PÕHIKOOLI BIOLOOGIA LÕPUEKSAM KONSPEKT 7.KLASS Organismide e elusolendite tunnused: · Koosnevad rakkudest · Iseloomustab kasvamine · Arenemine · Paljunemine · Ainevahetus · Reageerimine keskkonna muutustel Bakterid Koosnevad ühest lihtsa ehitusega rakust, millel ei ole tuuma. Bakterid toituvad enamasti valmis orgaanilistest ainetest. Rakud paljunevad pooldudes. Algloomad Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes. Seened Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed. Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad seeneniidistiku abil teiste organismide toodetud toitaineid. Paljunevad eostega. Taimed Taimed on hulkraksed organismid. Taimed toodavad endale vajalikud toitained ise fotosünte...
Sportlane teeb trenni Soojendusjooks - Mis juhtub kehas võrreldes puhkeolekuga? ● Lihastest teevad tööd eelkõige skeletilihased ● Piklikaju saadab signaali rindmiku ja diafragma lihastele. Signaaliks on CO 2 tõus ja pH langemine, sest tekib piimhape aeglaselt. ● Roietevahelised lihased tõmbuvad kokku, roided tõusevad, diafragma tõmbub sirgemaks, kopsude ruumala suureneb ● Südametöö kiirenemine, sest jäsemeid liigutatakse. ● Veebilanss toimub nahakaudu higina. ● Hüpotaalamus vallandab higistamise. ● Hingamine intensiivistub, sest hapnikutarbimine suureneb. Hingamissageduse ja - sügavuse suurenemine. ● Vereringe nahas intensiivistub ● Kaovad soolad ja vesi ● Glükogeen laguneb ● Energiavarude vähenemine, suureneb väsimus. ● Samasuunalised muutused leiavad aset ka südame ja naha verevarustuses. ● Siseelundites (sooled, maks, neerud jt) veresooned ahenevad ning neid läbiva vere hulk väheneb, et katta hapnikuvajadus ja vabaneda sooj...
Bioloogia Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ja süda. Vereringe kindlustab: · pideva ainevahetuse · kannab kehas edasi toitaineid ja hapniku · Osaleb jääkainete eemaldamises. Vere ülesanded: · Transpordib aineid, toitaineid ( glükoosi, rasvu , valke), gaase (CO2, O2), hormoone · Säilitab keha temperatuuri · Kaitseb organismi hävitades haigusetekitajaid ja hüübides · Seob organismi tervikuks Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. See on täidetud vedelikuga, mis vähendab südame hõõrdumist. Südameklapid- kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Kodade kokkutõmbumisel surutakse veri vatsakestesse. Vatsakeste kokkutõmbel surutakse veri arteritesse. Rahulikus olekus on nii kui ka vatsakeste lihased lõtvunud. Südame talitluslikku seisundit saab iseloomustada elektridi...
Treeningueelne soojendus Johannes Volt Tallinna Polütehnikum TT17-E Sporditreeningu printsiibid Spordiklubis ringi liikudes näeb inimesi, kes teevad trenni üpris sageli, kuid hoolimata rassimisest pole neil viimase aasta või poolega ette näidata erilisi tulemusi. Nad ei ole kaalu langetanud ega lihasmassi kasvatanud, nad pole eriti tugevamad ega ka vastupidavamad. Miks küll? Sporditreening ei ole nii lihtne, et lähed trenni ja saadki paremaks. Optimaalseteks tulemusteks on vaja treenida teadlikult ja intelligentselt. Alati ei piisa lihtsalt distsipliinist ja tahtejõust. Ükskõik kas su eesmärk on põletada rasva, kasvatada lihasmassi või areneda oma lemmikspordialal, kehtivad mõned üldised sporditreeningu printsiibid kõigile. Sporditreeningus luuakse kehas muutus, millega organism peab kohanema. Põhimõtteliselt on treening kohanemine stressiga. ...
Lemmikspordiala Minu lemmikspordialaks on jooksmine. Harrastan seda 2 korda nädalas. Sporti teen selleks, et olla heas vormis ning samuti ka vereringe parandamiseks. Jooksmise üheks tähtsaks energiaallikaks on ATP-d. Lihastel on kolm energiaallikat, mis tagavad kestval pingutusel organismi pideva varustamise energiaga. Jooksmise alguses tarbin oma lihastes olemas olevat ATP-d, mis on akumuleerunud puhkeperioodi kestel. Seda jätkub mul umbes 10 sekundiks. Kui minu jooksmine kestab 10 sekundist 1 minutini, sünteesitakse pärast varuks kogutud ATP ärakasutamist vajalik ATP glükolüüsi käigus. Kuid, kui ma jooksen rohkem kui minuti, siis sünteesitakse vajalik ATP aeroobsel hingamisel, mis võimaldab mul jooksmisel püsivalt pingutada. Sellisel viisil toimub minu keha varustamine energiaga, mida nimetatakse energeetiliseks pidevuseks. Aga tekib küsimus, kust ma selle energia saan? Energia saadakse süsives...
Kannavad verd südamest Ühendavad eemale. veene ja Toovad verd artereid. südamesse. KAPILLAA ARTER RID ID VERESOO VEENI VE D NED VERERÕ RI HK Kindlustab vere liikumise soontes VERERINGEELUNDK OND SÜ DA SÜDAME SÜDAME TÖÖ Töötab rütmiliselt EHITUS Töötab automaatselt kogu elu Elektrokardiogramm EKG Südamelihaste kokkutõmme te graafiline üleskirjutus, mis i...
Tallinna Polütehnikum Referaat Soojendus Markus Murulauk MM-16 Tallinn 2016 Sissejuhatus Soojendust on vaja, et vältida vigastusi ja ettevalmistada lihased ning liigesed treeninguga kaasnevale pingutusele. Soojendus kiirendab ainevahetust, mis aitab lihastel paremini kohaneda järgneva intensiivse harjutusega. Lihastesse transporditava hapniku hulk suureneb ja soojad liigesed liiguvad takistusvabamalt ning väheneb pinge kõõlustele. Soojendus konserveerib süsivesikud ja suurendab rasvhapete kasutamist energeetilisel eesmärgil. Soojendus peaks kestma 10-30 minutit. Soojendus Üldsoojenduse korral on vajalik vähemalt üks kolmandik lihaste töösse kaasamine, et mõjutada soodsalt südame vereringe talitlust. Üldsoojendus tagab eelduse organismi töövõime tõstmiseks, mis tähendab, et intensiivistub vereringe, tõuseb keha temperatuur ning organism valmistatakse ette järgnevaks koormuseks. Üldsoojendusele järgneb ...
2. 1)aurumine 2)kondenseerumine 3)keemis 4)energiat 5) eraldub 6)aurustumissoojuseks 7)sõltub 8)keemissoojuseks 3.sarnanevad: a)eraldub energiat b)aineoleku muutused/temperatuur ei muutu protsessi jooksul erinevad:Tahkumine-moodustub kristallvõre/vedelast-tahkesse Kondenseerumine-ei moodustu kristallvõret./gaasilisest-tahkesse või vedelasse. 4 jää sulamiseks läheks 2 korda vähem energiat vaja 5.sest vesi jahtub aeglasemalt, aurustunud vesi täidab õhku ja see on soojem. maismaa jaheneb ja soojeneb kiiremini. 6.andmed: m=10kg L=2260kj/kg=2260000, Q=? Lahendus: Q=L*M Q=2260000*10=22600000=22,6mj Vastus=10 kg vee aurustamiseks kulub 22,6 mj 7.Tahkumine-vabaneb energiat,moodustub kristallvõre,muutub vedelast tahkeks,aine oleku muutus,temperatuur ei muutu protsessi jookusul vereringe-vereliikumine organismis. Vereringeelundkond-mood. Elundid, mis on seotud toitainete ja hapniku omastamisega ning co2 ja jääkainete eraldamisega. Ve...
Lihased Kärolin Jakobson lihased ► Lihaskude moodustab 40–50% inimese kehamassist. Lihaskude on kolme liiki: skeleti ehk vöötlihas, silelihas ja südamelihas. ► Liigist sõltumatult on lihaskoe kõige iseloomulikumaks omaduseks kokkutõmbe- ehk kontraktsioonivõime. ► Lihaskoes on vähe rakuvaheainet, lihaste põhimassi moodustavad lihasrakud. Lihased jagunevad ► Vöötlihasrakud: 1. Skeletilihased- Närvirakud, mis juhivad otseselt lihaste talitlust,paiknevad seljaajus. Nende aksonid väljuvad närvide koosseisus seljaajust ja ulatuvad lihasteni. 2. Südamelihased-talitus ei allu inimese tahtele.Südame oluliseim ülesanne on katkematu vereringe tagamine. Silelihased-talitus ei allu inimese tahtele. Silelihaskude leidub veresoonte, seedetrakti, hingamisteede, kuseteede ja mõnede teiste õõneselundite seintes kihtidena Lihaste ülesanne ► Keha liigutami...
Anaeroobne (hapniku vaba) 1) Glükolüüs 1 glükoos 2 püroviinamarihapet etanool ja piimhape Energia 2 ATP H+ (siit jätkub edasi aeroobne) 2) tsitraaltsükkel (mitokondrites) ül: saada vesinikioone H+ lagunemise käigus CO2 vabaneb õhku 3) hingamisahel mitokondri sisememb pinnal õhust O2 + H+ = H2O moodustub ka 36ATP (eristab an ja aer-set) Energia kasutamine lihaste tööks äkki??? 1) ATP varu lihaste tööks 2) kreatiinfosfaat sünteesitakse ATPks (10ks sekundiks), sprint, tõstmine 3) anaeroobne glükolüüs (sõltub glükoosi olemasolust) 4) aeroobne glükolüüs minutist pikema aktiivsuse korral, suusatamine, maraton, rattasõit. Püsiv pingutamine, kuid arendatav võimsus on puudulikum KOKKU on energeetiline pidevus organismi pidev energiaga varustamine. Poole tunni trenni jooksul kasut glükoosi varu, järgmine pool h toimub rasvapõletus. Glükolüüsil on oma hind (ei vaja hapnikku, kiire käivitus) piimhappe kogunemine. Füüsilisel...
Roomajad Nimi ja Klass siia Kes on roomajad? Roomajate hulka kuuluvad krokodillid, maod, sisalikud ja kilpkonnad. Roomajate elupaigad Roomajad on kohastunud soojade ja kuivade elupaikadega. Roomajate nahk Roomajatel on kuiv soomuseline nahk, nende nahk on näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega. Roomajate hingamine Roomajad hingavad kopsudega, Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil. roomajate süda ja vereringe Roomajatel on kolmeosaline süda, tal on suur ja väike vereringe, tema kehas voolab segaveri. Roomajad on kõigusoojased Roomajad on kõigusoojased ehk nende kehatemperatuur sõltub sellest kui soe väljas on. https://www.youtube.com/watch?v=B3NbPUTD5qA https://www.youtube.com/watch?v=OCWFlP8ZtjE Roomajate viljastumine Roomajatel on kehasisene viljastumine. Roomajate pesapaigad Roomajad munevad oma nahksed munad maismaale. Roomajate areng Roomajatel on otsene areng ehk väiks...
9.klassi bioloogia kordamisküsimused Süda, vereringe, veri, hingamine 1. vereringe ja vere tähtsus Vereringe seob tervikuks kõik organismiosad, veri kannab kehas edasi vajalikke toitaineid ja hapnikku 1. südame osad, südametsükkel, klappide ülesanne Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse 2. võrrelda arterite, kapillaaride ja veenide seinte ehitust vastavalt ülesandele Arterid ühtlustavad vere liikumist, tugevus ja elastsus võimaldavad arteritel suurt rõhku ja survet taluda ning venida Kapillaarid hõlbustavad ainevahetust Veenide seinad on õhukesed ja lihaskiht õhem, need panevad vere veenides ringi liikuma 3. vererõhu mõõtmine Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele, kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rõhk on madalam. 4. teada suure ja väikese vereringe ülesannet, tähtsamaid veresooni ja südame pooli, kust algab ja lõpeb mingi v...
VERERINGEELUNDKOND (lk 32-43) 1. Lõpeta laused: Vere liikumist organismis nimetatakse .............................................. . Vere paneb soontes liikuma .............................................. . Vereringeelundkond koosneb ..........................................., .......................................... ja ................................................... . Veresooni on kolme tüüpi: .........................................., ........................................... ja ..................... 2. Mis on vereringe ülesanded? ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ................................................
1. Raku ehituse seos funktsiooniga a) närvirakk e neuron lühikesed jätked (dendriidid) võtavad ärrituse vastu ning pikk jätke (neuriit) annab ärrituse edasi kas teise närviraku dendriidile või teise neuroni kehale b) lihaskoe rakk funktsioon kontraktsioon ehk kokkutõmbumine, sisaldab müosiini ja aktiniini c) epiteelkoe rakk rakud asetsevad tihedalt üksteise kõrval, funtsiooniks keha õõnsuste ja keha pinna katmine, on väga hea taastumisvõimega d) luukoe rakk jäik, tugev, ülesandeks moodustada toes 2. Kirjelda sünapsi toimimist. ära unusta seletada, mis on sünaps. Sünaps neuronitevaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele Närviimpluss saabub mediaatoraine liigub sünapstilisse pillu mediaator vabaneb sünaptilisse ilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga ioonkanalid avanevad ja impulss kantakse edasi mediaator laguneb ja ioonkanalid sulguvad. 3. Sidekoe, lihaskoe liigid. ...
Bioloogia arvestus Rakud ja koed: Rakk on organismi väikseim ehituslik ja talituslik üksus, millel esinevad kõik elu tunnused. Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Koetüübid: -Närvikude -Sidekude -Lihaskude -Epiteelkude Nahk: Naha ülesanded: 1)Kaitseb (väliste vigastuste, haigustekitajate, kiirguste, veekao eest) 2)Sünteesib erinevaid ühendeid 3)Säilitab kehatemperatuuri 4)Meeleelund 5)Eritusorgan Nahas sünteesitakse D-vitamiini. D-vitamiin on väga vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel. Nahk säilitab kehatemperatuuri-nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Kui õhutemperatuur langeb, siis veresooned ahenevad. Kui õhutemperatuur tõuseb, siis veresooned laienevad. Läbi naha v...
TAIMERAKK · plastiidid kloroplast (isepaljunev) intensiivsus oleneb fotosünteesist · vakuool jääkained eralduvad vakuooli; täidetud rakumahlaga; annab taimele maitse; külmad toonid taimede puhul; võib sisaldada mürkaineid; nooremates rakkudes on vakuoole rohkem, raku vananedes väheneb vakuoolide arv ja vakuool surub tuuma membraani vastu · rakukest tselluloosist; kaitseb; annab kuju; toetab LOOMARAKK · rakumembraan annab rakule kuju ja mahu; eraldab väliskeskkonnast; kaitseb rakku; läbi membraani toimub ainevahetus; seob naaberrakkudega (1) · Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab raku ruumi; seob raku osad ühtseks (2) · Rakutuum juhib raku elutegevust; rakutuumas paikneb pärilikkuse aine (5) * tuumake: valmistab RNA-d ja ribosoome (6) · Tsütoplasmavõrgustik 1. siledap...
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Bioloogia INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ÕPPIMAPP Juhendaja: Saima Kuu Tallinn 2016 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................6 1.1Mõisted...............................................................................................................................6 1.2Rakk...................................................................................................................................7 1.3Koed...................................................................................................................................7 1.4Elundkonnad........................................................................................
Superseeria- Kaks harjutust ilma pausita vastand lihasgruppidele. Lihaste kokkutõmme- Põhjustavad absioni haru mööda levivad närvi impulsid, mis kanduvad lihasrakku närvide ühenduste kaudu. Lihaskoe tüübid- sile-, vööt-, südamelihas. Lihaste jõud- Lihaskiudude paksusest(ja hulgast). Mis loob otsese võimaluse süsives. kasut. ATP resünt- glükogeeni lagunemine lihastes. Sihipärase liigutuse sooritamine- Ajukoore motoorse tsooni närvirakkude erutusega. Süsivesikute varud- glükogeenina maksa ja lihastesse. Harjutuse sooritamise 3 korduvat viga- poolik harjutus, vale tempo ja vale tehnika. Millest sõltub kudede hapnikuga varustamise funktsionaalse süsteemi võimsus- Vereringe transpordi funktsioonist ja südame tööjõust. Negatiivsete korduste meetod- Raskuste allalaskmine. Raskused kõrgemad kui 100%(110-120). Kordused 3-5. Negatiivne faas isesesivalt ja positiivne partneri abiga. Lihaste lõdvestumise meetodid- Saun, massaaz, uni ja me...
I osa Bioloogia (24.aprill) 1. Tüvirakud on vajalikud, sest nad on keha parandamise süsteemis, pidevas muundumises. 2. Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid. Katab ka seedekulglat, kuseteid, kopse ja veresooni. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Epiteelkoe kaudu toimub ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Sidekude rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel elastsetest kiududest koosnev võrk. Põhimassi mood. kollageen ja on elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas, toetab elastseid kehaosi ja seob teisi kudesid omavahel. Lihaskude kude, mis on kokkutõmbumisvõimeline ja spetsialiseerunud liigutuste sooritamisele. Eristatakse kolme tüüpi lihaskude: sile-, vööt- ja südamelihaskude. Närvikude kude, mis vahendab informatsiooni rakkude vahel ja võtab osa ...
Vereringe lesanded: * Seob tervikuks kik organismi osad; * Kannab CO2 kudedest kopsudesse; * Kannab O2 kopsudest kopsudesse; * Kannab kehas laiali toitaineid,hapnikku,hormoone; * Kindlustab pideva ainevahetuse; * Osaleb jkainete eemaldamises; * htlustab keha temperatuuri. Veresooned -Veresooned on torujad elundid mida mda veri ringleb. -Veresooni on kolme philist liiki: 1)veeni 2)arterid 3)kapillaarid Veenid * Mda veene liigub veri sdamesse tagasi. * Veenid on hemate seintega kui arterid. * Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. * Veenides voolab veri sisaldab keharakkudest prit olevat ssihappegaasi ja jkaineid. Arterid * Mda artereid liigub veri sdamest eemale. * Arterid on jmedad paksuseinalised ja elastsed veresooned * Arterid hargnevad jrjest peenemateks arteriteks ja lpuks kapillaarideks. * Mda kiki artereid ei voola hapnikurikas veri. Vere liikumine arteris ja veenis...
Küsimused ja vastused 1) Millised organid moodustavad vereringeelundkonna? V: Süda, veri ja veresooned. 2) Loetle vereringe ülesanded. V: a) Seob tervikuks kõik organismi osad b) Kannab CO2-te kudedest kopsudesse c) Kannab O2-te kopsudest kudedesse d) Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku ja hormoone e) Kindlustab pideva ainevahetuse f) Osaleb jääkainete eemaldamises g) Ühtlustab keha temperatuuri 3) Kuidas süda töötab? V: Töötab rütmiliselt: a) Kodade kokkutõmme b) Vatsakeste kokkutõmme c) Kogu südame lõtvumine Lihaste kokkutõmme - Südame löök Töötab automaatselt kogu elu 4) Mida võimaldab EKG? V: EKG võimaldab otsustada südametalitluse üle ja avastada südamehaigusi. 5) Millised sooned moodustavad veresoonkonna? V: Arterid, kapillaarid ja veenid. 6) Võrdle artereid, veene ja kapillaare. V: Arterid: Mööda artereid liigub veri südamest eemale. Areterid on jämedad paksuseinalised ja elastsed vere...
LIIKUMISHARRASTAJA MEELESPEA 1. VÄHESE LIIKUMISE RISKID? * suurem oht vigastustele * nõrgeneb südame ja vereringe töö * osteoporoosi risk * võib tekkida ülekaalulisus * kiire väsimine tavatoimingutes * halb enesetunne * suurem oht külmetushaigustele * liikumisvaegus kahjustab ainevahetust 2. KUIDAS ALUSTADA? Tuleks leida ja plaanida aega oma päevagraafikus liikumisharrastuse ning teiste sellega seotud küsimustega tegelemiseks. Kõige parem on regulaarselt liikumisharrastust alustada reaalsete ja teostatavate, mitte üle jõu käivate eesmärkide seadmisega. 3. LÜHIAJALISED EESMÄRGID? Hakkan end regulaarselt liigutama, nt 3* nädalas ja 30 minutit korraga Kolmel hommikul lähen tööle jalgsi Püüan loobuda suitsetamisest jne 4. PIKAAJALISED EESMÄRGID? Tahan osa võtta järgmise aasta rahvajooksust Tahan võtta kaalust alla 10 kg Tahan parandada oma vastupidavust Tahan saavutada suveks hea vormi, jne 5. ALGAJATE VEAD? Liiga ...
Element Ül organismis Puuduse sümptomid J kilpnäärme hormoonide - türoksiini ja trijodotüroniini - Struuma- suurenenud kilpnääre, kuiv nahk ja koostises, juuksed, reguleerib organismis energia tootmist, aeglased füüsilised ja vaimsed reaktsioonid, aitab põletada liigset rasva ainevahetusprotsessi kaalus juurdevõtmine, kretinism. stimuleerimisega, vajalik normaalseks vaimseks funktsioneerimiseks, vajalik kõnelemiseks, juustele, nahale ja hammastele. K on rakusisese lahuse peamine katioon, sünteesiprotsessid on reflekside puudulikkus, häired lihaste töös, seotud kaaliumi kasutamisega, lagunemisprotsessid tema närvisüsteemi häired, väljumisega rakuvälisesse keskkonda, ras...
VERERINGEELUNDKOND Koostas: Kristel Mäekask Vereringeelundkonna moodustavad: süda veri veresooned Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 2. vasak koda 3. ülemine õõnesveen 4. aort 5. kopsuarter 6. kopsuveenid 7. ja 12. hõlmased klapid 8. ja 13. poolkuuklapid ...
VERERINGEELUNDKOND Koostas: Kristel Mäekask Vereringeelundkonna moodustavad: süda veri veresooned Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 2. vasak koda 3. ülemine õõnesveen 4. aort 5. kopsuarter 6. kopsuveenid 7. ja 12. hõlmased klapid 8. ja 13. poolkuuklapid ...
KORDAMISKÜSIMUSED. Sport ja tervis eksamiks. Jaanuar 2017. 1. Nimeta ainevahetuse etapid, milliseid molekule inimene vajab keskkonnast ja milliseid annab keskkonda tagasi? Milliseid toitaineterühmi peab inimene toiduga saama (6)? Millised neist annavad energiat? 2. Ainete aktiivne (kanalid, pumbad) ja passiivne (osmoos, difusioon) transport. Too näiteid mõlema transpordiliigi kohta. Mis on iso-, hüpo- ja hüpertooniline lahus? Mis on füsioloogiline lahus? 3. Mis on assimilatsioon ja dissimilatsioon? Milline protsess on valdav sportliku tegevuse käigus? Aga pärast seda? Põhjenda, miks! 4. Inimese põhikoed, nende ehitus ja funktsioonid? 5. Parasümpaatilise ja sümpaatilise närvisüsteemi toime kehatalitlustele? 6. Milleks vajab inimene energiat? Üldise energiakulu komponendid ja osakaal? Kui suur on päevane energiavajadus? Milliste biomolekulidega ja kui suures osakaalus (%) peaks see vajadus olema kaetud? 7. ATP str...
