alistusid kergelt, lubati küll palju Tartule, kuid kodanikke hoopis küüditati. Edasi vallutati Vastseliina, Toolse, Rakvere, Parkuni ja Laiuse. Eel Liivimaalased lootsid Taani abile, kuid seda selt ei 16 sajandi keskel oli Vana-Liivimaa oluliselt tulnud. nõrgenenud ja tõmbas sellega ligi tugevaid riike, 1558 lõpus sõjaline häving, Vana-Liivimaa plaanis kes nende arvelt võimu suurendada tahtsid. vastuhakku. Taani (Fredrik II)- tahtis võimu taastada, oli Gotthard Kettler- üritas saada kokku armeed ja passiivne raha ja ründas väega, kuid sõjamehed tüdinesid
saksa kodanikud mõõka ja kilpi käes hoides sajandeid Saksa orduriiki Liivimaal paganate ja venelaste rünnakute vastu ning hoidsid kõrgel saksa nime au. Alles siis, kui ülivõimsad naabrid Venemaa, Poola ja Rootsi olid aastakümneid kestnud võitluses võimu pärast Läänemerel maa laastanud ja rahva peaaegu täielikult hävitanud, pidi Liivimaa, Saksa Rahva Püha Rooma riigi nurgakivi ja eelbastion", võõra võimu alla painduma. Kuid ka siis jäid liivimaalased sakslasteks ja hoidsid visalt kinni oma sakslusest ning evangeelsest usust kui kõge suuremast varast, mis isad neile pärandanud. Ja seda hoolimata võõraste võimukandjate omavolitsemisest, kuigi need ise olid pühalikult tõotanud provintsis kehtinud õigusnorme tunnustada. Hoolimata suure päriselanike massi toetuse puudumisest, sest pärisrahvas ei olnud saksa soost. Nii on Baltimaade ajalugu peaaegu lakkamatu võitluse ajalugu. Ei võideldud aga mitte ainult
saksa kodanikud mõõka ja kilpi käes hoides sajandeid Saksa orduriiki Liivimaal paganate ja venelaste rünnakute vastu ning hoidsid kõrgel saksa nime au. Alles siis, kui ülivõimsad naabrid Venemaa, Poola ja Rootsi olid aastakümneid kestnud võitluses võimu pärast Läänemerel maa laastanud ja rahva peaaegu täielikult hävitanud, pidi Liivimaa, Saksa Rahva Püha Rooma riigi nurgakivi ja eelbastion", võõra võimu alla painduma. Kuid ka siis jäid liivimaalased sakslasteks ja hoidsid visalt kinni oma sakslusest ning evangeelsest usust kui kõge suuremast varast, mis isad neile pärandanud. Ja seda hoolimata võõraste võimukandjate omavolitsemisest, kuigi need ise olid pühalikult tõotanud provintsis kehtinud õigusnorme tunnustada. Hoolimata suure päriselanike massi toetuse puudumisest, sest pärisrahvas ei olnud saksa soost. Nii on Baltimaade ajalugu peaaegu lakkamatu võitluse ajalugu. Ei võideldud aga mitte ainult
Tartu maksu suurust on tihti peetud ka Liivimaale üle jõu käivaks ja seetõttu on hinnatud, et sõda Venemaaga oli sisuliselt paratamatu, kuna too otsiski otsest ajendit sõjategevuse alustamiseks. Nõutava maksu suurus polnud tegelikult üle mõistuse suur, sest ainuüksi edukas Tartu suurkaupmees võis aastas teenida umbkaudu aastaseks maksuks vajaliku summa. Kuid maks koos teiste nõudmistega oleks vähemalt Tartu piiskopkonna muutnud Venemaa vasalliks ja seda liivimaalased ei tahtnud. SÕJATEGEVUS / TÄHTSAMAD SÜNDMUSED: 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, saamata erilist vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud Vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. 1559.aastal valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard
Taani kuninga vasalle 115 , enamik sakslasi , mõned taanlased ja umbes 10% neist on eestlased. 1242 a toimus peipsi jääl nn. Jäälahing. , kus orduväed ümber piirati ning pärast eestlastest abiväe põgenemist vene väe poolt lõplikult puruks löödi.Edasi enam edasi ei pääsetud ründama, sest kumbgi nii venemaa kui sakslased olid tugevad. Prooviti palju ja 1320 koos leedulastega läksid venelased tallinnani välja kuid tallinnat ei vallutatud. Vastutasuks üritasid liivimaalased pihkvat piirata kuid edutult .tähtsus:Venemaal ei hakkanud kehtima rooma- katoliku usk. 1248. a sai linnaõiguse Tallinn 1262. Aasta Tartu Kokku tekkis selleks sajandi keskpaigaks 9 linna. Tallinn,Tartu,Vana-pärnu,Uus-pärnu,Haapsalu,Paide,Viljandi,Narva,Rakvere Uute ehituskunstiteostena kerkisid Toomkirikud ja linnakirikud. Paekivist toomkirik, Niguliste ja Oleviste kirik, haapsalu toomkirik ja viljandi linnakirik. Tellisarhitektuuris oli Tartu pealinn.
a Taani ajast pärinev Harju-Viru rüütelkond, oma seisuslikku koondist ei tekkinud. · Tulutoov hansakaubandus tõstis linnade tähtsust. · Hansa huvide eest vüitlemiseks moodustasid linnad ühisrinde, mis kujutas endast arvestavat sisepoliitilist jõudu. · Linnadepäevi hakati korraldama alatest 14.sajandi keskpaigast, et arutada kaubandusega seotud küsimusi. Maapäevad · 15.sajandil, Läänemere piirkonnas : jõudude tasakaal + välisohu suurenemine = liivimaalased koondusid ja otsisid kompromisse · Maapäevad hakati korraldama alates 1420ndast aastast regulaarseid Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamisi. · Maapäevad toimusid Valgas, vahel ka Volmaris · Kokkukutsujateks olid : Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad korraga. · Esindatud olid ka neli seisuslikku gruppi: vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga, ordumeister koos käsknikega, vasallkonnad ja linnad-
otsusega teatanud, et koadjuutoriks tohib kutsuda väljaspolt vaid kõigi maaoäeva liikmete heakskiiduga, mida ta ei olnud teinud. ....... ( http://et.wikipedia.org/wiki/Koadjuutorivaenus) Ordu ja Poola vahel kokkulepe, mis taastas sõjaeelse olukrra. Cristophi tunnustatakse koadjuutorina. Riia piiskopkond läheb Pola-Leedu kaitse alla. 14.09.1577 Poola-Leedu ja Ordu vaheline liit Venemaa vastu. 1554 a olid Liivimaalased sõlminud Venemaaga 15a rahu, mis pidi kestma veel 12a, mida ei arvestatud. Koadjuutorivaenus näitas, et liivimaalased on sõjaliselt väga nõrgad. Liivlaste suhted Rotsiga ( Gustav I Vasa/Gustav Eriksson). Vasa oli 1554 a Orduga kokkulepet ürit saavutada, et ühiselt astuda Venemaa vastu sõtta.Oluline ida-piiri küsimuse pärast. Ordu loobus sellest ettepanekust. 1550a kevadel puhkes sõda. 1557 Venemaa-Rootsi vaheline relvarahu. Vasa pettub liivimaalastes.
Linnuse piiramise neljandal päeval, kuuldes Kaupo juhitud liivlaste ja latgalite väe lähenemisest, piirajad taandusid. Võnnu orduvennad ühinesid Kaupoga ja asusid eestlasi jälitama. Ümera jõe ääres korraldasid need aga tagaajajatele varitsuse ja võitsid neid lahingus, tappes umbes 100 liivlast ja latgalit. Sõjakäik Soontaganasse Pärast Polotski vürstiga rahu sõlmimist ja nii oma seljataguse kindlustamist jätkasid liivimaalased sõda eestlaste vastu. Senine rünnakute põhisihtkoht Ugandi jäeti mõneks ajaks rahule. Järgmise sõjaretke organiseerisid 1210. aasta jõulupühade ajal riialased, suunates selle endale kättesaadavamasse Eestimaa piirkonda, Soontaganasse. Lisaks ristisõdijatele läksid kaasa liivlaste ja latgalite vanemad Kaupo, Dabrel, Ninnus ja Russin oma vägedega ning Riiaga liidus olnud pihkvalased. Teel võeti reeturlikeks peetud Metsepole liivlastelt pantvange.
