Külm sõda ja raudne eesriie

13

pptx

Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda

Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda Maailma poliitiline kaart. Külm sõda Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Euroopa enne II ms. Euroopa pärast II ms. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. Pariisi rahulepingud (1947) Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel).

Ajalugu

13

pptx

Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda

Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda Maailma poliitiline kaart. Külm sõda Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Euroopa enne II ms. Euroopa pärast II ms. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. Pariisi rahulepingud (1947) Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel).

Ajalugu

4

docx

PÄRAST II MAAILMASÕDA

PÄRAST II MAAILMASÕDA NSVL tugevneb nii territoriaalselt kui mõjuvõimult. Juurde tekib 8 sotsialistlikku riiki sotsialism muutub süsteemiks. Külm sõda 1945 1990. 1. Euroopa on lõhenenud kujunenud on kahepooluseline maailm. 2. Ilmneb aeg-ajalt kriisides. Mõlemal leeril on oma sõjaline blokk Läänel NATO, idal VLO. 3. Koloniaalsüsteemi lagunemine riigid iseseisvuvad ja nende arv kahekordistub. 4. 70ndaid nim pingelõdvendusperioodiks st, et USA ja NSVL rahunevad maha ehk nad on jõudnud sõjaliselt ühele tasemele ning hakkavad läbirääkimisi pidama.

Ajalugu

4

docx

Külm sõda

KÜLM SÕDA Külm sõda kahe üliriigi USA ja Nõukogude Liidu vastasseis, mis algas kohe pärast II maailmasõda ning kestis sotsialismileeri lagunemiseni (1990ndate algus). Vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi; vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Külma sõja algus: 1946 W.Churchilli kõne Fultonis kahe leeri vastuoludest. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas.

Ajalugu

12

docx

Külm-sõda

Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. Olemus – külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel, termin võeti kasutusele 1947. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise

Ajalugu

2

docx

Külma sõja algus ja tagajärjed

Külm sõda. 1945. juuni/august toimus Potsdami konverents. Osalesid: Suurbritannia, NSVL, USA. Konverentsil ilmnesid selgelt kommunistliku NSVLi ja kapitalistliku lääne vahed. Kui USA ja Sb olid II maailmasõjas võidelnud diktatuuririigi Saksamaa vastu ( + Jaapan, liitlased ) siis NSVL teostas II maailmasõjas vallutuspoliitikat (MRP). Sisuliselt langes II MS ajal NSVLi võimu alla kogu Ida-Euroopa, kes kehtestas kommunistliku diktatuuri. Külm sõda on pikale veninud pingeseisund 2 üliriigi (USA, NSVL) vahel. Otsest sõjategevust nende kahe riigi vahel ei toimunud (Kuum sõda puudus.). Külmale sõjale isel. : 1. Võidurelvastumine. 2. Kriisikolded (Korea sõda, Kuuba kriis) 3. Võitlus mõjuvõimu pärast 3-nda maailma riikides. 4. Propaganda / Ideoloogiline sõda. 5. Rahvusvahelised-, sõjalised organisatsioonid ( NATO, VLO ) ning erinevad majanduskoostöö plaanid

Ajalugu

2

docx

Kanna kaardile Euroopa riigid

Kanna kaardile Euroopa riigid, tähista, kommunistlikud riigid, kanna kaardile raudne eesriie. Kommunistlikud riigid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Raudse eeriide taha jäid: Poola, SaksaDV, Tehhosl, Austria, Ungari, Serbia, Rumeenia, Bulgaaria Külm sõda (1945 1989) Algas 1945 kui USA ning NSVL astusid omavahel vaenujalale. NSVL isoleeris end täielikult muust maailmast. NSVL blokeeris ära kõik maised teed ning lõpuks rajati ka Berliini müür. Raketikriis: kus NSVL jäi vahele stardiplatvormide ehitamisega 1962. Valmistuti Kuuba platvormide lõhkuma mineuks, tuumasõjaks. Siis andis aja NSVL liider tagasikäigu, et lammutab stardiplatvormi ja viib ära raketi.

Ajalugu

3

doc

Külm sõda.

tegelev UNESCO, kaubandusorganisatsioon WTO jt. Teise maailmasõja lõpul olid NSV Liit ja lääneriigid enam-vähem ühel meelel. Peale sõja lõppu hakkasid suhted taas teravnema. Peamine põhjus NSV Liidu tegevus Ida-Euroopas. (NSV Liit aitas seal kommunistid võimule, pani kehtima sotsialistliku korra ja muutis need riigid endale väga kuulekaks sisuliselt enda marionettriikideks) Kujunes välja külm sõda, osapoolteks: USA NSV Liit (demokraatlik riik!) (totalitaarne diktatuur!) + lääneriigid + sotsialistlikud riigid NB! Külm sõda on vastasseis, pingeseisund riikide vahel, mis ähvardab üle kasvada tegelikuks sõjaks. Külmal sõjal on mitmesuguseid vorme: · ideoloogiline võitlus/vastasseis · kultuuriline võitlus/vastasseis · majanduslik võitlus/vastasseis

Ajalugu