Veresooned ja vereringe Ursula Potivar 9.A klass Tamsalu Gümnaasium Veresooned. Inimesel on suletud vereringe, st südamest välja paisatud veri liigub kogu kehas vaid mööda veresooni. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhitüüpi: arterid, veenid, kapillaarid. Veri liigub südamest artereisse, nendest kapillaaridesse ja lõpuks veenidesse, mis viivad vere tagasi südamesse. Arterid. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest organitesse. Arterites (välja arvatud kopsuarterites) voolab hapnikurikas veri. Arterites liigub veri südame kokkutõmmete survel. Iga kokkutõmbega paiskab süda artereisse suure rõhu all verd. Et süda pumpab verd arteritesse suure survega, liigub veri seal kiiremini, kui veenides. Arterite seinad on paksud, tugeva lihaskihiga ja elastsed, nad on väikse läbimõõduga. Seinte tu...
Vereringe elunkond Vereringeelundkonna moodustavad: süda, veri, veresooned. Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Inimese südames on neli kambrit- kaks koda ja kaks vatsakest. Südame osad: parem koda, vask koda, ülemine õõneseen, aort, kopsuarter, kopsuveenid, hõlmased klapid, poolkuuklapid, vasak vatsake, parem vatsake, alumine õõneseen. Vereringe ülesanded : Seob tervikuks kõik organismi osad; Kannab CO2 kudedest kopsudesse; kannab O2 kopsudest kudedesse; kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; ühtlustab keha temperatuuri. Veresooned: Veresooned on torujad elundid mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhilist liigi: veenid, arterid ja kapillaarid. Veenid: Mööda veene liigub veri südamesse tagasi. Veenid on õhemate seintega kui arterid. Veenide seintes on klapid,...
Erituselundid 1)Vajaliku lahuste kontsentratsioonide alalhoidmine kehas. 2)Keha ruumala säilitamine (veesisaldus). 3)Ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. 4)Kehavõõraste ainete või nende ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. Nahk. Higi - vesi ja soolad. Aurumine keha jahutamine. Kopsud süsihappegaas ja veeaur. Neerud, kuseteed - liigne vesi, jääkained, happed ja soolad. Ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. 1)Vee homoöstaasi reguleerimine2)Vere puhastamine ja filtreerimine 3)Keha vedelike happe-aluse tasakaalu reguleerimine4)Vere koostise (vedelik) keemilise koostise reguleerimine. Jämesool- väheses koguses vett, seedimata toidujäätmed. Liigne vesi imendub tagasi. Seedeelundkond- 1)suuõõnes toit peenestatakse eritub sülge, 2)liigub edasi neelu. 3)Neelamise ajal kaetakse ninaõõs ja kõri kinni. 4)Neelust liigub toit söögitorusse. 5)Toit läheb mööda söögitoru makku 6)Maos toimub toidu peenestamine, soojendamine ja segamine.7)Osali...
Vereringeelundkond 1. Kirjelda vere liikumist suures vereringes Algab südame vasakust vatsakesest → liigub aorti → aordist arteritesse (arteriaalne veri) → kapillaaridest muutub veri venoosseks (venoosne veri) ja liigub veeni → veri südame paremasse kotta 2. Kirjelda vere liikumist väikses vereringes Algab paremast vatsakesest → liigub kopsuarterisse → voolab kapillaaride kaudu kopsudesse → kopsukapillaaridest voolab läbi kopsuveeni südame vasakusse kotta (→ edasi vasakusse vatsakesse) 3. Mõisted 1) Pulss – tekib vatsakeste kokkutõmbest; on tuntav arterite tuiklemisega; näitab südamelöökide arvu 2) Hüpertoonia – kõrgvererõhutõbi 3) Südame automatism – südame võime tekitada automaatselt (ilma kesknärvisüsteemi sekkumiseta) elektrilist erutust 4) Aort – suure vereringe suurim arter 5) Suur vereringe – vere liikumistee südamest kehasse ja sealt tagasi südamesse 6) V...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium SILVER MINAJEV IX klass SÜDA JA VERESOONKOND Referaat Juhendaja: Urmas Lekk Koostaja: Silver Minajev Pärnu 2 SISUKORD 1. SÜDA 3 Süda on pump, mis täidab elulise tähtsusega ülesannet, pannes vere organismis ringlema. Inimese süda on umbes rusikasuurune elund. Südame moodustab võimas südamelihas, mis rütmiliselt kokku tõmbub ja ja lõtvub - ,,lööb", nagu öeldakse. Südame löökide sagedus võib ollla küllaltki erinev. Täiskasvanud inimesel lööb süda umbes 70 korda minutis, imikutel aga peaaegu kaks korda sagedamini. Südamelöökide sagedus sõltub treenitusest, east, organismi hetkeseisundist jms. Näide: Lance Armstrongi, kes on üks maailma parimai...
Alustatud esmaspäev, 28. detsember 2015, 00:25 State Finished Lõpetatud esmaspäev, 28. detsember 2015, 00:37 Aega kulus 12 minutit 6 sekundit Punktid 11,83/17,00 Hinne 69,61 maksimumist 100,00 Tagasiside Test on sooritatud. Küsimus 1 Osaliselt õige Hinne 0,67 / 1,00 Remove flag Küsimuse tekst Tööprotsessi toime inimesele oleneb: Vali üks või enam: a. Töö intensiivsusest b. Töö ohutusest c. Keskkonna tingimustest Tagasiside Õige vastus on: Keskkonna tingimustest, Töö ohutusest, Töö intensiivsusest. Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Santehnilised normid on kehtestatud järgmiste mikrokliima parameetrite kohta: Vali üks või enam: a. Õhupuhtus b. Optimaalne valgustus c. Õhuliikumise kiir...
Cephalochordata ehk süstikkalad Süstemaatiline kuuluvus Kuuluvad keelikloomade alamhõimkonda (Subphy. Cephalochordata) Üks klass Leptocardii ja kaks hõimkonda Asymmetronidae (poolsüstikkalalaadsed) ja Asymmetronidae (süstikkalalised) Kahe hõimkonna peale on kokku umbes 25 liiki loomi Anatoomia 6-7cm pikad Elastne seljakeelik Segmenteerunud keha ja lihased Palju lõpusepilusid (kuni 200) Suletud vereringe Süda puudub, vere panevad liikuma veresoonte lihaste kokkutõmbed Veri läbipaistev Seljanärv kogu keha ulatuses Nahk tundlik Eluviis Elavad liivastes põhjades, madalas vees Filtreerivad vett toidu hankimiseks Suudavad ujuda edasi-tagasi Elavad 2-5 aastat Paljunemine Lahksugulised Veesisene viljastumine Viljastatud mari areneb maimudeks Maimud hõljuvad vabalt vees Maimud on asümmeetrilised Läbivad moonde Leviala Elavad troopilistes ja...