Tartu maksu suurust on tihti peetud ka Liivimaale üle jõu käivaks ja seetõttu on hinnatud, et sõda Venemaaga oli sisuliselt paratamatu, et too otsiski otsest ajendit sõjategevuse alustamiseks. Nõutava maksu suurus polnud tegelikult üle mõistuse suur, sest ainuüksi üks edukas Tartu suurkaupmees võis aastas teenida umbkaudu aastaseks maksuks vajaliku summa. Kuid maks koos teiste nõudmistega oleks vähemalt Tartu piiskopkonna muutnud Venemaa vasalliks ja seda liivimaalased ei tahtnud. SÕJATEGEVUS/TÄHTSAMAD SÜNDMUSED 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kohtamata erilist vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi.Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas
Nende lõplik alistamine võttis kauem aega : nälja ja kurnatuse sunnil nõustusid nad korduvalt alla andma, ent kosudes sõlmisid liidu naabritega ning kihutasid valllutajad oma maalt välja. · Kuramaa alistati alles kolmandal katsel 1267.aastal. · Semgalid andsid alla 1290. -> Sellega oli Ristisõda lõppenud! · Samal ajal kui sakslased ja taanlased pidasid ristisõna Läänemere lõunakakaldal, vallutasid rootslased ristisõja lipu alla pagandlikud soomlased. · Idas liivimaalased kui ka rootslased jõudsid lõpuks karjalaste ja vadjalaste aladele, kus põrkuti paratamatult Novgorodi ja Pihkva vürstiriigiga. · Vene ajaloo pärismustes on 1240. aastatel vene vägesid juhtinud Novgorodi vürst Aleksander(Nevski) rahvuskangelane, kes peatas lääne rüütlite ittatungi ja kindlustas ortofoksi kiriku positsiooni Loode-Venemaal. · Hiljem kuulutati vürst Aleksander pühakuks. · 13
paganarahval. Ristiusu levitajad jõudsid esimesena virulaste juurde, kes end ka kohe ära ristida lasid. Nad uskusid, et taanlastel ja sakslastel on üks Jumal ning üks ristiusk. Tüli taanlaste ja sakslaste vahel läks maade päraste nii suureks, et inimesed läksid Rooma paavsti juurde ning lasid end ristida taanlaste poolelt sakslaste poolele ja vastupidi. Nii kestis selline vahetamine mitu sada aastat. Teiseks seadused ja eluviisid- eestlased ja nende vennad liivimaalased elasid kindlates külades ja linnades nagu näiteks: Uula, Vasela, Loone ja palju muudki veel. Neil olid olemas ka kindlad kantslid, kus nad endeid kaitsesid sakslaste vägevuse ja vahvuse eest. Thedorik tänab eestlasi, et nad selle ette võtsid ja temaga end tuttavaks tegid. Oma saadikud Itaaliasse saatsid ning ta palus, et eestlased temaga sõprust jätkaksid. Eesti saadikud saadeti 1205 Polotska suurvürsti juurde. Nad käisid nii maismaal kui ma maal vaenlastega sõdimas
hilisemaks rivaliteediks ülemvõimu pärast Liivimaal loodud. (Histrodamus, 2018) 9 2.2. Liivi ordu tõusud ja mõõnad 5. aprillil 1242 toimunud Jäälahingus võitsid Novgorodi vürsti Aleksandri juhitud venelased liivimaalaste vägesid ning oletatavalt toimus see lahing Peipsi järve jääl. Liivimaalaste väe põhiosa olevat moodustanud hoopis Tartu piiskopi väed. Liivimaalased said lahingus lüüa ja olid seejärel sunnitud Novgorodiga rahu tegema. Sellega itta tung ei lõppenud, kuni 16. sajandini alguseni korraldasid liivlased sõjakäike Venemaale. (Histrodamus, 2018) Mitmeid aastaid toimusid lahingud Kuramaal ja Semgallias kuid 1267. aastal vallutas Liivi ordu Kuramaa. Valdavalt said piiskopid 2/3 maast endale siis seekord läks teisiti, Kuramaa piiskop sai kolmandiku ja ordu ülejäänu maast. Kuramaa alistamine oli niivõrd tõhus, et tänu
Gregoriuse kalender määras aasta pikkuse korrigeerimiseks kindlaks, et 100-ga jaguvad aastad on liigaastad ainult juhul, kui nad jaguvad ka 400-ga. Seega olid eelmisel aastatuhandel aastad 1600 ja 2000 liigaastad, ent aastad 1700, 1800 ja 1900 ei olnud liigaastad. Aastal 1582 võeti Gregoriuse kalender kasutusele katoliikliku Rzeczpospolita koosseisu kuuluval Poola-Liivimaal, kuhu kuulus ka Lõuna-Eesti mandriosa. See tekitas suuri vastuolusid, sest protestantlikud liivimaalased, eriti linlased, pidasid uut kalendrit vaid ilmalikuks asjaks ja püüdsid oma kirikupühi endiselt Juliuse kalendri järgi pidada. See ei sobinud aga katoliiklikele poolakatest võimumeestele ja pühade pidamine vana kalendri järgi keelustati. Seda pidasid protestandid oma usuvabaduse räigeks rikkumiseks ja algas kalendritüli, mis oli ägedaim Riias. Probleem lahenes alles 1625, kui Rootsi suurema osa Poola-Liivimaast, sealhulgas Eesti alale
Leeduga kujunesid 15.saj heanaaberlikud suhted. 15.saj teisel poolel uus oht Vene vürstiriigid ühtseks. 1478. allutati Novgorodi venelaste poolt, seega Liivimaa idapiiri jõudude tasakaal hävis. 1481. vene ühendatud vägede rüüsteretk LõunaEestisse. 1492. lasi Ivan III rajada Ivangorodi. 1494. suleti Hansa kaubakontor Novgorodis Liivimaa meister Plettenberg püüdis sisevastuolusid ületada ja koondada jõud venelastele vastulöögi andmiseks. 1510. sõlmisid liivimaalased liidu Leeduga ja asusid Venemaa vastu sõtta võites järgmisel aastal Vene väed. 1503. sõlmiti venelastega vaherahu, mida pikendati korduvalt kuni 1558.aastani. Rahvas Asutus ja rahvastik Ühiskond oli agraarühiskond. Enamik rahvastiku moodustasid talupojad, teisi ühiskonna kihte (aadlike, vaimulike, kaupmehi ja käsitöölisi) oli 67%. Rahvaarv kasvas ja asutus tihenes. Inimeste arvu määrati adramaade järgi. Hinnanguliselt oli 13.saj algul 150000180000 inimest
riiki ning murdis aadlike võimu, seetõttu riik oli ühtsem. Ta viis Rootsis läbi reformatsiooni ning kaasajastas armeed, mistõttu muutus kohustuslikuks ajateenistus ning paranes sõjalaevastik (võimuvõitlus Taaniga). Moskva suurvürstiriik hakkas tugevnema. Ivan Julm saab esimeseks Venemaa tsaariks. Ta oli lapsepõlves palju vägivalda pealt näinud, seetõttu arvaski, et see on ainuõige viis valitseda. 1502 toimus Smolino lahing (Liivimaa vs Moskva), sest liivimaalased sõlmisid liidu Leeduga Moskva suurvürstiriigi vastu. Vaherahu sõlmiti 1503-1558. Tingimuseks keeld sõlmida sõjalist liitu Poola-Leeduga. Kuid 1557 liit siiski sõlmiti. 1558 tungivad vene väed Liivimaale, ettekäändeks Tartu maksu ehk meemaksu mitte maksmine. 1558 suvel alistub Tartu, sest tatarlased olid seda rüüstanud juba talvel. Tartu püsis Vene võimu all 25a. Järgmisena müüakse Saare-Lääne piiskopkond Taanile. Tallinn, Harju-
kuuaega maal karistamatult rüüstata. Vallutati viljandi, põletati maha.Terve Liivimaa vallutamiseks Moskval veel jõude polnud seega 1481 aastal sõlmiti vaherahu 10 aastaks. 1501 tungis ordumeister oma arvuka väega Venemaale, et venelasi nõrgestada, et nood mõtted oma maa laiendamisest siinsete alade arvelt loobuks. Vägi oli suureim kogu Vana-Liivimaa ajaloos. Samalajal olid aga ka venelased suure väega Liivimaale tulemas ning juhuslik kohtumine leidis aset kohe, kui liivimaalased olid piiri ületanud. Venelased põgeneesid. Plettenberg(liivi ordumeister 1494-1535) otsustas tagasi pöörduda, kuna meeste seas hakkasid levima nakkushaigused. Veel samal aastal teostasid venelased suurejoonelise rüüsteretke läbi Viljandi-,Tartu-,Järva- ja Virumaa.Tehti kohutavat kahju. 1502 tungis Plettenberg uuesti Pihkvamaale kus saavutati edu ning 1503 aastal sõlmiti vaherahu, mida pikendati edaspidi korduvalt. LINNAD JA KAUBANDUS.
Kuigi ta Rootsiga sõdida ei tahtnud, ei soovinud ta ka tsaari abirahadest ilma jääda, seepärast intrigeeriti aina edasi. 1704. aasta juulis haigestus Patkul raskesti. Pole täpselt teada, mis haigus see oli, kuid jutt käis vesitõvest (Wassersucht), mis tegelikult on enamikul juhtudel seotud südamehaigusega. Lisaks haigusele satub tema sõber von Paykul rootslaste kätte vangi, mis tähendas halba, sest Karl XII oli kõik liitlaste pool võitlevad liivimaalased surma lasknud mõista. Patkuli katsed teda päästa ei õnnestunud (osaliselt Patkuli haiguse pärast) ja Paykulil raiutakse Stockholmis pea maha. Pilved Patkuli pea kohal tihenevad, sest Pfingsten koostas järjekordse kirja tsaarile, et Patkul ei pea silmas tsaari huve. Asi läks veel hullemaks, sest ooberst von Görtz, kes Poznani all lahingu venelastele kaotas ja ilma jäi kahuritest, voorist ja sõdurite palgarahast, kaebas tsaarile
ordud asusid linnades- olid rahvaga tihedas ühenduses. Rännates mööda maad, pidasid kerjusmungad rahvale ta oma keeles jutlusi ja andsid mitmesugust õpetust ja abi. Hariduse edasikandjaks oli kirik, mille läheduses asusid koolid. Nende peaülesanne oli vaimulike ettevalmistus. Oli ka koole, ilmaliku hariduse saamiseks, nt Tallinna dominiiklaste kloostris. Pole kahtlust, et toom-ja kirikukoolide õpilastest enamiku moodustasid aadlikud ja linnakodanikud. Kõrgema hariduse pidid liivimaalased omandama välismaal, Itaalia ja Saksa ülikoolides. 1517 lõi preester Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma 95 teesi, mis said Saksamaal reformatsiooni ajandiks. Kriitikast paavstikiriku vastu kasvas suur usulõhe. Augsburgi usurahuga 1555 ametlikult tunnustatuna, juurdlus luteri usk Põhja- ja Keks-Saksamaal, Skandinaavia maadel ning Vana-Liivimaal. Reformatsioon teostus mitmetes riikides peamiselt kiriku varade riigistamise sihiga. Reformatsiooniliikumine ulatus 16
tekkis maapuudus, kuna teenistuse eest jagati maad. Liivimaa oli nõrk naaber, kelle käest oli võimalik kergelt saada talupoegadega hõivatud maad. Kohe pärast vallutust hakatakse maad jagama. Väljapääs Läänemerele: tegemist on levinuima põhjendusega Liivi sõja alguseks. Eelkõige nn Balti barjääri murdmiseks oleks piisanud ka 1557. aastal loodud kauplemiskohast Narva jõe suudmes või Narva vallutamisest. Samas ei piirdutud Narva vallutamisega, vaid tungiti läände. Lisaks olid liivimaalased 1557. aasta läbirääkimistel nõus kõigi Venemaa esitatud tingimustega. Seega ei olnud sõja põhjuseks majanduslikud kaalutlused. Väljapääs merele sai Vene riigile oluliseks alles Peeter I ajal, Ivan IV ei ajanud kaubanduspoliitikat. Tema ajal olid kaupmehed ühiskonnas väga madalal kohal ja tsaar ei tegelenud seetõttu nende probleemidega. Liivimaa nõrkus: 15561557 toimunud Koadjuutorivaenus näitas kõikidele Liivimaa
aastal sõlmisid Liivimaa ordu ja Leedu sõjalise liidu. Plettenberg tungis üle piiri, rüüstas Pihkvamaal. Leedu abivägi jäi tulemata, sest suurvürst Aleksandrile avanes ootamatult võimalus saada Poola troonile ja väljus konfliktist. Plettenberg tõmbus tagasi oma vägedega Liivimaale. Talvel venelased rüüstasid Liivimaad. 1502. aasta suvel viis Plettenberg oma väed pealetungile ja piiras Pihkvat. Kuid kuuldes, et Pihkvasse läheneb suur vene vägi oli sunnitud lahkuma. Liivimaalased olid sunnitud pidama Smolino lahingut, mille tulemuseks oli viik. Hilisemas historiograafias on Smolino lahing omandanud suure tähenduse kui võidukas venelaste tagasilöömine, millele järgnes 1503. aastal sõlmitud vaherahu. 1509. aastal liivimaalased lubasid, et ei astu ühtegi Vene-vastasesse sõjalisse liitu. Liivimaal õnnestus rahu hoida Moskva riigiga. 12. Liivimaa poliitiline ajalugu XVI saj: Reformatsiooni mõju Liivimaa poliitilisele organisatsioonile- Reformatsioon oli
maaasulates segunesid kohati katoliiklus ja protestantlus ning levis mõlemast konfessioonist tugevalt erinev rahvalik usk. · Liivi sõja algus. Vene-Liivi sõda Pärast 1557. aasta lõpul toimunud nurjunud rahuläbirääkimisi Vene tsaari Ivan IV ja Vana-Liivimaa saadikute vahel tungisid Vene väed endise Kaasani khaani Sig-Alei juhtimisel 1558. aasta jaanuaris Liivimaale. Maad rüüstati kuni veebruarini, seejärel sõlmiti vaherahu ja liivimaalased püüdsid tsaariga uuesti rahuläbirääkimistesse astuda. Kuid aprillis alustas tsaar taas Liivimaa-vastaseid rünnakuid ja vallutas maikuus Narva, juunis Vastseliina ning juulis Tartu. Sama aasta sügisel korraldas Liivi ordu vasturünnaku, kuid enamat Rõngu linnuse vallutamisest ei suudetud korda saata. 1559. aasta alguses laastasid venelased taas maad, kuid aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu. Nähes, et oma
modernne tekst, samas leidub 12. saj keelelisi iseärasusi mida raske võltsida (dunno). 1223 I kokkupõrge mongolitega Baikali jõe ääres. Aastaarv kahtlane (1223/24), Hendrik dateerib 1222 ja oli kaasaegne ja pole muidu kronoloogiliselt eksinud. Batu khaan- hävitas Volga Bulgaaria. 1238 kaotasid venelased Siki jõe lahingu. Hävitas Kiievi, Poolasse, Ungarisse ja ss tagasi Mongooliasse. Samal ajal lõi Novgorodi vürst tagasi rootslased Neeva jõel (ainult V allikates mainitud lahing) ja liivimaalased Jäälahingus (5.aprill 1242.a; Eestimaad ja Venemaad eraldava Peipsi järve jääl Varesekivi lähedal Lämmijärve idakalda juures toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja Novgorodi vürsti Aleksander Jaroslavitsi juhitud Novgorodi vabariigi ja Suzdali vürstiriigi sõjasalkade vahel. Novgorodlased võitsid.) Aleksander Nevski e Aleksander Jaroslavits (30. mai 1221 (traditsiooniline sünniaeg) Pereslavl-Zalesski 14.
1550. aastatel paistab, et Venemaa poolt võetakse kurss sõja alustamiseks. Juba 1550 pikendati kehtivat vaherahu ainult 1 aastaks. 1547. oli Moksva suurvürsti Ivan IV võtnud endale ametlikult tsaari tiitli. 1554 lepitakse kokku, et Liivimaa poolt teeb selle Tartumaa Piiskopi maksuga midagi, mida, see pandi eri keeltes kirja erinevalt: vene keeles tähendab maksu sissenõudmist, aga ka uurimine, saksa k pandi see kirja aga uurimine. Liivimaalased tulid tähtajaks kohale ilma rahata. Küsimus, kas tõlkeaps oli sihilik või juhuslik. Kas see Tartu maks oli tõesti Liivi sõja põhjus või siis ainult ettekääne. Üks levinumaid 19.-20. saj ajalookirjanduses oli, et Venemaa huviks oli saada enda kätte Liivimaa sadamad. Tänapäeval ollakse seisukohal, et meresadamate kättesaamine ei olnud põhjuseks, sest Ivan IV ei olnud merekaubanduse ambitsioone. Kas Tartu maks oli põhjus või ettekääne
mõõka ja kilpi käes hoides sajandeid Saksa orduriiki Liivimaal paganate ja venelaste rünnakute vastu ning hoidsid kõrgel saksa nime au. Alles siis, kui ülivõimsad naabrid Venemaa, Poola ja Rootsi olid aastakümneid kestnud võitluses võimu pärast Läänemerel maa laastanud ja rahva peaaegu täielikult hävitanud, pidi Liivimaa, Saksa Rahva Püha Rooma riigi nurgakivi ja eelbastion", võõra võimu alla painduma. Kuid ka siis jäid liivimaalased sakslasteks ja hoidsid visalt kinni oma sakslusest ning evangeelsest usust kui kõge suuremast varast, mis isad neile pärandanud. Ja seda hoolimata võõraste võimukandjate omavolitsemisest, kuigi need ise olid pühalikult tõotanud provintsis kehtinud õigusnorme tunnustada. Hoolimata suure päriselanike massi toetuse puudumisest, sest pärisrahvas ei olnud saksa soost. Mõisad Mõis on suur maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja
On väga kehvad ilmad, permanentsed vihmad, vili ikaldub. Nii inimesed kui loomad jäävad nälga, tulevad ka mitmesugused taudid, mis käivad nii inimesi kui loomi kimbutamas. Talv aga oli väga külm (1845?). Nälgivad inimesed kannatavad topelt, hakkavad surema. Eelkõige surevad vaesemad inimesed, kes on vanad ja põdurad. Levivad haigused aga võtavad lapsi. .. Nikolai I teatab, et tal pole midagi selle vastu, kui seda soovivad Liivimaalased õigeusku üle tahavad tulla. Golovin oli ka ise seda meelt, et ergutada inimesi usku vahetama. Golovin kindralkubernerina aitas kindlasti paljuski järgnevale liikumisele kaasa. Liivimaal hakkab laiemalt levima jutt, et on võimalik üle minna keisri usku. Siia juurde tuleb nüanss, mida võimude poolt polnud mainitud ega mõeldud, et need, kes usku vahetavad, saavad keisrilt maad (hingemaa küsimus). .. Golovin annab talupoegadele teada, et õigeusku minek ei toimu Riias, vaid peab
annaabi.ee 
