vaimulikud ise käitusid vastupidiselt ja elasid vägagi ristiusu tõekspidamiste kohaselt keelatud elu. Nad himustasid liha ja võimu ning kasutasid väikseid poisse ära. See peegeldub hästi ka renessansiajastu kirjanduses. Üks renessansikirjanduse põhilisi tunnuseid on humaansus ja humanism. See külg esineb kõigis Boccaccio novellides ja on eriliselt esile tõstetud. Kirjanik ülistab maiseid rõõme, pilkab asketismi ja jumalasulaste liiderlikkust ning silmakirjalikkust. Viimane esineb eriti selles, kuidas vaimulikud ei pea lugu ristiusu reeglistest ja käituvad novellides läbivalt ebasündsalt. Juttudes on novellile kohaselt vähe tegelasi ja nende vahel tekivad sageli konfliktid, sageli tahetakse teist inimest usku vahetama sundida. Kõik tegelased soovivad head elu ja neile antakse nende patud andeks. Üldpildis olid novellid lühikesed ja tiheda ning lihtsa sündmustikuga. Igas jutukeses oli
Napolis hakkas ta tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad: Filostrato, Teseida, Filocolo ja La caccia di Diana.Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu Dekameron kirjutas ta aastatel 13491353, mis oli minu arvates väga põnev.Oma teostes räägib ta inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. Risto Ruuben
aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" ('kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 13491353. Eesti keeles on ilmunud ka Boccaccio romaan "Madonna Fiammetta eleegia" (tõlkinud Lauri Pilter, 2014). Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. Boccaccio (film 1920) "Boccaccio", tuntud ka kui "Boccaccio armuööd" (Boccaccios Liebesnächte) on 1920. aastal valminud Itaalia-Austria tummfilm. Filmi süzee tugineb jutustustele Giovanni Boccaccio Decameronist.
punamütsike oli liiderlik tüdruk?“. Meie eesmärgiks on tõestada, et Punamütsike ei olnud liiderlik tüdruk. Esimese argumendina väidan, et Punamütsike oli sügavusklik kristlane. Muinasjutt „Punamütsike“ on ajakirja Imeline Ajalugu andmetel kirjutatud 12. sajandil Kesk-Euroopas. Sel ajal oli seal aga paavstivõimu hiilgeaeg ning inimestele sisendati väga tugvalt usku, mille tõttu olid inimesed sügavalt usklikud. Kristluses ei peeta sündsaks liiderlikkust. Seetõttu väidan, et kirjanik ei kirjutanud muinasjuttu liiderlikust tüdrukust. Punamütsikese riietus oli punane, mis tähistab Kristuse kannatusi. Selle põhjal arvan, et Punamütsikese usk võis olla nii sügav, et ta kandis punast, mõeldes Kristuse kannatustele. Teise argumendina tooksin välja selle, et nagu me kõik teame kannab Punamütsike punast mütsi. Sellel on ka väga lihtne seletus miks ta just punast mütsi kannab. Kui ta peaks metsas
Munkade kaudu kandus antiikajast nii mõndagi edasi (näiteks näidend), koostati ka pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest. 3. Boccaccio 'Dekameron'. Teose üldiseloomustus. Milline on sisu? Tähtsus. Boccaccio peateos on 'Dekameron' (raamjutustus, mis koosneb sajast novellist). Kümnel päeval räägiti kümme lugu, kokku 100 lugu. Põhiteemaks on armastus ja erootika, räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, pilkab rumalust ja liiderlikkust, ülistab armastust ja elurõõmu. 4.Novelli mõiste. Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt ehk ootamatu lõpp. 5. Kolme keskaja eepose pealkiri ja millest seal kirjutati. Vene eepos: ''Lugu Igori sõjaretkest''. Eepos räägib noore valitseja Igori sõjaretkest, kaotusest ja põgenemisest. Prantsuse rahvaeepos: ,,Rolandi laul''. Kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus
rikkumisest. Sa ei tohi himustada oma ligimese naist. Sa ei tohi himustada midagi oma ligimesele kuuluvat. Jumal näeb inimese südamesse ja teab, et kõige kurja allikas on himustamine. Seetõttu hoiatab Kristus, et kes kellegi abikaasat himustab, on südames juba abielu rikkunud. Issand õpetab: "Mis inimesest välja tuleb, see rüvetab inimest, sest seest, inimese südamest, tuleb välja halbu arutlusi, hooramist, vargust, mõrvamist, abielurikkumist, ahnitsemist, kurjust, kavalust, liiderlikkust, kadedust, Jumala teotamist, kõrkust, rumalust - kõik need kurjad asjad tulevad välja seest, ja need rüvetavad inimest." Ka mina olen kunagi himustanud midagi, mis pole kuulunud mulle, kuid võõra vara ei tee õnnelikuks, seetõttu on lihtsam hinnata juba seda, mis sul olemas on. Sa ei tohi varastada. Olen lugenud meediast, kuidas üks keskealine mees hakkas varastama kuna tema perel polnud söögi jaoks enam raha. Tema mõtteist käis läbi, et senikaua, kuni ei
Laura loorber (maine kuulsus)/ õrn puudutus 4. Boccaccio ( 1318 1375 ) novell, Dekameron novellikogu ,,Dekameron" 10 päeva 10x10= 100 (10 isikut = 7neidu + 3 noormeest) x 10 päevaga. Igal päeval 10 lühilugu novelli Raam= igal lool= novellil on tutvustav sissejuhatus Iseloomulikud jooned: vaatluse all on kõikide klasside esindajad naeruvääristab silmakirjalikkust, alatus, liiderlikkust, armukadetust, äraostetavust hindab taibukust, teravmeelsust kujutab avameelset intiimelu ja kiidab heaks erootilise armastuse näitab argielu erinevaid tahke 1 Kordamine kirjanduse kontrolltööks 01.dets Tuuli Varik
SONETT 13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). NOVELL lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süzeeliini, ühe teema või konflikti ümber. Zanri rajas Boccaccio oma novellikoguga "Dekameron". GIOVANNI BOCCACCIO (13131375) Peetakse uue zanri, novelli, rajajaks. Boccaccio räägib oma novellides inimese pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ja jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Tuntuim teos "Dekameron". Dekameroni sisust: Novellikogu räägib kolmest noormehest ja seitsmest tütarlapsest, kes on Firenzes 1348 möllanud katku eest linnalähedasse lossi põgenenud ja seal meelelahutuseks kordamööda lugusid jutustavad. Kümne päeva jooksul jutustab igaüks iga päev ühe loo ja nii sünnibki kümne päevaga sada novelli, mis annavad ülevaate 14. sajandi Itaalia elust ja sel ajal rahva hulgas liikunud jutuvarast.
