50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-09-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kärolin jakobson
Õppematerjali autor
sisemusse. Luu koosneb tihedast ja tugevast luukoest plinkollusest ja seespool olevast pehmemast käsnollusest. Luukoes olevate kanalite kaudu varustavad veresooned luukude toitainetega. Osa luid on seest õõnsad, näiteks jäsemete luud, neid nimetatakse toruluudeks. Enamus luude keskosas on luuüdi, mida on kahte tüüpi kollast ja punast. Kollane luuüdi sisaldab rasva aga punane on tähtis vereloomeelund. Luud on lihaste kinnituskohaks, lihased kinnituvad kõõluste abil luudele. Kõõlus koosneb valkainest ja sidekoest ning on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Kõõlused on kaetud tupega, mis hoiab teda kindlas asendis. Lihaste kokkutõmbed ja lõtvumised kanduvad kõõluste abil luudele, nii saab teha liigutusi. Luud on omavahel ühendatud liigestega. Luude ühendused. Liigesed on ümbritsetud sidekoelise kihnuga,
pöörab väljapoole 5) M. SARTORIUS (rätsepalihas) - puusa- ja põlveliigeses, sirutab 6) M. QUADRICEPS FEMORIS (reie nelipealihas) - puusaliigeses, tõmbab reit ette poole & sirutab, sirutab säärt 7) M. MASSETER (mälurlihas) - alalõualiiges , liigutab alalõuga 8) M. TRICEPS SURAE (sääre-kolmpealihas) - põlveliigeses, painutab säärt & varvastele 9) M. BICEPS BRACHII (õlavarre-kakspealihas) - õla- ja küünarliigeses, painutus Miimilised lihased saavad alguse koljuluult ja kinnituvad nahale. Mälumislihased saavad alguse koljuluudelt ja kinnituvad alalõualuule. Suurimad mälumislihsed: mälurlihas ja oimulihas Mis on ja kus asub PLATYSMA? PLATYSMA on õhuke lai kaelanahalihas ehk platüsma Asub kaelas. Kõhu ees- ja külgseina moodustavad järgmised lihased: 1) Kõhusirglihas 2) Kaks põikilihast 3) Ristlihas Lihased, millesse tehakse sagedamini lihasesiseseid süsteid: 1) Deltalihas 2) Suur tuharalihas
kige mitmekesisema rhma moodustavad valged vererakud ehk leukotsdid. Vererakud moodustavad vere ldmahust veidi alla poole. Verel on inimese kehas palju olulisi lesandeid, millest tuntum on hapniku transport kopsudest kigisse kudedesse. Lihaskudet on kolme liiki: skeleti- ehk vtlihas, silelihas ja sdamelihas. Liigist sltumatult on lihaskoe kige iseloomulikum omadus kokkutmbevime. Lihaskoes on vhe rakuvaheainet, lihaste phimassi moodustavad lihasrakud. Skeletilihaskoest koosnevad lihased, mis kinnituvad klustega luudele (skeletile) ning mis annavad inimesele liikumisvime. Skeletilihaste talitlus allub tahtele, inimene on vimeline oma liigutusi teadlikult kontrollima. Silelihaskoest koosnevad silelihased, mida leidub kihtidena veresoonte, seedetrakti, hingamisteede, kuseteede ja teiste neselundite seintes. Silelihased ei kinnitu kunagi luudele, nende talitlus ei allu inimese tahtele. Silelihaste abil reguleeritakse vererhku, tagatakse
esikloomaliste ehk primaatide (Primates) seltsi. Inimahvide sugukonda kuuluvad gibonid, simpansid, orangutangid, gorillad. Inimlaste ehk hominiidide sugukonda kuulub pärisinimene (Homo sapiens- e.k. tark inimene) ja tema kaugemad eellased neandertali inimene ja ahvinimesed. Inimahvlastest erinevad nad mitmete oluliste spetsiifiliste iseärasuste poolest: 1. Püstine kõnnak 2. Inimese käsi 3. Näo miimilised lihased, eristatavad lõuats, välimine nina, huuled ja kulmud. 4. Karvade paiknemine ja kuju. 3 5. Artikuleeritud kõne. 6. Ajukolju suurus võrreldes näokoljuga. Ajukolju võimas areng on seotud suuraju poolkerade arenguga. Peaaju maht on (meestel) keskmiselt 1450 cm³, gorillal on see 510 cm³, simpansil 420 cm³.
jõudmine neuromuskulaarse sünapsini. 52.Millised alljärgnevatest on vöötlihaskiu kokkutõmbevalgud? *Aktiin *Müosiin 53.Milliseid lihaseid moodustab milline lihaskude? a) Skeletilihased → Vöötlihaskude, b) Süda, ülemine ja alumine õõnesveen ning kopsuveenid → Südamelihaskude, c) Vere- ja lümfisoonte seinad → Silelihaskude, d) Õõneselundite seinad → Silelihaskude, e) Keele, pehme suulae, neelu ja söögitoru ülaosa lihased → Vöötlihaskude 54.Kuidas nimetatakse gliiarakke, mis toimivad vere-aju barjäärina ning kontrollivad ainevahetussaaduste liikumist neuronitesse ja neist välja? Astrotsüüdid 55.Millisest lootelehest on välja arenenud järgmised koed? a) Hingamiselundkonna epiteel → Endoderm, b) Lihased peale kolju lihaste → Mesoderm, c) Sidekude → Mesoderm, d) Marrasknahk, karvad, küüned ja nahanäärmed → Ektoderm, e) Närvikude → Ektoderm 56
Motoorika: tõstab neelamise ja kõnelemise käigus. Autonoomne motoorika: stimuleerib süljeeritust. Kahjustusel neelamisraskused, vähenenud süljeeritus, tundlikkuse kadu kõri piirkonnast, maitsetundlikkuse kadu. 10. Uitnärv segatüüpi; sensoorne osa: kõripealise ja kõri maitsenäsad, kaela ja kõrilihaste kehatundlikkus, aordikaare baroretseptorid, rindkere ja kõhuõõne elundite tundlikkus. Motoorne osa: kõri, neelu ja kaela ja pehme suulae lihased, parasümpaatilised aksonid hingamisteede, söögitoru, mao, peensoole, enamuse jämesoole, sapipõie, südamelihase ja seedenäärmete silelihastesse. 11. Lisanärv motoorne närv, pea ja õlavöötme liikumine teineteise suhtes. Tuumad seljaaju esimese viie kaelasegmendi hallaine eessarvedes. Innerveerib pea liigutusi koordineerivaid kaelalihaseid. Kahjustuse korral ei suuda inimene õlgu tõsta ja pead pöörata. 12
rinnaosas kinnituvad roided ja viimastele liitub ventraalselt rinnak. Pea luustik ehk kolju jaguneb ajukoljuks ja näokoljuks. Jäsemete luustik jaguneb ees- ja tagajäsemete luudeks, mis on ehituselt homoloogilised, jagunedes vöötme- ja vabaosa luudeks. Eesjäseme vööde kinnitub kerele peamiselt lihaste abil. Tagajäseme vöötmel on selgrooga liigeseline seos. 10. Lihaste kuju ja ehitus: Lihaste kuju on väga mitmekesine. Eristatakse: Pikad lihased, Laiad lihased, Lühikesed lihased Enamik lihaseid algab ja lõppeb kõõlusega Lihaskiudude erinevate seostusviiside alusel kõõlustega jaotatakse lihased : - liht- ehk dünaamilisteks - sulgjateks ehk statodünaaimilisteks Lihtlihases on kiude vähem kuid nad on pikemad, kui sulgjate lihaste kiud. Et lihase jõud sõltub tema kiudude arvust ja kontraktsiooni ulatus kiudude pikkusest , siis on dünaamiliste lihaste liigutused ulatuslikumad , kuid samal ajal ka nõrgemad, kui sulgjate lihaste poolt tehtud liigutused.
Ja üksik-üksus ehk spontaanaktiivsusega silelihased. Seda tüüpi silelihas on peaaegu kõikides siseelundites, mao- ja sooleseinas, sapiteede, kusepõie ning emaka seintes. Silelihase kontraktsioon ja lõõgastumine on aeglane, aktsioonpotentsiaal võib kesta mitusada millisekundit. Silelihast iseloomustab pikka aega kestev tooniline kontraktsioon, mis tekib rütmiliste kokkutõmmete summatsioonil. Samuti on silelihasele iseloomulik plastilisus. Vöötlihaskude moodustab lihased, mille abil inimene liigub ja suhtleb. Nende tegevust võib inimene põhimõtteliselt tahtlikult mõjutada. Tegelikult toimub enamik liigutusi harjutamise järel automaatselt (nende sooritamine ei vaja mõtlemist). Enamus vöötlihaseid on kõõluste abil luudele kinnitunud. Neid nimetatakse ka skeletilihasteks. Mõned vöötlihased kinnituvad pehmete osade külge, näiteks nahka. Vöötlihas koosneb mitme tuumaga lihasrakkudest ehk lihaskiududest ja lihasrakku ümbritsevast membraanist
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid