Eesti talurahva õiguslik seisund Roosti ajal Rootsi võim kinnistus Eesti territooriumil pärast Liivi sõda: 1583. aastal Põhja-Eestis, 1629. aastal Lõuna-Eestis ja 1645. aastal Saaremaal. Rootsi võim püsis siinsetel aladel Põhjasõjani, kuid selle lühikese aja jooksul viidi läbi mitmeid reforme, mis mõjutasid ka talupoegade elu. Millised muutused leidsid aset 17. sajandi jooksul? Suure ja ohvriterohke sõja tagajärjel oli talupoegi Eestis väga vähe alles jäänud. Selle tõttu tahtsid 17. sajandi alguses baltisakslased, et talupojad õiguslikult maa külge seotaks, see tähendab kehtestataks sunnismaisus. Niisuguse kavaga oli ka Rootsi võim üldiselt nõus. Nii kinnitatigi 1632. aastal seadus, et mõisnikud peavad enda juurde põgenenud talupojad omanikule tagastama. Siiski peab ütlema, et Rootsi võim püüdis siinsete talupoegade õiguslikku olukorda ka vaatamata baltisakslaste vastuseisu tõttu kergendada, sest Eesti talupoegadest o...
Majandussüsteemide võrdlus Kati Labe Riigikord Eesti Rootsi Eesti on parlamentaarne Seadusandlik võim kuulub vabariik Riigipäevale (Riksdag) Põhiseadustega on Konstitutsiooniline kehtestatud võimude monarhia lahusus ja tasakaalustatus Parlamentaarne demokraatia Seadusandlik võim kuulub Kuningas Carl XVI Gustaf´i Riigikogule osa riigivalitsemises piirdub Täidesaatev võim esindusfunktsiooni Valitsusele täitmisega Kohtuvõim Riigikohtule Täidesaatvat võimu juhib Riigipea on president peaminister Kõrgeim võim kuulub rahvale Omandisuhted Eesti Rootsi Omandisuhete muutused ja ...
Liivi sõda. 1558-1583 Eesti-ja Liivimaa pinnal. Soome pinnal lõppes 1595. Vana Liivimaa olukord enne sõda. Killustatus ordu ja 2 piiskopkonda. Erimeelsused ning 16. sajandiks ordu võim vähenenud- Jungingeni armukiri (vasallid võtsid õigusi), 16. sajandiks ordude aeg möödas, polnud tugevad ega vajalikud- ordu kaotas Euroopas enda liitlased. Tugevnesid Venemaa ja Poola-Leedu Otsitud põhjused sõjaks: 1030 Jaroslav Tark vallutas Tartu ja selle ümbruse ning 1061 vallutasid eestlased tagasi. Venelased nn "lubasid" neil tagasi asuda oma maale ning hiljem nõudsid selle eest renti. Tartu maks- maks iga meeskodaniku pealt Tartu piiskopkonnas (iga aasta 1 hõbemark vähemalt 3 aasta jooksul) Venemaa tahtis sadamaid, Vana-Liivimaa linnu kaubalinnadeks (tundusid jõukad). Venemaa tsaar oli sel ajal Ivan IV ning ta teadis, et ei suudeta Tartu maksu tasuda. *22. jaanuar 1558 rüüsteretk venelaste poolt Ida-Liivimaale (hirmutamiseks) *Aprill 1558 s...
Liivi sõda 1558-1583 Pärast 1583. aastat jätkus sõda veel Soome aladel.1583 lõppes sõda Vana-Liivimaa pinnal. 1595 lõppes aga sõda Soome pinnal. 16 saj ordu võim kõvasti vähenenud.Seda osaliselt tänu Jungingeni armukirjale, aga ka tänu sellele, et ordude aeg oli mujal Euroopas juba ammu läbi. Siinne ordu ei saanud enam euroopast liitlaseid jne. Ka välispoliitiliselt ümbritsesid Vana-Liivimaad tugevnenud riigid, eriti Venemaa, aga ka Poola- Leedu, Rootsi ja Taani. Sõja ajendid: Tartu maks, mis oli Venemaa nõue saada 1 hõbemünt iga meeskodaniku kohta aastas kolme aasta jooksul. Venelased toetusid väitele, et 1030a vallutas Jaroslav Tark Tartu linna ja selle ümbruse. 1061 vallutasid eestlased selle tagasi. Venelased aga ütlesid, et maa kuulub tegelikult siiski neile ja, et nemad lubasid sakslastel sinna elama asuda. Oli aga teada, et Tartul pole kuskilt sellist raha võtta.Venelased otsisisd lihtsalt põhjuseid, et saada see maa endale. Eel...
Talurahva elu Rootsi ajal Inimesed on Eesti aladel elanud tuhandeid aastaid, aga meie eestlased, oleme olnud oma Eestimaa tegelikud valitsejad ainult 90. aastat. Tekibki küsimus, kes on olnud need teised, kes on valitsenud meie maad meie eest. Need on olnud venelased, taanlased, sakslased ja rootslased. Need valitsejad on olnud erinevad meie rahva jaoks, aga millegi pärast on rahva suhu jäänud tuntud väljend:"Vana hea Rootsi aeg". Siinkohal tekibki mul siiras küsimus, miks see oli nii? Kui rootslased olid võitnud Liivi sõja, oli nende riigikassa tühi ja uus Rootsi kuningas Karl XI leidis, et on aeg läbi viia Baltikumis reduktsioon ehk siis erakätesse läinud riigimaade tagasivõtmine. Aadlid ja mõisnikud olid selle vastu, aga lõpuks, kui Rootsis tehti mitmed seadusemuudatused, polnud neil enam õigust sellise tegevuse vastu protesteerida. Reduktsiooni tulemusena hõivas Rootsi Eestimaal 4/5 mõisatest, mis ei t...
Eesti talupoja seisund varauusajal- vaba või pärisori Varauusaeg on ajalooperiood, mis kestis 1550-1800 aastate vahel. Selle alguseks on Liivi sõda, mis algas aastal 1558 ja lõpuks loetakse 1819, kui Liivamaal ning Eestimaal kaotati pärisorjus. Eestis varauusajal oli mitu võõrvõimu ja talupoja seisund muutus mitu korda. Peale Liivisõda oli eesti alad jagatud kolme riigi vahel. Need riigid olid Taani, Rootsi ja Poola. Seda aega nimetatakse kolmekuningaajaks. Rootsi valduses Põhja-Eesti, Poola valduses oli Lõuna-Eesti ja Taani valduses Saaremaa. Kuna pärast Liivi Sõda oli rahvaarv vähenenud rohkem kui poole võrra, siis tahtsid võõrvõimud tühje alasid endale. Sellest kaasnedes vahetasid talupojad palju elukohti. Talupoegade liikumine sellel ajal oli vabavam kui teistel sajanditel, sest nad said vahetada mõisaid ja sellega kaasnevalt ka mõisnike. Sellel ajal minu arvates polnud talupoeg veel pärisori, sest ei ol...
EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid Antud teema eeldab, et Õpilased teavad, missugused sündmused viisid Eesti ala ühe või teise riigi koosseisu ning milliseid muutusi Võimude vahetumine endaga kaasa tõi. Eksamil ei eeldata selle teema juures üksik- asjalist sõdade käigu tundmist. Eksaminand peab tundma administratiivse jaotuse muutumist, kirjeldatavate sündmuste/protsesside ajaloolist tausta, oskama analüüsida kaardil leiduvat teavet, tundma erinevate ajaloo- perioodide tähtsamaid sündmusi, orienteeruma ajas - oskama paigutada Eesti ajaloo ja kultuuri tähtsamaid sündmusi õigesse ajaperioodi. Pöördepunktide all mõistetakse eksamil muistset vabadusvõitlust, Liivi sõda, Poola-Rootsi sõdu, Põhjasõda, maailmasõdu ja okupatsioone, iseseisvumist ja iseseisvuse taastamist. 1) Eesti ajaloo perioodid ja pöördepunktid Periood Eesti kaart (haldusjaotus) Pöördepunktid muin...
Eesti ala valitsejad 13.- 18. sajandil Eesti ala on läbi aegade valitsenud mitmed riigid kuna eestlased pole oma eelkõige väikse rahvaarvu tõttu suutnud kaitsta oma iseseisvust. Paljud riigid on eesti alal võimuvõitlust pidanud. Nendest suurimad on Taani kuningriik, Rootsi ning Venemaa. Võimuvõitlus eesti alal kestis 13.-18 sajandil. Otsustav lahing eestlaste ning ristisõdijate vahel toimus 1217.a Madisepäeval Viljandi lähedal mis kahjuks lõppes eestlaste allajäämisega ehkki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. 1219. aastal sekkus Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta Taani kuningas Valdemar II, kes maabus suure laevastikuga Rävalas. Taani, kui tollane Läänemere valitseja oli korraldanud sõjaretki eesti aladele juba varem, kuid 1219. aasta sõjaretke kindlaks eesmärgiks oli Eestis kindalt kanda kinnitada. Pärast võidukat lahingut Tallinna all lasi Valdemar ehitada Tallinna kivilinnuse ja määras Eestimaa asehalduri, kelle üles...
Eesti ajalooperioodid Muinasaeg, Muistne vabadusvõitlus, Orduaeg, Rootsi aeg, Vene aeg, Eesti Vabariik, Nõukogude aeg, Eesti taasiseseisvumine Kiviaeg: Kivist tööriistad Pulli VII a-t eKr Lammasmägi VIII a-t eKr Idast soome-ugri hõimud Lõunast balti hõimud Püstkojad Savinõud, kammkeraamika Korilus, kalapüük, küttimine Kodustati koer Pronksiaeg: II a-t eKr kaupmeeste kaudu pronksist tööriistad, ise valmistati kivist, luust Karjakasvatus (siga, lammas, hobune, lehm, kits) Asulate ümber palkidest tarad Rauaaeg: I a-t eKr õpiti rauda kasutama Kaubavahetuse areng Sisse: sool, raud, hõbe, merevaik, tööriistad, relvad Välja: lina, mesi, vaha, karusnahad, vili Alepõllundus Põlispõllud Kasvatati hernest, otra, nisu, naerist, lina Muinasaja lõpp: Tihedam asustus Kesk-Eestis Kolmeviljasüsteem Käsitöö (ketramine, kudumine) Sepikojad, metallitöö Kaubitsemine 50 kihelkonda 8 maakonda Linnused, vanemad, malevad Muistne vabadusvõitlus Allikas Läti He...
Eesti peale Liivi sõda Poola ja Rootsi vastuolud · Sigismund III nii Poola kui ka rootsi kuningas · Surub Rootsis peale katoliiklust ja see tekitab pingeid, ning võimule tuleb rootsi asevalitseja Karl IX nime all · Poola kuulutab Eestimaa Poolale kuuluvaks. Aadel hoiab siin samuti Poola poole, sest loodab Liivimaa ühtsust taastada Liivimaa pärandi jagamine · 1600.a. algab uuesti sõjategevus · 1617.a. saab Rootsi Venemaalt Stolbovo rahuga Ingerimaa · 1629.a Altmargi vaherahuga läheb kogu mandriala Rootsile · 1645.a. Brömbsebro rahuga läheb ka Saaremaa Rootsile ja seal lõpeb taanlaste võim Liivi sõjajärgne asustus · Rahvaarv on tunduvalt vähenenud, arvatavalt ~120 000 140 000 inimest. · Kõige rohkem on kannatanud Harjumaa ja Kesk Eesti · Koloniseerimisest on huvitatud nii Poola kui Rootsi Asustus Rootsi ajal · Toimub ulatuslik sisemigratsioon · Rannatakse tühjadesse paikadesse, et ...
Kuivõrd Rootsi aega võib nimetada "vanaks heaks Rootsi ajaks"? Rootsi aeg sai alguse Põhja-Eestist 1561 aastal Liivi sõja päevil, mil aadelkond tunnustas hirmunult Venemaa ees Rootsi võimu. Peale Piusa vaherahu 1583 aastal jäi Lõuna-Eesti Poolale ning 1600-1629 aastani toimunud Rootsi-Poola sõda toimus Eesti pinnal tuues endaga kaasa suured laastamised kohalikule rahvale. Altmargi vaherahuga, mis lõpetas Rootsi-Poola sõja, liideti Lõuna-Eesti Rootsi võimu alla. Peale Brönsebro vaherahu hakkas eesti territoorium kuuluma rootsile. Rootsi võim kestis Eesti territooriumil kuni Põhja sõjani ning sellele järgnenud sündmusteni. Rahvas jäi seda mäletama kui head ning edukat perioodi Eesti ajaloos. Miks aga? Millest oli see tingitud? Kuidas saab võõra võimu all oldud aega nimetada "heaks"?. Karl XI ajal, paranes tunduvalt talurahva olukord. Mõisnikelt ja talupoegadelt võeti ära kõik läänistatud maad ning varem endale saadud val...
Mõisted 1. Liivi sõda 1558-1583 2. Altmargi vaherahu mandri Eesti Rootsi võimu all, Poola ja Rootsi vahel, 1629 3. Pljussa vaherahu ( 1-4 aastaarvud!) 1583, Venemaa ja Rootsi vahel 4. Rüütelkond aadelkonna seisuslik ühendus 5. Maapäev kohaliku aadliku esindus 6. Kubermang - haldusüksus 7. Kindralkuberner monarhile alluv kõrgeim valitsusametnik 8. Reduktsioon mõisnikelt maa tagasivõtmine 9. Bastion muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga Isikud: · Johan Skytte Ta oli Liivimaa kindralkuberner. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. · Bengt Gottfried Forselius Tema õpetas välja koolmeistrid. Valdas hästi eesti ja saksa keelt. Piiskopimõisa seminari ainus õpetaja. Juurutas uue lugemismeetodi ...
Kordmisküsimused teemal ,,Rootsi aeg" HALDUSKORRALDUS 1. Mis oli halduskorralduses sarnastt eelmise perioodiga? Rootsi võimu kehtestamisega kujunes uus halduskorraldus, mis jäi püsima kauemaks kui Rootsi võim. Eesti ala ei moodustanud halduslikku tervikut vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. 2. Millised kubermangud moodustati? Eestimaa kubermang (keskus Tallinn) ja Liivimaa kubermang (keskus Riia). 3. Milline oli Saaremaa seisund? Saaremaa eriseisund: vormiliselt kuulus Liivimaa kubermangu, kuid oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja maksusüsteem. 4. Kes oli kindralkuberner ja millised olid tema ülesanded? Rootsi kuningas määras ta ametisse, korraldas kubermandus eluolu. RÜÜTELKONNAD 5. Keda ühendasid Rüütelkonnad ja milline oli nende ülesanne? Rüütelkonnad olid aadlikke esindusorganid, kes kaitses siinsete aadlikke huve Rootsi riigivõimu ees ning lahendas kohaliku elu küsi...
Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684 1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak Forseliuse õpilane Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane Adrian ja Andreas Virginius Tõlkisid uue testamendi eesti keelde Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralku...
1.Mis põhjustas Liivi sõja? Kõik sõtta astunud riigid olid huvitatud oma valduste laiendamisest Liivimaal. Sõja tegelikud põhjused peitusid aga vastandlikes kaubandushuvides. Kõige rohkem ihkas Liivimaad Venemaa, mille troonil istus võimukas valitseja Ivan IV ehk Ivan Julm. Sel laieneval ja agressiivsel riigil oli vaja laiendada kaubavahetust Lääne Euroopaga, millega liivlased polnud aga nõus. 2.Mis oli Liivi sõja ajend? Ajendiks sai Tartu maks, mida Tartu piiskopkonna feodaalid ei suutnud maksta. 3.Mida kujutas endast Liivimaa hertsogiriik ja kes oli hertsog Magnus? Liivima kuningriik- Lääne- ja Kesk- Eesti alad ( Haapsalust Pärnuni, Paide, Põltsamaa) (Moskva hakkas otsima toetajaid kohaliku aadli hulgast, pakkudes endisele Saaremaa asevalitsejale Taani hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit. Vallutatud linnustest loovutas Ivan Julm Magnusele Põltsamaa, millest sai nukukuningriigi keskus) Hertsog Magnus- endine Saaremaa asevalit...
Vana hea Rootsi aeg Vanaks heaks Rootsi ajaks võime pidada ajastut kahe suure, Eesti ajalugu muutva sõja vahel, nendeks on Liivi sõda ja Põhjasõda. Liivi sõja lõpuks oli põhja-Eesti sattunud Rootslaste võimu alla, ning peale viimaseid sõdu Poolaga, saavutas Rootsi täieliku võimu Eestimaal. Rootslased pidid aga alla vanduma Põhjasõjas Venemaale. Selle tulemusena kadus Rootsi võim Eestist täielikult. Rootslaste võim Eestis suutis püsida küll ainult umbes sajandi, kuid selle jooksul saadeti korda nii mõndagi head. Välja kujunes uus haldussüsteem, ümber korraldati kohtusüsteem, kuid väga suured täiendused just hariduse osas. Rootsi ajal muutus Eesti ühiskond haritumaks, ning paranes koolisüsteem. Rootsi ajal hakati ka talupoegadele lugemist õpetama. Varem oli olnud haridus kättesaadav vaid rikkamale või vaimulikule kogukonnale, sest õpetamine toimus peamiselt kloostrites. Talupojad, kes sellest kõik eemal e...
Sõjad eesti aladel 14 - 19 sajand Mis toimus 14 19 sajand Jüriöö ülestõus Liivi sõda Põhjamaade seitsmeaastane sõda Vene Rootsi sõda Rootsi Poola sõda Põhjasõda Jüriöö ülestõus Kuna? - 1343-1344 a Kus? - Taani aladel Kes? - eesti talupojad võimude vastu Miks? - et taastada iseseisvus Mis toimus? - eesti talupojad astusid vastu võimudele - Tungiti mõisatesse, tapeti sakslasi, põletati mõisaid ja kirikuid - Tähtsaim sündmus Padise kloostri vallutamine Jüriöö ülestõus Kogu Harjumaa va Tallinn saadi talupoegade võimu alla Eestlaste 4 kuningat Oodati abi rootslastelt vastu lubati maa nende võimu alla anda Sakslaste ainus abi ordurüütlid eesti kuningad nendega kohtuma Ordurüütlid tapsid Eesti kuningad Ordu sissetung Taani aladele - võim neile Liiv...
43Mis olid Liivi sõja põhjused? *Killustatud ja sisevastuolude käes vaenlev VanaLiivi Orduriik oli tänu oma nõrkusele naaberriikidele kerge saak *Venemaa huvi Eesti sadamate ja kaubaliinide vastu *Venemaa poolt välja mõeldud „Tartumaks“ 43Kuidas hinnata Moskva suurvürstiriigi olukorda ja suhteid Liivimaaga enne sõda? Venemaal oli hea aeg kuna oli lõpetanud sõjad teiste riikidega kuna Liivimaa ei olnud suuteline vastu võitlema. Ivan IV Julm – Esimene Vene tsaar keda loetakse Vene suurriigi loojaks, üks julmemaid valitsejaid ajaloos Gotthard Kettler – Liivi Ordumeister Hertsog Magnus- Taani kuninga vend kes astus Venemaa teenistusse, juhtis eestis vene vägesi, kuid ei suutnud vallutada Tallinnat. 44Nimeta riike mis osalesid Liivi sõjas ja kes neist kutsuti? Rootsi;Taani;Venemaa;Poola. Rzeczpospolita- Mõlema rahva vabariik Opritšnina- Moskva Suurvürstiriigi haldusvorm Jesuiidid- Katoliiliku kiriku mungaordu liikmed Gustav II Ad...
Ajalugu Kordamine Venemaa 17. Sajandil Venemaal algas 17. Sajand näljahädaga, mille põhjuseks pidas rahvas Jumala kättemaksu tsaar B. Gudonovi tegude eest. Teda kahtlustati Ivan Julma noorima poja ja trooninõudleja Dimitri tapmises. Rahutusi kasutas ära munk Grigori Otrepjev, kes väitis end olevat Vale-Dimitri ja keda toetas Poola kuningakoda. Ta krooniti 1605. Aastal uueks tsaariks. Ta sai valitseda alla aasta, sest ta tapeti vandenõudlaste poolt. Järgmiseks valitsejaks sai Vassili Suiski. Rahvas pidas teda isehakanuks. Poolas ilmus välja uus isehakanu nimetades end Pääsenud Dimitriks, kellel oli palju toetajaid. Ta jõudis 1608. Aastal suure väega Moskva linna alla, kuid vallutada seda ta ei suutnud. Venemaa segadusi kasutasid ära Poola ja Rootsi. 1610. Aastal lubasid Moskva bojaarid Poola väed Kremlisse ja pakkusid trooni kuninga pojalek, lootes niimoodi sõda lõpetada. Kuningas Sigi...
Balti erikord iseloomustab 200 järgnevat aastat riik riigis kuigi tegemist Eesti- ja liivimaaga vene riigi koosseisus, siis oli tegemist riigiga riigis kohalike aadlike privileegid olid nii tugevalt kaitstud, et vene riik ei saa eriti sekkuda nende tegemistesse Aleksander III ei huvitu nendest privileegidest aluseks 1710 aasta kapitulatsiooniaktid väejuht ütleb, et venemaa tuleb appi lõpetama rootsi türanniat ja tahab laiendada aadlike õigusi vene võim tunnistab aadlike õigusi venemaa lubab aadlike privileegid taastada põhimõtted fikseeritud 1721 uusikaupunki rahuga lepinguga rootsi tunnustab, et mingid alad lähevad vene koosseisu suure eristaatuse allikaks need alad rootsi ja venemaa vastastikune ülepakkumine ulrika eleanora armukiri rootsi kuningavõim oli nõus aadlikele kehtestatud piirangud tühistama ulrika oli nõus tühistama ja loodeti eesti ja lii...
Muinasaeg 13. saj alguses 8 maakonda ja Kesk-Eestis Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Kiviaeg Kunda, Narva, kammkeraamika ja 9000 eKr - väikesed maakonnad, 45 kihelkonda nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg 1227 Keskaeg Feodaalriigid, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne 1238 Stensby leping - Taani saab Põhja-Eesti (va Linnade rajamine, feodalismi kujunemine, 1227-1561 piiskopkond, Eestimaa hertsogkond Taani Järva) tagasi mõisate rajamine, talupoegade sunnimaisuse valdus Põhja Eestis (1227 ja 1238-1346), 1343-1345 Jüriöö ülestõus Taani müüb valdused kujunemine, katolik usulevik, kloostrite orduriik millele kuulus kuni 1238 ja alates (1346) Saksa ordule, see annab omakorda (1347) rajamine, munga ordud, domiiklased, ...
TALLINNA ÜLIKOOL Humanitaarteaduste instituut Taivo Bart Vana hea Rootsi aeg Individuaalne töö Tallinn 2017 Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on Eesti ajaloos tuntud perioodi, mida nimetatakse, kui „head Rootsi aega“ mis kehtis Eesti ja Liivimaa aladel 1629-1699a. loodud mõttepildi ehk kuvani analüüs. Antud töös proovin leida vastused küsimustele: Kas „vana hea Rootsi aegˮ on folkloorne mälestus või ajaloolaste jt konstrueeritud meem? Millised on sündmused, institutsioonid, protsessid jne Rootsi aja pärandist, mis võimaldavad seda perioodi positiivselt esile tõsta? Kas ja kuivõrd võib Rootsi valitsusaega vaadelda kui kolonialismi? Milline oli baltisakslaste suhe Rootsi aega? Millele viitab väljend „Labie zviedru laikiˮ? Miks ei ole „vana head Rootsi aegaˮ eestirootslaste ajaloolises mälus, kuigi nad elasid sel ajal „omaˮ kuninga võimu all? Kuidas on „vana hea Rootsi aegˮ kujundanud eestlaste identiteeti? ...
Vana hea Rootsi aeg? Eesti on olnud paljude riikide võimu all. Üheks Eestit valitsenud riigiks oli Rootsi. Rootsi aega nimetatakse samuti ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Perioodi, mil valitses Rootsi võim Eesti aladel, on alati mäletatud kui `'vanat ja head'' aega, mis kestis 1629-1699 aastani. Kindlasti oli sellel ajal eestlaste elu nii mõnestki küljest parem, kui võrrelda seda eelnenud Saksa ajaga või järgnenud Vene ajaga. Kas vana hea Rootsi aeg oli ikka hea, nagu rahvasuu räägib või on need lihtsalt tühi paljad sõnad? Rootsi aja alguses ei muutunud Eesti haldusjaotus suurelt. Eesti ala oli ikka jagatud kahe kubermangu vahel - Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega hiljem, kuulus Liivimaa kubermangu. Viimase Eesti alana läks ...
Liivisõda 1558 83. Siin ei ole tegemist ainult ühe sõjaga vaid on tegemist pigem sellise sõdade perioodiga. Kui rääkisime vana liivimaa välispoliitikast, siis oli juttu sellest et vana liivimaa raadiuses tugevnesid riiged idas oli moskva suurvürstiriik, lõunas poolaleedu, lääne pool oli kaks riiki: rootsi ja taani. Vanaliivimaa valdustest olid huvitatud enim poola leedi ja moskva, see slelepärast et saada enda kätte see tulu, mis tuli sealt kaubadeedelt. Liivisõja vallapäästja oli moskva suurvürstiriik. See sõda on seotud niinimetatud tartu maksuga. 1503 oli sõlmitud vana liivima aja moksva vahel vaherahu. Järgnevatel aastatel käidi seda vaherahu perioodiliselt pikendamas. Ja nõnda siirdus ka 1554 aastal siirdus vana liivimaa telegatsioon moskvasse. Nüüd olid moskval uued tingimused, millel vaherahu pikendab. Üks tingimus oli et vanaliivimaa ei tohi sõlmida liite teiste riikidega (peeti silm...
uusaaja algus-1453,1492,1640,17saj algus,uusaeg jaguneb-enne suurt prantsuse revolutsiooni(absolutismi aeg),pärast revolutsiooni(industriaalühiskonna kujunemine),muudatused kaubanduses-kuj. kapitalistlikud suhted,kaubandussuhted laienesid,põllumajanduses-lääne ja ide euroopa vahel ilmnesid erinevused,läänes jäi pärisorjus keskaega,idas võideldi selle vastu veel mitu sajandit kuni 19.saj see kaotati,vaimuelus-uus ilmalik ideoloogia-valgustus,riigivalitsemises-alguses oli absolutistlik monarhia,hiljem nihkus esile parlamentlik mon., kus võitlus selle ümber kestis mitu saj.,paral. sellele kulges osades maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks, mis tõusis eriti võimsalt esile revolutsioonides,tööstus- industriaalühiskond,masinatootmine ning linnastumine, 30a sõda 1618-48,richelieu- prantsusmaa peaminister,ferdinand II habsburg-saksa-rooma keiser, christian II-taani kuningas, tilly-saksa-rooma keisri väejuht,wallenstein-sa...
Rootsi aeg (1629-(1710)1721) 1629- sõlmiti Altermargi rahu Poola ja Rootsi vahel ning kogu mandri-Eesti läks Rootsile 1642- Bruomsebro rahu, sõlmiti Taani ja Rootsi vahel ning Saaremaa läks Rootsile 1660- Oliva rahu, sellega Ruhnu saar Rootsile. Rahvas Ruhnul oli 100% rootsikeelne Hariduskorraldus Eesti ala oli jagatud kaheks: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Kuninga esindajateks olid kindralkubernerid. Eestimaa kuberner asus Tallinnas ning Liivimaa kuberner Riias. Kindralkubernerid valiti aadlike seast. Neid vahetati iga kolme aasta tagant. Kuberneride tööks oli sildade ja teede korrashoidmine. Rüütelkonnad Kuningas hakkas piirama kohalike aadlike õigusi, hakkasid tegutsema rüütelkonnad, kes kaitsesid end kuninga vastu. Oli kolm rüütelkonda: Eestimaa-, Liivimaa- ja Saaremaa rüütelkonnad. Maapäevade vaheaegadel tegutsesid maanõunikud. Toimus iga kolme aasta tagant. Maanõunikud olid eluaegsed. Valiti aadlike seast. Valiti r...
AJ3: Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini 1. Eesti muinasaeg – 10 000 eKr (jääpiiri taandumine)- 13. saj Kiviajal. Esimesed inimasustused, vanim- Pulli asula, siis Kunda Lammasmägi. Leitud põnevaid leide: potikillud, mammuti purihambad jne. Elati sesoonselt (nt jahimehed) ja jõgede-järvede ääres (kalad, vesi!, veeteed). Tööriistad algelised: kivist, puust, luust. Pronksaeg (5 saj. eKr – 13 saj. pKr). Pronksist esemed, tööriistad→ parem saak→ varandus (jäägid kogunesid), kujunes kauplemine→ vajadus vara kaitsta→ kindlustatud asulad. Rauaaeg. Põlluharimine + karjakasvatus → paikne eluviis, rahva arvukuse kasv→ asustuse tihenemine, kasutusele mandri sisealad→ talude kujunemine (sh ka mõisad). Kaubandussidemed. Eestlaste esivanemate kujunemine. On olemas 2 teooriat: vana teooria (saabusid ca 5000 a tagasi- seos kammkeraamika hõimuga) ja uus teooria (3 hõimu segunemisel). Esimesi inimesi, kes Eesti aladele jõudsid nim Kunda kultuuri esi...
EESTI AJALUGU Muinasaeg 8500 e.Kr 13 saj. algus: · Valdav osa Eesti ajaloost · Teadlik ajalugu hõlmab viimast 700 aastat Kiviaeg: · Pulli asula(peaks olema vanim asula) · Kunda kultuur(rikkalikud esemete leiud) · kütid-korilased · püstkojad Kammerkeraamika kultuur u. 3000 e.Kr · omapäraselt ilustatud savinõude järgi · väga laia levikuga · esimesed tõendid meie soome-ugri päritolu kohta · arenenum tööriistade valmistamine · esimesed teadmised matusekommete kohta · kõrge kunstitase Venekirveste kultuur u. 2500 e.Kr · algeline loomakasvatus ja põllumajanduse algus · Balti hõimude kujunemise algus Rauaaeg · elu-olu edasi arenemine · põllumajanduses aletamine · soorauamaagi kogumine · paikse eluviisi juurdumine · käsitöö kiire areng · kaubavahetuse algus Läänemere religioonis · esimesed raudesemed pärinevad 1. sajandist · eestlaste esmamai...
Läänemere maad Peale Esimest maailmasõda olid tekkinud uued riigid Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Ainus vana riik Rootsi suhtus nende iseseisvumise tunnistamisse ettevaatlikult ja poliitilisi suhteid ei tahtnud siduda, piirdus vaid kaubanduslike ning kultuurisidemetega. 1929. aastal külastas Rootsi kuningas Gustav V Eestit ja Lätit. Sõdadevaheline aeg oli Rootsile edukas, Rootsi kujunes peagi heaoluriigiks. Tuntuks said Rootsi masinad ja tööriistad oma kvaliteedi poolest. Lisaks veel mitte mürgised tuletikud, Rootsi laud ja Rootsi kardinad. Toetust kogusid sotsiaaldemokraadid, kes tulid 1932. aastal võimule ja püsisid seal väikese vaheajaga 44 aastat. Rootsi jäi demokraatlikuks ja mitmeparteiliseks riigiks. Soome oli pidanud maha verise kodusõja ja kaalus kuningriigiks saamist, kuid sakslasest troonipretendent loobus. 1919 kehtestati põhiseadus, mis on siiamaani jõus, ja valit...
Rootsi aeg. Kordamisküsimused 1) Millal ja kelle valitsemisajal hakkas Rootsist kujunema suurriik? - Gustav II adolfi ajal (1611-1632). 2) Milles seisnes Rootsi keskvõimu ja kohaliku balti aadli vastuolu? - Kuningakoda polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ning aadlimehed harjunud sellega et kõrgem võim sekkub nende õigusesse oma maa ja talup. Üle. 3) Mida tähendab mõiste Landesstaat? - Maariik, iseseisev provints. Eesti-ja Liivi omavalitsuslik elukorraldus kus võim kuulus aadlile. 4) Kuidas valitseti Eesti ala Rootsi ajal? - Eestlased suhtusid Rootsi ülemvõimu paremini kui eelmistesse, sealt ka väljend "vana hea rootsi aeg".(rootsi andis talupoegadele rohkem vabadust ja alandas makse. Seetõttu läks Rootsi keksvõim tülli kohaliku baltisaksa aadliga). 5) Kuidas mõjutas kuulumine Rootsi riigi koosseisu kaubanduse ja käsitöö arengut Eesti alal? Kuidas muutus Tallinna, Tartu ja Narva positsioon? - Eesti linnad kaotasid oma Hans...
Absolutism-riigivorm,milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Parlamentaarne monarhia-riigivorm kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. Merkantilism-majanduspoolitiline õpetus mille järgi heaolu sõltub. Hugenott-prantsuse kalvinist. Nantesi edikt-kuninga või keisri eri tähtsus määrus. Kardinal-kõrge ametikandja katoliku kirikus Generaalstaadid-vaimulike aadlite ja linnakodanike esindus koda kesk ja vara uusajal prantsusmaal Puritaan inglise kalvinist Lordprodektor-inglismaa ja vabariigi juht. Restauratsioon-varasema poliitilise korra taastamine. Päikesekuningas-louis xiv Vanausulised-põgenend venelase asutavad peipsi äärt. 1453-konstantin noopoli vallutamine türklaste poolt. 1492-avastas kolumbus ameerika 1517-usupuhastuse algus 1598-nantesi lepe 1632-asutati tartu ülikool 1618-1648-30 aastane sõda 1684-Forseliuse seminari asutamine 1688-kuulus revolutsioon M.Luther-usupuhastuse algataja Kolumbus-avastas ameerika Louis...
1227 Liivi ordu võim Pindala: 45 227 km2 1583 Rootsi võim Rahvaarv: 1 340 341 (01.01.2009) 1645 Rootsi võim Saaremaal Eesti Kroon seotud euroga: 1:15,6466 1632 Tartu ülikool, Forselius Põhiseadus: 28.06.1992 (hetkel 4.) 1721 Põhja sõjaga Vene võim Parlamentaarne Vabariik 1816 (1819) Pärisorjuse kaotamine Lipp: juuni 1922, august 1990 1857 püsiv ajakirjandus (Perno) Haldusjaotus: põhiseadusega 1938 1866 vallaseadus Muutused NL perioodist: Rapla maakond 30.03.1917 Liivimaa Eestile 15 maakonda; 195 valda 24.02.1918 EV väljakuulutamine 34 linna 13 vallasisesed (Rapla) 02.02.1920 Tartu rahu Põhiseadused: EV ajaloos on kehtinud 4 põhiseadust....
Uusaja algus-1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli, 1492 Kolumbus taasavastas Ameerika, 1517 reformatsiooni käivitumin Uusaja lõpp- 17.-18. saj kuni Prantsuse revolutsioonini, Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg(1789-1815), 19. saj(1815-1900) Prantsuse Revolutsioon- 1789 algas, põhjuseks seisustevahelised probleemid Stuartite dünastia- 1603 algas, võideldi parlamendi õiguste eest Romanovite dün.- 1613 algas, lõppes segaduste aeg 1629- Altmargi rahu, mis lõpetas Eestis pika sõdade perioodi 19. saj kujunes välja industriaalühiskond Prantsusmaa: absolutistlik monarhia- kuninga või keisri võim oli piiramatu 1610- mõrvati Henri IV Generaalstaat- Prantsusmaal 1614 kokkukutsutud seisuste esindused Richelieu(suri 1642)- 1624 sai Prantsusmaa ministriks, keda võis lugeda tegelikuks valitsejaks fronde- võimude vastu liikumine aastatel 1648-1653 Colbert- 1619-1683 finantside peakontrolör Louis XIV ajal Turgot- Louis XVI ajal ...
1. Kui suur oli Eesti rahvaarv peale Liivi sõda? Peale sõda oli rahvaarv ~100 000 in. Põhjused: sõda; Suur nälg; katk. 2. Millistelt maadelt tuli Eestisse kõige rohkem talupoegi peale Liivi sõda? Kõige rohkem tuli Eestisse venelasi, soomlasi ja lätlasi. 3. Millise sõja lõpetas Kärde rahu? Kärde rahu lõpetas Vene-Rootsi sõja. Toimus aastatel1656-1658. Kärde rahu sõlmite Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas). Lepingu järgi tuli venelastel loobuda oma vallutustest Eesti- ja Liivimaal. Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse. 4. Milline oli Eesti halduslik jaotus Rootsi ajal? jagatud kahe kubermagu vahel. Eestimaa kubermang e Põhja-Eesti (4 maakonda: Lääne-,Harju-,Järva- ja Virumaa)Liivimaa kubermang e Lõuna-Eesti: Pärnu, Tartu, Saaremaa. 5. Millised muudatused toimusid Rootsi ajal linnade olukorras? muudatused: Linnade olukord halveneb; Sadamalinnade olukord oli hea, aga mitte kõige parem kaubandus kakkab vaikselt Eestist möö...
1. Kui suur oli Eesti rahvaarv peale Liivi sõda? Peale sõda oli rahvaarv ~100 000 in. Põhjused: sõda; Suur nälg; katk.2. Millistelt maadelt tuli Eestisse kõige rohkem talupoegi peale Liivi sõda? Kõige rohkem tuli Eestisse venelasi, soomlasi ja lätlasi.3. Millise sõja lõpetas Kärde rahu? Kärde rahu lõpetas Vene-Rootsi sõja. Toimus aastatel1656-1658. Kärde rahu sõlmite Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas). Lepingu järgi tuli venelastel loobuda oma vallutustest Eesti- ja Liivimaal. Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse.4. Milline oli Eesti halduslik jaotu s Rootsi ajal? jagatud kahe kubermagu vahel. Eestimaa kubermang e Põhja-Eesti (4 maakonda: Lääne-,Harju-,Järva- ja Virumaa)Liivimaa kubermang e Lõuna-Eesti: Pärnu, Tartu, Saaremaa.5. Millised muudatused toimusid Rootsi ajal linnade olukorras? muudatused: Linnade olukord halveneb; Sadamalinnade olukord oli hea, aga mitte kõige parem kaubandus kakkab vaikselt Eestist mööda ...
Eesti kolme kuningriigi vahel jagatuna Virge Väli Kätlin Pihl Marite Vendel LÕUNAEESTI POOLA KOOSSEISUS v Poola aeg algas kohalikule aadlile suurte lootustega. v Kuningas Sigismund Augusti privileegiga kindlustati neile endised maavaldused, säilitati luteri usk, lubati ametikohad täita sakslastega ning kinnitati talupoegade pärisorjus. v Siiski kuulus mõisnikele vaid ¼ maast, ülejäänu oli riigi valduses. v Peale sõjategevuse lõppemist muutus ka Poola kuninga suhtumine kohalikku aadlisse. v Hakati poolastama, st ametikohad täideti poola või leedu ametnikega, tühje talusid püüti asustada poola talupoegadega ning suurt tähelepanu pöörati vastureformatsioonile, st püüetele taastada katoliku usu mõjuvõim. LõunaEesti Poola Koosseisus v Maa...
Võimukorraldus (1629-1699) Eesti ala jagatud kahe kubermangu vahel: Liivimaa ja Eestimaa kubermangu. Kõrgeim valitsusametnik 22 kubermangus oli monarhile alluv kindralkuberner. Kindralkuberner juhtis siinset sõjaväge, nimetas ametisse ametnikke, kontrollis raha laekumist ja kulutamist, kandis hoolt teede ja sildade korrashoiu eest. Rüütelkonnad Lisaks kindralkuberneridele ja ametnikele omasid siin võimu ka rüütelkonnad: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. Need koondasid siinseid aadlikke ja kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimu eest. Koos käidi maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta järel. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku. Rüütelkonnad pidasid aadlimatrikleid, kus olid kirjad aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad. Rahvastik 1620A maarahvast > 100 000, st hävinud üle poole rahvast 1630A nn sisekolonisatsioon maad uuesti kasutusele, valiti soodsamaid põllumaid, Saaremaalt liiguti mandri...
Varauusaeg 1. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Vihik, õpik, TV lk. 33 ül. Tunda kaarti. Rootsi võimu kehtima hakkamisel jagati Eesti Eesti- ja Liivimaa kubermanguks. Mõlema kubermangu eesotsas oli kindralkuberner. Nende ülesandeks oli .. · Kamandada oma haldusalal olevat sõjaväge · Nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd · Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus · Kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu · Avaliku korra jälgimine Kubermang ja selle Maakonnad keskus EESTIMAA 1. Järvamaa KUBERMANG 2. Virumaa 3. Harjumaa 4. Läänemaa LIIVIMAA 1. Tartu maakond KUBERMANG 2. Pärnu maakond 3. Riia maakond 4. ...
Liivi ja Põhjasõja tagajärjed Eestile Eestimaa on oma hea asukoha tõttu pakkunud huvi mitmetele teistele riikidele ja sellepärast jäänud ka mitmete sõdade keskmesse. Ühteteks murrangulistemateks sõdadeks Eesti jaoks olid kindlasti 1558-1583 toimunud Liivi sõda ja 1700-1721 toimunud Põhjasõda. Nii Liivi sõda kui ka Põhjasõda olid Eesti jaoks väga suure tähtsusega, kuna osaliste kavatsused ja valitsemisviisid olid täiesti erinevad. Seega olid mõlemad kokkupõrked Eestile erineva mõjuga . Kuid, mida siis tõid mõlemad sõjad Eestile kaasa ja millisteks osutusid nende tagajärjed? Liivi sõda tõi endaga kaasa Rootsi aja, mille jooksul Eesti haridus tegi üüratu hüppe edasi. Kuna sõdadest laastatud Eestis oli puudus pastoritest, riigiametnikest, arstidest ja õpetajatest, rajati Tartusse ülikool. Kuigi algul õppisid seal valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengis, siis hiljem sai Tartu Ülikoolist täielikult Eesti ülik...
Liivi sõda. Põhjused: 16. sajandi keskpaiku kerkis päevakorda terav küsimus, kellele kuulub ülemvõim Läänemerel. Selle eest hakkavad võitlema tugeva valitsemiskorraldustega suurriigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Poola-Leedu. Baltimaades õõnestavad keskvõimu tülid erinevate võimustruktuuride vahel. Ajend: Selleks, et säilitada vaherahu Venemaaga, nõustus ordumeistri ja Tartu piiskopi aadlike delegatsioon tasuma ,,Tartu maksu" üks mark aastas iga elaniku pealt. Kui peale kolme aasta möödumist maksu ei tasutud, otsustas Venemaa sõja kasuks. Sõjas osalenud riigid ja nende eesmärgid: Venemaa: saada väljapääs Läänemerele Rootsi: Laiendada enda ülemvõimu Takistada Taani liidripositsiooni haaramist Takistada Venemaa tegutsemist Poola: Saada tagasi kaotatud alad ja vallutada uusi Taani: Saada tagasi kaotatud alad Haarata Läänemerel ülemvõim Sõja tulemused: Liivi ordu laguneb Saaremaa läheb Taani kätte Lääne- ja Põhja-Eesti läheb Rootsi kätte Lõun...
1.Mille poolest erinevad parlamentaarne ja absoluutne monarhia? Too mõlema kohta näiteks 1 Euroopa riik. V: Parlamentaarne monarhia on riigi vorm, kus riigipeaks on monarh, kellele kuulub vaid esindusfunktsioon ja ta ei oma poliitilist võimu. Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Parlamentaarne Monarhia: Inglismaa Absoluutne Monarhia: Prantsusmaa. 2.Millised muudatused toimusid absolutismi ajal ametnikkonnas ja sõjaväes? V. Ametnikkonnas: Üha rohkem ametnikke sai tööd. Tänu ametnikkonnale toimis absoluutne monarhia ka siis kui seaduslik valitseja valitsemisest kõrvale jäi. Sõjaväes: Loodi alaline sõjavägi, seati sisse sõjaväe kohustus, paranes väljaõppe. 3.Nimeta absolutismi tunnused. Kellele toetus absoluutne valitseja? V. Riigijuhil on piiramatu võim. Valitseja annab seadusi välja ainuisikuliselt. Tugev sõjavägi. Tugev majandus. Tugev ametkond. 4.Nimeta absolutismi aja seisused, millised olid ne...
Sõda Daatum Osapooled Põhjus Tulemus 30. 1618-1648 Habsburgide Usulised Sõda lõppes Vestfaali rahuga.*Püha aastane dünastia ja erimeelsused-Rooma Saksa-Rooma keiser kaotas nii sõda katoliiklik katoliku kiriku ja territooriumi ja ka oma liiga, böömi, protestantide vahel, võimu.*Saksa vürstide võim taani, rootsi ja kalvinistidel puudus suurenes.*Usulised piirid jäid prantsusmaa usuline tunnustus, samaks.*Hollandit tunnustati prantsusmaa soovis iseseisva riigina.*Saksa alad nõrgestada jagunesid 300 väikeriigi vahel(oli habsburgide dünastiat. killustatud).*Kalvinismi ...
Sissejuhatus Valisin selle teema, sest see huvitab mind ja tahan teada, mis on juhtunud 18.sajandil Skandinaaviamaadega. Skandinaaviasse kuuluvad Rootsi, Norra ja Taani. Kuna uusaeg kestis 15.sajandi lõpust kuni 20.sajandi alguseni(I maailmasõja alguseni), siis käsitlen oma referaadis Skandinaaviamaid 18.sajandil, mis on rohkem lähemale nüüdisajale kui näiteks 15.sajand. 1. Rootsi Majandus Uusikaupunkti rahuga 1721.aastal kaotas Rootsi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Karjalast. Vallutatud osast jäi Rootsile alles vaid osa Pommerist ja Soome, mille oli saanud juba alates 12.sajandist enda võimu alla. Rootsi oli lakanud olemast Euroopa suurriik. Lüüasaamisega seoses tuli leppida, et Rootsi rahvaarv ega ainelised võimaluse ei vastanud suurriigi nõuetele koos sellest tuleneva poliitika ja sõdadega. 1710.-1711.aastatel oli rahvastikus levinud katk, mis tegi laostava töö rahvastikus. Põhjasõja ajal oli olnud rida ikaldusaastai...
