50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-01-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MathiasTalo
Õppematerjali autor
Sigivad maismaal Järglased arenevad munas Mürkmadudel on mürgihambad Maailmas üle 8 000 liigi roomajaid ja Eestis 5 MITMEKESISUS R O O M A JA D S O O M U S E L IS E D K IL P K O N N A L IS E D K R O K O D IL L IL IS E D s is a lik u d ja m a o d k r o k o d ill, g a a v ia l, a llig a a t o r , k a im a n EESTIS ELAVAD ROOMAJAD RÄSTIK KIVISISALIK NASTIK VASKUSS ARUSISALIK VÄLISEHITUS Erinevate roomajate välimus on erinev - see võib olla sisaliku-, mao- või kilpkonnalaadne Kõigi roomajate nahk on kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega - kaitseks Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks, kereks ja sabaks. Keha külgedel paiknevad nõrgalt arenenud jalad Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis omakorda lõpeb sabaga
Nad on soojalembesed loomad, kes elavad valdavalt maismaal. Mõned neist elutsevad vees. Nad on kõigusoojased nagu kahepaiksedki. Roomajate hulka kuuluvad sisalikud, maod, krokodillid ja kilpkonnad. Eestis elavatest roomajatest on kõige tavalisem arusisalik. Arusisalikul on väike pea ning pikk ja sale kere. Erinevalt kahepaiksetest on roomajatel kael. Sisalike nahk on kuiv, nahapinda katavad väiksed sarvainest soomused. Kuna sarvkate takistab looma kasvamist, vahetavad roomajad nahka. Roomajate kolju on ühendatud selgrooga mitme kaelalüli abil. Roomajate pea on liikuvam kui kahepaiksetel, nad saavad seda ka pöörata. Selgroolülidele kinnituvad roided, mis kaitsevad siseelundeid. Sisalikel on roided ainult selgroo eesmistel lülidel (rinnalülidel) ja moodustavad rinnakorvi, maol aga kõigil lülidel. Saaki haaravad sisalikud teravate hammastega, kuid enamasti neelevad selle tervena või suuremate tükkidena
Roomajate üldiseloomustus Keda nimetatakse roomajateks? Roomajate (Reptilia) klassi kuulub maailmas umbes 6000 liiki selgroogseid loomi. Need on enamuses maismaaloomad, kuhu kuuluvad loomad jaotuvad seltsidesse: kilpkonnalised, kärsspealised, krokodillilised ja soomuselised. Eesti roomajad (kokku 5 liiki) kuuluvad kõik seltsi Soomuselised (Squamata). Roomajate välimus Erinevatesse roomajate seltsidesse kuuluvate liikide välimus on erinev - see võib olla sisaliku-, mao- või kilpkonnalaadne. Siinkohal ei hakka me kirjeldama meil mitteelavate rühmade (nt. kilpkonnaliste ja krokodilliliste) välimust. Samas on aga kõigi roomajate nahk kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega. Need on looma kehale kaitseks. Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks,
Kärt KaasikAaslav 7.B Rühm Iseloomulikud tunnused Kalad ● Kohastunud eluks vees ● Voolujooneline keha ● Keha katavad limaga kaetud soomused ● Liikumiseks uimed ● Ujupõis ujuvuse reguleerimiseks ● Hingavad lõpustega vees lahustunud hapnikku ● Kaheosaline süda, üks vereringe ● Kõigusoojased ● Kehaväline viljastumine ● Koevad vette ● Moondega areng ● Hästi arenenud ha
V: Kahepaiksetel on üks kaelalüli, roomajatel on mitu 5.Milline luuline moodustis on roomajatel siseelundite kaitseks? Nimeta veel üks ülessanne, mida see täidab. V:Roided, 6.Missuguse kujuga on sisaliku ja mao keel? Mis on keele ülessanne? V: Keel on kaheharuline ja sellega nad maitsevad, kombivad maad või mingit objekti 7.Millised meeled on sisalikul tähtsad toidu otsimisel? V: Haistmismeel, nägemismeel ja maitsmismeel ka 8.Miks ei saa roomajad hingata naha abil? V:sest kuiva naha abil ei ole hingamine võimalik.Nad on nii arenenud et kopsudest piisab elutegevuseks. PTK. 12 1. Loetle peamised roomajate rühmad. Iseloomusta neid. V: Sisalikud, maod, krokodillid ja kilpkonnad. Nad on kõigusoojased soojalembesed loomad, kuid ei talu väga kõrget temperatuuri, kes elavad maismaal ja mõned liigid ka vees. nad liiguvad jäsemete abil või siueldes , osal neist pole jäsemeid. 2
........... 4 1.1 Imetajate üldiseloomustus.........................................................4 1.2 Imetajate anatoomia..................................................................5 2 LINNUD................................................................................................. 62.1 Lindude üldiseloomustus...........................................................6 2.2 Lindude anatoomia....................................................................7 3 ROOMAJAD.......................................................................................... 8 3.1 Roomajate üldiseloomustus.......................................................8 3.2 Roomajate anatoomia................................................................9 4 KAHEPAIKSED..................................................................................... 10 4.1Kahepaiksete üldiseloomustus.................................................10 4.2 Kahepaiksete anatoomia...
Roomajad Karina Sepp Üldiselt roomajatest Maailmas 6000 liiki Eestis vaid 5 liiki Enamuses maismaaloomad Jaotuvad seltsidesse Eesti roomajad kuuluvad soomusteliste seltsi. Välimus sisaliku, mao või kilpkonnalaadne nahk kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega. Nõrgalt arenenud jalad. Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis lõpeb sabaga. Madudel ei ole jalgu. Elupaik Roomajad on maismaaloomad. Veekeskkond pole oluline. Kõige arvukamad on just soojemates ja kuivemates kohtades kõrbetes ning poolkõrbetes. Liikumine Sisalikud liiguvad nad roomates. Kasutavad jalgade ja saba abi.
Kõigusoojased, kes ei suuda ise oma kehatemperatuuri reguleerida. Nahk on sarvestunud, kaetud soomuste ja kilbistega. Kui jäsemed eksisteerivad, on need paarilised ja viievarbalised. Kopsud on olemas. Süda kolmeosaline, krokodillidel neljaosaline. Amnioodid (loodetel on sisemine lootekest – veekest ehk amnion). Munad on kaetud nahkse või lubjastunud kestaga (erandiks ovovivipaarsed ehk munaspoegijatest roomajad – näiteks rästik, arusisalik). Röövtoidulised või taimetoidulised (osad iguaanid, kilpkonnad). Kahepaiksete ja roomajate olulisus: Kõrge biomass - olulised toiduahelas nii kiskjate kui toiduobjektidena Taimetoidulised kilpkonnad on eutrofeeruvates vee-elupaikades olulisteks taimede vohamise piirajaks Kahepaiksed – indikaatorliigid Eesti kahepaiksete liiginimekiri: Tähnikvesilik (Triturus/Lissotriton vulgaris)
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid