50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Anna Maria
Õppematerjali autor
tunnist mitme kümne aastani. Inimeste närvi ja lihasrakud on eluaegsed aga naha ja vererakud on aga lühiajalised ja vahetuvad kiiresti. Rakud on väga mitmesuguseid, mõned on näiteks pulga, kera ja kruvikujulised. Rakkude ehitusest sõltub nende elutegevus Kuigi ühe hulkrakse organismi kõik rakud sisaldavad sama geneetilist infot, võib nende ehitus ja talitlus olla väga erinev. Raku struktuur on välja kujunenud vastavalt sellele, millist ülesannet konkreetne rakk organismid täidab. Sarnase ehituse ja elutegevusega rakud moodustavad koe. Põhilised koed on sidekude, lihaskude, närvikude ja epiteelkude. Epiteelkude - katab keha ja elundite pinda. Vastavalt kujule eristatakse lameepiteeli, kuupepiteeli ja silinderepiteeli. Epiteelkude on kiire taastumisvõimega ja seetõttu paranevad haavad ruttu. Rakud on selles koes tihedalt üksteise kõrval. See kude eraldab keha valiskeskkonnast. Kaitseb keha väliste mõjude eest. Katab keha ja siseelundite pindu
● Veri on vedel sidekude, mille rakuvaheaineks on vereplasma. 1) punalibled ehk erütrotsüüdid on ilma tuumata rakud, mille ülesanne on transportida hapnikku. 2) valgelibled ehk leukotsüüdid on tuumaga rakud, mis kaitsevad organismi nakkuste ja võõrkehade eest. 3) vereliistakud ehk trombotsüüdid on ilma tuumata rakud, mille ülesanne on panna vajaduse korral veri hüübima. Rakk: Membraan - eraldab rakud sisemuse väliskeskkonnast. Selleks, et rakk püsiks eluvõimeline, peab rakumembraan aineid läbi laskma, seal asuvate valkude abil tunneb organism ära omad ja võõrad rakud. Ehitus: on kahekihiline ja koosneb peamiselt fosfolipiididest (nad paigutuvad vesilahuses nii, et vett tõrjuvad otsad on membraani sees üksteise vastas, veega seostuvad otsad jäävad väljapoole). Fosfolipiidide vahel paiknevad korrapäraselt erinevaid ülesandeid täitvad valgud. Membraanivalgud asuvad membraani sise-või välispinnal. Kolesterool kuulub ka
Kõik organismid koosnevad rakkudest ja uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Rakk on organismi ehituslik ja talituslik üksus. Enamik rakke on väga väikesed ja palja silmaga nähtamatud. Eeltuumsetes rakkudes (bakteritel) pole rakutuum eristunud, st. pärilikkusaine pole tsütoplasmast membraaniga eraldatud. Kõigi päristuumsete organismide rakkudes (taime-, looma- ja seenerakkudes on rakutuum. Rakutuum on tavaliselt ümar ja suhteliselt suur. Ta sisaldab pärilikkusainet ning kontrollib ja suunab raku elutegevust kõiki rakust toimuvaid protsesse
Bioloogia Rakud,koed ja elundkonnad 1. Rakk on organismi ehituslikuks ja talituslikuks üksuseks. 2. Rakud erinevad üksteisest suuruse,kuju,sisemise ehituse ja ülesannete poolest. 3. Rakud paljunevad pooldumise teel(mitoos) 4. Kõiki rakke ümbritseb rakumembraan. 5. Membraan kaitseb ja hoiab rakku. 6. Kõik rakkud on täiidetud tsütoplasmaga. 7. Tsütoplasma on poolvedel mass mis koosneb veest ja selles lahustunud ainetest. 8. Raku keskosas asub rakutuum,mis kontrollib ja suunad raku tegevust. 9
