Boccaccio määrati õpipoisiks seal pangas ja ta veetis seal kuus aastat. See ei tõmmanud teda ja ta lõpuks suutis oma isa veenda, et ta saaks linna koolis õigusteadust õppida. Paistab, et Boccacciole meeldis õigusteadus rohkem kui pangandus, kuid ta õpingud andsid talle võimaluse õppida laiahaardeliselt ja moodustada häid sidemeid kaasõpilastega. Tema varasemateks mõjutajateks olid Paolo da Perugia, humanistid Barbato da Sulmona ja Giovanni Barrili ning teoloog Dionigi da San Sepolcro. 1330ndatel sai Boccacciost ka isa, sündis kaks ebaseaduslikku last: Mario ja Giulio. Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad: Filostrato, Teseida, Filocolo ja La caccia di Diana. Boccaccio naasis Firenzesse 1341. aasta algul, vältides katku selles linnas, mis toimus 1340 aastal. Ta isa naasis Firenzesse 1338. aastal, minnes pankrotti.
GIOVANNI BOCCACCIO 16. juuni 1313 21. detsember 1375 Biograafia Täpselt detailid tema sünnist on ebakindlad Ta oli ebaseaduslik laps, isaks oli Firenze pankur ja ema ei ole teada Tema sünnikohaks oli arvatavasti Toscana või Certaldo Oli Itaalia kirjanik Peetakse novelli kui ka kirjanduszanri rajajaks Usutakse, et Boccaccio`t õpetas Giovanni Mazzuoli ja temalt sai ta varajase tutvumise Dante töödega 1327. aastal kolis ta Napolisse Õppis linna koolis õigusteadust Tema varsemateks mõjutajateks Paolo da Perugia Barbato da Sulmona Giovanni Barrili ning Dionigi da San Sepolcro 1330ndatel sai Boccacciost ka isa Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega Selle perioodi tööde hulka kuuluvad :
Boccaccio Täpselt detailid tema sünnist on ebakindlad. Ta oli ebaseaduslik laps, isaks oli Firenze pankur ja ema ei ole teada. Tema sünnikohaks oli arvatavasti Toscana, Certaldo, tema isa elulinn.Boccaccio kasvas üles Firenzes. Ta isa abiellus 1320ndatel aastatel Margherita del Mardoli'ga, kes kuulus kuulsasse perekonda. Nagu ka teistes allikates mainitud usun, et Boccaccio't õpetas Giovanni Mazzuoli ja läbi tema sai ta varajase tutvumise Dante töödega. 1327. aastal kolis ta Napolisse, kus ta isa määrati oma panga Napoli osakonna juhiks. Boccaccio määrati õpipoisiks seal pangas ja ta veetis seal kuus aastat. See ei tõmmanud teda ja ta lõpuks suutis oma isa veenda, et ta saaks linna koolis õigusteadust õppida.Paistab, et talle meeldis õigusteadus rohkem kui pangandus, kuid ta õpingud andsid talle võimaluse õppida
Giovanni Boccaccio (16.juuni 1313 21. Detsember 1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Biograafia Täpsed detailid tema sünnist puuduvad, ta oli ebaseaduslik laps kelle isaks oli Firenze pankur ja ema on siiani teadmata. Tema sünnikohaks oli arvatavasti Toscana, Certaldo, tema isa album. Boccacio kasvas üles Firenzes. Ta isa abiellus 1320ndatel aastatel naisega, kes kuulus kuulsasse perekonda. Usutakse, et Boccacio't õpetas Giovanni Mazzuoli ja temalt sai ta varajase tutvumise Dante töödega. 1327 kolis ta Napolisse, kus ta isa määrati panga Napoli osakonna juhiks ja Boccaccio määrati seal õpipoisiks, kus veetis ta 6 aastat see aga talle ei meeldinud ja lõpuks sai ta minna õigusteadust õppima linnakooli. (kerime nüüd natuke aega kiiresti edasi) Vahepeal ta tekitas häid sidemeid erinevate kaasõpilastega (noh, täpselt nii nagu
Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. Perioodid * 13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) * 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) * 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid * Giovanni Boccaccio (13131375) * Alessandro Botticelli (14441510) * Dante Alighieri (12651321) * Leonardo da Vinci (14521519) * Filippo Brunelleschi (13771446) * Michelangelo Buonarroti (14751564) * Raffael (Raffaello Santi; 14831520) * Niccolò Machiavelli (14691527) * William Shakespeare (15641616) * Josquin Desprez (u 14401521) * Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 15261594) * Mikolaj Kopernik (1473-1543) * Andreas Vesalius (1514-1564) Arhitektuur (Eesti)
...................................................14 Lapsepõlv ja noorusaastad................................................................................................................14 Leonardo kui kunstnik......................................................................................................................15 Mona Lisa.........................................................................................................................................18 Giovanni Boccaccio.............................................................................................................................19 Biograafia.........................................................................................................................................19 Looming...........................................................................................................................................20 Kokkuvõte............................................................
innustumine perspektiiviefektidesse peenelt isikupärased portreed · Kuulsaim vararenessanssi esindaja oli · Eestis toimusid sel ajal pidevad sõjad. Sandro Botticelli Siiski on ka Eestis leida renessansistiilis · Oli palju kunstnikke, kes keskendusid teoseid - Mustpeade vennaskonna hoone oma tööde juures vaid ühele kitsale fassaad Tallinnas (1520/30-1650). motiivile KÕRGRENESSANSS arhitektuur Giovanni Boccaccio · 15. sajandi lõpus hakkasid ka Itaalias · 1313-1375 rasked ajad, prantslased ja hispaanlased · Itaalia renessansi suurkirjanik ning korraldasid sinna mitmeid sõjakäike humanist. · Tähelepanuväärne on arhitekt Bramante · Tema sünnikohaks oli arvatavasti (1444-1514), kes on projekteerinud Toacana, Certaldo, kasvas üles Firenzes. Rooma Peetri kiriku. Tema surma tõttu jäi · Usutakse, et teda õpetas Giovanni
vastuvõtmiseks valmis.) Humanistid vastandusid teoloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpetlased. Kuid juba õige pea, alates Petrarcast (1304–1374), hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Seepärast tuntakse humanistidena nii renessansiaegseid õpetlasi, kes enamasti kirjutasid ladina keeles ja uurisid mingit kitsast ala antiigis, kui ka kirjanikke (nt Petrarca, Boccaccio, Shakespeare, Cervantes), kes n-ö võitlesid inimese õnne eest. Maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi alguses (nt Kolumbus avastas Ameerika 1492) võimaldasid kujutleda maailma tervikuna. Hoogsalt arenesid loodusteadused, mille mõjul hakati ka inimest tajuma kui osa lõpmatust ja harmoonilisest loodusest. Teadmiste kiiret levikut soodustas sakslase Johannes Gutenbergi leiutatud trükikunst (1440). Raamatud leidsid laiema lugejaskonna, kaasa arvatud keskklass.
Kõik kommentaarid