50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
age raimets
Õppematerjali autor
esimesi õppematerjale kasutades. Töölehed on vaid üks abivahend, mis aitab tunde liigendada ja uut materjali süste- matiseerida. Juba omandatu kinnistamiseks saab nende juurde ikka ja jälle tagasi pöörduda. Töölehtedelt saavad lapse ema ja isa teada, mida laps on keeletegevustes teinud; laps saab vennale ja õele näidata, kuidas lasteaias õpitakse nii kujuneb kodu toetav suhtumine ja osavõtlikkus. Töölehtede värvimise, sõnade ja väljendite korda- mise vajalikkuse kooskõlastab keeleõpetaja rühmaõpetajaga. Tekste, mida lapsed kuulavad ja kordavad, peaksid teadma teised lasteaia pedagoogid (laulmise õpetaja), et lapse edu omandatu kasutamisel märgata ja toetada. 15 Õpetajaraamat 6. TÖÖLEHTEDE ÜLESEHITUS JA NÕUANDED NENDE KASUTAMISEKS
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav
Seoses mälu ja sisekõne arenguga on III-V klass sobiv aeg tekstiloome õpetamiseks. Emakeele seisukohalt on II etapi peamised ül’d: kujundada lihtsamad tekstiloomeoskused (tekstilähedane ümberjutustus, oma tegevuse kirjeldamine), õpetada mõistma ja kasutama laiendatud lihtlauset ja koondlauset (lastele on sel perioodil kalduvus kasutada ahellauset) ning mõnda lihtsamat liitlause tüüpi (nt. sihitislauset). Lapsed loevad etapi lõpul peamiselt sõnade kaupa, kirjutavad küll vältevigadega, kuid ei moonuta enam sõna häälikkoostist. Kuid verbaalsete instruktsioonide meeldejätmine ja nende järgi tegutsemine ning oma tegevuse verbaliseerimine on endiselt ebatäpne või ei õnnestu üldse. Seetõttu vajab õpiülesannete sooritamine pidevat pedagoogi kinnitust. Raskusi valmistab mitme tunnuse arvestamine õpiülesannete sooritamisel, toime tullakse kaheosalise ülesandega (nt
ohutud) · läbi mõtlema (töötama) võimalused noorte organiseerimiseks mängus osalemiseks · ettevalmistama planeeritust rohkem mänge (ootamatud olukorrad, mängude vahetamine). Mängu läbiviimine on protsess, mis koosneb kindlas järgnevuses läbiviidavatest tegevustest: 1. Äratada noortes huvi a) eelreklaamiga (ootusärevus, põnevuse üleskruvimine, algusaja teavitamine) b) enne mängu alustamist üldistav sissejuhatus (mängu olemusest) 2. Mängijate kutsumine a) võistkondade moodustamine kiirelt, ilma venitamiseta, jälgida võistkondade võrdsust (arvult, võimekuselt, vanuselt, soolisest, rahvuselt jne) b) individuaalne 6 Mängujuht peab tabama noorte valmisolekut mängimiseks (momendi meeleolu, aktiivsus), suhtumine mängimisse või mängu. Kui tahetakse mängida, aga mäng ise ei ole noortele atraktiivne,
JUTUTUNNID · Vestle lapsega. Kasuta lühilauseid, näiteks: "Täna on tore päev." · Kui laps reageerib, tee tema häälitsusi järele. Need lihtsad häälitsused muutuvad hiljem sõnadeks. Kui laps "räägib", vasta peanoogutuse või naeratusega. · See näitab lapsele, et sa kuulad teda ja et sulle meeldivad tema häälitsused. · Jätka uue lausega. Lause lõpus oota ära lapse vastus. UURINGUTE ANDMETEL mõjutab iga päev kuuldavate sõnade hulk tulevikus lapse intelligentsust, sotsiaalseid oskusi ja õpitulemusi. Andes lapsele märku, et sa kuulad teda ning et kuuldu sulle meeldib, arendad tema keeleoskust ja toetad eneseusaldust. LINDISTATUD HÄÄLED · Lindista lapse lalinat või kasuta imikutele mõeldud muusikaga plaate või kassette. · Mängi lindistatu talle ette ja jälgi lapse reaktsioone. · Kas laps satub kuuldust elevusse? Kas ta püüab lindihäälele vastata?
" KEELE-, KÕNE- JA LUGEMISMÄNGUD ÜTLE SÕNA, KUS ON SEES (ALGUSES, LÕPUS) SEE HÄÄLIK! Eesmärgid: arendada kuulmistaju ja oskust häälikuid sõnaes eristada Vanus: 5-7 a Osavõtjad: 2-10 mängijat Vahendid: puust täring, mille külgedel on tähed Mängu käik: Lapsed veeretavad täringut ja ütlevad sõna, kus vastav häälik on sõna sees (alguses, lõpus). LOOSIRATAS Eesmärk: õppida sõnu kokku lugema Vanus: 5-7 a (vastavalt valitud sõnade raskusastmele) Mängu käik: Loosirattasse on pandud lipikud, millele on trükitähtedega kirjutatud sõnad. Laps keerutab loosiratast. Õpetaja peatab loosiratta, laseb sealt lipiku välja võtta ja ette lugeda. Nii saab mängida näiteks nukkude sünnipäeva, mille puhul lapsed loosivad nukkude nimed. Siis peavad lipikud loosirattas olema nimedega. Lipikud võivad olla väga erinevatel teemadel, vastavalt vajadusele. KIRJAKANDJA
Kuid oli märgata,et mõned lapsed, kes küll oma eakaaslastega suhtlesid ja mängisid aktiivselt ei kippunud eriti rääkima õpetajatega. Rühmas esines ka vähemalt 50% lastest,kes olid väga julged tulid esitama igasuguseid küsimusi. On näha,et lapsed tunnevad uute isikute vastu huvi. ). Lapsed on väga rõõmsameelsed ja nendega on väga meeldiv suhelda. Samas on nad ka abivalmis. Laste kõne on juba selles vanuses üldiselt selge ja arusaadav, kuid esineb veel vigu sõnade pööramises. Näiteks Noaga=Nugaga .Lapsed aga mõistavad kõiki emakeelehäälikuid ning suhtlevad aktiivselt. Õppetegevus 7 N1:Lapsed istuvad rivis maas .Õpetaja küsib küsimusi. N:Lugeda lapsed kokku?,Kui eile oli esmaspäev,siis täna on...ja homme on...? Lapsed panevad silmad kinni ja saavad igaüks enda kätte ühe tähe
Võlur võlub võlukepiga lapsed vastavasse aastaaega. Lapsed kirjeldavad, milline ilm on vastaval aasaajal, millised tegevused, mis kasvab jne.Ilma jututa- lapsed imiteerivad, zestikuleerivad võluri poolt võlutud aastaaega(vihma sadu jne). SAAN, EI SAA! Eesmärk: Laps oskab analüüsida, mida saab teha ja mida mitte. Mängukäik:Laps saab sedeli TALV. Ta peab ütlema kaks asja, mida saab teha talvel ja kaks asja , mida ei saa teha talvel. Miks!? ÜLESANNE-Leia sõnade juurde võimalikult palju teisi sõnu, mis on sisuliselt ühenduses antud sõnaga! SUVI-soojus,.... ÄIKE- hirm, valgus.... SÜGIS- vihm,.... PÄIKE- kuum, päevitus....jne. TALV- lumi,..... KEVAD- päike,..... Viktoriin 1. Mitmeharulised on lumehelbed? 2. Mis juhtub õhtul maapinna,rohu, lillede ja kividega? 3. Kuidas tekib vihm? 4. Millised on vihmapiisad seenevihma korral, millised aga paduvihma korral? 5. Millest koosneb udu? 6. Millal udu kaob?
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid