Kadri Oviir Etenduse analüüsi praktikum Tartu, 2016 Liitlased ja oponendid Etenduse analüüsi praktikumi teine vahetöö Selle lavastuse puhul saaks kindlasti teha edukalt ka konfiguratsioonianalüüsi, kuid ehk oleks huvitavam isegi teha konstelatsioonianalüüsi. Selle meetodi põhieesmärgiks on leida, kes on kelle sõber, kes on kellega samas grupis, kes on vastane. Kes on kangelane ja kes pahalane, kes on protagonist ja kes antagonist (Lethbridge ja Mildorf, 2004: 116).
Kadri Oviir Etenduse analüüsi praktikum III vahetöö Tartu, 2016 Liitlased kui ka oponendid Minu essee räägib liitlastest ja oponentidest mitmel tasandil. Ühelt poolt jagan lavastuse tegelased gruppidesse sotsiaalse kuuluvuse järgi. Teisalt jagan nad gruppidesse selle järgi, kas nad on näidendis ja stseenides üksteist toetavad, üksteisele sarnased või hoopiski oponeerivad. Kolmandaks uurin lähemalt lavastuse kahte paari – Indrekut ja Marit ning Isabellat ja Flaviot. Analüüsin seda, miks on on nad üksteise jaoks nii liitlased KUI KA oponendid.
Tilsiti rahu 1807. Venemaa nõustus prant. vallutustega. Tsiviilkoodeks sätestas inimeste võrduse Seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ja Kiriku lahutamise riigist. Napoleoni ajal võeti Tsiviilkoodeks, Katoliku usk kuulutati pran usuks, loodi Riiklik keskpank, soodustati tööstusev. Suured reformid tõid saksmaale päris- orjuse kaotamise, kodanikuõigused juutidele, tsiviilkoodeks, vandemeeste kohus, ilmalik abielu, riigivalitsus ja omavalituse ümber korraldus. Pran.oli liidetud belgia, illüüria, osa Itaaliast, Holland, loode-saksamaa. Liitlased- austria, Preisimaa, venemaa, taani Sõltumatud- inglismaa, rootsi, Portugal, türgi. Saksa liit- 41 saksa riiki, loodi viini kongressi otsusega. Püha liit- monarhide liit, revol. liikumise Mahasurumine- Nelja riigi liit- inglismaa, venemaa, austria, Preisimaa liit, mis lubas kaitsta relvaga viini uut poliitilist korraldust. Metternichi süsteem-eesmaräk oli seisusliku korra ja düna. Võimu säilita...
Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele. Rahvusvaheline olukord oli kujunenud järgmiselt: 1) Venemaa oli muutunud arvestatavaks suurriigiks, kellel aga puudus Euroopaga meriti ühendus 2) Põhja-Euroopas konkureerisid omavahel Taani ja Rootsi 3) Poola ja Venemaa olid vabanenud hirmust Türgi ees ja nende suhted olid paranenud 4) Rootsi ülemvõim Läänemerel tekitas tugeva opositsiooni Rootsi vastu, 1699 aastal sõlmisid Poola, Taani, Saksi ja Venemaa Rootsivastase liidu. Rootsi liitlased: Inglismaa, Prantsusmaa ja P-S Rooma keisririik olid seotud igaüks oma sisemiste probleemidega. Põhiline vastaseis oli Venemaa ja Rootsi vahel(Karl XII ja Peeter I). Sõda jaotatakse Eesti ajal erinevateks perioodideks. Sõda toimus erinevaes kohtades: Baltikumi ala, Poola-Venemaa piiril, Läänemerel: I periood 1700-1704: Narva lahing 1700 november rootslaste võit. (Peeter 1 võttis seda õppetunnina, asus sõjaväge ümber korraldama. 1703
ajal 1953. 1961. aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Saksa DV piirivalvurid said käsu tulistada kõiki, kes üritavad riigist põgeneda. 1962. aastal toimus Kuuba kriis. Selle põhjuseks oli see , et NSVL paigutas oma raketid Kuubale. USA-le see ei meeldinud , kuna see võimaldas tuumalööke anda peaaegu kogu USA-le. USA viis vastukaaluks oma relvajõud lahinguvalmidusse. NSVL ja tema liitlased vastasid samaga. Oli võimalus tuumasõja puhkemiseks. Kui lõpuks andis NSVL järele ja teatas , et rakettide ülesseadistamine Kuubal lõpetatakse ning tuumarelv tuuakse Kuubalt ära. Järeldus on , et NSVL pidi oma tahtmisele järeleandma. Kokkuvõtteks võib lugeda, et Külma sõja järel olid kõik omakorda kaotajad. Keegi ei saanud hiiglama suurt kasu ning sõjategevuse tõttu suri suur hulk süütuid inimesi. See oli sõda, mis
Naiste rõivastus Naiste peakatted Põlled Meeste rõivastus Meeste peakatted Laste rõivastus 8. Muinasusund 9. Kokkuvõte Meie ajaarvamise algul elasid juba eesti keele sarnast keelt rääkivad muinaseestlased praegusest laiemal territooriumil ja asustasid ka suurt osa tänasest Lätist. Lätlased omakorda asustasid ka Leedu, Valgevene ja Preisi alasid. Eestlased on harjunud teadmisega, et muistses vabadusvõitluses alistati lätlased ja liivlased kiiresti ja neist said mõõgavendade liitlased eestlaste vastupanu murdmisel, mis teatavasti viidi lõpule 1227. Elatusalad Eestlaste peamiseks elatusalaks oli maaharimine ja karjakasvatus. Valdavalt harrastati Põhja-Eestis künnipõllundust, Lõuna-Eestis pigem alepõllundust. Põllunduse liik oli seotud loodusoludega. Karjakasvatus oli samuti tähtis, kuna loomadelt saadi piima, liha, villa ja väetist põllu jaoks. Karja suurus oli üpriski suur. 8.-9
Miks puhkes külm sõda Külm soda oli USA juhitud kapitalisliku leeri ja NSVLi poolt juhitud sotsialistliku leeri majanduslik ning poliitiline vastasseis Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. II maailmasõja ajal olid USA ja NSVL liitlased, kelle ühiseks eesmärgiks oli Saksamaa purustamine. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Kuid miks puhkes külm sõda? Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama
Hitleri võimuletulek Terje Vaher 12B NSDAP loomine · 1919 sattus Hitler juhusikult Saksa Tööliste Partei koosolekule · 1921 sai Hitlerist partei juht · Vägivalla kasutamine. · 1922 halvenes riigi majanduslik seisund · 1923. aasta novembris `'Õllekeldri riigipöördekatse'' · Hitler ja tema liitlased arreteeriti. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/3f/ParteiabzeichenGold_small.png/220px-ParteiabzeichenGold_small.png http://channel.nationalgeographic.com/exposure/content/photo/photo/electing-hitler_45696_0_0_610x457.jpg · Vangis olles valmis raamat `'Mein Kampf'' · 1929 USA majanduskriis, mis jõudis ka Saksamaale · Hitleri partei populaarsus lubas tööd ja turvalist elu · Sõnavõttudes ründas juute, kes olevat süüdi halva
Toimusid Petrogradis Kehtestati üheparteisüsteem Valged ehk kõik ülejäänud Punased ehk bolsevikud Tegevus Vead Terror, koordineerimatus ei Terror, olnud kindlat tegutsemise plaani, väikerahvuseid, kes olid liitlased, tõrjuti Isikud Bolsevike mitteviga: tugev jõuline armee Kaotuse olulisim Võidu olulisim Brest Zitovski rahu Enamlased pöördusid 1017. aastal novembris Saksamaa ja tema liitlaste poole ettepanekuga sõlmida vaherahu. Enamlased venitasid ning Saksamaa alustas uuesti sõjategevust 1918. aastal. Nad hõivasid nädalaga Balti riigid ning osa Ukrainast Enamlased sattusid paanikasse ning nõustusid nüüd kõigi saksa esitatud tingimustega.
Seega jättis ta ühendustee Viiniga vabaks. Samuti jättis ta mulje nagu asuks taanduma, viies väed minema lahinguvälja üle domineerivalt ja lahingu seisukohalt ülioluliselt Pratzeni kõrgendikult. Liitlastele jäi mulje nagu keskenduks Napoleon vasakule tiivale. See meelitas liitlasi tema vägede eest läbi marssima, paljastades tegelikult oma tiiva ja kahe väe vahelise ühenduse. Võib olla üsna kindel, et kui väed oleksid olnud ainult Kutuzovi juhtida, siis poleks liitlased lõksu langenud. Kuid nüüd koostasid Vene ja Saksa-Rooma keisrid Kutuzovi soovitusi eirates rünnakuplaani, ihates kergena näivat võitu. 2. detsembri (vana kalendri järgi 20. novembril) koidikul liitlased ründasidki prantslaste paremat tiiba. Napoleon suunas sinna kaitsjatele appi oma ühe kuulsaimatest marssalitest - Louis Nicolaus Davout ja tema väed. Peale Davout vägede appituleku tuli ka soine pinnas, Goldbachi jõe ümbruses, kaitsjatele kasuks
maailmasõjas olid kuulunud võitjate leeri, kui ka kaotajad riigid. 1930. aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord äärmiselt pingeliseks. Maailm seisis uue suure sõja lävel. Pariisi rahukonverents (18. jaanuar 1919 21. jaanuar 1920) Pariisi rahukonverentsil, mille kutsusid kokku sõja võitnud Antandi riigid, valmistati ette Versailles' rahulepingu tingimused. Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki. Nõukogude Venemaad rahukonverentsile ei kutsutud. Saksamaa ja tema liitlased lubati rahuläbirääkimistele alles pärast lepinguprojektide valmimist. Tähtsamad küsimused otsustati Pransusmaa, Suurbritannia ja USA delegatsiooni juhtide salajastel läbirääkimistel. Pariisi rahukonverentsi käigus valmistati ette 5 rahulepingut Saksamaa ja tema liitlastega. Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju. Sakslastel keelati omada tugevat armeed.
piiramistornid ja müürilõhkujaid. Eestlased polnud sellistest asjadest veel kuulnud ja kasutasid väga algelisi relvi. Meie vastu sõdisid väga paljud rahvad. Liivlased, rootslased, sakslased, taanlased-kõik soovisid meie ala vallutada. Neid oli rohkem kui eestimaalasi. Kui vastastel langes lahingus palju mehi, siis neil oli võimalus neid juurde kutsuda, aga meil seda võimalust polnud. Sõjas on väga tähtis, et keegi alati kaitseks su seljatagust, selleks on olemas liitlased. Liitlased on eriti olulised kui sa sõdid endast suuremaga ja/või mitme vaenlase vastu. Meil oleks kohe kindlasti vaja olnud teiste abi, et oma maad kaitsta. Väga oluliseks kaotuse põhjuseks võib lugeda ka ühtsuse ning elukutselise sõjaväe puudumist. Me ei olnud piisavalt jõukad, et elukutselisi sõjamehi üleval pidada ja neid relvastada. Puudus ka ühtne valitsemine, veel hullem oli see, et puudus ka ühtsustunne ning ühest tervikust riigist ei saanudki rääkida.
* Norra * Holland 5. NSL poolt okupeeritud alad 1939-1940 (alates 1. sept) * Eesti * Ida-Poola * Läti * Besaraabia * Leedu * alad Soomelt, nt Karjala maakitsus 6. Nimetage suuri lahinguoperatsioone II MS-st * Moskva * Pearl Harbor * Stalingrad * Overlord * Kursk * Barbarossa 7. Miks Saksamaa ja tema liitlased kaotasid sõja? * Saksamaa liitlased olid suhteliselt nõrgad * Ressursside puudus * Välksõja nurjumine * Üle-Euroopaline vastupanuliikumine nõrgestas Saksamaad * Korraga tuli sõdida mitmel rindel 8. Teise MS tulemused ja tagajärjed * Saksamaa ja tema liitlased kaotasid sõja * Balti riigid kaotasid iseseisvuse * Saksamaa jagunes 2 okupeeritud riigiks * Kujunes külm sõda * Tohutult palju surnuid
liitlased suhtusid Itaaliasse üleolevalt. Totalitaarne süsteem Nõukogude liidus hakkas kujunema 1917. Aastal kui bolsevikud tulid võimule. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Pärast oktoobripööret tuli võimule kommunistlik partei. Paari aasta jooksul likvideeriti kõik teised erakonnad. Kehtestati ühepartei süsteem. Suurbritannias ja Prantsusmaal oli toimiv demokraatlik kord mis ei vajanud ümber muutmist, liitlased toetasid neid, ning huvi sõdida puudus. Käsitletud riikide poliitiline areng ei olnud positiivne. Paljud pettusid demokraatlikus riigikorras ja diktatuurid rikkusid inimeste õigusi ja hoidsid neid pideva hirmu all.
*A-U: austria, ungari, Tsehhoslovakkia * serbia ja senised A-U lõunaslaavi piirkonnad liitusid * serbia +horvaatia +sloveenia= jugoslaavia kuningriik * Türgis toimus ilmalik revolutsioon 18.01.1919- 21.01.1920 Pariisi rahukonverents sõlmiti rahulepingud ja lõpetati 1MS juriidiliselt. Kujundati maailm kahe maailmasõja vaheliseks perioodiks. Säilitati pingekolded Euroopas ning saksamaa militarismialused. Osales 27 keskriikidega konfliktis olnud riiki: saksamaa ja liitlased kutsuti vaid rahulepingute allkirjastamiseks. Venemaa polnud kutsutud. Baltiriigid osalesid mitteametlikult. Kaotajatega koostati 5 rahulepingut, mis olulisim: versailles rahuleping Versaille rahuleping saksamaa oli sõja süüdlane. Saksamaa pidi võitjatele maksma reparatsioone. Saksa armee vähendati 100 000 meheni, ajateenistus keelati, lennuväe, tankide, allveelaevade omamine keelati, sõjalaevastikku piirati 6 laevani. Saksamaa pidi loovutama 10% territooriumist ja kõik
oleku, et SM vib ehitada laevastiku, mille tonaa oleks 35% Inglismaa laevastiku kogutonnaaist. Lnemeri antakse Saksa mjutsooni 1936 Komiterni vastane pakt-SM ja Jaapani vahel Nukogude liidu vastu, hiljem hines Itaalia ja teisigi riike 7.mrts 1936 Reini tsooni likvideerimine-Saksa ved sisenevad demilitariseeritud Reini tsooni 17.juuli 1936Hispaania kodusja algus 25. okt 1936-Berliini-Rooma telg- SM ja Itaalia vahel, sjalis- poliitiline liit, kokkulepe on sjas liitlased ja toetavad ksteist 13.mrts 1938 Austria ansluss(Austria liitmine SM-ga) 29. sept 1938 Mncheni sobing/konverents-SRB,SM,PM ja Itaalia nudsid, et Tehhoslovakkia loovutaks SM-le Sudeedimaa. Nii lootsid liitlased ra hoida sja puhkemise 16.mrts 1939 Tehhoslovakkia annekteerimine 23.mrts 1939 Klaipeda annekteerimine 23.aug 1939 MRP allkirjastamine nov 1939 Talvesja algus 14.dets 1939 NSVL heideti Rahvasteliidust vlja juuni-august 1940 Bessaraabia okupeerimine
Maarjamaa edasistest sõjaretketest 1202 asutati Mõõgavendade ordu loodi hästi distsiplineeritud ja võitlus- (Kristuse sõjateenistuse võimeline organisatsioon, mille ainsaks vennad) eesmärgiks oli kohalike rahvaste alistamine 1207 allutati ja ristiti liivlased ja sakslased said endale liitlased võitluseks latgalid eestlaste ja leedulaste vastu EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227: · Muistse vabadusvõitluse I periood 1208-1212: - Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. - Toimusid ristisõdijate ja alistatud liivlaste ja latgalite ning eestlaste vastastikused rüüsteretked. - Eestlaste aladele korraldasid rüüsteretki ka venelased. · Muistse vabadusvõitluse II periood 1215-1220:
1. Viini kongress (millal? Osavõtjad, otsustajad, mida arutati?, tulemus). 1814-1815a suveni. Osavõtjad- 216 esindajat enamikust Euroopa riigist, peamisteks otsustajateks olid Inglismaa, Austria, Venemaa, Preisimaa, suurematest riikidest ei osalenud Türgi. Läbirääkimistel ilmnesid suuriikide omavahelised vastuolud, nii et Euroopa poliitilise kaardi ,,korrastamisel" ähvardasid puhkeda uued sõjalised konfliktid. Napoleoni Sada päeva lükkas aga vastuolud tagaplaanile, liitlased asusid taas Prantsusmaa vastu sõtta. Päras Napoleoni purustamist pandi paika ka sõjajärgse Euroopa uus poliitiline korraldus. 2. Napoleoni sada päeva (millal? Mida tähendas? Tagajärjed) Napoleon lahkus saladuskatte all koos oma lähikondlaste ja umbes 1100 mehega Elba saaralt ja maabus 1815 a . märtsis Prantsuse rannikul .Pariisi saabudes oli kuningas Louis XVIII koos oma kaaskonnaga pealinnast pagenud . Napoleon tegi uue ettepaneku Euroopa riikidele sõlmida uus rahu, kuid sellega ei
Esimene maailmasõda 20.sajandi algul olid vastuolud Euroopa kahel suurriigil. Euroopa jagunes sel hetkel kahte leeri. Saksamaa ja tema liitlased ehk siis Austria-Ungari ning Itaalia. Teisel pool leeris olid, aga Prantsusmaa, Venemaa ja Inglismaa. Üheks ohtlikumaks pingete allikakas kujunes Balkani poolsaar, kus saidki kokku riikide erimeelsused. Kui 1914.aasta juunis tapsid Serbia salaorganisatsioonid Saravjevos Austria-Ungari troonipärija Franz Fredinandi, saigi algus suurel sõjal, sest Austria-Ungari taga seisis Saksamaa, Serbiat toetasid, aga Venemaa ja tema liitlased. Kõigi sõtta astunud riikide tegelik eesmärk oli oma
Eestiga. Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. Eestlaste vastupanu vallutajatele vältas terve inimpõlve. Paarikümne aasta jooksul tuli üle elada vähemalt poolsada rüüsteretke ning neile vastata. Kindlaid liitlasi polnud, vastasleeri kuulusid eri ajal aga nii sakslased, taanlased, venelased, rootslased, latgalid, leedulased kui liivlased. Maa kurnati välja ja erinevad vastased hõivasid selle osade kaupa. Eestlaste kaotuse põhjused olid: · eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev. · vaenlasel oli sõjaline ülekaal (paremini relvastatud, kutselised sõjamehed). · maakondade omavaheline koostöö oli nõrk riikluse puudumise tõttu; eestlased alistati maakondade kaupa. · eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega - sakslased (ja nende liitlased liivlased, latgalid), taanlased, rootslased, venelased. · vaenlaste sõjajõud said pidevalt täiendust.
Napoleon. Euroopa riikide valitsejad jätkasid Prantsusmaa vastast sõda ning Prantsusmaa peamiseks vaenlaseks sai Inglismaa. Inglismaa oli enim arenenud riik, mistõttu liitusid sellega ja võtsid Inglismaast eeskuju ka teised riigid, kuid Napoleonist ei saadud sõdaliselt jagu. Vallutustega oli Prantsuse keisririigiga liidetud Holland, Belgia, osa Itaaliast, Illüüria ja Loode-Saksamaa. Prantsusmaast olid sõltuvuses paljud vasallriigid, mis olid samuti Prantsusmaa liitlased: Reini Liit, Varssavi Suurhertsogiriik, Napoli Kuningriik ning Hispaania Kuningriik. 1813. aasta kevadel saavutas Napoleon hiilgavaid ja suuri sõjalisi võite, ent kokkuvõttes oli koalitstiooni võim tugevam. Sama aasta sügisel Rahvastelahingis jäi lõpuks Napoleoni sõjavägi eurppolastele alla. 1814. aasta kevadel vallutasid liitlased Pariisi. Napoleon loobus troonist ning ta pagendati Elba saarele. Pagendatud Napoleon jälgis Prantsusmaa sündmuseid
"Milles seisnes külm sõda" Teema nr. 1 Osapooled olid demokraaatia (USA ja tema liitlased), ning tema vastas oli kommunism (NSVL ja tema liitlased). Sõja pukemise põhjus oli see, et kumbki riik ei aktsepteerinud üksteist ja üksteise valitsemisvormi. See aga viis selleni, et mõlemad riigid hakkasid üksteist kartma ning tänu sellele hakkasid nad tohutu kiirusega arendama relvastusega seotud asju ja nad hakkasid tootma igasuguseid massihävitus relvi. Külm sõda toimus erinevates vormides, näiteks mõlmad osapooled olid valmis väga suureks sõjaks. Teiseks toimus veriseid konflikte ka nende liitlsatel keda nad toetasid ja abistasid. Valdkonnad oli võidurelvastumine, mõjuvõim Euroopas ning mõjuvõim mujal maailmas. Tänu külmale sõjale, mis oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil, hakkas nende osapoolte vahe...
Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. II maailmasõda 1939-1945 Blokid II maailmasõjas Saksamaa ja tema liitlased e. Teljeriigid (Axis)– blokk hakkas kujunema Berliin-Rooma teljest (1936) ja laienes Antikominterni paktiga (Jaapan) . Itaalia ja Saksamaa olid 1939.a. mais sõlminud Teraspakti, pärast seda kui Itaalia vallutas Albaania. Pärast MRP-d oli Mussolini solvunud ja seetõttu ei osalenud II ms alguses kuni Prantsusmaa vallutamiseni. Sõja esimesel perioodil, pärast Molotovi-Ribbentropi pakti (23. august 1939), olid Saksamaa ja NL liitlased . Pakti põhjal
PTK külm sõda ja raudne eesriie. Külm sõda kauakestev pingeseisund riikide (nsvl ja tema liitlased ühelt poolt, teiselt poolt USA ja Lääne-Euroopa maade)vahel, mis ähvardas kasvada tegelikuks sõjaks aastatel 1945- 1990. Külma sõja vormid/milles võis väljenduda külm sõda: *luuretegevus *võidurelvastumine *ideoloogiline võitlus ja propaganda *doktriinid *konkreetsetes konfliktides ja kriisides riikide vahel Sotsialismileer kujunes pärast II MS-i lõppu kui NSVL kehtestas oma mõjuvõimu Ida- Euroopa maades.
Cortes. 1812.a. sai Hispaaniast konstitutsioonilise monarhiaga riik. Napoleon lahkus saladuskatte all koos oma lähikondlaste ja umbes 1100 mehega Elba saarelt ja maabus 1815 a. märtsis Prantsuse rannikul. Pariisi saabudes oli kuningas Louis XVIII koos oma kaaskonnaga pealinnast pagenud . Napoleon tegi uue ettepaneku Euroopa riikidele sõlmida uus rahu, kuid sellega ei nõustutud. Sõlmiti uus Prantsusmaa-vastane koalitsioon. Liitlased panid välja suured sõjajõud. Napoleon seevastu suutis vaevaga kokku saada väikese armee. Liitlased said võidu endale-Waterloo lahingus- Napoleon oli võimul olnud 100 päeva. Ta loobus uuesti troonist ning ta saadeti Püha Helena saarele, kus ta 1821.a suri. Minu hinnang: Napoleon oli 19. sajandi ajaloos väga edukas, aga liiga ahne isiksus ja see talle minu arvates saatuslikuks saigi. Sandra Kasemets 8D
Natsid võtsid suurpankuritelt laene, lubades vastutasuks nende käsutusse vallutatud maade tööstuse toorained ja odava tööjõu. Nõukogude Liidu majanduspoliitika pea eesmärk oli tugeva sõjaväe üles ehitamine. Ideoloogilised: Hitleri pöhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi, seda tuli jõuga hankida naaberrahvastelt. Stalin aga unistas kommunismi möjuvõimu laiendamisest läände. osapooled e. Saksamaa liitlased ja tema vastased (lk 100) Saksamaa liitlased olid Itaalia, Jaapan ja teised liitlased. Vastased olid Suurbritannia, NSV Liit, USA jt. kes olid sõja ajal tähtsamate sõdivate riikide juhid (perekonnanimed) (lk 100, 102, 105); Saksamaa- Adolf Hitler, Itaalia- Mussolini,Suurbritannia- Winston Churchill, NSV Liit- J.Stalin, USA- F.D Roosevelt sõja peamised sõdimispiirkonnad: idarinne Eestist Bulgaariani, peamine sõjategevus toimus NSVL Venemaa territooriumil)
vaherahu Organisatsiooni asutamine San Franiscos sõdida Jaapani vastu 6.juunil Suurbritannia, USA, Kanada ja Poola sõjajõud Saksa väed Itaaliasse ja vabastasi Normandias. 25.04 NSVL ja liitlased kohtusid Elbel sMussolini Juunis atentaat Hitlerile 7.-8.mai Saksamaa kapituleerumise akt Moodustati fasistlik vabariik Augustis vabastavad liitlased Pariisi Punaarmee purustas viimased Saksa Itaalia kuningriik kuulutas Saksale sõja ja Loode-Prantsusmaa üksused Tsehhis Suvi-sügis venelaste edukad
uut võimalust, kui armees süvenes rahulolematus Bourbonide valitsemisega ning läks tagasi Prantsusmaale, kus õnnestus tal veel kord sajaks päevaks võimule tõusta ning siis tegi Euroopa riikidele ettepaneku sõlmida rahu, millega ei nõustutud. Selle tagajärjel läks uuesti sõjaks, kus Prantsusmaa-vastase koalitsiooni moodustasid Inglismaa, Preisimaa, Austria ning Venemaa. Kuna nelja riigi ühendatud väed ületasid täielikult Napoleoni armee, purustasid liitlased 1815. a. Waterloo lahingus Napoleoni väed. Peale kaotust loobus Napoleon uuesti troonist ning saadeti seekord unustatud Püha Helena saarele, kus ta ka 52-aastaselt suri. 1804. a. Prantsusmaa imperaator olnud Napoleon Bonaparte oli järjekindel keiser, kes tahtis olla võimul. Napoleoni imperaatoriks olemise ajal võeti vastu ,,Tsiviilkoodeks", mis sai hiljem eeskujuks paljudele riikidele oma seadusandluse väljatöötamisel. Napoleon tahtis olla
novembril 1918. Pärast seda kui osapooled olid leppe ratifitseerinud, hakkas see 10. jaanuaril 1920 kehtima. Leping määras Esimese maailmasõja puhkemise ainusüüdlaseks Saksa Riigi ja tema liitlased. Dokument kohustas Saksamaad loobuma oma äärealadest ja võitjariikidele reparatsioone maksma. Kuni lepingu allkirjastamiseni kehtis Saksamaa suhtes näljablokaad (vt. What really went down:) Versaille diktaadi pealesundimine oli õigustühine. Gunnar Heinsohni teose
2 erinevust, 2 sarnasust Saksa okupatsiooni ajal olid eestis sümbolid lubatud,NSVL ajal mitte; saksa ajal represseeriti juute ja mustlasi,NSVL ajal mitte.ÜHIST Ulatuslikud repressioonid,tapeti inimesi,majandus riigistati 17. Mis riikide sõjavägedes oli Eestlasi 2. maailmasõjas? Miks?SAksa-eestlased viidi vastuahtmist sinna Soome armee- eestlased läksid vaba tahtllikult sinna 18. Mis riigid olid Saksamaa liitlased II maailmasõjas? nimeta 5 Itaalia,Jaapan,Soome,Ungari;Slovakkia 19. Mis olid NSVL liitlased II maailmasõjas?Inglismaa,USA 21. Kes olid liitlaste riigijuhtideks II ms ajal?Stalin;Ruusvelt;Churchill 22. Mis nime kandis Saksamaa Vene vastane sõjaplaan? kirjelda seda.Barbarossa Nord->leningrad Mitte->Moskva Süd->Kiiev 23. Mis olid murrangulised lahingud idarindel? Millal toimusid?Stalingradi lahing 1942 Kursti 1943 24. Mis rinnetel toimus veel sõjategevus II ms ajal
Eesti mandriala langes täielikult võõrvõimude kätte. Madisepäeva lahing (1217)oli üks verisematest ja pikema-ajalistest lahingutest, kus eestlased suutsid kokku koguda ~6000 sõjameest. III Periood (1222 - 1227)* 1222 saavad Sakslased TOTAALSE võimu Eesti üle, välja arvatud Tallinn, mis jäi Taanlaste võimu alla. 1227 Vallutati LÕPLIKULT Saaremaa, mis oli viimaseks vastupanukoldeks, tapeti nii mehed, kui ka lapsed. Viimaseks Linnuseks, mis vallutati, oli Muhu Linnus. 3- Eestlaste liitlased ja vastased Liitlased* Venemaa (Ajutiselt) Vastased* Saksamaa, Taani, Rootsi, algeliselt käis rüüsteretki tegemas ka Venemaa 4- Eestlaste allajäämise põhjused ja tagajärjed Põhjused* Halvem varustus, polnud ühtset Eestit, Eesti oli jaotatud maakondadeks, igal maakonnal oli erinev juht ning valitsus, KÕIK "maakonnad" olid omaette ega ei teinud erilist koostööd Tagajärjed* Kaotati sõda, ristiti kogu Eesti, aga samas sai Eesti ühtseks osaks, polnud
Al Qaeda rühmituse liidriks peetakse Osama bin Ladenit ning kõik selle liikumisega seotud inimesed peavad olema talle lojaalsed. Enamik Al Qaeda rünnakutest toimub usulistel põhjustel ning on enesetapu rünnakud. Islami usk on see mis enesetaputerroriste oma tegudeks ajendab. Al Qaeda tegevuse täielikuks mõistmiseks peaks olema Islami usku, sest vastasel juhul ei tundu see lihtsalt mõistuspärane ning inimlik. Al Qaeda ja ta liitlased käituvad otsekui üleilmne hõim, mille liikmed peavad sõda. Järgnev artikkel kirjeldab klassikaliste hõimude dünaamikat: mis neid tagant tõukab, kuidas nad on organiseerunud, kuidas võitlevad. Al Qaeda sobib hõimu paradigmaga üsna hästi. Jätkates Al Qaeda vaatlemist uudse, postmodernse informatsiooniajastu nähtusena, ei saada pihta põhilisele: Al Qaeda ja ta liitlased kasutavad infoajastut taastamaks iidseid suguharulikke toimimismalle üleilmses mõõtkavas
Oma ülevõimu kehtestamiseks kasutas Prantsusmaa mitmesuguseid meetodeid. Need varieerusid otsesest sõjalisest vallutusest liitlasuhete sõlmimiseni. Vallutustega oli Prantsuse keisririigiga liidetudBelgia, holland, osa Itaaliast, Ilüüria ja Loode-Saksamaa. Prantsusmaagaliideti ka paavsti valdused.Mitmed Euroopa riigid olid Prantsusmaa vasallriigid, mida valitsesid enamasti Napoleoni lähisugulased.Prantsusmaast sõltusid ka tema liitlased Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Nii oli Napoleon loonud Prantsusmaastsõltuva poliitilise süsteemi Euroopas, millest väljapoole jäid üksnes täieliku sõltumatuse säilitanud riigid- Inglismaa ,Rootsi, Portugal ja Türgi. Nendest riikidest oli Pransusmaa jaoks kõige tõsisemaks vastaseks mõistagi Inglismaa. Reformid said alguse juba revolutsiooni sõdade ajal Prantsusmaale läinud Lääne-Saksa aladel, jätkudes hiljem Reini Liidu riikides , kus neid tehti
TÖÖÜLESANDED Napoleoni langus Pt. 18 I Täida tabel Euroopa riikide seotuse kohta Prantsusmaaga: Vallutatud riigid vasallriigid liitlased sõltumatud riigid Belgia, holland, osa Paljud euroopa riigid Austria, preisimaa, Inglismaa, rootsi, itaaliast, illüüria, looda- venemaa ja taani portugal ja türgi saksamaa II ülesanne. Koosta lühikokkuvõtted ( 5-6 lauset)järgmiste teemade kohta: · Prantsuse-Vene suhted- Tilsti sõlmitud ''igavene sõprus'' oli ajutine, kuigi mõlemale meeltmööda.
Külm sõda. 1945. juuni/august toimus Potsdami konverents. Osalesid: Suurbritannia, NSVL, USA. Konverentsil ilmnesid selgelt kommunistliku NSVLi ja kapitalistliku lääne vahed. Kui USA ja Sb olid II maailmasõjas võidelnud diktatuuririigi Saksamaa vastu ( + Jaapan, liitlased ) siis NSVL teostas II maailmasõjas vallutuspoliitikat (MRP). Sisuliselt langes II MS ajal NSVLi võimu alla kogu Ida-Euroopa, kes kehtestas kommunistliku diktatuuri. Külm sõda on pikale veninud pingeseisund 2 üliriigi (USA, NSVL) vahel. Otsest sõjategevust nende kahe riigi vahel ei toimunud (Kuum sõda puudus.). Külmale sõjale isel. : 1. Võidurelvastumine. 2. Kriisikolded (Korea sõda, Kuuba kriis) 3. Võitlus mõjuvõimu pärast 3-nda maailma riikides.
.................................................3 Kreekas................................................................................................................................3 2. 1848-1849 aasta revolutsioonide põhjused ja tagajärjed?...................................................3 1) Napoleoni langus 1. Tuua näiteid riikidest, mis olid 1810. aastal Prantsusmaa sõltlastest ning liitlastest. Prantsusmaa sõltlasriigid: Itaalia kuningriik, Reini liit Prantsusmaa liitlased: Austria keisririik, Preisi kuningriik 2.Iseloomusta Prantsusmaa ja Venemaa suhteid Prantsusmaa ei olnud rahul sellega, et Venemaa rikkus kontinentaalblokaadi, vastuolude süvenemine kahe impeeriumi suhtes pidi paratamatult viima sõjani, Tilsitis sõlmitud ``igavene sõprus´´ oli ajutise iseloomuga, kuigi maailma ümberjagamine oli meelt mööda mõlemale valitsejale. 3.Iseloomusta kahte lahingut, mis lõppesid Prantsusmaa lüüasaamisega. Sõda Euroopas(1813-1814)
suhetes, - abielu sõlmimiseks vanemate luba, - kodanikud tunnistati juriidiliselt võrdseks. Austerlitzi lahing SÕJAD JA VÄLISPOLIITIKA • Euroopa monarhidele oli Napoleon ohtlik- koalitsioonisõjad. Väejuhina oli ta oma ajastu parim. • Napoleoni vallutatud Euroopa jagunes: 1) Prantsusmaa ja sellega liidetud alad: Belgia, Holland, osa Itaaliast, Loode-Saksamaa, 2) Prantsusmaa vasallriigid: Hispaania, Šveits, Reini Liit, Varssavi hertsogkond, 3) Prantsusmaa liitlased: Austria, Preisimaa, Venemaa, Taani. • Ainus riik, mida ei õnnestunud võita oli Inglismaa. 1806 - kontinentaalblokaadi kehtestamine, mis ei toonud edu. LÜÜASAAMINE • 1812 – suur sõjakäik Venemaa vastu, mis lõppes suure armee hävinguga. • 1813 –Leipzigi all Rahvastelahing, milles Napoleon sai lüüa. • 1814 – liitlased vallutasid Pariisi. Loobus troonist ja läks pagendusse Elba saarele. Troonile sai Louis XVIII (hukatud Louis XVI vend).
välja kujunenud ja sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad. Ja seegi nõrgestas ühist vastupanu. Koostöö puudus ka lähimate rahvastega näiteks latgalitega, leedukate ja liivlastega. Riigi puudumine tähendas ka ühsväärtuste puudumist. Kui eestlastel oleks olnud ühtsem riik või maakonnadki oleks kokku hoidnud, võinuks eestlased vaenlastele tugevamat vastupanu osutada. Viimaseks faktiks toon välja, et Eestil puudusid mõjukad liitlased. Rootsi ja Taani olid huvitatud vaid Eesti maa-alast, ning nii ei olnud neilt abi oodata. Venelased andsid aga eestlastele valelootust ning jäid hiljaks. Latgalid omakorda tahtsid kätte maksta varasemate eestlaste röövretkede eest. Liivlaste maa-ala vallutati kiiresti ning ka lätlased olid alistunud, nii polnud neist eestlastele abi oodata. Kuigi eestlased olid sunnitud lõpuks alistuma, kuulub muistsele vabadusvõitluse tähtis koht meie ajaloos
kommunistid. Loomulikult tuli kõik vaenlasd hävitada. 1930. aastatel soodustas demokraatia kriisi süvenemine diktatuuride võidulepääsu ning 1939. aastal valitses diktatuur enamikus Euroopa riikides. Sõna diktatuur tähistab valitsemisvormi, milles juhil e diktaatoril on kas piiramatu või peaaegu piiramatu võim otsuste tegemisel. Esimeses maailmasõjas sõdis Itaalia Antandi poolel. Itaalia armee polnud eriti edukas ning mitmel korral olid liitlased sunnitud oma sõjaplaane muutma ja Itaaliale appi ruttama. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased itaallastesse üleolevalt, mitte kui võrdväärsesse partnerisse. Seetõttu otsustasid itaallased muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid austavad ja kardavad. Loomulikult oli see üsna keeruline, sest parteide vahel olid erimeelsused ning Itaalia linnades suurenes tööpuudus, mistõttu sattus tööliskond üha enam kommunistide mõju alla.
otsustas Hitler arendada sõjatööstust. Natsid võtsid suurpankuritelt laene, lubades vastutasuks nende käsutusse vallutatud maade tööstuse toorained ja odava tööjõu. Nõukogude Liidu majanduspoliitika pea eesmärk oli tugeva sõjaväe üles ehitamine. Ideoloogilised: Hitleri pöhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi, seda tuli jõuga hankida naaberrahvastelt. Stalin aga unistas kommunismi möjuvõimu laiendamisest läände. osapooled e. Saksamaa liitlased ja tema vastased (lk 100) Saksamaa liitlased olid Itaalia, Jaapan ja teised liitlased. Vastased olid Suurbritannia, NSV Liit, USA jt. kes olid sõja ajal tähtsamate sõdivate riikide juhid (perekonnanimed) (lk 100, 102, 105); Saksamaa- Adolf Hitler, Itaalia- Mussolini,Suurbritannia- Winston Churchill, NSV Liit- J.Stalin, USA- F.D Roosevelt sõja peamised sõdimispiirkonnad: idarinne (Eestist Bulgaariani,peamine sõjategevus toimus NSVL Venemaa
· Käsk pidada vastu viimseni. · Punaarmee kaotused, taganemine, armeede ümberpiiramine Kiievi, Smolenski all, sajad tuhanded mehed sõjavangi. · Tööstuse evakueerimine, põletatud maa taktika. · Partisaniliikumine, poliitkomissarid. · Vägede äratoomine Kaug-Idast. · Sügis ja talv päästsid Venemaa. Teede lagunemine, külma -25 -30 · Jõuluks ei suutnud Saksa armee sõda lõpetada see oli kestnud 6 kuud 6. Millised riigid olid Saksamaa liitlased II maailmasõjas? Kuidas ja miks kujunesid nende liitlassuhted? Milliseid näiteid võib tuua nende koostöö kohta ja millal nad väljusid sõjast? ( Itaalia, Soome, Bulgaaria, Rumeenia, Ungari, Slovakkia, Jaapan) Saksamaa+ Itaalia, Jaapan, Ungari, Bulgaaria, Slovakkia, Rumeenia, Soome - 1936 Komiterni-vastane pakt, mis oli suunatud NSV Liidu vastu (algul Saksamaa ja Jaapan, hiljem Itaalia ning veel mõned riigid).
II maailmasõda 1.Peamised sõjas osalenud riigid (Saksamaa liitlased & vastased):Kuigi sõja alguses NSV Liit ja Saksamaa liitlased olid, tekkisid peagi vastuolud ning neist said vaenlased. Saksamaa liitlasteks olid 27.sept.1940 allakirjutatud Kolmikpakti kuulunud Jaapan ja Itaalia, hiljem liitusid paktiga veel Ungari, Rumeenia, Slovakkia ja Bulgaaria. NSV Liidu vastu võitles ka Soome, kuid otseselt Saksamaa liitlaseks ei saa teda lugeda. Saksamaa peamised vaenlased olid Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, NSV Liit ja väiksemad riigid, kelle Saksamaa alla neelas (Austria, Tsehhoslovakkia, Taani, Norra, Holland, Belgia,
Euroopasse, avades sellega teise rinde. Sakslastele aga söödeti ette valeinformatsiooni Normandia dessandi toimumise paiga ja aja kohta. Sakslased said info, et dessant toimub Normandiast 250 km kaugusel. 1945 veebruar - Jalta konverents, millest võtsid osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. 1945. – alustati Saksamaa lõplikku purustamist: Saksamaa oli kaotanud tugevad liitlased, võimsate õhurünnakutega purustati linnu, aprillis alistusid viimased üksused. 1945. 7.-8. mai – kirjutati alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile, sõda Euroopas oli lõppenud. Milliste sündmuste tulemusena kapituleerus Jaapan? 1945 – Potsdami konverents - Arutati Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrati kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutati
· 2.veeb saksa väed kapituleerisid, kaotasid ~ 300 000 meest ja sõjatehnikat. El Alameini lahing · Aeg ja koht: november 1942 Vahemerel El- Alameini piirkonnas Põhja- Aafrikas · Osalejad: Saksamaa+ Itaalia ja Briti+ USA väed · Saksa- Itaalia üksused piiramisrõngas, 1943 mais olid Saksa- Itaalia väed. Midway lahing · Aeg ja koht: 1942 Iipool (juuni) Vaikse Ookeani sõjatandris Midway saarestikus · Osalejad: USA ja Jaapan · Liitlased vallutasid Jaapani poolt I sõja perioodil vallutatud alad tagasi. Normandia dessant · Aeg ja koht: 6.juuni 1944 Põhja-Pr. Normandias · Osalejad: lääneriikide sõjajõud+ saksa liitlasriigid (ingl.,USA). · Saksa väe kokkuvarisemine, 25. august 1944 vabastati pariis liitlaste poolt. 7. Hitleri vastase koalitsiooni koostöö. Atlandi harta · 1941.a. 14.aug. Atlandi ookeanis sõjalaeva pardal · Roosevelt ja Churchill (Stalin)
Napoleon ainult oma sõjaväe riismetega. Napoleon ei suutnud siiski hoida oma vägesid sellise hävingu eest Venemaal. Pärast neid kaotusi ei saanud Napoleon enam hakkama. Kohe vaid mõni aeg hiljem Borodino lahingust lahkus Napoleon Elba saarelt ja maabus 1815 a. märtsis Prantsuse rannikul. Kuningas Louis XVIII koos oma kaaskonnaga oli pealinnast pagenud. Napoleon tegi uue ettepaneku Euroopa riikidele sõlmida uus rahu, millega ei nõustutud. Asutati Prantsusmaa- vastane koalitsioon. Liitlased panid välja suured sõjajõud, kuid Napoleon suutis vaevu kokku panna väikese armee. Liitlased saavutasid võidu Waterloo lahingus, kui Napoleon oli võimul olnud vaid 100 päeva. Ta loobus uuesti troonist, millest on raske järeldada, kas ta oli hea loobuja või lihtsalt sunnitud nii tegama, peale mida saadeti ta Püha Helena saarele, kus ta 1821. aastal suri. Napoleon oli hea riigijuht sest ta andis välja tsiviilkoodeksi, mis sai
tugeva armee. Ühiseks võitluseks Napoleoni ja Prantsusmaa vastu moodustatu uue koalitsiooni, kuhu kuulusid Venemaa, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Portugal ja Rootsi, hiljem liitus ka Austria. 1813. aasta kevadel alanud sõjas saavutas Napoleon nii mõnegi hiilgava võidu, kuid kokkuvõttes osutusid koalitsioonipartnerite jõud tugevamaks. 1813. aastal Leipzigi all peetud lahingus sai Napoleon lüüa. 1814. aasta varakevadel kirjutasd liitlased alla eraldi kokkuleppele, kooskõlastamaks ühist sõjategevust Napoleoni vastu kuni ta lõpliku purustamiseni. Sama aasta märtsis vallutasidki liitlasväed Pariisi. Napoleon loobus troonist ning ta saadeti Elba saarele. Pagendatud Napoleon jälgis sündmuste käiku Prantsusmaal. Saladuskatte all lahkus ta kaaslastega saarelt ja maabus 1815. aasta märtsi algul Prantsuse rannikul. 20. märtsil saabus ta Pariisi, kus ta tegi koheselt ettepaneku sõlmida uus rahu, kuid sellega ei nõustutud
Ka Loode- Prantsusmaa maanteede ja raudteede pommitamisel vaenlase nõrgestamiseks oli hukkunud 12 000 liitlasvägede lendurit. Dessandis pidi osalema viis jalaväediviisi kaks Ameerika, kaks Briti ja üks Kanada , kelle ülesanne oli vallutada rannad koodnimedega (läänest itta) Utah, Omaha, Gold, Juno ja Sword. Invasiooni pidi õhust toetama üle 13 000 pommitaja, lahingu- ja transpordilennuki. Võrdluseks: Luftwaffe'l oli neid D-päeval vastu panna alla 400. Liitlased olid sõiduvalmis seadnud ligi 6500 laeva ja dessantalust, mis pidid operatsiooni esimese kolme nädalaga Normandiasse tooma ligi 200 000 sõidukit ja 600 000 tonni varustust. Liitlaste trumbid: osav bluff ja soodne ilm Sakslaste tähelepanu kõrvalejuhtimiseks mõtlesid britid välja geniaalse plaani, edastades raadiosidega valeinfot ning rajades Maidstone'i ja Canterbury ümber hiiglaslikud võltslaagrid tuhandete osaliselt varjatud libatankide ja -lennukitega
Venemaa, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Portugal, Rootsi ja Austria. Napoleon saavutas küll hiiglavaid sõjalisi võite kuid kokkuvõttes osutusid koalitsioonipartnerite jõud siiski tugevamaks. 1813.aasta oktoobris Leipzigi linna all peetud Rahvastelahingus sai Napoleon lüüa. Reini jõest ida poole jäävad alad vabanesid Prantsuse ülemvõimu alt, sõjategevus kandus Prantsusmaa territooriumile. 1814.a varakevadel kirjutasid liitlased alla kokkuleppele, kooskõlastamaks ühist sõjategevust Napoleoni vastu kuni Prantsusmaa lõpliku purustamiseni. Kui märtsis Pariis vallutati loobus Napoleon troonist ning ta saadeti asumisele Itaalia ranniku lähedale Elba saarele, mis anti talle eluaegseks valduseks. Napoleon säilitas keisri tiitli ning talle määrati ka iga-aastane pension, kuid ta ei rahuldunud üksnes Elba saare valitsemisega. 9. Miks sai võimalikuks Napoleoni 100 päeva?
- Tõõstusettevõtete, kaevanduste, sadamate, teevõrgu jm purustamine - Suured sõjavõlad Millised muudatused toimusid Euroopa kaardil? - Likvideeriti enne Teist maailmasõda eksisteerinud riike (nt Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire Euroopas ja teistel mandritel. Miks tugevnes USA ja NSV Liidu roll maailmapoliitikas? 7. Selgitage mõisteid: - Teljeriigid- olid Saksamaa, Jaapan, Itaalia. Teleriigi liitlased olid Slovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia - Suur kolmik ja liitlased- suur kolmik SB, USA, NL. Liitlased SB+ dominioonid, USA, NSV Liit, Prantsusmaa, Hiina + ühinenud riigid - Talvesõda- Sõda algas, kui Nõukogude Liit ründas 30. novembril 1939 kell 8.30 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga. 1941.
II MS Põhjused: (Puudub üksmeel, erinevad seisukohad) 1) I MS loomulik jätk. Pariisi rahvakonverentsi vead . Hitleri agressiivne poliitika, Versaille's rahuleping. BSVL maailmarevol. Idee. Lääneriikide lepituspoliitika. -Müncheni kokkulepe Otseseks sõja vallandajaks oli Saksa, aga õhutaja oli NSVL. Sõjalised blokid Kogu sõja ajal oli Saksa ja tema liitlaste leeris 11 riiki. Liitlaste poolel aga 61 riiki, kuid paljud neist ei osalenud sõjategevuses. Saksa liitlased: Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slobakkia, Soome, 1939-1941 NSVL 25.10.1936 kujunes Berliin-Rooma telg 25.11.1936 Antikomiterni pakt(Jpn + Saksa) 1937a. Ühines Saksaga Itl ja Jpn.. Itaalia liitus ka antikomiterniga. 1939a. Saksa Itaalia 10a. mittekallaletungileping. 27.09.1940Kolmikpakt I (Itl, Jpn, Saksa) II ms. algas 1. sept, kui Saksamaa ründas Poolat. 17. sept NSVL Ida-Poolasse. Poola jagatakse omavahel ära
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