2.1 Inimese üldiseloomustus Riik loomad Hõimkond keelikloomad (selgroogsed) Klass imetajad Selts primaadid (esikloomalised) Sugukond inimlased Perekond inimene Look tark inimene Inimene on sarnane loomadega, aga eriti just simpansitega. Nad samuti valmistavad ja kasutavad mitmesuguseid tööriistu. Nad on võimelised õppima viipekeelt. Inimorgani anatoomiline ehitus ja füsioloogiline talitlus ning sigimisviis on sarnased kõigi teiste imetajatega. Inimese geenida ja valkude struktuur erineb simpansite ja gorilla omast vähem kui 2%. Erinevused: 1. suur aju 2. kahel jalal liikumine 3. aeglane areng; mittesessoone sigimine 4. kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist. 5. keerukas kultuuriline käitumine 6. sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetel 7. oskus valmistada töörii...
Vereringeelundkond : veri, veresooned ja süda. Südame ehitus · Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga. Mis vähendab hõõrdumist. · Süda paiskab iga kokkutõmbe järal välja kuni 140 ml verd. Min läheb kehasse ligikaudu 4 l verd. · 4 kambrit 2 vatsakest ja 2 koda. · Hapnikuvaene veri on paremas , hapnikurikas veri on vasakus. · Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid, veri liigub 1 suunas, kojast vatsakesse. · Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid, veri liigub vatsakestest välja veresoontesse. · Vasakus vatsakeses on kõige paksemad lihased, kuna peab tervesse kehasse verd pumpama. · Süda töötab rütmiliselt o Kodade kokkutõmme o Vatsakeste kokkutõmme o Kogu südame lõtvumine · Lihaste kokkutõmme südamelöök · Süda söötab automaatselt kogu elu. Elektrokardiogramm EKG südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutis. Parem koda ...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM SOOJENDUSE TÄHTSUS Referaat Juhendaja: Tallinn 2017 Sissejuhatus 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Soojendusharjutuse eesmärgid........................................................................... 4 3.Miks on soojendus tähtis?.................................................................................... 5 4.Kuidas viia läbi soojendust?................................................................................. 6 5.Üldine soojendus................................................................................................. 7 2 1. Sissejuhatus Soojendus koosneb füüsilisest ja vaimsest ettevalmistusest treeninguks.Iga Kehalisekasvatuse tund peaks hakkama soojendusega, olgu see kas jooks või venitused. Kahjuks inimestel kellel ei ole suurt kogemust tr...
Morfoloogia küsimused 1. Kehaosad ja regioonid ( piirkonnad, millest keha koosneb) Pea, kael, kere, saba, eesjäse, tagajäse 2. Topograafilised mõisted (front, ment, kaudaalne, kraniaalne. jne) *Mediaalne e. keskmine *Lateraalne e. külgmine *Intermediaalne e. vahelmiseks *Kraniaalne e. koljupoolne *Kaudaalne e. sabapoolne *Dorsaalne e. selgmine *Ventraalne e. kõhtmine *Eksternne e. välimine *Internne e. sisemine *Superfitsiaalne e. pindmine *Peofundne e. süva *Pronksimaalne e. kerele lähemal *Distaalne e. kerest kaugemal *Palmaarne e. pihkmine *Plantaarne e. taldmine *Parietaalne e. seinmine *Vistseraalne e. sisusmine *Rostraalne e. ninatipmine või nokmine 3. Luude ehitus ja jaotus ( lamedad, pikad, mis luu sees?) Kuju ja struktuuri alusel jagatakse luud pikk-, lühi- ja lameluudeks. Pikk- e. toruluudel on pikkus muudest mõõtmetest suurem. Lühiluudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed ning nad esinevad s...
Minu lemmikspordiala Tennis on spordiala, milles võistlevad kaks mängijat üksikmäng või kaks võistkonda, kummaski kaks mängijat paarismäng. Eesmärgiks on reketi abil saata pall vastasmängija poolele nii, et vastane ei saaks seda tõrjuda. Esimest korda mängiti tennist arvatavasti 18. sajandi lõpus. Olümpiamängude programmi kuulus tennis 1896. aastast 1924. aastani. Taas oli tennis kavas 1984. aastal (näidisalana). Neli aastat hiljem Seoulis oli tennis taas täisväärtuslik olümpiaala. Ning Eesti parim naistennisist Kaia Kanepi jõudis 2008. aasta olümpiamängudel 16 parima sekka. Tennis nõuab mängjalt suurt füüsilist pingutust ja esitab organismile suuri ainevahtuslikke nõudeid. Organism peab toime tulema suurenenud hapnikuvajadusega ning suurenenud süsihappegaasi ja soojuse produktsiooniga. Kuna tennisemäng kestab üsna kaua, kaotab organism higistamise tõttu palju vett ja soolasid. ...
LIHAS-> kiukimbud->kiud-> fibrillid->filamendid->valgud pH muutub elusal seal 7,0- 7,4' surnud seal 5,2-5,6 Lihaste muutumine lihaks Mis toimub? Toimuvad protsessid · Looma tapmine · Viivitusfaas- glükoosi lagunemise pärast koguneb lihastesse piimhape ja selle tulemusena pH langeb · Surma kangestumise saavutamine- põhjus on energia puudus Sk max-> siis kui enamus lihased on pinges · Liha riknemine , mikroobid AUTOLÜÜS- kudede lagunemine kudedes leiduvate fermentide toimel PSE - Põhjuseks tugev stress · sealiha - pehme, vesine, kahvatu · pH langus on kiire, järsuline · enne surmakangestust jõuab pH tase juba 5,8- 5,6 · lõplik pH tase on 5,2-5,3 · pH langusega kaasneb ka valkude denaturatsioon-> liha mahla kadu DFD · veiseliha - tume, tuim, kuiv · pH langus on aeglane · pH lõppväärtus on kuni 6,2 · glü...
Rakk ja koed Raku ehitus Rakk on organismi kõige väiksem üksus, millel on elu tunnused. Kõige pisemad organismid koosnevad ainult ühest rakust. Rakkude ehituse järgi jaotatakse organismid kahte suurde rühma: eeltuumsed ja päristuumsed. Eeltuumsete organismide rakkudes puudub tuum. Eeltuumsed organismid on bakterid. Päristuumsed on kõik ülejäänud organismid, keda saab jaotada 4 riiki. Päristuumsed organismid on taimed, loomad, seened ja protistid. Rakutuum on nähtav ka valgusmikroskoobis. Rakutuuma ümbritseb 2 membraani, mis koos nende vahele jääva ruumiga moodustavad tuumaümbrise. Tuuma ümbritsevates membraanides on poorid. Pooride kaudu on tummasisene plasma ühenduses rakuplasmaga. Poorid on vajalikud aine- ja infovahetuseks. Rakutuum sisaldab pärilikkuseainet ehk kromosoome. Rakutuum kontrollib ja suunab raku elutegevust. Pärilikkuse aine info alusel sünteesitakse kõik organismi valgud. Tuuma kromosoomides olev info kandub edasi põl...
Uurimismeetodid - vaatlus(ankeet, enesevaatlus); test(esimesed 19 saj lõpus, IQ-test) ja katse ehk eksperiment( Milgrami kuulekuse test 1960-1963 Yale'i ülikoolis, Stanfordi vanglaeksperiment 1971 aastal) Teoreetilisedharud - üldpsühholoogia, arengupsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, neuropsühholoogia. Rakenduslikud harud - kliiniline psühholoogia, koolipsühholoogia, nõustamispsühholoogia, spordipsühholoogia, kohtupsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia, äripsühholoogia. Ajupiirkondade funktsioonid - Väikeaju asub keskaju ja piklikaju taga. Selle ajuosa ülesandeks on reguleerida lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju on seljaaju otsene jätk, mis sisaldab peaajusse sisenevaid ja väljuvaid närvikiude. Piklikaju reguleerib ja juhib paljusid tahtele allumatuid tegevusi. Keskaju on suhteliselt väike ja asub teiste ajuosade all. Selle ajuosa ülesandeks on vahendada närviimpulsside liikumist peaajust seljaajju ning ka vastupidi. Lisaks tag...
Inimese keha koosneb põhiliselt veest(28l rakkudes,9l koemahlas,3l vereplasmas) Neerud reguleerivad kehavedelike kogust ja koostist. (Nad kas eritavad või hoiavad vett ja soolasid kokku, nii et kehavedelike koostis ja kogus püsiks stabiilne.) ja ainevahetuse jääkproduktide eritamist. Neerud filtreerivad pidevalt verd, Jääkproduktid kogunevad uriini ja eemaldatakse kehast. Reabsorbeeritakse tagasi glükoos. Eritamine tähendab ainevahetuse jääkide eemaldamist kehast. Neerus toimuvate protsesside lõppprodukt on uriin. Jääkproduktid eemaldatakse kehast: uriini kaudu, higistades, väljahingatava õhuga. (higi:vett,soolasid õhk:süsihappegaasi, veeauru) Uurea-lämmastikuainevahetuse jääkprodukt. See sünteesitakse maksas, siis kui organismis on liiga palju aminohappeid. Aminohapete lagundamisel tekib ammoniaak, mis alguses on ohtlik, aga sellest sünteesitakse kohe edasi uurea. Neerud eemaldavad kehast selektiivselt vett ja lahustunud aineid, nii et...
Berit Osula ja Tari Lillemets 2009 TST 6013 Taastusravi põhikursus Õppejõud A. Jairus LOENG 24.08.2009.a. Kirjalik eksam ja referaat. Elektri 3 vastust. Iseseisev töö: tutvumine (Top Spa, Viimsi, Tervis), referaat vabalt valitud teemal (2 lk) DETS. ALGUSEKS toimetada valvelauda Eksamiküsimused: 1. Taastumisliigid 3 liiki! pedagoogiline, psühholoogiline ja meditsiini-bioloogiline (3 tabelit)! 2. Organismisisese mürgituse tegurid 3. Kirjeldada taastusravi põhieesmärke 4. Mis on manuaalteraapia (kiropraktika)? Mille puhul kasutatakse? 5. Millised asutused vajaksid taastusravi ning ravikehakultuuri? 6. Nimetage taastusravi pedagoogilised põhimõtted! 7. Nimetage elektriravi madalsagedusvooludega 3 ravimeetodit! 8. Nimetage kõrgsagedusvooludega 3 ravimeetodit...
Bioloogia kordamine kontrolltööks Peatükid 6-9 Peatükk 6. Süda paneb vere liikuma. NB! Õpi südame osad lk 30 + test moodles Inimese süda on nelja osaline. Südame arterid varustavad südame rakke hapniku ja toitainetega. Vasakus südame pooles on venoosne veri ja paremas pooles on arteriaalne veri. Südameklapid kinglustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Kui koda tõmbub kokku, siis on hõlmased klapid avatud ha veri liigub vatsakesse. Vatsakeste kokkutõmme sulgeb hõlmased klapid ning juhib vere arteritesse. Poolkuuklapid lasevad verel liikuda ainult ühes suunas. Kodade lihaskude on õhem kui vatsakestel, sest kodade töö on lihtne. Kõige paksemad on südamelihased vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse üle organismi laiali. Südamelihaste kokkutõmmet nimetame...
Rakk- org väike ehituslik ja talituslik üksus, mille esinevad kõik elutunnused (inimesel üle200 raku) Kude-Hulkrakse org sarnase ehituse ja talituse rakud koos rakuvaheainega moodustab koe. Lihaskude- skeletilihaskude e. Vöötlihaskude, südamelihaskude, silelihaskude(veresoonte seinad) Närvikude-Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. Epiteelkude (kattekude)- katse/katte funktsioon, limaskest Sidekude-täita eri elundite vahelisi vahesid ja hoida elundeid paigal. Vedelsideaine-veri, luukude, kõhrekude, kõõlused, rasvkude Verereingeelundkond- arterid, kappilaarid,veenid Venoosne- hapnikuvaene , arteriaalne- hapniku rohke Südame osad: parem vatsake, vasak vatsake, parem klapp, vasak klapp Suur vereringe- v vatsake(A)aort(A)Keha kapillaarid(V)õõnesveenid(V) p koda(V) Väike vereringe: p vatsake(V) kopsuarter(V)kopsu kapillaarid(A)kopsuveenid(A)vasak koda(A) Vererakud-punasederüt...
LÄÄNE- VIRUMAA KUTSEKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppesuund I ST 2 Laivi Andrijainen ERGONOOMIA PUHASTUSTEENINDUSES Essee Aineõpetaja: Maie Tamm Mõdriku 2006 Ergonoomia on teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, vahenditest ja keskkonnast. On ligikaudu viiskümmend aastat vana ning ta on läbinud keeruka arengutee. Mitukümmend sajandit tagasi kasutati ka Kreekas ergonoomika kriteeriumeid tööriistade ja töökohtade kujundamisel. Ergonoomia tegelebki esmajoones normaalsete töötingimuste loomisega, töövahendite ja -meetodite inimsõbralikuks muutmisega, eesmärgiks inimeste heaolu ning toimiv ja ladus töö nii töökeskkonnas kui ka kodus. Ametialaselt on need teadmised eriti kasulikud tehnika, majanduse, tervishoiu ja teiste erialade spetsialistidele, kuna võimaldavad paremini lahendada töös ette tulevaid proble...
Bioloogia 22.05.2012 Kaitse haiguste eest Kaasasündinud kaitsemehhanismid 1. Kaitsebarjäär katted, mis takistavad patogeenide pääsemist organismi a. Epiteelides asuvad ripsmed filtreerivad sissehingatavast õhust mehaaniliselt välja õhus olevad väiksemad osakesed b. Tervest nahast ei pääse ka patogeenid läbi c. Epiteelkoed toodavad lima kohtades, kus koed pole nahaga kaetud d. Süljed, higis ja pisaravedelikus on ained, mis takistavad mikroorganismidearengut e. Happeline maomahl tapab ka need mikroorganismid, mis on suust läbi pääsenud f. Nahal ja teistel kattekudedel elavad mittepatogeensed mikroorganismid, sest nad hõivavad potentsiaalsete patogeenide elupaigad ja patogeenid ei mahu sinna elama 2. Immuunsüsteem ...
Kooli Nimi Sinu Nimi SOOJENDUS Referaat Juhendaja: Nimi Linn / Aasta Sissejuhatus Iga treening peaks algama soojendusega. Paraku just soojendus on treenides kippunud ununema, eriti kui treenitakse üksi. Soojendus peaks olema treeningu loomulik osa. Soojenduse eesmärgiks on treeningutulemuste parandamine ja vigastuste vältimine. Kui tegeleda suurte lihasgruppidega, tõuseb kehatemperatuur. Lihased kannavad soojuse verre, mis omakorda soojendab kogu keha. Tulemuseks on kiire vereringlus ja suur verevarustus, et lihased saaksid rohkem hapnikku. Korraliku soojendusega võib kehatemperatuur tõusta kuni 40 kraadini. Teadusuuringud on kindlaks teinud, et kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra kiirendab ainevaheust kuni 13%. Kõrgem kehatemperatuur tagab lihaste elastsuse ning aitab lihastel paremini kohaneda järgnevate intensiivsete harjutustega. 1...
Soojendus Referaat Tallinn 2017 1 Sisukord Sissejuhatus 3 Kuidas soojendada? 4 Kuidas alustada soojendust? 5 Venitamine – treeningu oluline osa 6 Kehatemperatuuri reguleerimine 7 SISSEJUHATUS 2 Iga treening peaks algama soojendusega. Paraku just soojendus on treenides kippunud ununema, eriti kui treenitakse üksi. Soojendus peaks olema treeningu loomulik osa. Soojenduse eesmärgiks on treeningutulemuste parandamine ja vigastuste vältimine. Kui sa treenid suurte lihasgruppidega, tõuseb kehatemperatuur. Lihased kannavad soojuse verre, mis omakorda soojendab kogu keha. Tulemuseks on kiire vereringlus ja suur verevarustus, et lihased saaksid rohkem hapnikku. Korraliku soojendusega võib kehatemperatuur tõusta kuni 40 kraadini. Lihastes võib aga temperatuur ulatuda kuni 42 kraadini. Uuringud on näidanud,et hea soojendus tagab paremad treeningt...
Kordamine 9. klassile: 2 1. Vereringe ülesanded · Seob tervikuks kõik organismi osad. · Kannab CO2 kopsudest kudedesse ja kudedest kudedesse. · Kannab kesas laiali toitaineid, happnikku ja hormoone. · Kindlustab pideva ainevahetuse ja osaleb jääkainete eemaldamises. · Ühtlustab keha temperatuuri. 2. Vereringe osad ja nende ülesanded · Süda lihaseline elund, mis paneb soontes vere liikuma · Veri veri kannab organismi laiali hapniku ja toitaineterikast vereplasmat. · Veresooned torujad elundid, mida mööda veri ringleb. · Veenid keharakkudest pärit süsihappegaasi ja jääkaineid sisaldav veri liigub tagasi südamesse veene ümbritsevate lihaste kokkutõmbumisel. Õhemate seintega, kui arterid. Seintes klapid, takistamaks vere tagasivoolu. · Arterid veri liigub südame kokkutõmmete survel südamest eemale. Paksuseinalised, j...
annaabi.ee 
