Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jazz tantsu referaat (0)

1 Hindamata
Punktid
Tallinna Reaalkool
Jazz kui tantsustiil
Referaat
Eliise Leismann
Tallinn 2011
Jazz tants
Ajalugu
Enne 1950 aastat oli kasutusel jazz tants, mis pärines aafrika ameerika rahvatantsust. 1950 aastal tuli uus z anr- modern jazz tants, mille juured pärinevad kariibimere saarte traditsioonilisest tantsust. Pärast esimest maailma sõda sai jazz tants populaarseks Chicagos ja teistes linnades. Tantsiti kabareede, klubides ,pidudel. Hiljem muudeti jazz tantsu,lisades sinna balletti ja modern tantsu, sai see populaarseks Hollywoodis,Broadwayl.
Stiilid
Traditionaalne jazz tants - Pärineb aafrika ameerika traditsionaalsest tantsust. See kestis hilis 19 sajandist kuni 1950 aastani. Jazz tants sarnanes palju stepp tantsuga, sest stepp tantsu liigutused olid siis domineerivamaks.
Modern jazz tants- Sai alguse 1950 aastal kui katherine Dunham võttis kariibimere tantsu essentsi ja tegi sellest kunsti liigi. Jazz tants arenes Brodwayl uue ja sujuvama stiili,mida õpetatakse ja teatakse kui modern jazz. Modern jazz on tähtis osa muusika teatris. Seda stiili võidakse titi muusika videotes ja võistlus tantsus.
Pilt 1: Modern jazz tantsu esitav grupp
Erilisus
Jazz tants rõhutab tantsija individuaalset stiili ja originaalsust. Iga jazz tantsija teostab liigutusi ja samme oma moodi. Jazz tants on energiline ja lõbus, kiire jalatöö, kiired pöörded, unikaalsed liigutused. Jazz tantsijad vajavad tugevat balletti põhja,sest see ananb tugevuse, vastupidavuse,graatsilisuse ja tasakaalu. Ballett aitab tantsijal tõsta tehnilist taste ja vurtioossust,mida rakendadakse jazz kavades.
Pilt 2 : Jazz tantsus on tähtis iga tantsija isikupära rõhutamine
Riietus
Jazz tantsus riietus on vaba,aga tantsija kehajooned peavad olema näha. Keelatud on kanda kottpükse ja muud selle sarnast. Tavaliselt kantakse retuuse või spetsiaalseid tantsu pükse. Jalanõuks sobivad sussid ,kuid ka sokid ,millel pole kanda
Tehnika
Jazz tantsus tantsijaid julgustatakse lisada oma stiili ja iseloomu ning muuta liigutusi lõbusamaks ja endale sobivamaks. Jazzi sammudesse kuuluvad piruettid,jazz pöörded ja mõned ka balletti pöörded, hüpped,
Trenni struktuur
Hea jazzi tund plahvatab energiast. Muusika stiilid peavad ulatuma hiphopist kuni show muusikani. Rütm peab sind liikuma panama. Tundi tuleb alustada kiire soendusega , venitus harjustega ja balleti positsioonidega. Trenni tuleb lõpetada rahuliku veitusega ,et vältida lihasvalu .
Jazz tantsu algatajad
Jack Cole kutsutakse jazz tantsu tehnika isaks. Ta arendas liigutusi,mida kasutatakse nüüd muusikalides, filmides ,televiisori reklaamides . Tema stiil rõhutas järske suuna muutusi, piakd põlve slaidid ja nurgelisust. Jazz tantsu asutajaks peetakse Gus Giordano , kes oli andekas koreograaf. Tema mõjutas modern jazz tantsu.
Jazz tantsu referaat #1 Jazz tantsu referaat #2 Jazz tantsu referaat #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eliise19 Õppematerjali autor
Jazz tantsu referaat, mis kirjelab selle tantsu eripära väga põhjalkult

Sarnased õppematerjalid

Tants-kui kehakultuuri osa
11
doc

Tants, kui kehakultuuri osa

hoogu maha. Siin tuleb appi ka treener, kes ideaalis peaks olema väga tähelepanelik iga õpilase suhtes ja vajadusel oskama anda individuaalseid soovitusi. 2 Tantsu ajalugu Tants on vanimaid kunstiliike, see kuulus algselt maagiliste kombetalituste juurde. Vanimad tantsud matkivad tegelikkust (tööliigutusi, loomi ja muud seesugust). Huvitav on vaadelda transsmuusikat tänapäeval ja transipidusid kui muistse tantsu edasiarendust. Paljud vanaaja kultuurid suhtuvad tantsu kui ekstaasi tekitajasse ­ transs, mis on füüsilisest liikumisest tingitud vaimuseisund. Hindu tekstides on kirjas, et kogu universum eksisteerib ülima tantsija manifestatsioonina. Igal jumalal on oma tantsustiil, võime lugeda 23st taevalikust olendist, kes tantsivad, et jumalatele meelehead teha ja väljendada liikumise maagiaga ülimat tõde. Hinduismis

Kehaline kasvatus
Tänavatants - Hip hop
2
docx

Tänavatants - Hip hop

Campbell. Ta oli mees, kes armastas tihti õppida ja harjutada tollase aja populaarseimaid tantse, kuid tema jaoks olid mõned kaasaegsed liigutused veidi liiga rasked ning nõudsid mõtlemistööd. Ta esines tänavatel, kus ta siis tuligi ta publiku ette ning tantsis, kuid vahepeal peatus, mõeldes järgmiseid liigutusi. Kahjuks või õnneks juhtus see tal väga tihti ning publik hakkas aegapikku tema üle nalja viskama. Tänu naljadele mis mõnitasid teda selle eest , et ta nn lukustus tantsu keskel ehk ,,locked up" inglise keeles, saigi tema tantsustiil nimetuse. Tõesti, nii see on, tantsustiil sai alguse ühe inimese oskamatusest, kuid nüüdseks on see väga populaarne. Väike seletus ka: Locking kui tantsustiil kujutab endast jäsemete kiiret liikumist, mis vaheldub järskude pausidega. Seoses hip-hopi murrangulise populaarsuse süvenemisega on ka tekkinud murekohti. Hip-hopi treener Emilio Austin Junior väljendab end järgnevalt:

