Kere ja kaela lihased liigutuste kaupa · Kere fleksiooni lülidevaheliigestes teostavad lihased o M. rectus abdominis o M. obliquus abdominis o M. obliquus abdoinis externus internus · Kere ekstensiooni lülidevaheliigestes teostavad lihased o M. iliocostalis o M. multifidus o M. longissimus o Mm. Rotatores o M. spinalis o M. quadratus lumborum o M. semispinalis · Kere lateraalfleksiooni lülidevaheliigestes teostavad lihased o M. iliocostalis o M. multifidus o M. longissimus o M. rotatores o M. spinalis o M. quadratus lumbo...
Pärtel ja Kaarel mängivad laua taga kaarte. Järsku ütleb Pärtel Kaarlile: P: Ei tea kuhu see Ell nii kauaks küll jääb? Ei oska koju enam tulla! Käib vist jälle Miilile peale, et see sulle naiseks tuleks, võib juba arvata. Ja sul ongi juba aeg uus naine võtta, Kaarli, oled juba üle aasta lesk! K: Mis see Ell muidu janditab, ei tule sellest midagi! Ja ega Ell käigi seal Miilit sobitamas, nii rumal ta ei ole! P: Arvad sa, et Miili ei taha sind? Kahju küll siis. Oleks hea kui saaksime jälle kälimeesteks. Kui sinu Liina veel elas, oli meil elu Unnustes palju rahulikum ja sõbralikum. Aga mis sinna parata kui sinu aktsiad on langenud: oled nüüd ju lesk! K: Sa vist hõõrud täna jälle? P: Kuidas hõõrun? K: Hõõrud tuld. P: Ei hõõru midagi! Mis mul siin hõõruda ja mis puutub minusse sinu elu! Ela nii, kuidas süda himustab! Ja kui su aktsiad nüüd on maha käinud, siis mina neid ka üles tõsta ei saa! K: Aktsiad maha käinud... Kaarli viskab ka...
Proportsioonid, Inimfiguurid kohmakad, Varaost-täisfiguur. erinevas suuruses kujutati Inimkeha oli anatoomiline inimesi, looduslähedane ja õigsus: ebaproportsionaalselt proportsioonid loomulikud,. rõhutatud käte ja jalgade Lihtrahvast samuti lihased. Vabakuju-Suured üldistati. silmad Liigutuste Poosid olid puised ja Seisavad sirgelt vasak jalg tardunud, kuid suursugused ees pool, rusikas käed kujutamine: võimukad, ähvardavad. tihedalt vastu külgi või üks käsi rinnal. Istuv poos. Lihtrahvas oli elavam ja vabamad-mitte nii kanged
Raske liikumispuue. Raske liikumispuue võib olla kaasasündinud või tekkinud õnnetuse või haiguse tagajärjel - ajukahjustus, ajuhalvatus, seljaaju kahjustus, lihasdüstroofia ( progresseeruv lihasnõrkus), seljalihaste atroofia ( seotud liigutuste tegemisega, kaasneb nõrkus). Kõige sagedasemad on ortopeedilised probleemid, lihaste, luustiku ja liigeste puuded kõver selgroog, puusavead, jäsemepuudulikkus, luustiku haprus, ülemäärased liigesekõverused. Õige ratastool. Õige ratastooli valik on väga oluline, see peab täpselt sobima. Kui ratastool on liiga suur, või väike, liiga raske või kerge, on seda märksa raskem kasutada. (füseoterapeut, tegevusterapeut)
KÕNE (Tants) Lugupeetud õpetaja, kallid klassikaaslased. Minu nimi on ............ ja seisan täna siin teie ees, et rääkida milleski, mis huvitab mind, igapäevaselt ning millega tegelen vabal ajal, tavaliselt peale kooli. Räägin teile tantsust üleüldiselt. Tants on vanimaid kunstiliike. Tantsuga väljendatakse liigutuste ja poosidega tundeid, elamusi kui ka suhtumist. Tantsuliike on kümneid, kui mitte sadu. On rahulikke tantse, aeglane valss, ballett, rahvatants. Kuid on ka tantse, mis on täis energiat, emotsioone show, hip-hop, street need on tantsud, kus on vaja TÄPSUST, TERAVUST, TUGEVUST. Tantsus on tähtis igakülgne abi ja toetus nii lähedastelt kui ka ühiskonnalt. Ühiskonna all mõtlen rohkem kooli ja valla toetust. Tantse saad ise välja mõelda, jäljendada teisi ja teha neid mõlemaid koos.
töötavad 2. Iseloomusta lühidalt Raseduse I trimester Tunnete vastuolulisus seotud vajadusega muuta isiklikke suhteid ja teha muutusi karjääris Ema roll ja sellega kaasnev vastutus võib tunduda hirmutavana Tundmusi mõjutab mehe suhtumine Naise meeleolude muutused tingitud nii hormonaalse tasakaalu muutusest kui psühholoogilise lapseootusega kohanemisest Raseduse II trimester Naine on lapseootusega kohanenud Lapse liigutuste tundmine annab kindlust Ema loob lapsega emotsionaalse sideme Usalduslik side oma emaga aitab naisel kohaneda emarolliga Mõtted keerlevad eelkõige lapse ümber Tegeletakse konkreetsete ettevalmistustega lapse sünniks Raseduse III trimester Iseloomulik kõrge ärevus ja emotsionaalne pinge Naise füüsiline koormus on haripunktis Hirm eelseisva sünnituse ees Mure sündimata lapse pärast
TEEMAD: Aju, närvirakud ja neurokeemia alused. Käitumisgeneetika ja närvisüsteemi areng. Meelte ja liigutuste koostöö. Sissejuhatus psühhofarmakoloogiasse. Uimasti kui ravim. Uni ja ööpäevarütmid. Paljunemiskäitumine: hormoonide roll. Emotsioonid ja käitumine. Õppimise ja mälu bioloogia. Sissejuhatus bioloogilisse psühhiaatriasse. Rakkudevaheline suhtlus fookusega neurotransmitteritel. Uurimismeetodid bioloogilises psühholoogias. Kognitsioonid ja sotsiaalne neuroteadus. Kehatemperatuuri, janu ja nälja regulatsioon. Eksamiküsimused
Konnaujumine Pea asend + kehaasend + kordinatsioon Kehaasend Ründenurk varieerub kogu tsükli vältel Enim horisontaalne keha asend on libistamise ajal, pärast jalgade lööki Sissehingamisel on suurim keha ründenurk Tsükli liikumise ajal on pea keha pikiteljega, kaela lihased on lõdvestatud, ujuja vaatab ette-alla Liigutuste koordinatsioon Liigutuste ratsionaalne kasutamise ülesanne on võimalikult vähe kaotada kiirust ettevalmistus liigutustel ja maksimaalselt suurendada seda käte ja jalgade sõudmise ajal Liigutuste koordinatsioon Sobivaim on järgmine koordinatsioon. * käte sõudmise ajal jalad on sirutatud pikki keha ning hakkavad põlvedest kõverduma vastupanu põhjustamata * käte etteviimisel,
1.Avatud/suletud liigutusvilumus Selle liigutusvilumuste klassifikatsiooni aluseks on väliskeskkonna tingimuste iseloom liigutuste sooritamisel. Avatud liigutusvilumused on sellised, mille puhul liigutuste sooritamisel on väliskeskkonna tingimused muutuvad ja etteaimatavad Suletud liigutusvilumuste korral on liigutuste sooritamise tingimused aga stabiilsed ja sooritatava tegevuse iseloom on üldjoontes ette teada. 2. Lühiajaline mälu kestvus- mitu ühikut- LM on mahult küllaltki piiaratud, olles võimeline keskmiselt säilitama 7±2 ühikut informatsiooni. 3.sensoorsest mälust informatisoon kuhu edasi? a)tajuprotsessid+ b) mäluprotsessid?- SM-u sisenenud informatsioon valitakse välja selektiivse tähelepanu kaudu ning suunatakse edasi lühiajalisse e töömällu. 5.osavusiga ? 6
tugevusi ja nõrkusi ning nende isiklikke ja treeningupõhiseid eripärasid. On ka teatud teemad, mis kehtivad kõigi kohta – need on esmatähtsad ujumisteemad, mida tuleks arvestada individuaalse ettevalmistusplaani viimase versiooni koostamisel. 1. Püsi tervena (kui sa oled haige või vigastatud, ei saa sa treenida – kui sa ei treeni, ei muutu sa tugevamaks). 2. Hüdromehaanika (takistuse vähendamine liigutuste ajal). 3. Biomehaanika (võimaliku võimsuse efekti maksimeerimine). 4. Füsioloogia 4.1. Aeroobne võimsus (suurendada üldist aeroobse energia kogust (mahtu) – võrdub suurema kütusepaagiga). 4.2. Anaeroobne võimsus (suurendada üldist anaeroobse energia kvaliteeti – võrdub suurema kütuse hulgaga). 4.3. Aeroobne jõud (maksimeerida aeroobse energia kasutamist võistlusdistantsi ajal –
Kiirus Kiirus on liikumise või asendi muutmise määr väljendatuna läbitud distantsi ja selleks kulutatud aja suhtena (näiteks: m/s ehk meetrit sekundi kohta). Kiirus on kehaline võime, mille hea taseme saavutamiseks ei piisa vaid headest kiiruslikest eeldustest, vaja on ka lihasjõudu, tugevat psüühikat, tehnilisi oskusi, korralikku koordinatsiooni jne. Erinevad kiirused on vajalikud kõigil spordialadel. Kiirus kujutab endast kehalist võimet, mis on eelduseks kehaliste liigutuste edukaks sooritamiseks kõrge intensiivsuse ja lühikese aja jooskul. Kiirus on seotud nii energeetiliste protsessidega kui ka kesknärvisüsteemiga, samuti psühholoogiliste reaktsioonidega, mille tähtsus kiiruse tagamisel on väga oluline. Kiirendus on omakorda kiiruse muutuse määr kas aja või teekonna kohta. Sportliku resultatiivsuse seisukohalt on oluline just liigutuse kiirus. Rääkides kiirusest, mõistetakse selle all sageli ainult liikumiskiirust (jooksukiirust) ja enamik
maailmameistrivõistlustel on 5, 10 ja 25 km pikkused. Avaveeujumine oli ka 2008. aasta OM- il Pekingis 10 km distantsina meeste ja naiste võistlusalana kavas. Üldiselt hinnatakse ja peetakse konkurentsi mõttes tugevamateks ujumisdistantsideks 100 ja 1500 meetri vabaujumist. (http://et.wikipedia.org/wiki/Vabaujumine) 5 2.1 Rinnulikrooli tehnika mudel Rinnulikrool liigutuste tehnikas on üldtunnustatud 2 erinevat varianti: nn. Kuuelöögiline krool ja nn. Kahelöögiline krool. Nimetatud stiilid omavad olulisi erinevusimitteainult jalalöökide arvu poolest tsükli vältel, vaid ka käte liigutuste tempos, jõurakenduses tõmbe vältel, kooskõlastuses ja faaside ajalises rütmis. (R. Haljand 1986: 33) Rinnulikrooli üks liigtuste tsükkel koosneb kahest ühesugusest pooltsükklist: I pooltsükkel – parema käe tõmme koos vasaku käe etteviimisega
................................................11 5. OSAVUSE ARENDAMINE............................................................................................12 6. AKROBAATIKAKAVA...................................................................................................13 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................14 1. PAINDUVUS Painduvus on tugi-liigutusaparaadi morfofunktsionaalne omadus, mis määrab liigutuste liikuvuse ulatuse, sõltudes liigese ehitusest ning lihaste ja kõõluste venitatavusest. Painduvus näitab sportlase võimet ja omadust suuta sooritada laiaulatuslikke liigutusi omal jõul või väliste jõudude mõjul ühe või mitme liigesega. Üksikute liigeste suhtes oleks õigem rääkida nende liikuvusest, mitte painduvusest. Liigeste liikuvus on efektiivse tehnilise täiustumise möödapääsmatuks tingimuseks.
peegeldavaid markereid kätel ja kehal ning määrata nende koordinaate täpsusega kuni pool millimeetrit. Saadud andmete põhjal uuriti spetsiifilistele liigutustele vastavaid markerite trajektoore. Trajektooride dünaamika analüüs võimaldab tükeldada pikemad liigutusteseeriad üksikliigutusteks ning eristada liigutustevahelistele üleminekutele iseloomulikud tunnused. Et robot reageeriks võimalikult õigesti mitmesugustes olukordades, nõuab see väga suure arvu liigutuste ja liigutuste kombinatsioonide tuvastust. Kasutab ju kirurg eri operatsioonide korral erinevaid võtteid ja isegi samas olukorras käitub ta iga kord pisut isemoodi, rääkimata erinevustest kahe või enama inimese käitumises. Roboti tööd lihtsustaks oluliselt käitumise laiema konteksti tundmine. Teades tegevuse tausta ja üldist plaani, oskaks robot oodata vaid teatud liigutuste järgnevusi ja mõista paremini nende otstarvet. Viimane tõstab omakorda roboti reaktsioonikiirust ja planeerimise täpsust
ATOONIA - Lihastoonuse langus DÜSTOONIA - Lihastoonuse regulatsiooni häirumine ASTAASIA - Lihased kaotavad võime sujuvateks tetaanilisteks kokkutõmmeteks (pea, kere ja jäsemed pidevalt värisevad) ASTEENIA - Kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul ATAKSIA - Puudulik liigutuste koordinatsioon ja liigutuste suuna , kiiruse ja jõu häiretes (ei suuda puudutada sõrmega nina) Mison atoonia ja miks ta tekib? ATOONIA - Lihastoonuse langus Mis on düstoonia ja miks ta tekib? DÜSTOONIA - Lihastoonuse regulatsiooni häirumine Mis on astaasia ja miks ta tekib? ASTAASIA - Lihased kaotavad võime sujuvateks tetaanilisteks kokkutõmmeteks (pea, kere ja jäsemed pidevalt värisevad Mis on asteenia ja miks ta tekib?
siiski, et naistel oleks suurem oht Parkinsoni tõppe jääda, vaid sõltub meeste lühemast elueast. Haiguse kulg on aeglane ja algus hiiliv. See on ka põhjuseks, miks arsti poole pöördutakse enamasti alles 1-3 aastat pärast esimeste haigustunnuste ilmnemist. Esmased sümptomid Neist esimesed on sageli mittespetsiifilised - näiteks jõuetus, kiire väsimine, kurnatus. Iseloomulikumaid haigusnähte on rahutreemor ehk värin kätes, mis ilmneb rahuolekus, väheneb tahteliste liigutuste ajal ja kaob magades. Treemor võib esineda ühes jäsemes või ühes kehapooles. Erutus muudab värina tugevamaks ning kuna seda on raske teiste eest avalikus kohas varjata, tekib patsiendil kohmetustunne või pinge, mis sümptoomi võimendavad. Primaarsete sümptoomide hulka kuuluvad ka kõne muutused, käte kaasliigutuste puudumine kõndimisel, aga ka kõndimise alustamise, tugitoolist või autoistmelt tõusmise raskus ja käekirja muutused (tavaliselt kiri muutub väiksemaks)
4 Reaktsioonikiiruse arendamise metoodika 5 Stardikiirenduse arendamise metoodika 5 Kiirusvõimete testimine 7 Kasutatud kirjandus Kiirusvõimed ja nende arendamise metoodika Kiirus on võime sooritada liigutust või liikumist lühikese ajaga. Eristatakse kiirusomaduste avaldumise elementaarseid ja kompleksseid vorme. Kiiruse elementaarseid vorme on kolm: 1) reaktsioonikiirus, 2) üksikliigutuse kiirus (ilma olulise välise vastupanuta), 3) liigutuste sagedus. Nimetatud kiiruse avaldumise elementaarsed vormid on oma olemuselt suhteliselt iseseisvad ja üksteisest sõltumatud. Kiiruse komplekssed vormid on elementaarsete vormide seostumise tulemus ja väljenduvad distantsikiiruse säilitamises, stardikiirenduses, spurtides võistluste käigus jne. Sportlikule treeningule on iseloomulikud neli spetsiifi list kiirustöö reziimi: 1) atsükliline avaldub ühekordse kontsentreeritud plahvatusliku pingutusena suhteliselt pikkade puhkepauside
viimistletavate pindade katmine rullmaterjaliga (nt tapeedi, tekstiili jmt viimistlusmaterjaliga); maalri töövahendid on erinevad käsi-tööriistad (pahtlilabidad, pintslid, tapeedi- ja värvirullid jne), masinad ja seadmed (segutrellid, lihvimisseadmed, värvipritsid jne) ning materjalid (kuivsegud, värvid, lakid, liimid, lahustid, rullmaterjalid). Sarnasused: töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni; töötavad valdavalt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes; valmistavad vajaduse korral ette ja kohaldavad asjakohaseid muudatusi töökohal; tööülesannete hulka kuulub pindade ettevalmistamine; väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendis; oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas; vajalikud on ka hea nägemine ja
Täielikult vältida ei tohiks painduvus harjutusi ühelgi ettevalmistuse etapil. Aastases plaanis kasutatakse esmalt enam pas siiv seid painduvusharjutusi, hiljem aktiivseid. Kasulik on enne lihase venitust lihast pingutada 56 sek, seejärel toimub 56 sek vältel sujuv venitus ning veel hoi takse 56 sek maksimaalset venitust. Maksimaalse venituse asendit võidakse efektiivselt hoida 1530 sek. Aktiivse painduvuse harjutusi kasutatakse liigutuste ulatuse parandamiseks lihaste aktiivsuse arvel. Harjutuste valik on küllaltki lai painutused, sirutused, kallutused, pöörded, hooharjutused, vetruvad liigutused. Osavus (koordinatsioon) Osavusharjutuste arsenal on väga suur. Üldistatult on nad suunatud: · oskusele hinnata ja reguleerida liigutuste ratsionaalsust ja pinget ajas ning ruumis · tasakaaluvõime arendamisele · rütmitunde täiustamisele · võimele orienteeruda ruumis · võimele lihaseid tahtlikult lõdvestada
Liigutustegevuse analüüs võib olla: 1) Liigutuste kvalitatiivne ehk subjektiivne analüüs Liigutustegevuse süstemaatiline vaatlus ja selle (hindaja/treeneri oskustele ja teadmistele tuginev) kvaliteedi teooriapõhine hindamine Liigutuste kirjeldamine ja analüüs on numbrivaba ning väljendub hinnangute andmises sooritusele (õige-vale; kiire-aeglane; kõrge-madal jne.). Lähtutakse liigutustegevuse loogilise mudeliga püstitatud nõuetest ja üldistest ratsionaalsuse printsiipidest Võimaldab hinnata põhjusi On valdavalt kasutusel treeningprotsessis 2) Liigutuste kvantitatiivne ehk objektiivne analüüs Põhineb valdavalt biomehhaaniliste parameetrite mõõtmisel ja saadud arvandmete statistilisel hindamisel
ajuosade all. Selle ajuosa ülesandeks on vahendada närviimpulsside liikumist peaajust seljaajju ning ka vastupidi. Lisaks tagavad keskajust tulenevad närviimpulsid lihaste pingeseisundi ehk toonuse. Vaheaju etendab olulist rolli ainevahetuse reguleerimises, samuti mõningate teiste füsioloogiliste protsesside kooskõlastamises. Oimusagar on ajukoore osa, mis tegeleb põhiliselt kuulmise ja mälestuste moodustamisega. Kiirusagar vastutab objektide ruumilise asetuse ja liigutuste kooskõlastamise eest. Ühtlasi hoolitseb see liigutuste õige järjekorra eest ning võimaldab samaaegselt mitme asjaga tegeleda. Seljaaju ülesanneteks on närvikeskuste abil reguleerida liikumisaparaadi, kusemise, roojamise ja vereringe reflektoorset funktsioneerimist ja juhteteede abil närviimpulsside vahendamine peaajju. Otsmikusagar tegeleb otsuste vastuvõtmisega vastavalt välistele stiimulite ning vastutab käitumise planeerimise ja liigutusteks valmistumise eest.
Kehakeel ALLAR ORG 10.KLASS Kehakeele tähtsus suhtlemisel Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega ta koosneb nagu iga teine keel sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sel juhul sõnaga, millel on olenevalt kontekstist erinev tähendus . Väga tähtis on liigutuste kooskõla .Ühel teatud liigutusel - nt käte ristamisel-, võib olla mitu tähendust, olenevalt kontekstist. Me ei saa interpreteerida seda liigutust üheselt, vaatlemata eelnevat ja järgnevat liigutust. Ei tohi kunagi kujundada muljet mingi üksikliigutuse puhul, vaid peab vaatlema nii eelnevat kui järgnevat liigustust, s.t liigutuste kogumit. Ainus erand on käte
4 Kontrollib ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri Talamus peamine informatsioonikeskus, emotsioonid Hüpotalamus haistmine; keha temperatuur Epitalamus ealine areng; ärkveloleku/une tsükkel Subtalamus motoorne keskus 5 Reguleerib lihaste koostööd, aitab säilitada tasakaalu Uss ja tätrakesed hoolitsevad automaatsete liigutuste eest Poolkerad tegelevad tahteliste liigutuste kontrolliga 6 Vahendab informatsiooni pea- ja seljaaju vahel; vastutab lihaste pingeseisundi eest 7 Hingamise, neelamise, oksendamise, südametegevuse reflektoorsed keskused 8 Reguleerib keha hoiakut ja lihaste toonust Paljude refleksikeskuste asukoht Ühendab seljaaju peaajuga
Painduvus ja selle arendamine Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö kaugõpe Karin Kiilaspä, Kalev Saar Painduvus Painduvus on tugi-liigutusaparaadi morfofunktsionaalne omadus, mis määrab liigutuste liikuvuse ulatuse, sõltudes liigese ehitusest, lihaste ja kõõluste venitatavusest Painduvus näitab sportlase võimet ja omadust suuta sooritada laiaulatuslikke liitusi omal jõul või väliste jõudude mõjul ühe või mitme liigesega. Painduvusharjutuste tegemine Kiirendab valgusünteesi Tõstab toiduainete omastamise efektiivsust Väldib vigastusi Parandab lihase välimust (vormi) On heaks soojenduseks Stimuleerib kehaliste võimete arengut
Kui on saavutatud piisav selline baasvastupidavus, siis selle pealt saab hakata tegema tugevamaid treeninguid ja kõrgema pulsiga, mis arendavad spetsiaalselt võistluskiirust. Kõige olulisemad on rahuliku pulsiga (orienteeruvalt 140150 lööki minutis) treeningud alguses 45 minutit ning treenituse tõustes ka juba 60 minutit ja edasi. Mis on painduvus ? Painduvus tugiliigutusaparaadi omadus, mis määrab ära inimese liigutuste liikumisulatuse ja sõltub liigese ehitusest, ümbritseva lihasmassi suurusest, lihaste, kõõluste, sidemete ja liigesekapsli venitatavusest. Rääkides üksikutest liigestest, kasutatakse painduvuse asemel liikuvuse mõistet. Heal liigeste liikuvusel on spordis suur tähtsus tagab liigutuste täpse sooritamise ja harmoonia tagab efektiivse kehaliste võimete (jõud, kiirus, vastupidavus) arendamise; oluline vigastuste ennetamisel;
väsimus, ülepinge = lihaste SUNDASEN ülepingeseisund süveneb = hilisemad DITE TEKE kutsehaigused 1. Ebamugavustunne ülekoormatud jäsemetes 2. Töövõime väheneb = kaebused valu kohta SUNDASEN 3. Võivad kujuneda kindla DITE ETAPID haigusprotsessi tunnused 4. Kroonilise haiguse tunnused 5. Invaliidistumine Sama tüüpi liigutuste kordamist ühetaolises asendis ligikaudu 45 SUNDLIIGU minuti vältel TUSED Ka ebamugavatest tööasenditest või töövahenditest tingitud lisaliigutused SUNDLIIGUTUSED Töökoht ja töövahendid peavad vastama töötaja kasvule ja kehamõõtmetele Lihaseid peaks võimalikult vähe pingutama SUNDASENDI Aeg-ajalt muutma asendit, regulaarsed TE-, puhkepausid LIIGUTUSTE
Liigutusvilumuste ülekandumise erinevad vormid Liigutusvilumuste ülekandumine on liigutustegevuse õppimise käigus mingi teise liigutuse suhtes positiivsete või negatiivsete suhete teket. Liigutusvilumuste ülekandumist saab liigitada positiivseks ja negatiivseks. Samuti saab seda liigitada veel otseseks ja kaudseks. Liigutusvilumuste ülekanne omab suurt praktilist tähtsust, sest võib muuta erinevate liigutuste õppimise kulgu, kas siis efektiivsemaks või raskemaks. Positiivse liigutusvilumuse ülekande puhul tekib ühe liigutuse õppimisel eelis ka mõne teise vilumuse õppimisel. Näiteks võib kergejõustikus palliviske tehnika omandamisel tekkida suur eelis odaviske õppimisel, sest palliviske jooksu ja käe hoidmise tehnika on suurel määral sarnane odaviske tehnikaga. Nende kahe ala biomehhaanilised struktuurid on väga sarnased.
III. III. Meeled suhtlevad omavahel Sensoorse süsteemi hierarhilisus. 1. kõik retseptorid korteksiga ühenduses 3-4 neuroni kaudu 2. Määrab motoorsete vastuste hierarhia 3. Palju ümberlülitusi ajutüve piirkonnas nt valu aju veejuha ümbrise hallainesa käivitab nii emots kui käitumuslikud vastused 4. Keskajus asuvad ajutüve ni visuaalsed kui auditoorsed keskused, peamine ülesanne stiimuli asukoha kindlakstegemine ning selle alusel liigutuste koordineerimine 5. sõnumi modifitseerimine ümberlülituskohtades Sensoorsete retseptorite omadused: energiafiltrid, füüsilise või keemilise energia muutmine närvitegevuseks, sensoorsete sündmuste ja nende asukoha määramine, muutuse ja pideva infovoolu kindlakstegemine, iseenda ja muude objektide eristamine, tundlikkus tuleneb retseptorite tihedusest. · Nägemine: valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks reetina fotoretseptorite abil,
Treeningu ja võistluste kirjeldus Kokkuvõtted TREENITUSE TEKKEMEHHANISM Kehaliste harjutuste süstemaatilisel kordamisel kujuneb organismis laiaulatuslik kompleks muutusi: Struktuursed ümberkorraldused rakutasandil Energiavarude juurdekasv AV protsesside täiustumine ja ökonomiseerumine Organismi funktsionaalsete võimete suurenemine Elutalitlusprotsesside ja liigutuste koordinatsiooni täpsustumine Miks muutused tekivad? Avaldub elusale organismile ainulaadselt omane kohanemisvõime- adaptatsioon. Adaptatsioon- organismi kohanemisprotsess väliskeskkonna või organismis eneses toimuvate muutustega. Treening on kohanemine stressisituatsiooniga Iga funktsionaalse ülesande täitmine nõuab energiat – organismi energeetiliste reservide mobiliseerimine, kujutab endast stressireaktsiooni.
jpg/220px- Edgar_Degas_%281834-1917%29.jpg 1070 Prantsuse-Preisi süda halb nägemine 1874 suri Degas' isa vend võlgades Eralklik inimene. Auguste Renoir: "Mis olevus ta küll oli, see Degas! Kõik tema sõbrad on tema juurest ära läinud. Mina olin üks viimaseid, kes temaga jäi, aga isegi mina ei suutnud lõpuks vastu pidada.,, Viimased eluaastad veetis üksikuna, praktiliselt pimedana, uitades Pariisi tänavatel. Looming Pilgu eriline täpsus, jahedus. Keerukate liigutuste tabamine. Balletistseenid Hobused Lemmiktehnikaks pastell Märja pastelli leiutamine Eluaastate lõpus huvitus fotograafiast. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Edgar_Degas_self_portrait_photograph.jpeg Tantsutund 1873-1876 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Edgar_Germain_Hilaire_Degas_021.jpg Puuviljatööstus New Orleansis
UJUMISE POSITIIVSED JA NEGATIIVSED KÜLJED Ujumine on bioloogilise organismi kulgemine vees. Sportlikus aspektis on ujumine inimese edasiliikumine vees sellekohaste liigutuste abil. Eristatakse rakendus-, tervise-, ja võistlusujumist. Rakendus ujumine hõlmab uppuja päästmist, veekogude ületamist ja sukeldusujumist. Tervise ja võistlusujumise eesmärk on inimorganismi üldine tugevamine ja karastamine. Ujumine võib olla ka teiste spordialade (moodsa viievõistluse, triatloni) koostisosa. Ujumises on oluline liigutuste kooskõlastatus ja rütmiline hingamine. Ujumine avaldab organismile suurt ja mitmekülgset füsioloogilist mõju
Pupillirefleks silmaavad ahenevad ereda valguse toime, jääb eluks ajaks. Väikelapseiga esimesed 2 eluaastat - esimestel kuudel liikumine piiratud, 4ndal kuul ltõstab pead, rindkere ja keerutab ennast, 6. kuul areneb silma ja käe koostöö, 8. kuu lõpus haarab asju kätte, roomab ja istuda ilma toeta, aastaselt kõnnib, 1,5 aastaselt söövad ja kõnnivad ise, 2 aastaselt jooksevad treppidel ja kihutavad rattaga. Koolieelikuiga 2. kuni 6. a. liigutuste kordinatsioon paraneb ja teeb keerulisemaid tegevusi. Kooliiga 6. kuni 11. a. kirjutab ja joonistab kujundeid. Puberteet 11. kuni 16. a väga kiired bio muutused ja saavutatakse suguküpsus, kasvatakse jälle kiiremini (T 1012) ja (P 12-14). Varane täiskasvanuiga 20-40 füüsiliste võimete kõrgtase. Keskmine ... iga 40-60 füüsilise tugevuse langus, tekivad orgaanilised muutused. Hiline ... iga alates 60 kroonilised haigused, vananemisprotsessid.
ja targu ning rahulikult. Ujumise õppimisel ja õpetamisel kehtivad kõik pedagoogika kuldsed reeglid: lihtsamalt keerulisemale; kergemalt raskemale; aeglaselt kiiremale jne. Et õppida ära vees elegantselt liikuma punktist A punkti B, peame esialgu omandama ujumise algtõed: õiged asendid ja hingamisrütmi. Seejärel jalgadekäte liigutused ja lõpuks need kõik osad individuaalselt sobivasse paketti köitma. Seliliujumise käte liigutuste õppimisel kuival tuleb hoida kere otse ja püüda kätega sooritada ringikujulisi tõmbeliigutusi sirutades üles. Seliliujumise kätetöö õppimist oleks kõige lihtsam alustada hoides ennast varvastega kinni ujula ääre torust/kui selline on olemas/, või kasutada kaaslase abi. Vaade peaks olema suunatud lakke ning kõrvad peavad olema vees. Kui me räägime ujumisest, ujumisviisist olenemata, siis tuleb vältida rabelemist. Käed tuleb viia
piirkondade hierarhias - prefrontaalses (prefrontal Üksikliigutuste jadana (premotoorne piirkond) cortex), premotoorses(premotor Liigutatava kehaosa/objekti trajektoorina ja cortex) ja motoorses (primary motor cortex) piirkonnas? lihasaktiivsuse mustrina (motoorne ajukoor ja korrigeerivad piirkonnad) 2. Milline on taju roll tegevuses? Taju kasutatakse liigutuste planeerimisel. Lisaks ÕO11 sellele ka liigutuse analüüsil ja korrigeerimisel. L11 Somatosensoorsed meeled (puudutus, valu, kinestees ja tasakaal) vahendavad muutusi keha asendis ja kokkupuutes keskkonnaga.
kombinatsioonides. Erinevates kehapiirkondades. Domineerib üks haigusnäht. Olemas ka sekundaarseid sümptomeid. Kahjustub ka nn. vegetatiivne närvisüsteem. Olemas teisi sarnaste sümptomitega neuroloogilisi haigusi. Parkinsonismi erivormidest kõige sagedasem Parkinsoni tõbi. PARKINSONI TÕBI Esmakordselt kirjeldas 1817. aastal James Parkinson. Krooniline haigus. Määratakse antiparkinsonistlikud ravimid. Haiget häirivad enam jäikus, treemor, liigutuste aeglus ning ulatuse vähenemine, tasakaaluhäired, kõnnaku häired. Kliinilised nähud tekivad peaaju ühe kindla osa kahjustamisel- ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustusest. Enamikel progresseeruvad haiguse avaldused aeglaselt. Haiguse sümptomid iseeesest ei taandarene. Mitteväljaravita haigus, kuid kaasaegse raviga saavad haiged säilitada aktiivse elu väga pikaks ajaks. Ei lühenda tavaliselt eluea pikkust. LÄHEMALT TUNNUSTEST Treemor e
Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Epiteelkoe kaudu toimub ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Sidekude rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel elastsetest kiududest koosnev võrk. Põhimassi mood. kollageen ja on elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas, toetab elastseid kehaosi ja seob teisi kudesid omavahel. Lihaskude kude, mis on kokkutõmbumisvõimeline ja spetsialiseerunud liigutuste sooritamisele. Eristatakse kolme tüüpi lihaskude: sile-, vööt- ja südamelihaskude. Närvikude kude, mis vahendab informatsiooni rakkude vahel ja võtab osa rakutalituse reguleerimisest. 3. Inimese elundid: Nahk, Luud, Lihased, Kopsud, Magu, Neerud, Süda Elundkonnad: seede-, hingamis-, tugi- ja liikumis-, eritus-, vereringe- ja sigimiselundkond 4. Organismi kui terviku töö tagab närvisüsteem. 5. Närviraku ehitus: Telefonis pilt
tajumine · kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine · oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine · kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Suurajus paiknevate basaaltuumade põhiliseks funktsiooniks on motoorika koordineerimine ja lihastoonuse regulatsioon. Sabatuum ja putaamen pärsivad ja aeglustavad liigutusi, pallidumi aktiivsuse suurenemine seevastu kiirendab liigutuste sooritamist. Juttkeha tervikuna on ekstrapüramidaalsüsteemi ürgne motoorne keskus, mis võtab närviimpulsse vastu peamiselt suuraju poolkeradest ja talamusest ning suunab neid eelkõige punatuuma ja silda. Basaaltuumade vigastuse korral ilmneb lihastoonuse suurenemine, samuti kontrollimate liigutuste (värinate) tekkimine puhkeseisundis. Tähekujulised rakud moodustavad üle 50% koore rakkude üldhulgast. Neid iseloomustavad
Luu koosneb plinkollusest ja käsnollusest. Plinkollus on tihe ja tugev luukude, mis asub luuümbrise all. Käsnollus on pehmem ja käsnjas ning teda leidub lühiluude (sõrmede ja varvaste luud) ja lameluude (ajukolju luude) seesmises osas ning ka pikkluude (reieluu) otstes. Need koed on bioloogiliselt identsed ; erinevus on mikrostruktuurses ülesehituses. (http://et.wikipedia.org/wiki/Luustik) 1.2 Luustiku ülesanded · Toestab lihaseid, siseelundeid ja pehmeid kudesid · Liigutuste telje moodustamine · Elutähtsate organite kaitse (süda, aju, kopsud) · Kaltsiumfosfaadi deponeerimine (luukoe uuendamine) (http://et.wikipedia.org/wiki/Luustik) 1.3 Luustiku areng Varases lootelise arengu faasis koosneb loote luustik kõhrkoest , millest enamik ülejäänud luid hiljem välja kujuneb (protsess kestab aastaid peale sündi). Kolju ja rangluu moodustuvad sidekoest protsessi käigus, mida nimetatakse intramembranoosseks
Tähtsus: KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine Avaldab seljaajule nii pidurdavat kui ka aktiveerivat toimet Avaldab mõju skeletilihaste toonusele Koos keha närvikeskustega, koorealuste tuumadega ja limbilise süsteemiga võtab osa tingimatute käitumisreflekside moodustamisest. Väikeaju funktsioonid? Tasakaalureaktsioonide ja lihaste toonuse regulatsioon inertsi mõju korrigeerimine kehaosade liikumisele, liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine. Mis on desekvilibratsioon ja miks tekib Tugev tasakaaluhäire, mis tekib selle väikeaju osa kahjustuse tulemusel, mis on seotud pikliku aju vestibulaarsete tuumadega. Mis on ataksia ja miks ta tekib? Puudulik liigutuste koordinatsioon ja liigutuste suuna, kiiruse ja jõu häiretes (nt. ei suuda puudutada sõrmega nina) Ataksia võib olla mitu põhjust, sh sclerosis multiplex'i, peatrauma, alkoholi kuritarvitamise,
jäljendamises. 5. Mis on kogemuslik Kogemuslik empaatia on teise olendi L14 empaatia ja mis rolli mängivad (emotsionaalse) seisundi tahtmatu ja vahel ka selles peegelneuronid? märkamatu kogemine, mis on tõenäoliselt vahendatud peegelneuronite poolt. Millistest elementidest koosneb On eesmärk, eesmärk tõlgitakse L11 liigutuste juhtimise süsteem? mingisuguseks korralduseks. Korralduse ÕO11 formuleerimisel osalevad mälu ja taju (informatsioon keskkonnast). Korraldus saadetakse kohtadesse, mis kehas liiguvad (lihastesse). Kui korralduskeskus on välja
) 5. Mis on kogemuslik Kogemuslik empaatia on teise olendi empaatia ja mis rolli mängivad emotsionaalse seisundi tahtmatu ja ka selles peegelneuronid? märkamatu kogemine.( teise inimese nutt ajab nutma ja naer naerma) See on tõenäoliselt vahendatud peegelneuronite poolt. Millistest elementidest koosneb On eesmärk, eesmärk tõlgitakse liigutuste juhtimise süsteem? mingisuguseks korralduseks. Korralduse formuleerimisel osalevad mälu ja taju. Korraldus saadetakse kohtadesse, mis kehas liiguvad. Kui korralduskeskus on välja andnud signaali/käsu lihastele sooritada mingisugne liigutus, siis samal hetkel
ja mis rolli mängivad selles emotsionaalse seisundi tahtmatu ja ka peegelneuronid? märkamatu kogemine.( teise inimese nutt ajab nutma ja naer naerma) See on tõenäoliselt vahendatud peegelneuronite poolt. Millistest elementidest koosneb On eesmärk, eesmärk tõlgitakse L12 liigutuste juhtimise süsteem? mingisuguseks korralduseks. Korralduse ÕO12 formuleerimisel osalevad mälu ja taju. Korraldus saadetakse kohtadesse, mis kehas liiguvad. Kui korralduskeskus on välja andnud signaali/käsu lihastele sooritada
Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks süsteemiks (mõlemad osalevad organismi ainevahetuses). KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju peamine ülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga ja vastutada tingimatute reflekside eest. Peaaju koosneb 5'st osast. Piklikajus asuvad elutähtsate reflekside (nt seedimisrefleks) ja kaitsereflekside (nt aevastamisrefleks) keskused. Tagaaju koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Keskajus asub automaatsete liigutuste keskus. Vaheajus paikneb koorealune tundlikkuskeskus, seega saadetakse kogu informatsioon ajukoorde. Hüpotalamus kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset närvisüsteemi. Otsaaju katvas ajukoores toimub kõrgem närvitalitlus. Ajukoores on 4 sagarat: otsimikusagar (seotud liigutuste planeerimise, teostamise ja kontrollimisega), kiirusagar (seotud naha- ja lihastundlikusega), oimusagar (seotud kuulmisega), kuklasagar (seotud nägemisega). Ajukoor jaotatakse ka väljadeks:
hääletoon peletab eemale sõpru, ilma, et me ise arugi saame nende sündmuste põhjustest. Asend, silmaliigutused ja hingamisrütm võivad rääkida üsna palju sellest, milliste kanalite kaudu laps mõtleb. Juba väga väiksena sirutab imik käe, andmaks märku oma valmisolekust suhelda. Laps omandab enne rääkima õppimist liigutused, millega teda mõistetakse. Jah, ei, tasa, head aega, üks, kaks, ma ei kuula, ma ei tee seda- kõike seda antakse lihtsalt ja efektiivselt edasi liigutuste ja zestide abil. Teist laadi zestikuleerimist mõtete edastamiseks kutsutakse pantomiimiks. See väljendab komplitseeritumat laadi mõtteid. Kui laps etendab mõnd tegelikult asetleidnud sündmust, siis võib tema keha liikumisviis anda väärtuslikku infot sellest, kuidas ta seda tegelikkuses koges. Kolmeaastane Richard ütles : ,,Rong läks ära," siis viipas pöördudes selja taha, õõtsutas end rütmiliselt ning jooksis ühe koha peal
inimesele kohanduva mehhatroonika tippkeskus HAM (Human Adaptive Mechatronics). Lisaks tehnikateadlastele haarati tippkeskuse projektidesse arste, geenitehnolooge, matemaatikuid ja teiste erialade inimesi. Uurimistemaatika tulenes ühest küljest tippkeskuse teadlaste senisest kompetentsist, teisest küljest pöörati suurt tähelepanu Jaapani ühiskonna vajadustele. Et robot reageeriks võimalikult õigesti mitmesugustes olukordades, nõuab see väga suure arvu liigutuste ja liigutuste kombinatsioonide tuvastust. Kasutab ju kirurg eri operatsioonide korral erinevaid võtteid ja isegi samas olukorras käitub ta iga kord pisut isemoodi, rääkimata erinevustest kahe või enama inimese käitumises. Roboti tööd lihtsustaks oluliselt käitumise laiema konteksti tundmine. Uuringutes selgus peagi, et kontekstispetsiifiliste mudelite tervikuks sidumisel on üksikliigutuste detailid otstarbekas kõrvale jätta. Roboti teadmisi temasse puutuvast maailmast esitavad seega
on jalgade vahelt kiilutaoliselt vee väljasurumine ning seetõttu püüti sooritada hästi laia lööki. Liblikujumise tekkimisega osutus kitsas, tõukeline löök produktiivsemaks ning tänapäeval välditakse laia lööki. Löök on alati diagonaalne, suunatud külgedele ning jalad tuleb löögi lõpus paratamatult kokku tuua. Oluline on, et jalgade sirutus ja lähendamine toimuks sujuvalt, ühtse liigutusena. Brassi jalgade liigutuste õppimisel on suuremaid raskusi löögi lähte asendi võtmisega, viimasest sõltub aga täiel määral löögi soorituse viis lai või kitsas, sümmeetriline või ebasümmeetriline, kruvi- või kiilutaoline. Talla pööramine tõuke suunda aktiivse sirutusega hüppeliigesest koos väljaroteerimisega põlveliigesest pole harjumuspärane liigutus ning seda tuleb õppida
(taalamus). Nägemine on suhteliselt hea, on tekkinud võime silma fokuseerida silmaläätse kuju muutes. Silmade kaitseks on tekkinud silmalaud. Osadel roomajatel esineb vaheaju ülemises osas nn pineaalelund, mis on valgustundlik. Keskaju on oma suurte nägemissagaratega endiselt peamine nägemiskeskus. Väikeaju kuju ja suurus on eri roomajatel sõltuvalt nende eluviisidest üsna varieeruv (väikeajus paiknevad tasakaalu ja ka liigutuste koordineerimise keskused). Piklikust ajust lähtub 12 paari kraniaalnärve. Roomajate kuulmine on rühmiti väga erinev: Krokodillid kuulevad suhteliselt hästi, kilpkonni peetakse aga peaaegu kurdiks. Keskkõrva ja sisekõrva vahel on peale ovaalakna ka ümaraken, mis võimaldab paremat helivõngete ülekannet sisekõrva. LINNUD - Lindude närvisüsteemi talitluses mängivad olulist rolli tingitud refleksid, kuid instinktiivne käitumine on enamasti siiski valitsev.
3. Tööasendid ja liigutused 5-7 4. Kasutatud kirjandus 8 2 Optimaalne füüsiline koormus Optimaalne füüsiline koormus kindlustab kestva tervise ja pika eluea. Eeskätt tuleb arvesse võtta tugi-liikumisaparaadi ning südame- ja veresoonte haiguste vältimist. Inimese organism vajab teatud suurusega füüsilist koormust .Liiges püsib töövõimelisena seni, kuni teda kasutatakse. Liigutuste suunad, ulatus ja kasutatavad jõud peavad olema liigese töövõime säilitamiseks optimaalsed. On soovitatud käia üks tund intensiivselt või 10 000 sammu ööpäevas. Peaks saavutama ülepäeviti mitmekülgse kehalise koormusega südame löögisageduse 60% maksimaalsest. Lihastöö puhul: väldi sagedast kummardamist ja kükitamist; väldi jäsemete ja esemete õhus hoidmist;
diagnoositakse palju harvemini. Sekundaarset parkinsonismi võivad põhjustada mõned ravimid, mürgised ained, harva ka peaaju traumad või korduvad ajuinfarktid. Eraldi harvaesineva haiguste grupi moodustavad nn. Parkinson-pluss sündroomid, mille puhul ajukahjustus haarab peale musttuuma ka mõned teised struktuurid, ning ka haigusümptomeid on rohkem kui Parkinsoni tõve korral. HAIGUSE SÜMPTOMID Parkinsoni tõve iseloomulikeks nähtudeks, mille alusel haigust diagnoositakse, on liigutuste ulatuse vähenemine (hüpokineesia), liigutuste aeglus (bradükineesia), lihasjäikus (rigiidsus), värin (treemor), muutunud kehaasend ja tasakaaluhäired (posturaalne ebastabiilsus). Enamasti on sümptomid ühel kehapoolel väljendunumad ja asümmeetria püsib kogu haiguse kulu jooksul. Treemor e värin on kõige nähtavam sümptom, kuid ei esine kõigil esmase nähuna. Märgatavam on värin rahuolekus, aga ka stressiolukorras või väsinuna, ja väheneb või kaob liigutades ja magades.
Närvisüsteem Närvisüsteemi üldine jaotus: 1) Somaatiline ehk kehaline NS (keha soma ld.k). Innerveerib skeletilihaseid. Tundlikkuse juhtimine ja tahteliste liigutuste juhtimine. 2) Autonoomne ehk vegetatiivne NS Vegetatiivne Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihaste, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. Teda võimalik spetsiaalsete treeningutega (nt joogaga) allutada. Silelihas ja südamelihas ei allu tahtele. Vöötlihas ehk skeletilihas allub tahtele. Siseelundite liigutuste juhtimine ei ole tahtele alluv. NB
annaabi.ee 
