Külma sõja algus ja tagajärjed (3)

Külm sõda.
1945. juuni/august toimus Potsdami konverents .
Osalesid: Suurbritannia , NSVL , USA.
Konverentsil ilmnesid selgelt kommunistliku NSVLi ja kapitalistliku lääne vahed . Kui USA ja Sb olid II maailmasõjas võidelnud diktatuuririigi Saksamaa vastu ( + Jaapan, liitlased ) siis NSVL teostas II maailmasõjas vallutuspoliitikat (MRP). Sisuliselt langes II MS ajal NSVLi võimu alla kogu Ida-Euroopa, kes kehtestas kommunistliku diktatuuri.
Külm sõda on pikale veninud pingeseisund 2 üliriigi (USA, NSVL) vahel. Otsest sõjategevust nende kahe riigi vahel ei toimunud (Kuum sõda puudus.).
Külmale sõjale isel. :

Võidurelvastumine.

Kriisikolded (Korea sõda, Kuuba kriis)

Võitlus mõjuvõimu pärast 3-nda maailma riikides.

Propaganda / Ideoloogiline sõda.

Rahvusvahelised-, sõjalised organisatsioonid ( NATO , VLO ) ning erinevad majanduskoostöö plaanid.

• Külma sõja alguseks loetakse Berliini blokaadi (1948-1949).
  
• Küla sõja lõpuks võib nimetada Berliini müüri langemist 1989 a. , Saksa maade taasühinemist 1990 a. , NSVL lagunemist 1991 a.
  

Külma sõja ajal jagunes maailm kaheks pooluseks (osalt kolmeks pooluseks):

Kapitalistlik ja demokraatlik läänemaailm (juhtriik USA).

• Eesmärk: kommunismi levikut pidurdada ja tagasi tõrjuda.
  
• Sinna kuuluvad: Suurbritannia , Jaapan, Prantsusmaa, Saksamaa liitvabariik .
  
• Kuulub ka sõjalisorganisatsiooni NATO (loodi 4. apr. 1949 a.), Marshalli plaan.
  
• Turumajandus.
  

Kommunistlik idablokk – ebademokraatlik / totalitaarne kommunistlik diktatuur. Võimule tänu vägivallale.

• Eesmärk: kommunistlik maailmarevolutsioon .
  
• Sinna kuuluvad: NSVL (koosnes 15st liiduvabariigist, üks neist Eesti.), Hiina rahvavabariik, Kuuba, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, Saksa demokraatlik vabariik (dets. 1949 a.)
  
• Organisatsioonid: VLO, VMN.
  
• Plaanimajandus .
  

3. maailm – nt. Egiptus , India, osalt Jugoslaavia.

• Iseloomulik: Mitteühinemisliikumine.
  

Trumani doktoriin (USA välispoliitline seisukoht)
.. mille järgi juhul kui rikutakse riigi sõltumatust välise survega alustab USA abi andmist surve all olevale riigile, nii sõjaliselt kui ka majanduslikult.
Trumani doktoriinist lähtus Marshalli plaan (1947 a.), mille järgi USA andis majandusabi 17le Euroopa riigile 17 miljardi dollari ulatuses. Abi anti 1948 – 1952 a.

• Eesmärgiks tugevdada abi vastuvõtnud riikide majandust, et seal ei tekiks äärmusmeeleolusid (kommunism ei saaks võimule) ning et USA saaks endale kaubanduspartnereid antud riikide näol. NSVL mõju all olnud riigid Marshalli plaani raames majandusabi vastu ei võtnud kuna käimas oli Külm sõda ja plaan oli kommunistide vastu.
  

VMN – Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Loodi jaanuaris, 1949 a., vastukaaluks Marshalli plaanile . Majanduslik koostöö NSVL ja rahvademokraatiaga maade vahel (Poola, Saksamaa DV).
VLO – Varssavi Lepingu Organisatsioon . 1955 a. Ühendas Idabloki maid, sisuliselt legariseeris VLO kuulumine NSVL tankide viibimise liikmesriikides.
NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (North Atlantic Trade Organisatsion) loodi lääneriikide poolt 4. apr. 1949.

• Eesmärk: sõjaline koostöö külmas sõjas Idabloki vastu, algul kuulus sinna 12 riiki.
  

Külma sõja alguseks loetakse Berliini blokaadi.

• Algas 25. juuni 1948 – lõppes 12. mai 1949 a.
  
• Põhjused: NSVL blokeeris maismaa teed lääne Berliini ja lääne sektorite vahel, kuna soovis liita oma aladega Lääne-Berliini, põhjusena nähti ka rahareformi. Liitlased avasid õhusilla, millega toimus L-Berliini varustamine.
  
• Tulemus:
  

1. Loodi NATO ( 4. apr. 1949 a. )
2. Külma sõja puhkemine.
3. NSVL ei suutnud liita oma valdustega Lääne – Berliini.
4. Saksamaa lõhenes kaheks riigiks.
NSVL – Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Sinna kuulusid 15 liiduvabariiki, üks neist Eesti.

• Tunnus: Lipp . Hümn.
  

Sirp , vasar, viisnurk .
Idablokiriigid: Poola, Ungari, Tšehhoslovakkia, Sm. DV,
Austria, Sm LV, Rumeenia , Bulgaaria , Albaania – kapitalistlikud demokraatlikud riigid, eraldatud raudse eesriidega.