Kõneõpetus
Erinevad tantsustiilid
15
odt

Erinevad tantsustiilid

Samuti uurin nende tähtsust Eestist ja kui palju erinevate tantsustiilidega tegeletakse. Võistlustants Võistlustants ehk tantsusport on spordiala, kus võisteldakse nn peotantsu tantsimises. Võistlustants on spordiala, mida Rahvusvaheline Olümpiakomitee tunnustas ametlikult 8.septembril 1997.a. teatades, et ta aktsepteerib võistlustantsu kui spordiala. Eesmärgiks on muuta võistlustants olümpiaalaks. Tänapäeval kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Euroopasse jõudis võistlustants tänu Prantsusmaale. Pärast I Maailmasõda oli Prantsusmaa üheks tooniandvaks maaks Euroopa kultuurielus. Prantslased olid need, kes võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui ka tantsus. Pariis oligi tolleaegsete kunstide keskuseks

Uurimistöö alused
Tänavatantsude ajalugu ning nende osa tänapäeva ühiskonnast
24
docx

Tänavatantsude ajalugu ning nende osa tänapäeva ühiskonnast

...........................................................................2 1 Tänavatantsude ajalugu............................................................................................................3 1.1 Tango ajalugu....................................................................................................................3 1.2 Stepptantsu ajalugu............................................................................................................4 1.3 Hip Hop tantsu ajalugu......................................................................................................4 2. Tänavatantsude tutvustus........................................................................................................5 2.1 Tango tutvustus..................................................................................................................5 2.2 Stepptantsu tutvustus.........................................................................................

Kultuur
Referaat erinevatest tantsustiilidest
11
doc

Referaat erinevatest tantsustiilidest

Võistlustants Võistlustants ehk tantsusport on spordiala, kus võisteldakse nn peotantsu tantsimises. Võistlustants on spordiala, mida Rahvusvaheline Olümpiakomitee tunnustas ametlikult 8.septembril 1997.a. teatades, et ta aktsepteerib võistlustantsu kui spordiala. Eesmärgiks on muuta võistlustants olümpiaalaks. Tänapäeval kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Euroopasse jõudis võistlustants tänu Prantsusmaale. Pärast I Maailmasõda oli Prantsusmaa üheks tooniandvaks maaks Euroopa kultuurielus. Prantslased olid need, kes võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui ka tantsus. Pariis oligi tolleaegsete kunstide

Kehaline kasvatus
Valerie Preston-Dunlop
36
doc

Valerie Preston-Dunlop

kõrvalt vaadata ja analüüsida, strateegiate loomiseks, et märgata, teha valikuid, kuidas oma loomingulisi ideid koreograafi ja tantsijana realiseerida. Tantsu loomine on keeruline protsess, samuti ka selle analüüs ja tõlgendamine, eriti olukorras, kus tantsupraktika nii kiiresti muutub ja teiseneb. KOMMUNIKATSIOON TANTSUS Tantsus on olulisimaks meediumite sidusus (nexus) Meedium on see, millest nähtus koosneb, millest ta tehtud on ja millena ta vaatajat kõnetab. Tantsu peamiseks meediumiks on liikumine (movement), kuid olulised on ka teised koostisosad (tantsija, muusika, ruum). NB! Kas tantsija on lihtsalt sammude esitaja, liigutuste presenteerija? Kas tantsija on meediumi koostisosa, millest liikumine sündis? Ajalooliselt on tants ja muusika olnud tihedalt seotud, isegi lahutamatud, kuna tantsu ollakse harjutud vaatama muusika saatel. XX saj. tantsunovaatorid seadsid selle iseenesestmõistetavuse kahtluse alla - sündisid tantsud ilma muusikata

Koreograafia
Muusika ja Tants 20 sajandil
16
pptx

Muusika ja Tants 20.sajandil

Fourth level eestvedaja. Fifth level Count Basie Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas dzässi igasugustest piirangutest. Nüüd polnud dzässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim dzässmuusik 1950. aastatest oli Ornette Coleman. 1960. aastate lõpus sai alguse jazz fusion, mis haaras endasse ka elemente rockmuusikast,folkmuusikast, funk`ist ning reggae`st. Fusion on väga keerulise rütmiga ning iseloomulikud on ka pikad instrumentaalsoolod, mis on tavalised ka tänapäeva dzässmuusikas. Ornette Coleman

Ajalugu
Ballett
8
docx

Ballett

Sissejuhatus Ballett on muusikaline lavateos, kus on terviklikuks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik süzee ning kujutav kunst lavakujunduse, valguse ja kostüümide näol. Balletis antakse teose sisu edasi tantsu ja pantomiimiga. Selle aluseks olev kirjanduslik süzee on tavaliselt muusikaga lahutamatult seoses. Muusika kajastab etenduses toimuvaid sündmusi ning tegelaste tundeid ja areneb vastavalt vajadusele kõigi dramaturgiareeglite järgi. Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks. Ballettmeister aga loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Ballett koosneb nii soolo-, kahe

Kultuur




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun