Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Essee: Euroopa Napoleoni sõdade ajal (0)

1 Hindamata
Punktid
Euroopa Napoleoni sõdade ajal
Nö Napoleoni sõjad toimusid 19. sajandil ning sellesse oli kaasatud kogu Euroopa.
Sõjad said alguse peale 1799. aasta riigipööret, mil jäi püsima vabariik, kuid võim läks Napoleoni kätte. Napoleon püüdles ainuvalitsemise poole ning tegi palju ümberkorraldusi. Ta parandas riigi majanduslikku olukorda ja ta tõusis rahva seas suureks autoriteediks.
Napoleoni sõdadega väljus osa Prantsusmaast kontrolli alt. Kontrolli alt väljunud riigid liideti teiste Prantsusmaa riikidega ja need moodustasid Reini Liidu, mille eesotsas oli Napoleon.
Euroopa riikide valitsejad jätkasid Prantsusmaa vastast sõda ning Prantsusmaa peamiseks vaenlaseks sai Inglismaa. Inglismaa oli enim arenenud riik, mistõttu liitusid sellega ja võtsid Inglismaast eeskuju ka teised riigid, kuid Napoleonist ei saadud sõdaliselt jagu.
Vallutustega oli Prantsuse keisririigiga liidetud Holland, Belgia, osa Itaaliast , Illüüria ja Loode-Saksamaa. Prantsusmaast olid sõltuvuses paljud vasallriigid , mis olid samuti Prantsusmaa liitlased: Reini Liit, Varssavi Suurhertsogiriik, Napoli Kuningriik ning Hispaania Kuningriik.
1813. aasta kevadel saavutas Napoleon hiilgavaid ja suuri sõjalisi võite, ent kokkuvõttes oli koalitstiooni võim tugevam. Sama aasta sügisel Rahvastelahingis jäi lõpuks Napoleoni sõjavägi eurppolastele alla.
1814 . aasta kevadel vallutasid liitlased Pariisi. Napoleon loobus troonist ning ta pagendati Elba saarele .
Pagendatud Napoleon jälgis Prantsusmaa sündmuseid. Salaja lahkus ta oma sõdurite ning lähikondlastega Elba saarelt. Napoleon tegi Eurooplastele pakkumise sõlmida uus rahu, kuid sellega ei nõustutud. Nii algas uus sõda ja sõlmiti uus prantsusmaa-vastane koalitstioon. Algas sõda, mil Napoleoni sõjavägi jäi eurooplaste omale poole miljoni mehega alla. Sellises ebavõrdses lahingus langesgi eurooplaste sõjavägi, pärast Napoleoni 100 päevast taasvalitsemist. Napoleon loobus taas troonist, ning ta viidi uuesti saarele, kus ta varsti suri.
Napoleon oli erakordne valitseja ja selle kohta annavad tunnistust tema juhtimisoskus ja ka tema oskused vaenlastega manipuleerida. See kõik teeb temast ajaloo ühe suurima väejuhi.
Essee-Euroopa Napoleoni sõdade ajal #1 Essee-Euroopa Napoleoni sõdade ajal #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gammex Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Napoleon
7
doc

Napoleon

Keila Gümnaasium 8.a klass Imre Kuldjärv NAPOLEON 2009 Sisukord Sisukord Sissejuhatus · Isikuomadused · Napoleoni osa ajaloos · Prantsusmaa ülemvõim Euroopas · Sõja lõpp Euroopas · Sada päeva Kokkuvõte Sissejuhatus Napoleon Bonaparte sündis Korsikal väikeaadlik Carlo Maria di Buonaparte ja tema naise Matia Letizia Ramolino (Maria Laetitia Ramolino) pojana 15. augustil 1769. Lapsepõlves oli ta Korsika tuline patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Kuid hiljem loobus ta nendest põhimõtetest ning temast sai hoopis prantsuse sõjaväelane. 1786 lõpetas ta sõjakooli ning temast sai suurtükiväe ohvitser. Ta pidi tegelema ka oma

Ajalugu
AJALOO KT Lk 84-97 ja ptk 16-18-
3
odt

AJALOO KT Lk 84-97 ja ptk 16-18

AJALOO KT LK 84-97 PTK 16-18 Mõisted. koalitsiionisõda- mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu vasallriik-mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse Reini liit- 1806. Aastal moodustati Prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini liit, mille eestkostjaks sai Napoleon. Pärast reini liidu loomist kadus riik nimega Püha Rooma riik. Kontinentaalblokaad- kauplemise keeld Inglismaa vastu Marseljees- Prantsusmaa hümn Tilsiti rahu- Venemaa ja Prantsusmaa vaheline rahulepe mil Venemaa tunnistab Lääne-Euroopa tegevusvabadust Tsiviilkoodeks- sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse, ning kiriku lahutamine riigist. Sõjad ja aastaarvud 1792- Prantsusmaa vastu hakati sõda organiseerima, algas sõda, Prantsusmaal

Ajalugu
Euroopa Napoleoni sõdade ajal
2
docx

Euroopa Napoleoni sõdade ajal

Euroopa Napoleoni sõdade ajal Riigipöörde järel, mis oli toimunud 1799. aastal, jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks ja võim koondus Napoleon Bonaparte'i kätte. Keskvõim tugevnes ja Napoleoni autoriteet kasvas. 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ning kaks aastat hiljem kuulutati ta prantslaste keisriks ehk imperaatoriks. 1804. aastal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees. Ta sõlmis Rooma paavstiga kokkuleppe ehk konkordaadi ja katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. Napoleon rajas endale õukonna, et olla võrdväärne teiste Euroopa monarhidega. Tema abielu lahutati ning uuesti abiellus ta alles 1810. aastal Maria-Luisega, Austria keisri tütrega. Abielust sündis poeg, kes suri 1832. aastal tuberkuloosi.

Ajalugu
Euroopa Napoleoni sõdade ajal
4
doc

Euroopa Napoleoni sõdade ajal

Euroopa Napoleoni sõdade ajal. Viini kongress 1. Revolutsiooniliste sõdade ja vallutussõdade erinevus. Revolutsioonisõdade eesmärk on revolutsiooni kaitsmine, vallutussõdade eesmärgiks on aga uute alade vallutamine. 2. Napoleoni tee esimesest konsulist imperaatorini. Kui võim koondus esimese konsuli Napoleoni kätte tegi ta ulatuslikke ümberkorraldusi, mis kindlustasid sisemist korda ning parandasid riigi majanduslikku olukorda, tugevnes keskvõim. Napoleoni hakati rohkem austama ning 1802.a valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804.a kuulutas Senat ta imperaatoriks. 3. Napoleoni sõjalised ja majanduslikud katsed põhivastase Inglismaa purustamiseks. Võitluse tulemus. Napoleon kaotas Trafalgari merelahingus ning meredel jäi valitsema Inglismaa. Napoleon otsustas murda inglased majandusblokaadiga ­ ükski Euroopa riik ei tohtinud Inglismaaga kaubelda, see ei avaldanud loodetud mõju vaid halvenes hoopis Prantsusmaa ja tema

Ajalugu
Euroopa Napoleoni sõdade ajal
2
doc

Euroopa Napoleoni sõdade ajal

Euroopa Napoleoni sõdade ajal Napoleon I e. Napoleon Bonaparte valitses Prantsusmaad 11.novembrist 1799 kuni 11.aprillini 1814 ja 13.märtsist 1815 kuni 22.juunini 1815. 18 maist 1804 kuni 11.aprillini 1814 oli ta isegi Prantsusmaa keiser. 1803.aastal likvideeriti Prantsusmaa kontrolli all olevatelt Lääne-Saksamaa aladelt üle 100 väikeriigi mis liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. a suvel moodustati 16 suuremast Saksa riigist Reini Liit, mille juhiks sai Napoleon isiklikult. Reini Liit kohustas liidus olnud riike osalema Prantsusmaa impeeriumi vallutussõdades; liidus olnud riigid lahkusid kõik Püha Rooma riigist, mis lakkas üldse olemast. Euroopa valitsejad aga ei tunnustanud Napoleoni võimu ning need riigid jätkasid sõjategevust Prantsusmaa vastu, et taastada vana kord. Tänu sellele saigi Prantsusmaa peamiseks vastaseks sel ajal Euroopa enim arenenud riik Inglismaa, kellega liitusid kõik teised riigid

Ajalugu
Ajaloo kt-küsimused
3
docx

Ajaloo kt. küsimused

1. Reini Liit ­ 1806. Aasta suvel moodustatud liit Prantsuse kontrolli all olevatest 16 Saksa riigist. Reini liidu eestkotjaks ehk protektoriks sai Napoleon. Reini liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades. Reini liiduga liitunud riigid lahkusid Püha Rooma riigist. 2. Kontinentaalblokaad ­ Napoleoni keeld importida inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. See pani tugeva matsu ka Prantusmaa majandusele, kus hinnad tõusid ligi 300% ning ka inglismaa majandusele oli see tugevaks hoobiks. Inglismaa suutis sellest üle saada, suurendades kaubavahetust oma ülemerekolooniatega. 3. Tilsiti rahu ­ 1807. Aasta juulis Prantusmaa (Napoleon) ja Venemaa (Aleksander I) poolt sõlmitud rahu, kus Venemaa nõustus Prantsusmaa vallutustega ja tunnistas nende

Ajalugu
TÖÖÜLESANDED - Napoleoni langus Pt-18
1
doc

TÖÖÜLESANDED - Napoleoni langus Pt. 18

TÖÖÜLESANDED Napoleoni langus Pt. 18 I Täida tabel Euroopa riikide seotuse kohta Prantsusmaaga: Vallutatud riigid vasallriigid liitlased sõltumatud riigid Belgia, holland, osa Paljud euroopa riigid Austria, preisimaa, Inglismaa, rootsi, itaaliast, illüüria, looda- venemaa ja taani portugal ja türgi saksamaa II ülesanne. Koosta lühikokkuvõtted ( 5-6 lauset)järgmiste teemade kohta: · Prantsuse-Vene suhted- Tilsti sõlmitud ''igavene sõprus'' oli ajutine, kuigi mõlemale meeltmööda. Venemaa võttis seda kui lüüasaamist ja alandust. Prantsusmaa ei olnud rahul sellega, et venemaa rikkus

Ajalugu
Prantsusmaa 1780 - Ajaloo kordamis küsimused
3
doc

Prantsusmaa 1780 - Ajaloo kordamis küsimused.

Prantsusmaal kaotati sisetollid ja tsunftid ja muudeti haldusjaotust.Seadusandlikku Kokku valiti 745 saadikut.Ühel poolel olid jakobiinid ja teisel poolel olid Monarhia pooldajad.Keskel oli ,,Soo".Sellepärast kutsuti keskmist Sooks, sest hääletamise toetati kord üht ja kord teist jõudu. 1792.aasta augustis toimus väljaastumine mille käigius vahistati kuningas ja tema perkond.Sellega oli Prantsumaal kuniga võim kukutatud. 3. Milline oli kunninga saatus revolutsiooni ajal? Jakobiinid nõudsid kuninga hukkamist .1793.aasta jaanuaris algas avalik kohtupidamine. Iga saadik pidi teiste ees oma oma eelistuse teatavaks tegema .Peale kolmepäevase kohtupidamise järel otsutati ühe häälega mõisteti kunigas surma.21.jaanuaril viidi kohtu- otsus täide Pariisi revolutsiooni väljakul.Kuningas tapeti giljotiiniga. 4. Kirjelda jakobiinide dikatuuri ja terrorit? Revolutsiooni päästmise vahendina nägid jakobiinid diktatuuri kehtestamist.1793.aasta

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun