EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Kursusetöö muldade väliuurimises Tartu 2011 SISUKORD 1 2 2.2.1 Rohumaa huumusering Tabel.1 Rohumaa huumuseringi iseloomustus Kaeve number Näitajad 1 2 3 4 5 6 7 8 Sügavus (cm) 25 25 23 23 25 25 25 25 Hu % 3 3 3 3 3 3 3 3 pH 5,8 5,8 5,9 5,9 5,8 5,8 5,8 5,8 Lõimis Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Boniteet (hp) 54 54 51 51 54 54 54 54
................................................................................2 2. Sissejuhatus................................................................................................................3 3. Metoodika...................................................................................................................4 3.1 Sisetööd 3.2 Välitööd 4.Uurimisalade iseloomustus........................................................................................5 4.1 Rohumaa kaeve 4.2 Metsamaa kaeve 4.3 Põllumaa kaeve 5. Muldkatte koosseis....................................................................................................8 6. Muldade morfoloogia..............................................................................................10 6.1 Rohumaa sügavkaeve 6.2 Metsa sügavkaeve 6.3 Põllumaa sügavkaeve 7. Muldade agronoomilised andmed..........................................................................13 7
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Põllumassiivi 42648298604 mullastikukaardi analüüs Mullateaduse iseseisevtöö Mullateadus Juhendaja: … Tartu 2015 Sisukord Table of Contents Põllumassiivil olevad mullad................................................................................... 3 Suurema osatähtsusega muldade tüüpprofiil......................................................... 5 Muldade omadused................................................................................................ 6 Muldade kasutussobivus......................................................................................... 7 Muldade boniteet..................................................................
· kliima · muldade mineraalse osa allikana mulla lähtekivim või aluskivim · maapinna reljeef · mulla vanus ehk mullatekkeks kulunud aeg · mitmesuguste taimede, mikro- ja makroorganismide tegevus. Mulla ja taimede omavaheline talitlus on mullatekke käimapanijaks -- looduslikult kasvavad taimed asustavad neile sobivaid kasvukohti ning kujundavad neile sobivad mullapindmised horisondid. Mullal on täita oluline osa taimedele vajaliku vee ja toidu tagamises. Muld on koht, kus elavad miljonid mikro- (bakterid, seened jt) ja makroorganismid (vihmaussid, putukad, ämblikud jt), kes paljude muude toimingute hulgas muudavad toitained taimedele kättesaadavaks, osaledes sellega aktiivselt muldade tekkes. Biokeemiliste protsesside käigus tekib uus ning keerulisem orgaanilise aine vorm, mullaviljakuse kandja -- huumus. Muld ei ole üksnes huumusainetest tumenenud huumusrikas pealmine kiht, vaid ka mitme meetri sügavusele ulatuvad kihid, kus asuvad
• kliima • muldade mineraalse osa allikana mulla lähtekivim või aluskivim • maapinna reljeef • mulla vanus ehk mullatekkeks kulunud aeg • mitmesuguste taimede, mikro- ja makroorganismide tegevus. Mulla ja taimede omavaheline talitlus on mullatekke käimapanijaks — looduslikult kasvavad taimed asustavad neile sobivaid kasvukohti ning kujundavad neile sobivad mullapindmised horisondid. Mullal on täita oluline osa taimedele vajaliku vee ja toidu tagamises. Muld on koht, kus elavad miljonid mikro- (bakterid, seened jt) ja makroorganismid (vihmaussid, putukad, ämblikud jt), kes paljude muude toimingute hulgas muudavad toitained taimedele kättesaadavaks, osaledes sellega aktiivselt muldade tekkes. Biokeemiliste protsesside käigus tekib uus ning keerulisem orgaanilise aine vorm, mullaviljakuse kandja — huumus. Muld ei ole üksnes huumusainetest tumenenud huumusrikas pealmine kiht, vaid ka mitme meetri sügavusele ulatuvad kihid, kus asuvad
Mullateadus. Sügavkaeve nr. 1 23.05.2011 Aadress: Tartu maakond, Ülenurme vald, Õssu küla, Uusaed Maakasutus: kultuurrohumaa. Taimestiku moodustavad ristik+karjamaa raihein kõrreliste ja liblikaliste segu. Maastiku relieef on nõrgalt laines tasandik. Mikrorelieefil on auk keskmiselt kõrgusel. Sügavkaeve kordinaadid: 58° 21' 56.16" N ; 26° 39' 57.28" E , 66 m. merepinnast Mulla profiil A-horisont Väljauhte horisont Sisseuhte horisont Lähtekivim A horisondis Ph 5,6 Happelisem vajaks lupjamist C horisont Ph 6,5 A 0-30 (35) E 30-50 (55) B 55-80 C 80-... Parasniiske muld I koresuse aste, veeriskivid pinnapeal Huumuse sisaldus 2-2,5% (2-5mm struktuursus oleks hea) Väga tugeva struktuurse mullaga ei ole tegu. Kokku keeramisel muld murdub ära. A Ls1 kerge liivsavi E Sl B Ls2 (Ls1) C Ls2 Punakas puun moreen (Karbonaadi vaba)
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut Keskkonnakaitse osakond Mullastikukaardi analüüs Keskkonnakaitse I Tartu 2014 Tabel 1. Põllumassiivi nr 65448024352 mullastik. Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, Šiffer horisondi aste % tüsedus Klg v°_1sl30- 50/v°_1ls_120- 20 22-25 II 2,7 43 40/v_1ls_1(70- 80) KI v°_1ls_170- 85/v_1ls_2 23-25 II 3,1 48
1. Mulla mõiste ja mulla komponendid.- Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Koosneb: mineraalaine, orgaaniline aine, õhk, vesi. 2. Muldi kujundavad faktorid.- ·rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef · aeg · kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär.- Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda.
õ - õõtsiksoo (M'''õ sügav õõtsik- r4...k°4 - väga tugevasti koreseline, sisaldus 30 50 madalsoomuld) % mulla mahust je - keskmise või tugeva erosiooni tunnustega r5...k5 - väga tugevasti koreseline, sisaldus 50 - 70 (jäänuk)profiil looduslikul maal (LPje(2)) % mulla mahust al - allikalise veereziimiga muld (Goal) r....k° - kores, sisaldus üle 70 % mulla mahust f - rekultiveeritud huumushorisondiga muld kr, p, d, lu, pk - astmeid ei kasutata (Krf rekultiveeritud huumushorisondiga koreserikas rähkmuld) Näited v - ajutiselt veealused mullad (Gov ajutiselt
................................................................................................5 Hinnang kasutussobivusele.........................................................................8 Argomatiivsed võtted..................................................................................9 Ala kaalutud keskmine perspektiivboniteet.................................................9 Metsakasvukohatüüp neil muldadel..........................................................10 Loodusliku rohumaa tüüp nendel muldadel...............................................10 Analüüsitud põllul enamlevinud mulla osatähtsus kogu Eesti maafondist ja haritavast maast (%) ning selle mulla peamine levikuala Eestis...............11 Kasutatud kirjandus...................................................................................12 Põllumassiivi asukoht Põllumassiiv nr. 60156043960 asub Järva maakonnas, Järva vallas, Märjandi külas. Asukoht on näidatud joonistel (vt Joonis 1
..... 4 Lõimis..................................................................................................................... 4 Pindala, ha.............................................................................................................. 4 Sifrite ja lõimisevalemite seletused.....................................................................4 Kolm suurima osatähtsusega mulda.......................................................................5 Gleistunud leetjas muld KIg...........................................................................5 Põllul esinevate muldade omaduste, viljakuse, kontrastsuse ja põllu kuju iseloomustus.......................................................................................................... 6 Hinnang kasutussobivusele nii üksikute muldade kui ka põllu terviku kohta..........7 Põllul esinevate mullaerimite boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet..........8 Agromelioratiivsed võtted....................