Kordamis küsimuste vastused 1.Eesti ala haldusjaotus : pär ast Muistset vabadusvõitlust pär ast Jüriöö ülestõusu päras t Liivi sõda -Pärast Jüriöö ülest tõusu loovutas Taani kungingas oma valdused 19000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile. -1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga läks Põhja-Eesti Rootsi kätta -1582.aastal Pihkvamaal sõlmitud Venemaa ja Poola vahelise vaherahuga läks Lõuna-Eesti Poola kätte -Septembris 1559 müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile. 2.Eesti ala valitsemine pärast Muistset vabadusvõitlust ilmalik võim, vaimulik võim...
Pinev rahu ja Poola- Rootsi sõda. 03.detsember 2006 a Pärast Liivi sõda · Sai Eesti lühikese hingetõmbeaja- Taani oli oma osaga rahul, Venemaa jäi tükiks ajaks mängust välja. · Alles oli 2 enam vähem võrdset ja vastakat jõudu : Rootsi ja Poola · Mõlemad nii Rootsi kui Poola soovisid oma valdusi laiendada ja iseäranis oma usku levitada. · Rootsist oli saanud kindel protestantlik riik. · Poola oli sama kindlalt jäänud katoliiklikuks maaks. Poola võim Lõuna Eestis. · Poola sai Lõuna Eesti 1582 a Jam Zapolski rahuga. · Poola eesmärk oli Lõuna Eesti taas katoliiklikuks maaks muuta selleks sobis hästi Tartu · Poola kaugem eesmärk oli allutada Venemaa, ka selleks sobis ideaalselt Tartu JESUIIDID · Juba 1583 a ilmusid Tartusse jesuiidid katoliikluse ja paavstivõimu kõige paremini organiseeritud ja kõige targemad levitajad. · Nad rajasid Tartusse kolleegium...
Kätlin Perri 11a Vaimuelu varauusajal: Rootsi ja Vene aja sarnasused ning erinevused Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel kuulus suurem osa Eesti territooriumist Rootsi kuningriigile. Üldiselt valitses Rootsi võim Eesti aladel terve 17. sajandi. Selle alguseks peetakse Liivi sõja lõppu, mille lõppedes Eesti jäigi Rootsi ülemvõimu alla. Rootsi võimu lõppu dateeritakse aga Põhjasõja lõpuga aastal 1721, mil sõlmiti Uusikaupunki rahu ja Eestis algas Vene aeg (18.sajand). Ajajoonel võime Rootsi ajaks määratleda aastaid 1629-1699 ning Vene ajaks 1721-1918. Liivi sõja järgses Eestis oli usu- ja kirikuelu jõudnud madalasse ning haletsusväärsesse seisu. Kirikud said sõja käigus väga palju kannatada ning enamusest olid alles vaid rusud. Pastorite haridus ja kõlblus jättis soovida. Selle kõige tõttu alustati Rootsi võimu ajal taas luteri ...
Ajaloo kordamisküsimused 1. Millal oli Eesti ajaloos ,,Sõdade ajajärk"? Sõdade ajajärk oli 16. sajandil. 2. Milliseid sõdu sellel perioodil peeti? Liivi sõda (1558-1583) Venemaa sõdis Riia peapiiskopi ja Poolaga (1556-1557) Narva piiramine ja pommitamine Vene vägede poolt (1558 kevad) Tartu piiramine ja pommitamine (1558 juuli) Eesti talupoegade ülestõus (1560 1561) 3. Nimeta 16. sajandi suurriigid Läänemere ääres. Venemaa, Poola Leedu, Taani ja Rootsi. 4. Mis oli Tartu maks? Tartu maks oli Venemaa poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut Vene tsaarile. Maksma pidi aastas iga elaniku pealt 1 marga. Põhjenduseks toodi, et Liivimaa on Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud võrstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul, kui need maksavad korralikult makse. 5. Miks oli Liivi sõja põhjuseks ja ajendiks? · Venemaa (Moskva s...
UUSAEG Uusaja alguseks peetakse erinevaid sündmusi, sest igale maale on tähtis erinev sündmus. Sakslastele protestantismi algus, Venemaal revolutsioonid, Vahemeremaadele oli tähtis1492. aasta Ameerika avastus. Eestis oli tähtis 1561. aasta Liivi sõda. Uusaeg lõpuks peetakse kas 20. sajandil toimunud I Maailmasõda või 19. sajandite 90ndaid ja 80ndaid. Majandus Vaimuelu Valitsemine Kodanlus rikastus, Kiriku roll vähenes, levis Absolutism (Prantsusmaa), kapitalistlikud valgustusideoloogia, konstitutsiooniline monarhia majandussuhted, teaduslik ja tehniline ja parlamentarism, maailmakaubanduse teke, revolutsioon, haridus rahvusriikide teke (Itaalia ja koloniaalmajandus kättesaadavam Saksamaa) PARLAMENTAARNE INGLISMAA 1265 luuakse 1215 Suure vabad...
ROOTSI AEG (Tinglikult 1629-1699) Meeldetuletus Põhja-Eesti 1583 Rootsile Pljussa vaherahu lõpetas Liivi sõja (Rootsi Venemaa) Lõuna-Eesti 1629 Rootsile Altmargi vaherahu (Rootsi Poola) Saaremaa 1645 Rootsile Brömsebro rahuleping (Rootsi Taani) Ruhnu 1660 Rootsile Oliva rahu (Rootsi Poola) Rahvastik 1550 1620 1695 1698 1710 ~ 280 000 ~ 100 000 ~ 350 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 400 000 ...
Skandinaaviamaad uusajal Sissejuhatus Valisin selle, sest see teema huvitab mind ja tahan rohkem teada Skandinaaviamaadest. Skandinaaviamaad Rootsi, Taani & Norra. Uusaeg 15.sajandi lõpp kuni 20.sajandi algus. Skandinaaviamaad 18.sajandil. Rootsi 18.sajandil 1721.aastal kaotas Rootsi Uusikaupunki rahuga Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Karjalast. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redig Rootsi lakkas olemast Euroopa suurriik. Erilist tähelepanu pöörati manufaktuuridele, sest enamus Teine tase kaupu tuli teha ise, et vähendada sissevedu. Manufaktuuri omanik ja tööline olid vabastatud Kolmas tase sõjaväeteenistusest ning manufaktuure toetati rahaliselt. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
