Näitus "Noorte kujurite ühing Vikerla 1917-1918" (1)

Näitus ''Noorte kujurite ühing Vikerla 1917-1918''

Rühmitus loodi 1917. aasta 23/26. novembril ja sai tegutsemiseks aega täpselt aasta, kuni Vabadussõja alguseni . Ühingusse kuulusid Balder Tomasberg, Aleksander Mülber, Oskar Kallis, Aleksander Krims , Roman Haavamägi, Välko Tuul ja Paul Liivak . A.Vabbe ja V. Ormissoniga ühte põlvkonda kuuluvad noored ei jätnud maha mingit selgelt sõnastatud programmi. H. Raudsepp on neid sidunud tõekspidamistelt siurulastega ja nende loomingust võib leida jälgi sümbolismist kuni kubismini. Kahjuks on tegemist „kadumaläinud põlvkonnaga“, sest O. Kallis ja V. Tuul surid paar kuud pärast rühmituse loomist. B.Tomasberg, keda peeti andekaimaks, hukkus Vabadussõjas, A. Mülber kadus 1921. aastal Pariisi, kus tundmatuna 1931 suri. Näitusele on kaasatud veel kaks kunstnikku – samuti Vabadussõjas langenud Herbert Lukk ja sõdinud, kuid hiljem meie kunsti tipuks kujunenud Ed. Wiiralt . Esimesed arvustused temast polnud nii paljulootvad kui B.Tomasbergi omad. Nii, et võib ohata … mis küll kõik oleks võinud tulla!
Näitusele on töid toodud Eesti ja Tartu Kunstimuuseumist, Läänemaa Muuseumist,
Tallinna Linnamuuseumist, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusest ning erakogudest.

Külastasin 8.02 näitust „Noorte kujurite ühing Vikerla 1917-1918“. Näitus oli väga huvitav, oli palju erinevaid teoseid, mis tekitasid mõnusa tunde ja panid mõtlema. Kõige rohkem meeldis mulle Aleksander Mülbergi(1897-1931) teos „Interjöör“. See on guašš maal ja tehtud 1920. Maalil on kujutatud üks tuba, millel on roosad seinad, tool ja 2 ust. Väga stiilne nägi välja, sellist tahaks endale koju seinapeale. Veel meeldis mulle Aleksander Krims-Radava(1893-1919) töö „Talu“(õli, lõuend) 1918. Maalil on 2 hoonet, aed, kooguga kaev ja õuel vana naine. Maal on tumedates toonides ja mõjus sügavalt. Herbert Lukki(1982-1919) õlimaal „ Hoov “ (1918). Väga värvikas, maalil ilus roosa maja ja sinine taevas. Need olid maalid, mis mulle meeldisid. Oli ka selliseid mis jätsid mind külmaks. Nagu näiteks Balder Tomasberg(1897-1919) “September väikelinnas”, mis on tehtud värvipliiatsitega. Pilt oli väga tume, ilmetu ja igav. Eduard Wiiralt(1898-1954) “Salome tants” 1917, kasutatud on akvarelli, tušši ja guašši. Väga väike, ümmargune ja ei tekitanud mingeid tundeid. Herbert Lukk(1892-1919) “Tants II” 1916. Mees ja naine tantsivad käest kinni. Hästi lihtne ja igava võittu.