................................6 Agromelioratiivsete võtete kasutamine..............................................................6 Juhul kui tegemist oleks metsaga.......................................................................6 Enamlevinud mulla osatähtsus...........................................................................7 2 Mullakaardi analüüs Tabel 1. Põllumassiivi nr 59556948853 mullastik. Mulla siffer Lõimis Huumus Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus horisondi aste % tüsedus, cm KI sl55-85/r_3ls_1 15-20 ---- 5,486265 92,2 LP sl40-100/l20/ls_1 10-15 ---- LkIg l 20-30 0,358478 6,02
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Evelyn Landing VRI Mullakaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2015 Tabel 1. Põllumassiivi nr 63353438305 mullastik: Mull Lõimis Huumushorisondi Kivisus Pindala Osatähtsu a tüsedus,cm e s Siffer aste KI k°1ls160- 22-28 - 20,74 ha 78,3% 90/r1ls1 Ko k°1ls155/r1;2ls1 22-28 - 2,94 ha 11,1% KIg ls175/r1ls1 23 - 1,71 ha 6,45%
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendas: Kaire Rannik Tartu 2014 Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse aste Pindala, ha. Osatähtsus, % siffer horisondi tüsedus, cm. Klg v°_1ls_360-80/v_1ls_3 25-27 24.3 64,8 Kog v°_2ls_330/v_1ls_3 27 4,0 10,6 Kog v°_2ls_3/v_2ls_3 25 1,2 3,2
EESTI MAAÜLIKOOL Iseseisev töö MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2016 Tabel 1. Põllumassiivi nr. 42648298604 mullastik Mulla Lõimis Huumushori Kivisuse Pindala, Osatähtsus, siffer -sondi aste m² % tüsedus, cm Kr r_2ls_1 20 - 1926.42 1.6 Kr r_3ls_125/k 20 - 15484.14 12.8 Kr r_2ls 30 - 3076.54 2.5
...........................................................................9 1.9. Mulla osatähtsus Eesti maafondist...............................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 10 2 1. ANALÜÜS 1.1. Tabel ja joonised Tabel 1. Põllumassiivi nr: 64648378481 mullastik. Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse Pindala Osatähtsus šiffer horisondi aste tüsedus, cm KIg k°_1ls_260/v_2ls_2 20-27 9,49 ha 34,9% KIg v°_1sl 25 0,41 ha 1,5% KIg v°_2ls_270/v_2ls_3 23 1,63 ha 6,0%
.......................11 Mullakaardi analüüs 2 Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 63253619700 kohta. Põllumassiivi asukoht: Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Sootaguse küla. Tabel 1. Põllumassiivi nr. 69740963165 mullastik: 3 Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse Pindala, Osatähtsus horisondi ha siffer tüsedus, cm aste % Ko kls40-60/r()ls 23-28 17 60 KI kls60-100/rls KIg ksl/rls 23-25 4 14
3 Visuaalne hinnang Antud maa-ala pindalaks on umbes 271478.35 m² ja ümbermõõduks 3.1075 km[1]. Maalapi kuju ei ole sümeetriline, seega minu arvates ei sobi teatud ala põlluks, kuigi KI on sobiv nii põllu harimiseks, kui ka metsa kasvatamiseks. Ortofotolt vaadates on antud maa-alal praegu põllumaa, mis on mõnest äärest piiratud metsaga [1]. Massiivi maakasutuseks on põllukultuurid [2]. Antud maalapil on domineerivaks leetjas muld (KI). All vasakpoolses küljes on ka gleistunud leostunud muldasid (Kog) ning natuke leostunud gleimuldasid (Go). [1] Muldade kirjusus Antud maa-alal leidub kolme erinevat mulda: KI, Kog ja Go. Väga palju on leetjaid muldasi ja vähem on gleistunud leostunud ja leostunud gleimuldasi. Leostunud muld ja gleimuld erinevad omavahel sellepoolest, et gleimullas esineb roostetäppe ja sellel meeldib kasvada lubjalebelistel taimedel. Värvus on leostunud muldadel ja gleimuldadel peaaegu sama. [3]
Mullakaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2011 Mullakaardi analüüs Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 68145232888 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga) Tabel 1. Põllumassiivi nr. 69740963165 mullastik: Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse Pindala, Osatähtsus horisondi ha siffer tüsedus, cm aste % LP(LkI) k°_1sl50-70/k°_1ls_1 22-24 - 12,2 79,8 LPg k°_1sl60-90/k°_1ls_2 22-26 - 0,1 0,7 D sl 40 0,06 0,4
0677 Biotehnilised süsteemid Üliõpilane: ,, ,, 2011. a ...................... ........nimi.... Juhendaja: ,, ,, 2011. a ...................... Indrek Tamm Tartu 2011 Iseseisev töö Mullastikukaardi analüüs Tabel 1. Põllumassiivi nr. 69740935646 mullastik. Mulla Lõimis Huumushorisondi Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, siffer tüsedus, cm aste % D liiv/l - - 0,8 70 Dg sl80/ls_1 - - 0,5 30 Lpg v1sl/v1ls 22 - 1,2 100
...............................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Muld on üks osa meid ümbritsevast loodusest, kuuludes selle ühe olulisema osa biosfääri koosseisu, kus toimuvad organismide elutegevusega seotud protsessid. Muld katab õhukese pindmise kihina suurema osa maismaast. Ta on eluta ja elusa looduse vahelüli, kindlustades elu püsimise Maal. Muld pole kõikjal ühesugune. Mulla mitmekesisus on tingitud pinnasetegurite mitmekesisusest: aluspõhjast, pinnakattest ja reljeefist ning nendest sõltuvalt veeoludest. Käesolevas referaadis on kirjeldatud Põlva vallas .......... külas asuvat mullatüüpi. Et teha kindlaks mullatüüp sealsel põllul, kaevasin 1 m sügavuse augu, et mõõta mulla
eksamiküsimused koos vastustega 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pimdmist kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on : *rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid.*lähtekivim, *kliima,*reljeef jne,*aeg,*kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline.
Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim
Sügavkaeve nr. 1 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoht: Eerika õppehoonetest mööda minna, majade taga põllul Maakasutus: Söötis põllumaa Taimkate: Kõrrelised Reljeef: Lainjas tasandik ( kaevasime madalamas osas) Lõimised sõrmeprooviga: ls128/sl40/v1ls2 pH: 5,6 Keemine: Puudub Horisondid: A-Baf-C A (0-28 cm); Baf (28-65 cm); C (65- cm) Huumus: 2% Juurestatus: tugev (1-30 cm), nõrk (30-50 cm) Struktuursus: Keskmine Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Lähtekivim: Punakas-pruun moreen (karbonaadivaba) Lupjamisvajadus: Regulaarselt Kasutussobivus: Kultuurmaana kasutamise mõttes on need mullad üle keskmise viljakad. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad hästi ka rühvelkultuuridele, kartulit on võimalik koristada kombainiga. Väga hästi sobivad linale ja talirukkile. Pärast lupjamist sobivad enamikule põllukultuuridele
Alfred Lillema koostas esimese geneetilise suunitlusega kaardi, tegi ka esimese agromullastiku rajoniseerimise kaardi Eesti kohta. Osvald Hallik happeliste muldade leviku uurimine Arnold Piko pani aluse väetusõpetusele Loit Reintam Eesti muldade geneetika ja klassifikatsiooni uurija Endel Kitse uuris mullavett Üheks tähtsamaks asutuseks oli Riiklik Projekteerimisinstituut (Eesti Põllumajandusprojekt). Tänu sellele asutusele on Eesti mullad kaardistatud. Teiseks selliseks asutuseks oli Riiklik Projekteerimisuurimisinstituut. Koostas maaparandusprojekte. Kolmandaks Agrokeemiateenistus, kus teostati väetistarbe analüüse ja koostati väetistarbekaarte. Maa ehitus Maa ehituses me võime eristada erinevate omadusetega erineva koostisega ja erinevate termodünaamiliste tingimustega geosfääre e vöösid. - Kõige pindmiseks vööks on maakoor e SiAl-vöö - Järgmine SiMg - Vahevöö - Maa tuum
Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid-
Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid-
1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid; lähtekivim; kliima; reljeef jne; aeg; kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline
Iseseisev töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2016 Mullakaardi analüüs Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 59955772353 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga) 2 Tabel 1. Põllumassiivi nr. 59955772353 mullastik Mulla Lõimis Huumushoris Kivisuse Pindala Osatähtsu šiffer ondi tüsedus aste (ha) s (%) (cm) K r_2ls1_30/r_3 25 - 0,89 9,4 ls K r_2ls/r_3ls - - 0,08 0,8 KI V0_1ls1_90/r_ 24 - 0,55 5,8 2ls
MULLATEADUS 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Mulla komponendid: mineraalaine (mulla lähtekivim mille peale muld tekkima hakkab), orgaaniline aine (elusorganismid viivad läbi lagundamist ja surnud orgaaniline aine huumus), õhk, vesi 2. Muldi kujundavad faktorid. 1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid 2) lähtekivim 3)kliima 4)reljeef 5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär.
arenemist 2)mulla füüsika- uurib muldade füüsikalisi omadusi (vee, õhu ja soojusreziimi mullas) 3)mullamineraloogia- uurib looduslikke ühendeid ehk mineraale mullas. 4)mulla keemia-uurib mulla keemilist koostist elementide tasandil. Siia alla kuulub ka mullatoitereziim (kuidas taimed on varustatud toitainetega ühel või teisel mullal). 5)Mulla bioloogia- uurib elusorganisme ja nende laguprodukte mullas. Laguproduktid ongi need ained, mis hakkavad mõjutama looduslikke mineraale ja tekib muld. Muld on pindmine kiht kuni lähtekivimini välja. 6) mulla geograafia- uurib mula geografilise leviku seaduspärasusi. Muld ei kujune kunagi juhuslikult, vaid keskkonnatingimuste ja elusfaktorite kompleksis. 7)Mulla kartograafia- teadus muldade kaardistamise küsimustest (millises mõõtkavas, millistes ühikutes ja millise klassifikatsiooniga kaardistada). Mullateaduse 3 põhiülesannet: 1)uurib muldade kujunemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid.
METSAMULLATEADUS PRAKTILINE TÖÖ ` ` Sisukord Sissejuhatus Antud töö eesmärk on anda ülevaade Eesti muldade kujunemisest ja tutvumine kodukoha mullatekke tingimustega. Praktiline osa tööst oli teha kaeva oma kodukohas ja seejärel määrata muld. Mullakaeva sügavus on 100 cm. Kui mullakaeve oli tehtud algas kodukoha ja saadud mulla kohta andmete kogumine. Lisades on ära toodud mulla liimonoliit ja sügavkaeve mullaprofiil 1. Eesti muldade kujunemine Muldade kujunemises osalevad mitmesugused nähtused, mida mullateaduslikus käsitluses eristatakse kui mullatekke elementaarprotsesse Need kujutavad endast mehhaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, füüsikalis-keemiliste ja biokeemiliste protsesside mittmesuguseid
Mullakaart Iseseisev töö Juhendaja: Tartu 2011 Mullastikukaardi analüüs Tabel 1. Põllumassiivi nr 60055413269 mullastik Huumus- Mulla horisondi Kivisus Pindala, Osatähtsus, Lõimis siffer tüsedus, e aste ha % cm Kr r_3ls_1 20-25 - 4,7 43 Ko v°_1ls_145/r_2ls_1 25 - 3,2 29 v°_1?_2ls_170- KI 80/r_2ls_1 23-26 - 2,8 25 Ko v°_1ls_1/r_2ls_1 - 0,2 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