Lõvi upsakus, vägivald Emahunt kasuahnus enesearmastus Boccaccio ( 1318 1375 ) novell, Dekameron · novellikogu ,,Dekameron" 10 päeva · 10x10= 100 (10 isikut = 7neidu + 3 noormeest) x 10 päevaga. Igal päeval 10 lühilugu novelli Raam= igal lool= novellil on tutvustav sissejuhatus · Iseloomulikud jooned: · vaatluse all on kõikide klasside esindajad · naeruvääristab silmakirjalikkust, alatus, liiderlikkust, armukadetust, äraostetavust · hindab taibukust, teravmeelsust · kujutab avameelset intiimelu ja kiidab heaks erootilise armastuse · näitab argielu erinevaid tahke · õigustab abielurikkumist ja toob välja selle põhjused · näitab vaimulike silmakirjalikkust · tegelasi tabavad saatuselöögid, kuid nad suudavad rasketest olukordadest välja tulla Shakespeare ( 1564 1616 ) Inglise teater (õp lk 63)
Sealsete laulude kuulsaim kogu on “Carmina Burana”. Tüüpiline vagantide loosung on rahvusvahelise üliõpilashümni “Gaudeamus” algussõnad: “Olgem rõõmsad, kuni oleme veel noored!” Eepika Eepikas on valdavalt lühivormid, peamiselt satiirilise või lihtsalt anekdootliku sisuga värssjutustused – prantslastel fabliood, sakslastel švankid. Need on traditsioonilised rahva suus liikunud õpetliku sisuga naljalood, milles sarjatakse naiste truudusetust ja kirikumeeste liiderlikkust ning rahaahnust. Sageli koonduvad anekdoodid ja seiklused mõne populaarse tegelase ümber, näiteks saksa rändlauliku Strickeri švankidekogu “Papp Amis”. Paljud Amise seiklused omistatakse järgmistel sajanditel Alam-Saksa ja Flandria maailmakuulsale vembumehele Thyl Eulenspiegelile. Keskaja lõppu tähistab mitmekesine “narrikirjandus”, milles naerdakse mineviku rumaluse üle. Seda žanri ei põlanud õpetlasedki, nagu näitab Madalmaade suure humanisti Rotterdami
ametnikud ja hauaröövlid. 5.2 Tegelastele on omased järgmised omadused: On kahte liiki tegelasi, ühed on hästi kitsid ja pahatahtlikud ning lisaks veel ahned. Omakasu püüdlikud ja suure võimuga. Teised tegelased olid aga targad, kavalad ja oskasid igast raskemast olukorrast enda tarkusega välja tulla ja olukorra enda kasuks pöörata. Nad ei olnud väga rikkad ja omakasu püüdlikud. Need on nn. positiivsed tegelased. 6.1 Autor pilab silmakirjalikkust, alatust, kasuahnust, liiderlikkust, äraostetavust novellides 1.5.7.8.10 Neid omadusi peetakse negatiivseks ja halvaks, mis muudavad inimesed halvemaks. Probleem seisnes selle, et inimesed on liialt ahned ja teevad asju ainult kasu eesmärgil. Ning nad ise ei märkagi kui ahned ja halvad nad tegelikult on. Selliste omadustega inimest pilgatakse. 6.2 Autor hindab taibukust, teravmeelsust, leidlikust novellides 2.3.4.6 Need omadused on ainult positiivsed ja head. Selliseid inimesi ei pilgata, vaid
Töö oli suuremalt osalt 1352. Aastaks valmis ja see oli Bocaccio viimane saavutus kirjanduses ja üks tema viimaseid Itaalia keelseid töid. Teine ainus suurtöö oli ,,Corbaccio". Boccaccio parandas ,,Dekameroni ,,1370- 1371 aastatel. See käsikiri on säilinud tänaseni. Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ning silmakirjalikust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest: armuihast, armukadedustest, abielurikkumistest jms. Eesti keele on tõlgitud ,,Dekameron" Johannes Semperi poolt, teos on ilmunud aastal 1957, 1993 ja 2004. Giovanni Boccaccio ütlused: ,,Tee, nagu ütleme, mitte nii tee nagu meie teeme." ,,Inimesed kipuvad uskuma pigem halba, kui head."
Peale pulmapidu, kus Giovanni pidutseb ja uusi naisi vallutab saab Anna teada, et just Giovanni tappis tema isa. Leporello vahetab ära riided Giovanniga, et mees ise saaks põgeneda. Leporellot ajavad taga vihased talupojad Ottavio juhtimisel. Leporello ja Giovanni kohtuvad taas surnuaias, kus nad on sunnitud kuju endale õhtustama kutsuma. Giovanni valmistub õhtusöögisk, kuju uurib mehel, kas too kahetseb ka oma naiste vallutamisi ja liiderlikkust. Mees naerab ta välja ja kuju maksab kätte. Giovanni sureb leekides. Antud ooperit oli kerge jälgida, puudusid keerukad suhterägastikud. Minu lemmik lauljaks kuunes Giovanni käskjalg Leporello, kes sobis oma rolli valatult. Oli tõsine, kuid oskas ka naljakat miimikat esile tuua. Anna osatäitja oli aga võrratu oma hääle poolest, kuna ta oli selline jõuline, kuid samas leinava naise olek. Kostüümid olid kõikidel väga uhked ja lava oli põnevalt ülesse ehitatud
· Põrgu eeskojas kostab nuttu ja halamist. Seal on hinged, kes ei teinud head aega halba neil pole pääsemise lootust kolm: · 3 osa on teosel; · põrgupõhja aheldatud Lutsiferil on 3 nägu, mille lõugade vahel 3 maise maailma suurimat patust Juudas, Cassius ja Brutus; · leiutas kolmikvärsi tertsiini, mille täiuslik riimiahel (aba bcb cdc ded efe jne) ühendab algusest lõpuni kogu poeemi. · 3 põhipattu lõvi sümboliseerib uhkust, emahunt ahnust ja panter himurust ehk liiderlikkust üheksa: · Põhjapoolkera südamikuni küündival lehtrikujulisel põrgul on 9 ringi; · keset lõunapoolkera vetevälja kerkib puhastustule helendav mägi, millel koos jalami ja tipuga on 9 tasandit; · ümber maakera tiirleb 9 nn planeetide taevast, mille üle kõlgub kehatu ja liikumatu ,,kümnes taevas" Valge = usk, puhtus, süütus (18-aastaselt kandis Beatrice helendavvalget kleiti) Punane = halastus, armastus (9-aastaselt kandis Beatrice veripunast kleiti) Põrgu ringid:
Suuremalt osalt tema rasvumisega seotud ja ta suri Cerdaldos 21 detsembril, 1375. LOOMING Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" (Decamerone; 'kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 13491353. Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. Eesti keelde tõlkis "Dekameroni" Johannes Semper, teos on ilmunud 1957 (järelsõna: Aleksander Kurtna), 1993 (kahes köites) ja 2004 (kahes erinevas väljaandes). Boccaccio kirjutas ka eluloo raamatud Dantest
samas võib see värv mõjuda ka häirivalt ning rahutuks tegevalt. Oranzi värvienergia: söödav: apelsin, mandariin, pihlakamari, mango, melon, aprikoos, porgand, mais, kaalikas, virsik. lilled: saialill, gerbera, krüsanteem puud: pihlakas, sügisvärvides kõik puud muusika: tulised rütmid ja rituaaltantsud. samba, rock, nabatants jne planeed: merkuur ja uraan liiga palju oranzi värvi tekitab närvilisust, hulljulgust, enesekontrolli puudumist, toiduga priiskamist ja liiderlikkust. RUUMIKUJUNDUS Oranz kui punase ja kollase värvi segu, on kombinatsioon valgusest ja soojusest, mis loovad meeldiva ruumikliima, kui seda värvi mõõdukalt kasutada. Oranz värv teeb ruumi väiksemaks ning mõjub ülevalt vaadates kaitseva ja katvana, küljelt vaadatuna soojendavana ning alt vaadatuna ärritavalt. Oranzi värvi tuleb kasutada vaid kübekese maitseainena, kuna suurte pindadena mõjub see ahistavalt, ründavalt,
· Itaalia maalikunstnik, skulptor, arhitekt ja insener, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. · ,,Mona Lisa"; ,,Püha õhtusöömaaeg" - Kujuattud Kristuse 12jüngrit, ka Juudas. Kasutas ülivärvisegu, mis laugneb kiiresti. o Petrarca (1304-1374) · Pärast antiikaega I poeet, keda pärjati. o Boccaccio (1313-1375) · 100novellist koosnev ,,Decameron", kus ta pilkab asketismi ja liiderlikkust; hindab inimlikke rõõme ja naudinguid. · Omandas kreeka keele, kirjutas Toskana murdes. o Machiavelli (1469-1527) · Uueaegsele poliitfilosoofiale alusepanija. · ,,Valitseja" 1513. aastal. Teoses jagab ta valitsejale õpetusi, kuidas luua tugevat Itaalia riiki- on vaja tarka ja osavat diktaatorit valitsemiseks kõik vahendid lubatud. · Makjavellism - sõnamurdlikkus ja põhimõttelage poliitika.
armastuse filosoofilise käsitluse rõhutamine, hakkab kujunema platoonilise armastuse ideaal(luuletaja), mõjutajaks taaselustunud Platoni filosoofia maine elu oli üksnes kõrgema vaimse elu põgus reegel. 4)Boccaccio ,,Dekameron" ( 13491353)räägib 7 tütarlapsest ja 3 noormehest kes 1348 aastal puhkenud musta katku eest linnalähedaase villasse lähevad. Igal õhtul räägib keegi neist novelli. Pilgatakse rumalust, vaimulike liiderlikkust, silmakirjalikkust, kohtunike äraostetavust, armuviha jne. Novell kui kirjanduszanri rajaja. Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga ning lõpus on puänt. Novellizanri looja on itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio. Lühiproosa zanr, uudisjutt. 5)Sonett on Petrarca loodud luulevorm. 14 värsirida, 4 salmi, 2 katrääni(4 rida), 2 tertsetetti(3 rida).
püüab Dorianit õpetada, kuid kuna ta on igavam kui lord, siis ei õnnestu see tal. Omandades samasuguse kindluse ning sarmikuse, mis Henryl ei valmista noormehele mingit probleemi mõjutada teisi. Erinevus seisneb ainult selles, et kõik inimesed, kes Dorianiga kokku puutuvad laskuvad veel halvemale teele kui tema. Näiteks saab tuua Henry Ashtoni, noore Perthi, Adrian Singletoni ja Kenti poja. Kõigile neile on Dorian mõjunud laastavalt: ühele õpetas pahetsemist ja teisele liiderlikkust; kolmandale vekslite võltsimist ja neljandale, et too võtaks endale litsi. Samuti on noormees tekitanud endale vaenlasi oma kuulujuttudega, kuid keegi ei usu teda, kui Dorianit näevad. Põhjuseks on tema välimus, mis nii siiras ja aus, et raske on uskuda, et tema on teisi inimesi suunanud naudingute ning pahede teele. 2. Anna hinnang Doriani käitumisele ja tõekspidamise kohta. Too näiteid. Raamatu alguses on Dorian naiivne noormees, kes elust suurt midagi ei tea, kuid ta ka ei
kasvab, kuni jõuab ootamatu ja üllatusliku lõpplahenduseni (puänt). avatud novell mis ei pruugi lõppeda puändiga. Novell (itaalia keeles novella ´uudis´), lühijutt: tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. Novelli lõpus on tavaliselt üllatav pööre (püänt).Boccaccio- räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. 7. Commedia dell´arte ehk maskiteater ehk itaalia komöödia.Lavale astusid uut tüüpi näitlejad, kes olid diletantide staatuse professionaali vastu vahetanud ning ei kasutatud enam valmis näidendeid, vaid nn
võttes sisse sinihapet. Harry soovitab Dorianil Sibyl võimalikult kiiresti unustada ja temaga õhtul ooperisse pidutsema tulla ning Dorian ongi otsustanud, et tema elu saab nüüdsest valitsetud olema vaid kirgedest. Järgneva 18 aasta jooksul eksperimenteerib kõikvõimalike pattudega, olles haaratud Lord Henry kingitud raamatust. Ühel õhtul külastab Basil Doriani, et pärida temalt aru levivate kuulujuttude kohta pahelisest elunautlemisest. Dorian ei eitagi oma liiderlikkust ning viib Basili portree juurde, mis on nõnda võigas kui noormehe sooritatud patud kokku. Vihastudes süüdistab Dorian Basilit oma saatuses ning pussitab kunstniku surnuks. Seejärel santazeerib Dorian oma keemikust sõpra Alan Campbelli, et ta muudaks Basili laiba olematuks. Lootes põgeneda oma südametunnistuse eest, hulgub Dorian oopiumiurgastes. James Vane on aga samuti merelt naasnud ning püüab tabada Doriani, kui kuuleb inimesi nimetamas teda Prints Võlujaks
,,sandistamised" ja kiigelkäimised. · Jõuluõlgede komme vahetus jõulupuukombega. · Rahvusvahelise sümboolikaga postkaartidelt saime tuttavaks pühadejänesega ja päkapikkudega, samuti jõuluvanaga. · Lihavõttepühade meelisteemad olid värvilised munad, pajuurvad, tibud ja põlvpükstes pühadejänes munakorviga, suvistepühade puhul kujutati kevadlilli, kaseoksi ja lembemotiive. Aprillikaartidel naerdi taunitavaid omadusi: riiakust, räpakust, lobisemishimu, liiderlikkust, rikkuseiha, liigsöömist, keigarlikkust 7 jms. Kõige rikkalikum oli jõulukaartide temaatika: Inglid, küünlasära, kellukesed, laternatega päkapikud, lumi jne.. RAHVAKALENDER NÜÜDISAJAL. · Sotsialismiideed kuulutavad oktoobri pühad varjutasid rahvakalendri mardiskäimisi, emadepäeva asemel (märtsikuu teisel pühapäeval) tuli pühitseda naistepäeva (8.märts), maitule tegemise kombe võõrutas 1. mai
Firzenzes 1348 möllanud katku eest linnalähedasse suvelossi põgenenud ja seal meelelahutuseks kordamööda lugusid jutustavad.Kümne päeva jooksul jutustab igaüks iga päev ühe loo ja nii sünnibki kümne päevaga sada novelli, mis annavad ülevaate 14.sajandi Itaalia elust ja sel ajal hulgas liikunud jutuvarast. Boccaccio räägib oma novellides inimese pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõm, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ja jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust ega filosoofilisi teemasid.Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast,armukadeduses, abielurikkumisest.Kuigi võib tunduda, et tema vaateväli oli kitsam, kui Dantel ja Petrarcal, andis Boccaccio omaaegsest Itaaliast sügavama labilõike kui ükski teine renessansikirjanik.Puutumata ei jää ükski ühiskonnakiht (ülikud, rüütlid, vaimulikud, kaupmehed , käsitöölised , ametnikud , lihtrahvas).
See on D.A. Hingerännaks põrgust paradiisi.saatajsks vergelius.Teoses on palju sümboleid. Domineerib number 3 ( lõpetatuse arv). Teosel on 3 osa, milles igas on 33 laulu, Kristus suri 33 aastaselt ning tõusis surnust 3 päeva pärast surma. ''Dekameron'' Givanni Boccacio occaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest Teose sõnum: kutse asuda rännule pimedusest valgusese ja armastuse poole. Renessanslik idee. "Don Quijote" Miguel de Cervantes Don Quijote on vaesunud aadlik. Pani ise endale nime don ehk kõrge aadlik. Luges rüütliromaane ja kujutas lõpuks ette, et on ise rüütel
Päevast-päeva elab pahene inimkond külg-külje kõrval oma sõltuvust tekitava pahega. Kasiinosõltlane käib mööda mitmest kasiinost, narkosõltlane lävib mitme diileriga, seksisõltlane näeb igal sammul paljast keha. Neil ei olegi vabadust oma pahest loobuda, nad on lausa sunnitud oma pahega jätkama, kuna ühiskond seda aina süvendab ja võtab selle järjest rohkem kinnisideeks. Kuid veel 100 aastat tagasi peeti seitsmeks surmapatuks kadedust, laiskust, uhkust, viha, liigsöömist, liiderlikkust ja pillamist ja ihnust, siis tänapäeval on meil vaba tahe neist lahti öelda, ent siiski ei luba meid selleks praegune ühiskond, mis neid patte lausa soosib. Nagu doktorandi artiklist järeldub, siis mitte alati ei ole meie vabal tahtel ja otsustamisvalikul positiivne tagajärg. Vaba valik on paljuski kammitsetud hetkel valitsevast ühiskondlikust olukorrast ja ühiskonna kujundava ju seal olevad inimesed. Seega mõju on vastastikune
tõusis surnust 3 päeva pärast surma. Givanni "Dekameron" * elas 62. aastaseks Boccacio Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja *novelli zandri looja 1313-1375 nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest Teose sõnum: kutse asuda rännule pimedusest valgusese ja armastuse poole. Renessanslik idee.
Firenzes 1348 möllanud katku eest linnalähedasse suvelossi põgenenud ja seal meelelahutuseks kordamööda lugusid jutustavad. Kümne päeva jooksul jutustab igaüks iga päev ühe loo ja nii sünnibki kümne päevaga sada novelli, mis annavad ülevaate 14. sajandi Itaalia elust ja sel ajal rahva hulgas liikunud jutuvarast. Boccaccio räägib oma novellides inimese pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ja jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abialurikkumisest. Kuigi võib tunduda, et tema vaateväli oli kitsam kui Dantel ja Petrarcal, andis Boccaccio omaaegsest Itaaliast sügavama läbilõike kui ükski teine renessansikirjanik. Puutumata ei jää ükski
Firenzes 1348 möllanud katku eest linnalähedasse suvelossi põgenenud ja seal meelelahutuseks kordamööda lugusid jutustavad. Kümne päeva jooksul jutustab igaüks iga päev ühe loo ja nii sünnibki kümne päevaga sada novelli, mis annavad ülevaate 14. sajandi Itaalia elust ja sel ajal rahva hulgas liikunud jutuvarast. Boccaccio räägib oma novellides inimese pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ja jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abialurikkumisest. Kuigi võib tunduda, et tema vaateväli oli kitsam kui Dantel ja Petrarcal, andis Boccaccio omaaegsest Itaaliast sügavama läbilõike kui ükski teine renessansikirjanik. Puutumata ei jää ükski
· Kuna teos oli kirjutatud Toscana murdes sai, sai see itaalia kirjakeele aluseks · esimeste humanistide hulka kuulub ka Francesco Petrarca, kes oli koos Dante ja Giovanni Boccaccioga itaalia kirjakeele rajajaid. · Petrarca väljendab oma sonettides tundeid armastatu vastu ja muret kodumaa pärast. · G. Boccaccio põhiteos on 100 novellist koosnev ,,Dekameron", milles ta pilkab asketismi ja vaimulike liiderlikkust, kuid jaatab inimlikke rõõme ja naudinguid. Leonardo Bruni · Itaalia renessansi teadlane, kes oli pärit vaesest perekonnast, kuis suutis andekuse ja visa õppimise toel tõusta silmapaistavatele ametikohtadele ja oli tuntud ka väljaspool Itaaliat. · Kirjutas mitme antiikfilosoofi (Aristotelese, Cicero jt) ning oma eelkäijate (Dante, Petrarca, Boccaccio) eluloo ja Firenze ajaloo. · Püüdis hinnata allikaid kriitiliselt ja kasutada ainult usaldusväärseid.
· Loomingu peaosa moodustavad eepilised · Üheksa peatükki ja proloog. teosed. · See kirjeldab peategelase Fiammetta · Boccaccio räägib oma novellides inimese kirge Panfilo (Firenze kaupmehe) vastu ja pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust tegevustik toimub Napolis. Lugu on ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, õnneliku lõpuga. pilkab rumalust ja jumalasulaste ,,Filocolo" liiderlikkust ja silmakirjalikkust. · Kirjutatud 1335. 1336. aastal, ning seda · Ükski novell ei puuduta otseselt peetakse esimeseks novelliks, mis on ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid kirjutatud proosa kujul. ega filosoofilisi teemasid. · Põhineb selle aja populaarsetel lugudel · Boccaccio andis omaaegsest Itaaliast Hispaania kuningapoja Florio ja sügavama läbilõike kui ükski teine Biancifiore vahel.
Mehhiko langes Hispaania võimu alla. Francisco Pizarro väikeaadik, kes jõudis oma laevaga pärast ränki vintsustusi Ecuadori rannikule. Petrarca kuulub I humanistide hulka, kes oli koos Dante ja Boccaccioga itaalia kirjakeele rajajaid. Petrarca väljendab oma sonettides tundeid armastatu vastu, kuida ka muret kodumaa saatuse pärast. Boccaccio - oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Oma teoses ,,Dekameron" pilkab asketisi ja vaimulike liiderlikkust, jaatab inimlikke rõõme ja naudinguid. Dante - oli itaalia kirjanik ja luuletaja. Tema teos ,,Jumalik komöödia" järgib küll kiriklikku kujutlust põrgust ja puhastustulest ja paradiisist, kuid teeb seda erakordse kaasaelamise ja inimlikkusega. Poeem annab pildi inimese püüdlustest, kirgedest, muredest, meeleheitest, piinadest ja kahetsusest. Leonardo Bruni Itaalia renessansi teadlaste hulgast üks säravaim. Oli 2 korda paavsti kuuria sekretär ja astaid Firenze vabariigi kantlser
rahuvskeelt. Peamine sônum inimkonnale oli kutse asuda rännule pimedusest valguse ja armastuse poole. Giovanni Boccaccio oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Kirjutas luulet kui ka proosat. Peateos on dekameron. Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest. Renessanssi draama Võrreldes enamiku kirjandusliikidega oli draama areng hilisem. William Shakespeare sündis jõukas peres. Ta õppis kohalikus "grammatikakoolis" ning asus 1587 aastal Londonisse elama.Kirjutas kokku 36 näidendit. Näidendites oli tähtsalt kohal
Mehhiko langes Hispaania võimu alla. Francisco Pizarro – väikeaadik, kes jõudis oma laevaga pärast ränki vintsustusi Ecuadori rannikule. Petrarca – kuulub I humanistide hulka, kes oli koos Dante ja Boccaccioga itaalia kirjakeele rajajaid. Petrarca väljendab oma sonettides tundeid armastatu vastu, kuida ka muret kodumaa saatuse pärast. Boccaccio - oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjandusžanri rajajaks. Oma teoses „Dekameron“ pilkab asketisi ja vaimulike liiderlikkust, jaatab inimlikke rõõme ja naudinguid. Dante - oli itaalia kirjanik ja luuletaja. Tema teos „Jumalik komöödia“ järgib küll kiriklikku kujutlust põrgust ja puhastustulest ja paradiisist, kuid teeb seda erakordse kaasaelamise ja inimlikkusega. Poeem annab pildi inimese püüdlustest, kirgedest, muredest, meeleheitest, piinadest ja kahetsusest. Leonardo Bruni – Itaalia renessansi teadlaste hulgast üks säravaim
eksisteerib, tuli otsestest avaldustest, mis komiteele esitati. Ermlandi piiskop Stanislaus Hosius kurtis jumalateotusi tseremooniate ja pühade riitustega seoses. Ta leidis, et kõige pühamal hetkel, kui igaüks peaks vaikust järgima ja Issanda surma mälestama, ,,orelid teevad lärmi ja muusikud laulavad" ning kirus ka muid häirivaid asjaolusid, mis ,,kallutavad inimesi kõrvale spirituaalsetest pürgimustest". Ta kritiseeris sakramendi ajal laulmise liiderlikkust ja leidis, et muusika matab ja moonutab sageli jumalasõna. Becadelli komitee esitas 8. augustil paavstlikele legaatidele järgneva avalduse muusika kohta: ,,Samuti tuleb kaaluda, kas polüfoonilist tüüpi muusika, mis värskendab kõrva rohkem kui 4 meelt ja sütitab tiirasust ja mitte religioossust, tuleks kaotada missadelt, kus selliseid asju sageli lauldakse".
külje kõrval oma sõltuvust tekitava pahega. Kasiinosõltlane käib mööda mitmest kasiinost, narkosõltlane lävib mitme diileriga, seksisõltlane näeb igal sammul paljast keha. Neil ei olegi vabadust oma pahest loobuda, nad on lausa sunnitud oma pahega jätkama, kuna ühiskond seda aina süvendab ja võtab selle järjest rohkem kinnisideeks. Kuid veel 100 aastat tagasi peeti seitsmeks surmapatuks kadedust, laiskust, uhkust, viha, liigsöömist, liiderlikkust ja pillamist ja ihnust, siis tänapäeval on meil vaba tahe neist lahti öelda, ent siiski ei luba meid selleks praegune ühiskond, mis neid patte lausa soosib. Nagu doktorandi artiklist järeldub, siis mitte alati ei ole meie vabal tahtel ja otsustamisvalikul positiivne tagajärg. Vaba valik on paljuski kammitsetud hetkel valitsevast ühiskondlikust olukorrast ja ühiskonna kujundava ju seal olevad inimesed. Seega mõju on vastastikune.
Suuremaltosalt tema rasvumisega seotud ja ta suri Cerdaldos 21 detsembril, 1375. Looming Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" (Decamerone; 'kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 13491353. Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. Eesti keelde tõlkis "Dekameroni" Johannes Semper, teos on ilmunud 1957 (järelsõna: Aleksander Kurtna), 1993 (kahes köites) ja 2004 (kahes erinevas väljaandes). Leonardo da Vinci Leonardo da Vinci (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux)
