Ülajäseme liigutusi teostavad lihased: Õlavarre liigutused õlaliigeses: Õlavarre fleksiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. deltoideus (eesmine osa) · M. coracobrachialis · M. biceps brachii Õlavarre ekstensiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. teres major · M. deltoideus (tagumine osa) Õlavarre aduktsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. teres major · M. coracobrachialis Õlavarre abduktsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. supraspinatus · M. deltoideus Õlavarre siserotatsiooni e. mediaalset rotatsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. subscapularis · M. teres major · M. deltoideus (eesmine osa) Õlavarre välisrotatsiooni e. lateraalset rotatsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. infraspinatus · M. teres minor · M. deltoideus (tagumine osa) Õlavarre horisontaalfleksiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. deltoideus (eesmine osa) · M. coracobrachialis · M. biceps br...
Kehakeel Võtsin endale ülesandeks mõnda aega uurida ja tõlgendada teiste inimeste liigutusi ning analüüsida enda omi. Jälgisin teadlikult erinevates situatsioonides inimeste mitteverbaalset käitumist ehk kehakeelt. Me omandame paljud liigutused lapsepõlves. Eitava suhtumise märgiks raputame pead. Näiteks, kui väikesel lapsel on kõht täis, liigutab ta pead kahele poole, et ema ei saaks talle lusikat suhu panna. Kõige kergemini mõistetavad liigutused ongi lastel. Kui laps valetab, püüab ta kätega suud katta
TANTS. Tants on vanimaid kunstiliike, see kuulus algselt maagiliste kombetalituste juurde. Praeguseni on tantsul tihe seos rütmimuusika, laulu, pantomiimi ja teatrikunstiga. Vanimad tantsud matkivad tegelikkust (tööliigutusi, loomi ja muud seesugust). Algul esitas tantsu selle looja, alles hiljem eristusid elukutselised tantsijad. Euroopa varaseim tantsukunst on teada Vana-Kreekast, kus see kaasnes jumalakultusega, näiteks Apolloni pidustustega. Keskajal kirik põlgas tantsu, kuid ei suutnud selle arengut pidurdada, õitsele puhkes rahvatants. 15. sajandil tekkis rahvatantsu kõrvale seltskonnatants. See oli algul kõrgseltskonna harrastus, arenes 19. sajandil rahvalikumaks (kadrill, polka, valss) ja on 20
TUGIPIILARID-Asusid väljaspool kiriku seinu ja toetasid roietega võlve. HARITORNIKE-Asub järsutipulise läänetorni neltise kohal. FIAALID-Teravad väikesed ehistornikesed. SIIRUD-Õie taolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid. ROOSAKEN-Suur ja ümmargune. TIIBALATAR- FRESKOTEHNIKA-Värvid kantakse värskelt krohvitud niiskele seinale.Võib näha juba loomulikke,reaalsest elust võetud liigutusi ja ilmeid. MINIATUURMAAL-Raamatumaal. TAHVELMAAL-Maaliti puuplaadile või lõuendile.Ei olnud enam seotud ainult ühe ruumiga. 8. Nimeta Prantsuse suuremaid gooti k. katedraale: Viielööviline Jumalaema Kirik ,Reimsi ja Amiensi katedraalid. 9. Nimeta Inglise suuremaid gooti k. katedraale: Wellsi katedraal ja mõningad oxfordi ja cambridge ülikoolidele kuuluvad hooned. 10. Nimeta Saksamaal suuremaid gooti k. katedraale:
Millistest põhiosadest närvisüsteem koosneb? Kesknärvisüsteem: Peaaju- juhib organismi talitlust, ühed piirkonnad võtavad info kehaosadest vastu, teised analüüsivad seda infot ja võtavad vastu otsuse, kolmandad saadavad käsklusi edasi eri elunditele, nt lihastele. Peaaju talletab ka infot. Seljaaju- ühendab peaaju enamiku piirdenärvisüsteemi närvidega, seljaaju kaudu liigub info keha närvide ja peaaju vahel, seljaaju juhib ka tahtele allumatuid liigutusi. Piirdenärvisüsteem: Selle moodustavad närvid, mis kannavad infot kehast kesknärvisüsteemi ja sealt tagasi kehasse. Mis on ajukoor ning mis tähtsus sellel on? Suuraju millimeetri paksune väliskiht. Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Suurem osa on seotud info töötlemise ja säilitamisega. Selle eri piirkondades asuvad liigutuskeskus, mõtlemiskeskus, kõnelemiskeskus, maitsmiskeskus, haistmiskeskus, kuulmiskeskus, naha- ja
Ülevaade lapse kehalisest arengust Kaheaastased lapsed · veeretab, taob, venitab ja mudib voolimismaterjali; · viskab ja veeretab palli; · kükitab toe abil; · liigub vabalt, valitseb liikudes oma keha, · kõµnnib abiga trepist üles ja alla; · kritseldab pliiatsiga; · asetab esemeid sisse, peale, alla ja kõrvale; · oskab sooritada lihtsamaid rütmilisi liigutusi: plaksutamine, lehvitamine, põlve plaks, kükk jne Kolmeaastased lapsed · keerab ükshaaval raamatulehti, · hoiab rasvakriiti, pliiatsit pöidla ja sõrmega, mitte rusikaga; · kasutab mitmesuguseid töövahendeid: pintsel, pliiats, kriit jm · veeretab, mudib ja venitab savi ning plastiliini; · asetab esemeid sisse, peale, alla ja kõrvale; · liigub vabalt, valitseb edaspidi ja tagurpidi liikudes oma keha; · kõnnib abiga trepist üles ja alla;
Ühe luu kumer ots, liigesepea, paikneb teise luu otsalohus, liigeseaugus. Liigestes on luude otsad kaetud kõhrega, mis vähendab hõõrdumist liikuvate osade vahel nagu ka liigesevedelik. See on nagu määrdeõli masinaosades, mis kaitseb hõõrdumise ning kulumise eest. Selle kõige ümber on liigesekihn, mis katab ja ühendab liigestuvate luude otsi. Kõige vabamalt liiguvad meil käed, õlaliigesed ja puusaliigesed. Seevastu küünarnukkidega ja sõrmedega saame teha liigutusi vaid ühes suunas. Kui me liigeseid üle koormame või ebaloomulikult liigutame, võime neid venitada, nikastada või isegi välja väänata. Kuna inimesel on mitut tüüpi liigeseid, siis need võimaldavad teha ka erinevaid liigutusi. Keraliiges on kõige suurema liikumisulatusega, kuna ümar liigesepea asetseb liikumatus liigeseavas, kus on võimalik teha ka ringikujulisi liigutusi. Keraliigesed on inimesel õla- ja puusaliiges. Veel on meil plokkliigesed, mis
talitust(jaguneb:1.suuraju-suurendab ajukoore hädaolukorras. piirdenärvisüsteem: moodustub paiknevad valgustundlikud rakud, millega pindala, 2.väikeaju-reg. lihaste tööd, närvidest, jaguneb kaheks: 1.Somaatiline, mis eristame musta-valget, tumedat-heledat kooskõlastab erinevaid liigutusi, 3.vaheaju-reg. juhib tahtlike liigutusi, 2.autonoomne, mis juhib kolvikesed- võrkkestal paiknevad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha tahtele allumatuid liigutusi dendriidit:närviraku valgustundlikud rakud, millega eristame värvusi temp. 4.keskaju-edastab infot suurajust lühike jätke, mis võtab vastu närviimpulsse kaugelenägevus-nägemishäire, kus lähedal
..................................................................................................13 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................14 1. PAINDUVUS Painduvus on tugi-liigutusaparaadi morfofunktsionaalne omadus, mis määrab liigutuste liikuvuse ulatuse, sõltudes liigese ehitusest ning lihaste ja kõõluste venitatavusest. Painduvus näitab sportlase võimet ja omadust suuta sooritada laiaulatuslikke liigutusi omal jõul või väliste jõudude mõjul ühe või mitme liigesega. Üksikute liigeste suhtes oleks õigem rääkida nende liikuvusest, mitte painduvusest. Liigeste liikuvus on efektiivse tehnilise täiustumise möödapääsmatuks tingimuseks. Hea painduvus on väga oluline õigete liigutuste õigeks teostamiseks erinevatel spordialadel, olles seotud nii erinevate kehaliste võimetega kui sporditehnikaga. Kui painduvus on hea, suudab sportlane teha vajalikke liigutusi tugevamini, kiiremini,
Inimese luustikus on üle 200 erineva luu, see tähendab et luud peavad olema omavahel ühenduses, et moodustaks tervikik süsteem. Luud võivad olla ühendatud: · Jäigalt luud on kokku kasvanud. Näiteks: koljuluud · Luude vahel on painduv ühendus. Näiteks selgroolülide vahel. · Liikuv ühendus - Liiges 1. Keraliiges Võimaldab teha ringikujulisi liigutusi 2. Plokkliiges Põlveliiges. Võimaldab teha liikumist ühes tasapinnas. 3. Silinderliiges Võimaldab teha pöörlevaid liigutusi. Luud jaotatakse ehituse alusel: · Pikad ehk toruluud. Näiteks reieluu. · Lameluud. Näiteks koljuluud · Pisiluud. Näiteks sõrmeluud Inimese luustiku olulisemad osad: · Kolju · Selgroog · Rinnakorv · Ülajäsemete luud · Õlavõõtme luud · Alajäsemete luud · Vaagnavöötme luud Selgroog
strukturaalset kaitset ja funktsionaalset kontrolli. Et ülajäseme liigutused oleksid sujuvad, peab kõigi ülajäseme liigeste ja struktuuride töö olema sujuv. Õla kompleksi anatoomia Õlaliigeses liigutuste teostamiseks on vajalik nii dünaamiliste kui staatiliste stabilisaatorite kompleksne integreerimine, NELJAS liigeses: skapulotorakaal-, sternoklavikulaar-, akromioklavikulaar- ja glenohumeraaalliigestes. Kuigi vähese ulatusega liigutusi on võimalik teostada ka igas liigeses üksikult. Sternoklavikulaarliiges - Ainus koht, mis ühendab otseselt ülajäseme rindkerega. - Liigutusel piirab mediaalsele nihkumist lihaskontraktsiooni ajal - Takistab õlavöötme alla suunalist nihkumist. - Sternumiga liigestub rangluul läbi diski vaid väike ots - seetõttu vajalikud ugevad ligamendid - 3 sidet: inter,-kosto- ja sternoklavikulaarside, tugevaim on viimane.
Õpiküsimus Vastus Allikad 1. Kuidas representeeritakse Prefrontaalne: Planeerib liigutusi. (Seda aju ÕO11 liigutusi ajukoore motoorsete osa on seostatud planeerimisega, isiksuse piirkondade hierarhias - väljendamisega, otsuste tegemistega ja prefrontaalses (prefrontal sotsiaalse käitumisega. Selle ajukoore osa cortex), premotoorses(premoto põhilisim tegevus on mõtete koordineerimine r cortex) ja motoorses (primary ja tegevuste organiseerimine vastavalt motor cortex) piirkonnas? sisemistele eesmärkidele)
Õpiküsimus Vastus 1. Kuidas representeeritakse Prefrontaalne piirkond: Planeerib meie liigutusi ajukoore motoorsete liigutusi. Seda aju osa on seostatud piirkondade hierarhias? planeerimisega, isiksuse väljendamisega, otsuste tegemistega ja sotsiaalse käitumisega. Selle ajukoore osa tegevuseks ontegevuste organiseerimine vastavalt sisemistele eesmärkidele,peamine tegevus on mõtete koordineerimine.
Õpiküsimus Vastus Allikad 1. Kuidas representeeritakse Prefrontaalne piirkond: Planeerib meie ÕO12 liigutusi ajukoore motoorsete liigutusi. Seda aju osa on seostatud piirkondade hierarhias - planeerimisega, isiksuse väljendamisega, prefrontaalses (prefrontal otsuste tegemistega ja sotsiaalse käitumisega. cortex), premotoorses(premotor cortex) ja motoorses (primary Selle ajukoore osa tegevuseks ontegevuste motor cortex) piirkonnas? organiseerimine vastavalt sisemistele eesmärkidele,peamine tegevus on mõtete
Kõõlused on valgulise ehitusega. Tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele. Selgroolülid on kohakuti ja lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles asub seljaaju. Selgroolülide vahel on kõhrekettad, mis on omavahel liikuvalt ühenatud. Luudevahelised ühendused: Liigesed kahe või enama luu liikuv ühendus. Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi. Liigeste tüübid: Keraliiges võimaldavad jäsemetel mitmes suunas liikuda (nt. Õlaliiges, puusaliiges) Plokkliiges võimaldavad jäsemetel liikuda ühes tasapinnas edasitagasi (nt. Küünarliiges, põlveliiges) Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi (nt. Kaks ülemist kaelalüli) Koljuõmblused liikumatul on inimese kehas seotud nt. ajukolju luud (koljuõmblused). Luude tähtsus: Toestab keha pehmeid kudesid Annab kehale kuju
keha liigutamist jõuda kiiresti samasse asendisse Eristatakse staatilist ja dünaamilist tasakaalu Vajalik arendada varakult Ruumitunnetus Oskus säilitada ja muuta kehaasendit ruumis ja ajas, sõltuvalt tegevuskohast Eristatakse ruumilist tunnetus ja ajalist tunnetust Nt sportmängus on oluline nn " viiekordne nägemine" (kaaslased, vastased jm) Harjutada varakult Täpsusvõime Omadus eristada omavahel täpseid ja doseeritud liigutusi ja kehaosade liikumist Võime seotud lihastöö sooritamise täpsusega Areng edukas just lapsepõlves, vanemas heas ei pruugi oluliselt suureneda Rütmitunnetuse võime Võimekus tunnetada välist rütmi ja sooritada sellele vastavalt liigutusi Samuti vajalik varajane harjutamine Reaktsioonivõime Võime kiiresti ja täpselt ümberlülituda ja teostada lühiajalisi liigutusi kiiresti signaali järgselt Suur tähtsus sprindis ja sportmängudes Ümberkohanemise võime
Modern jazz tants- Sai alguse 1950 aastal kui katherine Dunham võttis kariibimere tantsu essentsi ja tegi sellest kunsti liigi. Jazz tants arenes Brodwayl uue ja sujuvama stiili,mida õpetatakse ja teatakse kui modern jazz. Modern jazz on tähtis osa muusika teatris. Seda stiili võidakse titi muusika videotes ja võistlus tantsus. Pilt 1: Modern jazz tantsu esitav grupp Erilisus Jazz tants rõhutab tantsija individuaalset stiili ja originaalsust. Iga jazz tantsija teostab liigutusi ja samme oma moodi. Jazz tants on energiline ja lõbus, kiire jalatöö, kiired pöörded, unikaalsed liigutused. Jazz tantsijad vajavad tugevat balletti põhja,sest see ananb tugevuse, vastupidavuse,graatsilisuse ja tasakaalu. Ballett aitab tantsijal tõsta tehnilist taste ja vurtioossust,mida rakendadakse jazz kavades. Pilt 2 : Jazz tantsus on tähtis iga tantsija isikupära rõhutamine Riietus Jazz tantsus riietus on vaba,aga tantsija kehajooned peavad olema näha. Keelatud on kanda
ääre torust/kui selline on olemas/, või kasutada kaaslase abi. Vaade peaks olema suunatud lakke ning kõrvad peavad olema vees. Kui me räägime ujumisest, ujumisviisist olenemata, siis tuleb vältida rabelemist. Käed tuleb viia vette rahulikult, vältides lahmimist. Ujumise käte ja jalgadega suurt veepilve tootvad ujujad jäävad koos selle veepilvega üsna varsti paigale, samas aga rahulikke liigutusi tegevad ujujad jätkavad liikumist pikka aega. Esmapilgul tundub, et rinnuli või selilikrooli jalgadeliigutustes on lihtne orienteeruda. Tuleb vaid pöiad painutada ning jalgu kordamööda ülesalla liigutada. Tõepoolest nii lihtsalt saabki jalgade abil vees edasi liikuda. Tegelikult on asi keerukam, sest jalgadega ülesalla liigutusi on võimalik sooritada mitmel moel. Nendeks variantideks on:
suguelundkond Homöotaas siseelundkonna tasakaal närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete (hormoonide) abil. 2. Humoraalne regulatsioon sisenõrenäärmed (toodavad hormoone ehk signaale) Parakriinne signaalid mõjutavad lähedust Endokriinne signaalid lähevad ringlusesse Neuraalne regulatsioon närvisüsteem (kesknärvi- ja piirdenärvisüsteem) 3. Kesknärvisüsteem peaaju ja seljaaju Seljaaju juhib koos keskajua automaatseid liigutusi. Piklikaju reguleerib südant läbivat verehulka koos sillas paiknevate tuumadega hingamist, seedimist, aevastamis- ja oksendamisrefleksi. Ajusild ühendab piklikuaju keskajuga. Keskaju juhib koos seljaajuga automaatseid liigutusi k.a silmade ja pea automaatseid liigutusi (närviimpulsside liikumine, pilgu suunamine liikuvale objektile) Vaheaju reguleerib autonoomset närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete regulatsionni
Peaajust lähtub 12 paari peaaju närve. Suuraju on jaotatud vasakuks ja paremaks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Suuraju välispind on ajukoor, mis moodustub mitmest närvirakkude kihist. Selle välispind on vaoline ja kurruline, mis suurendab ajukoore pindala. Ajukoore närvirakud juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Ajukoore eri piirkondades asuvad näiteks kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ning kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel saab eristada lühiajalist mälu ja püsimälu. Inimestel on arenenud erinevad mäluliigid, näiteks kuulmis-, nägemis- või ruumimälu. Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi. Keskaju on suhteliselt väike. See edastab infot suurajust seljaajju. Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest
ühetaolises asendis ligikaudu 45 SUNDLIIGU minuti vältel TUSED Ka ebamugavatest tööasenditest või töövahenditest tingitud lisaliigutused SUNDLIIGUTUSED Töökoht ja töövahendid peavad vastama töötaja kasvule ja kehamõõtmetele Lihaseid peaks võimalikult vähe pingutama SUNDASENDI Aeg-ajalt muutma asendit, regulaarsed TE-, puhkepausid LIIGUTUSTE VÄHENDAMIN Liigutusi tuleb muuta vahelduvateks ja kaarjateks E, Vältida ühetaolisi liigutusi ENNETAMINE Rütm-tempo ei tohi ületada võimeid Samuti regulaarsed puhkepausid https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/To KASUTATUD okeskkonna-ohutegurid/Fysioloogilised-ohutegurid/ sundliigutused KIRJANDUS https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/To okeskkonna-ohutegurid/Fysioloogilised-ohutegurid/
sirutus. Näiteks, sõrmede ja varvaste lülide vahelised liigesed. Ratasliigeses toimuvad sisse- ja väljapööramine. Näiteks küünarluu liiges, kus kodarluu pöörleb ümber küünarvarre diagonaaltelje. Ringikujuliselt ja tasapinnal liikuvad liigesed Ringikujuliselt liikuvad liigesed on liigesed, mis saadad liikuda ringjooneliselt. Tasapinnal liikuvad liigesed võimaldavad sooritada ainult sirutus ja painutus ning lähendamise ja eemaldamise liigutusi. Ülesanne: Selgita, millest on tingitud liigeste erinev liikuvus. Liigeste erinev liikuvus Liigeste liikuvus on tingitud nende otstarbest. Sõrmelülide vahelised liigesed on loodud näiteks sooritama painutus ja sirutus ning lähendamise ja eemaldamise liigutusi. Kasutatud materjal Meelis Roosalu "Inimese Anatoomia" kirjastus Koolibri, 2006 Tänan tähelepanu eest!
4. Närvisüsteemi ehitus ja ülesanded. Vastus: KNS: Peaaju ja seljaaju Peaaju: juhib organismi talitlust, talletab infot: ühed piirkonnad võtavad info kehaosadest vastu, teised analüüsivad seda infot ja võtavad vastu otsused, kolmandad saadavad käsklusi edasi eri elunditele, nt lihastele. Seljaaju: ühendab peaaju enamiku piirdenärvisüsteemi närvidega, seljaaju kaudu liigub informatsioon keha närvide ja peaaju vahel, seljaaju juhib ka tahtele allumatuid liigutusi. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis kannavad infot kehast kesknärvisüsteemi ja sealt tagasi kehasse. 5. Mis on hallaine, mis valgeaine? Kus asuvad? Mis on akson? Dendriidid? Vastus: Hallaineks ehk hallolluseks nimetatakse kesknärvisüsteemi närvikude. Rakkude kehad. Valgeaineks nimetatakse kesknärvisüsteemi närvikude. Pikad jätked. Peaajus on hallaine väljas ja valgeaine sees. Seljaajus on hallaine sees ja valgeaine väljas.
infot ja kolmandates ajuosades võetakse vastu otsuseid. · Enamiku piirdenärvisüsteemi närvidega on peaaju seotud seljaaju kaudu · Viis erinevat osa, suurim on suuraju o Seal asuvad näiteks kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv motoorne keskus · Väikeaju o Asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. Seljaaju · Paikneb selgrookanalis · Nöörikujuline närvirakkude kogumik, mis paikneb selgrookanalis. · 31 paari seljaajunärve
4. on oluliseks mineraalainete säilituskohaks 5. toimub vereloome, neis talletatakse rasvasid 6. kaitsevad siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi Luud võivad omavahel seonduda kas liikuvalt või liikumatult. Liikuvad luud on ühendatud liigestega. Eri tüüpi liigesed võimaldavad luudel erinevas suunas ja ulatuses liikuda. Luude ühendused: silinderliiges, keraliiges, plokkliiges Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi, asub nt kaelas, tänu sellele saab pead pöörata Keraliiges võimaldab jäsemetel mitmes suunas vabalt liikuda ja teha ringikujulisi liigutusi, on näiteks puusa- ja õlaliiges Plokkliiges seal saavad liikuda luud vaid ühes tasapinnas, nt põlveliiges Inimese skeleti põhiosad on kolju, selgroog, rindkere luud, õlavöötme luud koos nendega ühenduvate ülajäsemete luudega ning vaagnavöötme luud koos nendega ühenduvate alajäsemete luudega.
Esialgsed kogemused teiste treenimisel sai ta Esimese maailmasõja ajal haiglas sanitarina töötades, kus leiutas ka spetsiaalsed abivahendid, mis koosnesid haigla voodite külge kinnitatud vedrudest. Nende põhjal töötas ta hiljem välja tänaseks klassikalised Pilatese masinad Reformeri(populaarseim Pilatese masin, mis täiustab treeningut, lisades harjutustele takistust ja abi), Cadillaci(võimaldab arendada neid liigutusi mida võib sooritada selili, külili või püsti, näoga ükskõik, millises suunas) ja Wunda Chair'i(toob parimal moel välja kõik keha tasakaalutused ja nõrgad kohad). 1926. aastal kolis J. Pilates New Yorki, kus tema meetod sai väga hinnatuks ning seal õppisid tema käe all mitmed Pilatese meetodi hilisemaid edasiarendajad. Eriti kuulsaks sai Pilates poksijate, võimlejate, tantsijate, politseinike ja näitlejate hulgas.
saksamaal.html ) Seinapinnale maalitud ruum on väga ehtne, kuna pildi pagupunkt on paigutatud vaataja silmade kõrgusele. Inimesed on paigutatud ridamisi esiplaanile kus nad tunduvad justkui taustast eraldi seisvatena. Lisaks meisterlikule sammaste ja kassettlae ruumilisele kujutamisele on ka inimesed maalitud õiges mõõtkavas. Masaccio ja Rubensi kõige ühisem joon on anatoomiliselt õigesti inimeste kujutamine, edasi andmine keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Esiplaanil asuv sarkofaag , kirjaga ,,Ma olin see, mis sina oled praegu, sina saad selleks, mis mina olen praegu" (http://slidegur.com/doc/246939/renessanss-maalikunst ), lisab ruumilisuse tunnet veelgi. Peter Paul Rubensi maalil ,, Kristus ristil. Odahoop'' on põhiteemadeks pühakute kannatused ja võituslikult pingelised piiblistseenid. Võrreldes Masaccioga on Rubentsi piltidel hästi vormikad ja täidlased inimesed.
Looteperiood üheksandast nädalast sünnini, olemas on kõik organid ja kehaosad, meenutab inimest, loode kasvab kiiresti. Kerged beebid kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest (50%). Rasked beebid ärrituvad kergesti, ei kohane hästi ja on häiritud uutest olukordadest (20%). Aeglaselt reageerivad vajavad rohkem aega kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud, vähem aktiivsed. Refleksid: Kõndimisrefleks- laps teeb kõndimis liigutusi, kaob 2-3 kuuselt. Ehmatusrefleks ajab käed ja sõrmed laiali ja siis tagasi kehajuurde tagasi, kaob 4 kuuselt. Otsimisrefleks pead puudutades keerab oma pead ja teeb suu lahti (otsib nibu =D), kaob 4 kuuselt. Haaramisrefleks peopesa puudutamisel haarab sellest kinni, kaob 5 kuuselt. Ujumisrefleks kõhuli vees teeb ujumisliigutusi, kaob 6 kuuselt. Pupillirefleks silmaavad ahenevad ereda valguse toime, jääb eluks ajaks
mille arvelt kasvavad laste luud jämedamaks. Luustiku e. Skeletti ülesanded: · Lihastele kinnituskohaks · Kaitsevad siseelundeid kui ka närvisüsteemi (pea ja seljaaju) · Võialdab inimesel liikuda · On mineraalainete talletaja · On vereloomeelund · On rasvade talletaja Liiges kahe või enama luu ühendus, mis lubab neil liikuda. Jagunevad : o Keraliigesed kõige suurema liikumisulatusega. Võimaldab teha ringikujulisi liigutusi. Nt. Õla ja puusaliiges. o Plokkliiges luud saavad liikuda taapinnas edasitagasi. Nt. Põlveliiges ja küünarvarreliiges. o Silinder liiges võimaldab teha pääravaid liigutusi. Nt. Saab inimene pead pöörata. o Liikumatud Nt. Koljuõmblused LIHASED Lihaste ülesanded: o Keha liigutamine o Siseelundite töö o Annavad kehale kuju o Toodavad kehasoojust o Kaitsevad siseelundeid Lihaste tüübid: o Skeletilihased e
kunstilised võimed, samuti kujutlusvõime. Piklikaju: ühendab pea- ja seljaaju, mitmed eluliselt tähtsad juhtimiskeskused, mis reguleerivad tahtele allumatut tegevust NT: hingamine, südame töö. Vigastuse puhul inimene sureb Väikeaju: TASAKAAL ja kooskõlastab lihaste tööd. Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist ja vaimset tegevust, selle eripiirkondades asuvad näiteks kuulmis-, haistmis-, nägemis-, maitsmis- ja kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv motoorne keskus. Ajukoores kujunevad mälu, mõtted ja vaimsed tunded. Mälu-kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel saab eristada lühiajalist ja püsimälu. Mäluliigid: kuulmis-, nägemis-, või ruumimälu. Seljaaju paikneb selgrookanalis, koosneb hall- ja valgeainest. Seljaajust suundub kehasse 31 paari seljaajunärve. Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib kaasasündinud liigutusi, mis aitavad reageerida hädaolukorras. (REFLEKSID)
suhtlust välismaailmaga.Re Vegetatiivne - juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. Seljaaju ehitus: 31paari närve, hallaine, valgeaine Seljaaju talitlus: vahendab informatsiooni, juhib reflekside tööd Peaaju ehitus: suuraju - tähtsaim osa välispinda kattev ajukoor, mis juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust. ajukoore eri piirkondades asuvad kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus ning liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus. ajukoores kujunevad tunded, mõtted ja mälu. väikeaju - reguleerib lihaste koostööd, kooskõlastab erinevaid liigutusi. keskaju - vastutab keskaju lihaste pigeseisundi säilitamise eest . vaheaju - reguleerib ainevahetust, paljunemist, eritamist, keha temperatuuri. piklikaju - reguleerib elundite, nt. hingamise ja südametegevust. Peaaju talitus: juhib inimorganismi.
vaid tema nägu, mitte kätetööd. Siim Aimla oskus mängida saksofoni, võttis kohati külmavärinad nahale, oli selgelt aru saada, et tegemist on oskaja mehega. Kõigist rohkem jäi mul silm peale löökpillide mängijale Hele-Riin Uibile. Tegemist oli suhteliselt noore tüdrukuga, kuid valdas väga hästi kõiki vajalikke instrumente. Anna-Liisa Supp käitus laval väga eestlaslikult, ta ei teinud lauldes eriti liigutusi, vaid ta pühendas kogu oma energia hääle sisse. Sofia Rubina jällegi tegi laval kohati ka veidi imelikke liigutusi, aga rahvale läks see peale. Kontsert lõppes veidi ootamatult ning selle juhatas sisse ja lõpetas kohalik preester. Minu arvates olid kõik esinejad tõeliselt heal tasemel ja üldiselt mulle kontsert meeldis, kohati muutus veidi igavaks ja üksluiseks. Kohale olid tulnud paljud inimesed, ei näinud ühtegi vaba istekohta kusagil.
Isokineetiline dünomomeetria- toimub luukangide lähenemine * jõumoment * võimsus * töö * mida kiirem tegevus seda suurem vastupanu Ennem taastub kiirus pärast jõud Goniomeetria-liigeste liikuvuse mõõtmine. * Mehaaniline goniomeeter * elektromehaaniline * gravitatsiooniline Müotonomeetria-lihase toonuse mõõtmine mehaaniliste omaduste alusel. Elektromüograafia-akivisatsiooni potentsiaali registreerimine, määratakse tahtelisi liigutusi ja reflekse. Põhiline lihase ja närvi uurimise meetod. Lihaskiudude aktivisatsiooni potensiaalide registreerimise põhimõtted: * bipolaarsed nahapinna elektroodid- mõjutavad ja uurvad pindmisi kiireid lihaseid * nõelelektroodid- lükatakse lihase sisse, uurivad aeglaste lihaste potensiaali * traatelektroodid Väsimusel väheneb lihases sagedus. Motoorsed ühikud on kiired(120 m/s) ja aeglased(60m/s) ja lihastes (5 m/s). EMG amplituud karakteristikud: * signaalide maksimaalne amplituud
Nahk on väga õhuke ja sellest kumavad läbi veresooned. Loode oskab nüüd juba pöialt lutsida. Kuu lõpuks on ta 20- grammine ja 9 cm pikk. 4. kuul ilmuvad nahale karvad, luud hakkavad luustuma, loode liigutab aktiivselt. Nüüd on võimalik juba aru saada soost, (kas on tegemist tüdruku või poisiga). Kuu lõpuks on ta 100-grammine ja 16- sentimeetrine. Korduvsünnitaja võib tunda esimesi vaevuaimatavaid liigutusi. 5. kuul võib ema esimest korda tunda loote liigutusi, loote nahk kattub kaitsva lootevõidega. Laps on võimeline eristama ema häält. Ta on juba 300-grammine! Kuu lõpuks laps kuuleb ja tunneb hästi ema sees toimuvat, reageerib ka tugevatele välishelidele. Loode puudutab käte ja jalgadega oma keha, imeb sõrmi ja mängib nabaväädiga. Kui sa pole loote liigutusi tunnetanud enne 20.nädala lõppu, võib see
Arvutiklassi ergonoomia Arvutiga ohutult töötades peab kindlasti järgima mõningaid nõuandeid. Need nõuanded on: Tööasend ·Töölaud peab olema küllalt suur (pikkusega ca 11/2 m), et töötaja peaks tegema suurema ulatusega liigutusi. ·Töötool peab kergesti liikuma, nt olema ratastega, soodustama üla- ja alakeha, sealhulgas jalgade, liigutusi. ·Töötaja peab piisavalt sageli nõjatuma seljatoele. ·Töökoht peab olema kergesti ja operatiivselt kohaldatav vastavalt töötaja soovile ja konkreetse päeva töö iseloomule. ·Soodne on ka kehaliste harjutuste võtmine töötaja tööreziimi: teha lülisamba-, kaela- (ringitada pead), sõrmede (suruda sõrmed rusikasse, lõdvestada), jalgade harjutusi. ·Iga töötunni järel peaks olema lühike (vähemalt 5 min) puhkepaus.
ajupoolkeraks. Need on närvidega ühendatud. Ajukoor on ligikaudu 3mm paksune ja moodustub mitmest närvirakkude kihist. Seal kujunevad tunded. Ajukoore eri piirkondades asuvad näiteks kuulmis-, nägemis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv motoorne keskus. SELJAAJU see on nöörikujuline närvirakkude kogumik, mis paikneb selgrookanalis. Seal on see välismõjude eest kaitstud. Seljaaju koosneb valge- ja hallainest, mille keskel on vedelikuga täidetud kanal. Seljaaju
MOTOORSE arengu astmed -3a algetapp :laps teeb esimesi katsetusi , liigutused pole koordineeritud ja rütmilised. 3ndaks elua on laps omandanud algsed põhiliigutusoskused, kõnnil täiustub jalgade painutus ja sirutus toe ja hooperioodi jooksul, kogu kõnnak muutub pingevabamaks. Jookusle isel lennuperiood ilmneb 6-7kuud peale iseseisva kõnni algust, enne 2e.a ilmnevad hüplemise lihtsamad vormid, viskeliigutuse omandamine on 2-5a lapsele raskeks ülesandeks. 4-5a.põhietapp- laps suudab liigutusi paremini kontrollida *lõpuks on kujunenud teatud põhiliig tase ja selle alusel saab võim teatav keh võimekuse areng. *kujuneb välja täiskasvanule omane kõnni tegevus. *sobivaim vise täpsusele. 6-7a-väljakujunenud etapp- liigutuste kõik osad on omavehel integreeritud õigeks ja koordineeritud tegevuseks. *isel keh võimete arengu ja põhiliig kujunemise suhteline stabiilsus *jooks omandab täiskasvanule sarnase pildi *lapsed on omandanud erinevad hüppevormid *sobivaim kaugvise
Peaaju koosneb suurajust,keskajust,vaheajust,piklikajust ja väikeajust. Hallaine koosneb närvirakkude kehadest,valgeaine moodustub närvirakkude pikad jätked Ajupoolkerad koosnevad enamasti valgeainest,välispind aga hallainest. Suurajuvälispinda nimetatakse kooreks. Parem ajupoolkera määrab muusikalised ja kunstilised võimed.sammuti kujutlusvõime Vasakpool aitab lugemise,kirjutamise,rääkimise,loogilise mõtlemise ja matemaatilisete võimetega. Ning kõnelemis keskus aga ka liigutusi juhtuv tunde-motoorne keskus Ajukoores kujunevad tunded(hirm,rõõm)mõtted ja mälu Lühiajaline mälu Püsimälu Info säilib kõigest mõnest minutist paari Kkui pidevalt korrata aitabsee talletada ja tunnini.,võib talletada ühel ja samal ajal salvestada asju püsimällu,kogu omandatud seitse seostamatta fakti.See järel see kaskaob nkn ei säili.Unustatakse mis väldib aju
Loote luustik koosneb peamiselt kõhredest. Kõhrede järk-järguline luustumine. Kõik kõhred ei luustu. Luude luustumine, pikenemine ja jämenemine lõpeb täiskasvanueas, aga luude rakud uuenevad koguaeg. Laste pikkade luude otstes kasvuvööndis on kõhr, kus toimub uute luurakkude moodustumine. Luustiku funktsioonid; · Toestab keha pehmeid kudesid · Annab kehale kuju · On lihastele kinnituskohaks · Võimaldab sooritada liigutusi · Kaitseb siseelundeid · Mineraalainete talletaja · Vereloomeelund · Rasvade talletaja Liidused- liikumatud luudevahelised ühendused (sidekoelised, kõhrliidused, luuliidused) Liigesed- pidev ühendus luude vahel katkenud, on kahe või enama luu liikuv ühendus (liigesekihn, liigeseõõs, liigestuvad pinnad) Liigeste abiaparaadid: · Liigesmokad- kiudkõhrkoeste äärised · Liigeskettad- koosnevad kiudkõhrkoest ja paiknevad liigesõõnsuses
õhu võnkumisel tekib hääl. HINGETORU õhu soojendamine veelgi, mikroobide kinnipüüd karvakeste abil KOPSUTORUD juhivad õhu kopsudesse KOPSUD katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme, nende vahele java õõs on täidetud vedelikuga mis vähendabhõõrdumist. Kopsud koosnevad mullitaolistest moodustistest miles on õhk, nendes toimb gaasivahetus. HINGAMISKESKUS närvikeskud, mis asub piklikus ajus, juhib hingamis liigutusi. Hingeldus on normaalsest sagedasem hingamine SISSEHINGAMINE roietevahelised lihased tõmbuvad kokku, roided liiguvad üles ja väljapoole, vahelihas(diafragma) tõmbub kokku ja liigub alla, rinnaõõne ruumala suureneb ja õhk surutakse kopsudesse. VÄLJAHINGAMINE lihased lõtvuvad, roided liiguvad sissepoole ja alla, vahelihas lõtvub ja liigub ülespoole, rumala vähemeb ja õhk surutakse välja. SISENÕRENÄÄRMED on elundid mis toodavad hormone. Hormoonid on aktiivsed ained,
Selleks ajaks on moodustunud südame ja närvsüsteemi algmed. Neljandal nädalal on loode vaid oatera suurune, ning kasvab üks millimeeter päevas. Alguse saavad tulevase lapse aju ja selgroog. Sel perioodil on ebrüo väliste ärritajate suhtes väga tundlik ning areng on kergesti haavatav. Emakeha kontrollib, mida loode vaja, tekitades emale söögiisusid. Üheksandaks nädalaks on välja arenenud närvisüsteem, kuid peaaju ei kontrolli veel loote liigutusi. Süda lööb sel ajal 157 lööki minutis, kui varem oli see vaid 20 kuni 25 lööki. Järgmisel nädalal on juba ultrahelist kuulda südamelööke. Kõige suuremad muutused toimuvad 6.-11. nädalal. Selleks ajaks on kõik organid loodud, olenemata sellest, et loodeon vaid seitse sentimeetrit pikk. Nurisünnitus on kõige tõenäolisem kolme kuu jooksul. Kuueteistkümnendal nädalal alluvad loote liigutused peaaju tahtele. Aju hakkab saavutama
The McKenzie method Mechanical Diagnosis and Therapy (MTD mehhaaniline diagnostika ja teraapia) Selle meetodiga analüüsitakse patsientide sümptoomide (valu) vastust korduvale mehhaanilisele lõppulatusega selja stimulatsioonile (selja sirutusele) McKenzie meetodi staadiumid 1. Hindamine McKenzie meetod algab kõikehõlmava ja loogilise samm-sammulise protsessiga, kus sinu probleemi hinnatakse. Terapeut palub sul teha teatud liigutusi, samal ajal hinnates sümptomi muutusi. 2. Ravi McKenzie meetod kasutab ära sinu enda liigutusi saades üle nii valust kui ka säilitades funktsioonid. Patsient on aktiivselt ravi protsessiga seotud. 3. Ennetamine Sa õpid, kuidas ise ravida oma praegust probleemi, kuidas vähendada sümptomite taastekke võimalust ja kuidas tegutseda nende uuesti tekkel. McKenzie harjutused on peamiselt sirutusharjutused, väiksem osakaal on painutusharjutustel
kõige kuulsamad hip-hopi liigid ning millega võisteldakse kõige tihemini. Kuidas siis tekib uus tants? Mul on tuua näide Lockingu loojast, kelle nimi on Don Campbell. Ta oli mees, kes armastas tihti õppida ja harjutada tollase aja populaarseimaid tantse, kuid tema jaoks olid mõned kaasaegsed liigutused veidi liiga rasked ning nõudsid mõtlemistööd. Ta esines tänavatel, kus ta siis tuligi ta publiku ette ning tantsis, kuid vahepeal peatus, mõeldes järgmiseid liigutusi. Kahjuks või õnneks juhtus see tal väga tihti ning publik hakkas aegapikku tema üle nalja viskama. Tänu naljadele mis mõnitasid teda selle eest , et ta nn lukustus tantsu keskel ehk ,,locked up" inglise keeles, saigi tema tantsustiil nimetuse. Tõesti, nii see on, tantsustiil sai alguse ühe inimese oskamatusest, kuid nüüdseks on see väga populaarne. Väike seletus ka: Locking kui tantsustiil kujutab endast jäsemete kiiret liikumist, mis vaheldub järskude pausidega.
hea. Paljud naised on ütlevad, et neis ilmnesid sel ajal varjatud energiavarud. Võib märgata, et nahale ilmuvad rasedusjutid ehk striiad, mis on tingitud hormonaalsetest muutustest. Ära hoida neid ei saa, kuid olukorda aitab leevendada pidev naha niisutamine. [2, lk 19] 17. nädal Loode kaalub nüüd oma platsentast rohkem. Tal on kindlad magamisajad ja aeg, mil ta on ärkvel. Ta oskab haigutada. [1, lk 34] 18. nädal Lootel on emakas veel piisavalt ruumi ning kõiki loote liigutusi ema veel ei tunne. [1, lk 34] 19. nädal Lootel moodustuvad jäävhammaste alged, tugevneb luustik. Loode neelab ja hingab lootevett, mida on emakas umbes 0,2 liitrit ja mis pidevalt vahetub. Ta on võimeline tundma erinevaid maitseid. [1, lk 34] 20. nädal Loode on ligikaudu 25 sentimeetri oikkune ja kaalub umbes 300-350 grammi. Tema liigutused muutuvad jõulisemaks. [1, lk 34] Naise 5. raseduskuu ehk 17.-20.rasedusnädal Naine magab öösel sügavalt ja tunneb end päeval energilisena
juurde. Kui emme issi teile õhtul järele tulevad, Kui see on neil tehtud, viivad nad lehe akna laual siis näevad nad tänu nimesildile kohe, milline on olevate piltide kõrvale. teie joonistatud pilt. Lõpetamine Kas käed väsisid ära? 3 Aita neil siis puhata, ütle minu järgi näpumängu Lapsed kordavad õpetaja järel näpusalmi ning minutit salmi: teevad liigutusi kaasa. Palju kirjutas mu käsi, Esimesed sõrmed kokku, Käsi ruttu ära väsis. keskelt liigutakse Puhka, puhka väike käsi randmeringidega väljapoole, Ära enam ära väsi
aga ka tooliseljatugi, kui ta ise toolil ratsa istub. Seljatugi on kaitsevahend ja see võib muuta mehe üsnagi sõjakaks. Enamik toolil ratsa istuda tavatsevaid mehi kuulub nn. Valitsevasse tüüpi, kes jutuajamise teemast tüdinenult püüavad partnereid omatahtsi juhtida. Seljatugi on neile hea kaitsevahend igasuguste teistelt lähtuvate rünnakute puhuks. Kui inimene pole nõus teiste arvamuse või suhtumisega, ent ei söanda oma arvamust avaldada, teeb ta liigutusi, mida nimetatakse tõrjumiszestideks. Üks niisugune liigutus on olematute ebemete noppimine oma rõivastelt. Ebemenoppija istub tavaliselt teistest kõrvalepöördunult, vaatab maha ja samal ajal näpitseb. See on kõige tuntum nõustamatust väljendav liigutus. Kui kuulaja oma rõivastelt pidevalt ebemeid korjab, siis tähendab see, et kogu jutt ei meeldi talle, isegi kui ta sõnades kõigega nõus on. Peal on kolm põhiasendit. Esimene on otseasend. Niiviisi hoiab pead inimene, kes suhtub
• normaalne seksuaalelu; • soo jätkamine. 1. Milline on inimese organismi närvisüsteemi ülesanne?reguleerida kõikide elundite tööd ja koordineerida erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles inimese organism viibib. 2. Kuidas jaguneb inimese organismi närvisüsteem?somaatiliseks ja autonoomseks 3. Millised on somaatilise närvisüsteemi ülesanded inimese organismis? • juhib inimese organismis tahtele alluvaid liigutusi: • juhib inimese organismis skeletilihaste liigutusi; • saab informatsiooni meeleelunditest; • varustab närvidega vöötlihaseid ehk skeletilihaseid ja meeleelundeid. 4. Kuidas ja kust saab inimese organismi närvisüsteem informatsiooni? närviimpulsside kujul: • sisekeskkonnast ehk inimese organismist; • väliskeskkonnast. 5. Kuidas toimub erutuse juhtimine inimese organismi närvikeskustes? • erutus levib ühes suunas; (mööda refleksikaart) • erutuse juhtimine on aeglane;
Liiges on luudevaheline liikub ühendus. Eristatakse kera-, plokk-, ja silinderliigeseid. Liiges koosneb kolmest osast: Luudest, kõhretest ja kõõlustest. Kuidas liigeseid jaotatakse ? *Plokkliigestes saavad luud liikuda vaid ühes tasapinnas edasi-tagasi. (põlveliiges, küünarvarreliiges). *Keraliiges on inimesel kõige liikuvaim liiges. Liikuva luu ümar liigesepea asetseb liikumatu luu liigeseaugus. See võimaldab järsult mitmes suunas vabalt liikuda ja teha ka ringikujulisi liigutusi. (õlaliiges, puusaliiges) *Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi. Inimesel on ühendatud silinderliigesega kaks ülemist kaelalüli, seetõttu saab ta pead pöörata. Lihaste ülesanded: *Liikumisfunktsioon *Omavad kuju *Osalevad aktiivselt ainevahetuses *Aitavad tekkitada energiat *Aitavad säilitada kehatemperatuuri *Lihased töötavad pidevalt. *Lihaste tööks on vaja energiat, mida saadakse peamiselt glükoosi lagundamisel hapniku abil
ristluu. Rinnakorv · 12 selgroo rinnalüli; 12 paari roideid; rinnak · Kaitseb siseorganeid süda, kopsud · Iga rinnalüliga on ühendatud 1 paar roideid. Õlavööde ühendab ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga. Luudevahelised ühendused · Liidused liikumatud luudevahelised ühendused (ajukolju luud ) · Liigesed lahe v enama luu liikuv ühendus · Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi. · Kõhresid ümbritseb liigesekihn, milles asub liigesevõie. Lampjalgsus jalalaba kumerus puudub. Luustiku tähtsus · Toestab keha pehmemaid kudesid · Annab kehale kuju · On lihastele kinnituskohaks · Võimaldab sooritada liigutusi · Kaitseb siseelundeid · On mineraalainete talletaja · On vereloomeelund ( punases luuüdis moodustuvad uued vererakud ) · On rasvade talletaja ( kollane luuüdi on rasvade tagavara ) LIHASED
Mänguoskused : Laps tunneb mängust rõõmu. Mina ja keskkond: Laps teab, et leib on oluline osa toidust ja tervisele hea. Keel ja kõne: Laps kasutab kõnes mõningaid iseloomuomadusi ja hinnangut väljendavaid omadussõnu. Matemaatika: Laps teeb vahet suurel ja väiksel ning paneb need ritta. Kunst: Laps voolib leiba. Liikumine: Laps tahab liikuda ja tunneb sellest rõõmu. Muusika: Laps kuulab laulu leiva küpsetamisest ja oskab kaasa teha liigutusi. Päeva temaatika Leib Vahendid Jutuke leivast. Paberist välja lõigatud suured ja väiksed leivaviilud. Pruun plastiliin ja plastikpulk. Rukkijahu ja rukkileib. Pildid erinevatest leibadest. Plaat lauluga ,,Leiva küpsetamine". A1 paberid, värvilised pliiatsid. Ettevalmistus/eeltöö: Lastepoolne Lapsed peavad välja uurima, millist leiba nende peres süüakse. Õpetajapoolne Õpetaja on välja otsinud jutukese leivast.Õpetaja valmistab suured ja väikesed paberist leivaviilud. On
annaabi.ee 
