populaarseks saanud. Kuid kui öelda vanemale generatsioonile, et tegelen tantsuga, loodetakse, et selleks on rahvatants või võistlustants. Kui jõuan mainida, et hip-hop, ei teata sellest midagi või heal juhul meenutatakse seda kui kottpükstega mustanahaliste meeste hüplemist. Minu soov on Teile, kallid klassikaaslased ja õpetaja, selgitada selle tantsustiili ajalugu, harusid ning sellest kuidas olen ise hiphopiga seotud. Mis on siis see tants nimega Hip-hop? See on veidi vanem kui 30 aastat ning on hip- hopi nimelise muusikastiili järgi tantsitav tants, mis kujunes välja eeskätt Põhja- Ameerika suurlinnade tänavatel. See tants võib sisaldada küllalt keerulisi akrobaatilisi trikke, kuid lisaks liigutustele peetakse oluliseks ka tantsija hoiakut ja suhtumist. 1970- ndatel aastatel tekkisid uued stiilid nagu nt: popping, locking ja breikimine, mis on kõige kuulsamad hip-hopi liigid ning millega võisteldakse kõige tihemini.
...................................................6 1.2.3.Foxtrott........................................................7 1.2.4.Quickstep.....................................................7 1.3.Võistlustants Eestis.................................................................7 1.3.1.Eesti Tantsuspordiliit....................................7 1.3.2.Võistlustantsu klubid Eestis.........................7 2.Hip-hop tants..............................................................................8 2.1.Hiphoptantsuga tegelevad tantsustuudiod.......8 3.Break dance................................................................................9 3.1.Break tantsuga tegelevad tantsustuudiod........9 4.Ballett........................................................................................10 4.1.Eesti balletti ajalugu......................................
TANTS, KUI KEHAKULTUURI OSA Sisukord: Sisukord lk.2 Sissejuhatus lk.3 Tantsu ajalugu lk.4 Miks tants on hea? Lk.7 Tantsuliigid lk.9 Kokkuvõte lk.11 Kasutatud kirjandus lk.12 1 Sissejuhatus ,,Tantsida tähendab elada!" Isadora Duncan Mõeldes tantsust, mõtlen ma liikumisvajadusest, eneseväljendusest läbi liikumise - inimese ühest põhivajadusest, millega paljudel meist on tihe seos. Tants on hämmastav viis tunnete ja kehaliseks väljenduseks. Keha ja meele võimas koostöö aitab eemalduda igapäeva muredest, maandada stressi. Paljude arvamustel on inimese keha ja vaim ühenduses. Läbi musikaalse liigutamise on tants üheks teraapia vormiks. Liigutuste
Tänapäeval kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Euroopasse jõudis võistlustants tänu Prantsusmaale. Pärast I Maailmasõda oli Prantsusmaa üheks tooniandvaks maaks Euroopa kultuurielus. Prantslased olid need, kes võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui ka tantsus. Pariis oligi tolleaegsete kunstide keskuseks. Eelmise sajandi algusaastail tulid just Pariisi kaudu Euroopa tantsupõrandale uued tantsud Ameerikast, mis küll esialgu eurooplastes erilist vaimustust esile ei kutsunud, kuid hiljem said neist moetantsud, nagu ka rock`n rollist 50-ndatel aastatel. See ongi nn. "tantsuhullustuse" ajajärk ja siitpeale sai hoogu ka võistlustantsu areng. Ladina-Ameerika tantsud Samba
Polyrythmic movements (rythmic in the legs, the other rythm in the arms) Body is not just a flesh political, gender etc. Cathegories TRIADIE PERCEPTION tekib - performer, choreographer, audience suhtest. In post-modern world CREATIVE PERFORMER PROCESS versus PRODUCT (post-moderni ajastul tõuseb esiplaanile protsess, selle käik ja loomingulised töömeetodid) PERFORMATIVE (You whant to bring the audience in, communication) DANCE AS THEATRE MEDIUM: Tants koosneb peamiselt 4 meediumi koostoimest, millest tähtsaim on liikumine: PERFORMER MOVEMENT SOUND SPACE BINOCULAR VISION (binokkel, kaks nägemist üheaegselt): PHENOMENAL EXPERIENCE (pre-reflective, wow-factor, virtuosity, colours, sound..kõik see, mis tekitab vaatajas tunde, et etendus oli imeline, vaimustav, lummav, haarav jne.) SEMIOTIC EXPERIENCE (signs) tantsusemiootika uurib märkide kasutamist tantsukunstis. Theatre act both combined
20. sajandi uuemas rahvaluuleteaduses käsitletakse rahvast ja rahvamuusikat avaramalt see on erinevate inimrühmade muusika, mis on seotud kogu elukorralduse ja inimeste suhtlusvõimalustega (suuline, kirjalik, meedia, arvutivõrk). 2. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, nendega on tihedalt seotud tants. 2.1. Rahvamuusika tekkimine ja levik Muusika on arvatavasti niisama vana kui inimkultuur. Muistsel ajal ei eristatud rahvamuusikat ega muid muusikaliike, vaid nimetati neid lihtsalt `muusikaks'. Ka maailma kõige looduslähedasematel rahvastel on oma muusika, mis inimeste pealtnäha lihtsast eluviisist hoolimata võib olla küllalt keerukas. Arvatakse, et muusika aitab inimestel paremini toime tulla looduses ja omavahelises suhtlemises. Vanem rahvamuusika oli enamasti seotud
On välja kujunenud mitmed koolkonnad, mis uurivad keha ja 9 selle loomulikku olemist tantsu kui keha hüvanguks mõeldud kunsti jaoks. Nende eelkäijateks olid liikumispedagoogid ja tõsised asjaarmastajad, kellest nimetagem ära moderntantsu hiiud Humphrey, Limoni, kelle väljatöötatud tehnika oli üks esmaseid suunamuutusi rangest klassikast kehasõbralikumaks. Tantsust, kui eluterve keha hüvanguks mõeldud asjast rääkides ei saa mööduda Pilatese tehnikast ega Alexanderi printsiibist. Viimase kahe näite varal saab kindasti rääkida tehnikatest, mis ennetavad ja väldivad vigastusi, on kehasõbralikud ja annavad tantsijale lisateadmisi ning lihastugevust ka eraelus. Pilates natuke vähem kui Alexander. Kindlasti kuulub vigastuste ennetamise alla eneseteadlik haritus sääraste teerajajte toel nagu
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike
Kõik kommentaarid