7. KIRJANDUS KESKAEGSES LINNAS (FABLIOO, ŠVANK, NOVELLA, VAGANT, GOLJAAR) Külad kasvasid linnadeks ja linnades tekkis ühiskondlik kihistumine (kaupmehed, talupojad). Kaupmehed said väga rikkaks, aga seisus luges rohkem. Neid ei peetud vaimulike ja aadlikega võrdseteks. Linnakodanikud ei olnud rahul. Kujunes fablioo – humoorikas, naljatlev jutt, mis võis olla ka sotsiaalne – ühiskondlikult pilkav. Pilgati nt ahnust, silmakirjalikkust, liiderlikkust. Pr.m. žanr, mida enim viljeleti- fabiloo (lad k- fabula.jutt), värsi v proosa vormis, lõbusad, veidrad argielu sündmused. Eesmärk oli meelt lahutada. Teravmeelsus, leidlikkus, taibukus, ettevõtlikkus, piitsutati aplust, saamatust. Mõjutused idamaadest, antiigist, rahvanaljanditest, lorijuttudest. Fabiloode keel on mahlakas, rikas rahvalikest kõnekäändudest ja vanasõnadest-> Rutebeuf, viljeles ka lühiluulet, kus on väga avameelne: pihib jämekoomilises laadis oma perekonna
Suuremaltosalt tema rasvumisega seotud ja ta suri Cerdaldos 21 detsembril, 1375. Looming Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" (Decamerone; 'kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 1349–1353. Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. Eesti keelde tõlkis "Dekameroni" Johannes Semper, teos on ilmunud 1957 (järelsõna: Aleksander Kurtna), 1993 (kahes köites) ja 2004 (kahes erinevas väljaandes). Kokkuvõte Referaati oli huvitav kirjutada. Ise ei olnud ma renessanssi ajastuga varasemalt kursis
Humanism tähistab ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele. Humanistide maailmavaate keskpunktis oli INIMENE, mitte Jumal. · Medicid- Firenze linna rikkaim suguvõsa. Toetasid kultuuri ja kunsti ning arhitektuuri. Olid osavad finantsalal- rajasid esimesi panku. · Dante - kirjanik "Jumalik komöödia" inimese püüdlused, kired, mured, jne · Boccaccio - üks itaalia kirjakeele rajajatest. "Dekameron" pilkab vaimulike liiderlikkust jaatab inimlikke rõõme ja naudinguid. · Rotterdami Erasmus - Madalmaade suur humanist. Algul pandi kloostri, õppis Pariisi ülikoolis, vabanes halva tervise ettekäändel kloostrist. Saavutas erilise tunnustatuse antiikautorite tööde väljaandjaja kommenteerijana. Andis välja kriitilise Uue Testamendi. Pani aluse oma töödega piiblikriitikale. Reformatsioonsit jäi kõrvale. Tuntuim teos ,,Narrusekiitus" · Machiavelli- Firenze poliitik, ajaloolane ja kirjanik
sellel polnud mingit pistmist armastusega. Katk mõjus laastavalt, kestis pikka aega, kuid veelgi rohkem mõjutas rahvastikusituatsiooni ikaldused, ja nälg. Peamiseks toiduks oli leib, sellele lisaks söödi rohkesti liha. Töölistele maksti palka korralikult, tööpäevad sõltusid päikesest ja tööaasta kirikupühadest. Keskajale iseloomulikuks peetud vagadus on tegelikkusest kaugel. Nnim. patukahetsusraamatute põhiosa võtsid enda alla seksuaalsed eksimused. Eristati liiderlikkust, abielurikkumist, verepilastust. Nordberg nendib, et pole midagi uut päikese all. Kirikut ei usaldata, vaimulikkonda süüdistatakse ahnuses ja võimuhaiguses- hundid lambanahas. Neg. Suhtumine mitte kirikuinstituts. Vastu vaid vaimulikkonna vastu. Nordberg väidab ka, et Lutheri teesid olid olemas juba 14saj. ja Lutherlus tähendas hoopis väga pika arengu lõpptulemust, mitte millegi uue algust. Feodalismi
möllanud katku eest linnalähedasse suvelossi põgenenud ja seal meelelahutuseks kordamööda lugusid jutustavad. Kümne päeva jooksul jutustab igaüks iga päev ühe loo ja nii sünnibki kümne päevaga sada novelli, mis annavad ülevaate 14. sajandi Itaalia elust ja sel ajal rahva hulgas liikunud jutuvarast. Boccaccio räägib oma novellides inimese pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ja jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abialurikkumisest. Kuigi võib tunduda, et tema vaateväli oli kitsam kui Dantel ja Petrarcal, andis Boccaccio omaaegsest Itaaliast sügavama läbilõike kui ükski teine renessansikirjanik. Puutumata ei jää ükski ühiskonnakiht (ülikud, rüütlid, vaimulikud, kaupmehed, käsitöölised,
Medici, aastal 1434. Toetasid kultuuri ja kunsti ning arhitektuuri. Olid osavad finantsalal- rajasid esimesi panku. Dante üks uue maailmavaate väljendaja. Poeet, kirjutas ''Jumaliku komöödia'', mis annab pildi inimese püüdlustest, piinadest, kirgedest, muredest, meeleheitest ja kahetsustest. Toscana murdes, mis sai itaalia kirjakeele aluseks. Boccaccio üks itaalia kirjakeele rajajatest. Tema põhiteoses 100 novellist koosnevas ''Dekameron'' pilkab ta asketismi ja vaimulike liiderlikkust ning jaatab inimese rõõme ja naudinguid. Rotterdami Erasmus Madalmaade suur humanist, kes pandi kloostri kooli, mis talle ei meeldinud, kui mungaks astumine oli ainus võimalus haridusteed jätkata. Kloostrist vabanes halva tervise ettekäändel. Ta saavutas tunnustuse antiikautorite tööda väljaandja ja kommenteerijana. Ta andis välja tekstikriitika Uuele Testamendile. Pani oma töödega aluse piiblikriitikale. Ta läks tülli Lutheriga
mures, meeleheite, piina, kahetsuse. Põrgus on kujutatud reeturid Judas, Brutus kui ka krikutegelased, nt paavst. On kirjutatud Toscana murdes, mis sai itaalia kirjakeele aluseks. · Francesco Petrarca 1304-1374 väljendab sonettides oma tundeid armastatud Laura vastu ja muret kodumaa pärast. Giovanni Boccacio 1313-1375 100novellist koosnev ,,Dekameron", kus ta pilkab asketismi ja liiderlikkust; hindab inimlikke rõõme ja naudinguid. Võrreldud ,,Tuhat üks ööga". Omandas kreeka keele. LEONARDO BRUNI 1370-1444 · Säravamaid teadlasi. Pärit vaesest perest, kuid õppis visalt ja oli andekas. Oli kaks korda paavsti kuuria(nõukogu) sekretär ja Firenze vabariigi kantsler · Kirjutas antiikfilosoofide ja oma eelkäijate elulood ja Firenze ajaloo. Hindas allikaid kriitiliselt, käsitledes moraali, kasvatus(vaime ja füüsiline) ning haridust. LORENZO VALLA 1407-1457
Keskaegne linnakirjandus Juhtivaks kujunesid Lõ-Pr linnade kirjanuds, Bologna ja Pariisi ülikoolid. Skolaarid ja kleerikud olis esimesed linnakirjanikud, suvel esitasid paro odiaid ja oma tehtud laule. Vagantide (rändüliõpilased) luule muutus 13. saj rahvuskeelseks, Rutebeuf hakkaskirjutama pihtimusluuletusi oma hasartmängu sõltuvusest. Fablioo ja svank- satiirilise ja anekdootliku sisuga jutustused, mis liikusid rahvasuus, kohati õpetlikud, sarjavad naiste truudusetust, kirikumeeste liiderlikkust, rahaahnust ,,Eesli testament". Narrikirjandus- selles naerdakse mineviku rumaluse üle ,,Narruse kiituseks". Loomaraamatud- mõistukõnelised, allegooriline satiir ühiskonna kohta (lõvi-kuningavõim, karu- suurfeodaal, hunt- keskaadlik, eeslid, oinad- vaimulikud, kanad, kuked- lihtrahvas) ,,Rebaseromaan", ,,Roosiromaan" 7. Keskaegne draama sai alguse 6. sajandil, kõrgtase 14, 15 sajand, eeskuju antiigist, aga
tüdrukutele). (Ibid: 428) 2.8 Valitsus ja üksikisik Üks peamisi probleeme, millega inimkond seisab silmitsi, on tasakaalu leidmine üksikisiku õiguste ja ühiskonna vajaduste vahel, mis tagaks korra ja kodanike vastutustunde. 20. sajandil soodustasid poliitikud ja teised tugevasti individualismikultust, peamiselt just Läänemaades. Kuid Bahá'u'lláh hoiatas, et ülemäärasest vabadusest võib saada suur kurjuse allikas, sest see põhjustab liiderlikkust ja pahelisust. Ta toetas mõõdukust. Tema arvates peavad üksikisikud ühiskonnas vaimselt muutuma, et kasutada oma vabadusi vastutustundlikult ja teadlikult. (Partridge 2006: 428) Bahaide tekstid soovitavad demokraatlikke valitsemisvorme ja nõupidamist kui peamist otsuste tegemise viisi. Inimkond peab loobuma tavast (see kehtib nii demokraatlikes kui ka autoritaarse valitsemiskorraga riikides), et kõik tähtsad otsused võtab vastu üksikisik vöi väike rühm inimesi.
Esimene vagantide luuletaja Rutebeuf elas Pariisis, loobus rüütelikust ilutsemisest, sõnalised tekstid, luuletused. On uudsed, sest on pihtimuslikud. Kirjutab I näidendi inimesest, kes müüb oma hinge Saatanale (like Faust või Timm Thaler ehk Müüdud naer). Linnaeepika oli valdavalt satiirilise sisuga, lühikesed. Prantslased kutsusid neid fabliov, sakslased siank, itaallased novella. Sarjatakse kirikumeeste rahaahnust, liiderlikkust, naiste truudusetust. Rutebeufi Eesti testament. Teosed koonduvad populaarse tegelase ümber (a la Robin Hood, Thijl Ulenspiegel) + tema lähim abimees. Keskaja lõppu tähistab mitmekesine narrikirjandus, naerdakse kõikvõimalike pahede üle, seda zanri ei põlga ära ka õpetlased. 1509. Rotterdami Erasmus, ladina keelene narrusekiitus, mis on populaarne eriti pärast trükikunsti leiutamist. (Kreutzwaldi mugandus Kilplased) Teise
Vagantide luule loobub muusikast. Tuntud luuletaja Rutebeauf kirjutas pihtimusluuletusi. Selle aja tähtsamaid luuletajaid F. Villon. Esimene vagantide luuletaja Rutebeuf elas Pariisis, loobus rüütellikust ilutsemisest, sõnalised tekstid, luuletused. On uudsed, sest pihtimuslikud. Kirjnutad näidendi inimesest, kes müüb oma hinge saatanale. Kujunes fablioo humoorikas, naljatlev jutt, mis võis olla ka sotsiaalne ühiskondlikult pilkav. Pilgati näiteks ahnust, silmakirjalikkust, liiderlikkust. Kirjanduses sai ainuvalitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. Pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust. Samal ajal moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida õigele teele, selleks kasutati tihti allegooriat, mõistukõne. Suurenes kirjanduse publitsistlikkus, ühiskondlik-poliitiline teema. Luulevormis kasut lühikest paarisriimilist värssi. Linnaromaanid on valdavalt lühivormid satiirilise sisuga, ka õpetlikud
nõnda mulle otsa vaatad, lasen ma sulle nipsu, nii et nina tolmab.» Mis Gringoire'isse puutub, siis kisti ta mõtisklustest välja ja' ta hakkas käratsevat ja märatsevat stseeni silmitsema ning pomises siis endamisi: «Luxuriosa res vinum et tumultuosa ebrietas} Kui hea, et ma ei joo, ja nagu tabavalt ütleb püha Benedictas: «Vinum apostatare facit etiam sapientes!»»2 Sel silmapilgul tuli Clopin tagasi ja karjus müriseva häälega: ' Viin tekitab liiderlikkust ja purjus märatsemist (lad. k.). 2 Viin viib isegi targad pattudeni (lad. k.). 395 «Kesköö!» Sel sõnal oli samasugune mõju kui sõnal «Sadulasse!» puhkepeatusel oleva ratsaväe juures: kõik hulgused -- mehed, naised, lapsed -- ruttasid relvadega kolistades rüsinal kõrtsist välja. Kuu oli pilve taha kadunud. Imede Ou oli kottpime, ühtki tuld polnud kuskil näha, kuid plats oli täis rahvast, mehi ja naisi, kes sosinal kõnelesid. Kostis häälte-suminat ja pimedas
annaabi.ee 