paljunemist ja omavahelist infovahetust). Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ning rakkude poolt moodustatud rakuvaheainest. Arvatakse, et inimese keha koosneb 1014 rakust. Erinevate rakkude suurus varieerub 5 - 120 µm vahel. Rakkude suurus on määratud rakumembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala suhetega. See on oluline normaalse aine- ja energivahetuse jaoks, mis omakorda limiteerib rakkude suurust. Suurim rakk on jaanalinnu munarakk (rebu): läbimõõt 5 cm, kaal 500 grammi ning väikseim rakk on mükoplasma (ainurakne bakter 0,1 - 0,3 µm, mis võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi). Inimkeha suurimad rakud on munarakk ja närvirakk, kõige väiksem aga vererakk - lümfotsüüt. Rakkude kuju võib varieeruda - lamedad, kuubikujulised, käävjad jne. Vaatamata rakkude kuju ja suuruse varieeruvusele on nende põhistruktuur ühesugune
6)Tsütoplasma- rakku täitev geelisarnane aine, milles paiknevad kõik organellid, koosneb veest ja vees lahustunud orgaanilistest ja anorgaan. ainetest. Ülesanded: Seob organellid ja rakutuuma ühtseks tervikuks, tagab nende koostöö.Tagab toitainete laialikandmise, on jääkainete erituskohaks. Aitab säilitada rakukuju. Toimub aminohapete süntees ja glükoosi lagundamine. 7)Epiteelkude- keha ja elundite pinda kattev kude, mis piirab keha ja organeid ning kaitseb neid väliste mõjude eest. Kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskk. kahjulike mõjude eest. Toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, moodustades rakkudevahelise aineta õhukesed kiled.Eritab nõresid(lima, higi, rasu, piim). 8)Sidekude- palju rakuvaheainet sisaldav kude, mis seob organismi ühtseks tervikuks. (Nt: rasvkude, veri, luukude, kõhrkude jne)
· Koe tüüp: Närvikude · Ehitus: Koosneb närvirakkudest, millel on keha ja jätked. · Ülesanded organismis: 1) Ärrituste vastuvõtmine; 2) Tekkinud erutuste edasi juhtimine ja analüüsimine. · Koe tüüp: Sidekude · Ehitus: Rakud paiknevad hajusalt rakuvaheainet on palju. Sidekudesid on mitu tüüpi, mis on erineva ehituse ja ülesannetega: · a) luukude · b) kõhrkude · c) rasvkude · d) veri (on vedel kude) Koed - ühesuguse ehituse ja talitusega rakkude rühm. Loomsed koed: 1. Nii nagu taimed, koosnevad ka loomad erinevatest organitest ja need omakorda erinevatest kudedest. 2. Too mõiste rakk, kude, elund ja elundkond juurde kaks näidet. Rakk: närvirakk, munarakk, seemnerakk, luurakk, lihasrakk Kude: epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude. Elund: kopsud, magu, peensool, neerud. Elundkond: seedeelundkond, hingamiselundkond, vereringeelundkond, erituselundkond.
Kude- sarnase ehituse ja elutegevusega rakkude kogum Epiteelkude- keha ja elundite pinda vooderdav kude, mis piirab keha ja organeid ning kaitseb neid väliste mõjude eest, osaleb haavade paraneminel, eritab nõresid Lihaskude- kokkutõmbevõimelistest rakkudest moodustuv kude, mille ülesandeks on liigutuste sooritamine. Vöötlihaskude- skeletilihastes, alluvad tahtele, kokkutõmme. Silelihaskude- siseelundites, ei allu tahtele. Südamelihaskude- südames, ei allu tahtele, juhib erutust. Sidekude- palju rakuvaheainet sisaldav kude, mis seob organismi ühtseks tervikuks, kaitseb, toestab, tagab elastsuse, seob lihaseid luudega, transpordib aineid. Rasvkude- kogb rasva, nahaalune rasvakiht, kaitseb siseelundeid, vähendab soojuskadusid, talletab varuaineid
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid