Rakuteooria ja rakkude liigitus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

pdf

Rakuõpetus

RAKUÕPETUS Tsütoloogia ehk rakuõpetus on teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust (näiteks rakkudes esinevaid protsesse, rakkude paljunemist ja omavahelist infovahetust). Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ning rakkude poolt moodustatud rakuvaheainest. Arvatakse, et inimese keha koosneb 1014 rakust. Erinevate rakkude suurus varieerub 5 - 120 µm vahel. Rakkude suurus on määratud rakumembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala suhetega. See on oluline normaalse aine- ja energivahetuse jaoks, mis omakorda limiteerib rakkude suurust. Suurim rakk on jaanalinnu munarakk (rebu): läbimõõt 5 cm, kaal 500 grammi ning väikseim rakk on mükoplasma (ainurakne bakter 0,1 - 0,3 µm, mis võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi). Inimkeha suurimad rakud on munarakk ja närvirakk, kõige väiksem aga vererakk - lümfotsüüt.

Bioloogia

6

docx

Rakkude ehitus ja talitlus (lk 73)

Rakkude ehitus ja talitlus (lk 73, Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakuteooria ehk arusaam, mille kohaselt kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Rakuteooria on üks bioloogia aluspõhimõtetest ja selle peamised seisukohad on: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest 2) Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elu tunnused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ja ilma rakkudeta elu ei ole! Kõige väiksemad elusolendid on ainuraksed, kes koosnevad ainult ühest rakust. Hulkraksed koosnevad paljudest rakkudest. Kõik elusorganismid jagatakse kahte suurde rühma selle järgi, kas neil on rakus tuum või ei ole. Eeltuumsetel rakkudel ehk prokarüootidel rakutuuma ei ole. Päristuumsetel rakkudel ehk eukarüootidel on rakkudes rakutuum.

Bioloogia

19

doc

Bioloogia - elu olemus

- Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri , lümf ) - Kaitsefunktsioon ­ nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas. - Hea lahusti ­ vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. - Hüdrofiilsed ained - Lahustuvad vees, glükoos ja koodusool - Hüdrofoobsed - Ei lahusti rasvad ja õlid - Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides ( lähteainena nt fotosünteesil, lõpp-produktina - Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse ­ tagab siserõhu ehk turgori. - Organismis veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed vajuvad lonti. 31.01 Valgud ehk broteiinid Valgud ja nukleiinhapped · Polübeptiidid mis koosnevad aminohappejääkidest · Peptiid ­ aminohappejääkidest koosnev biopolümer · bio ­ elu · Polümer ­ aine, mille väga suured molekulid koosnevad ühesuguste väikeste molekulide jääkidest.

Bioloogia

9

docx

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

Taimed on hulkraksed organismid. Taimed toodavad endale vajalikud toitained ise fotosünteesides. Paljunevad enamasti suguliselt, vahel ka eostega. Loomad Loomad on hulkraksed. Nad söövad energia saamiseks taimi või teisi loomi. Enamasti suudavad aktiivselt liikuda. Paljunevad suguliselt. Nahk Rakk -> Kude -> Organid -> Elundkond -> Organism Rakk Rakk ­ Organismide väikseim ehituslik ja talituslik üksus. Uued rakud tekivad jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. Lüsosoomid ­ raku struktuuride ja jääkainete lagundamine. Mitokondrid ­ energiaga varustamine ja raku hingamine. Rakutuum- sisaldab pärilikuse ainet. Juhib raku elutegevust ja paljunemist. Tuumake ­ eriliste valkude süntees Rakumembraan ­ kaitseb rakku ja seob rakud omavahel koeks. Golgi kompleks ­ säilitatakse toitaineid ja sorteeritakse valke. Tsütoplasma ­ ühendab raku tervikuks ja täidab organellide vahed.

Bioloogia

9

doc

Raku ehitus ja talitlus

RAKU EHITUS JA TALITUS RAKUTEOORIA KUJUNEMINE · Faber- mikroskoop, 17. sajandil · Hook ­ korgirakkude uurija, cellula e. rakk, 1665 · A. von Luuwenhock ­ 3-4 kordse suurenduse mikroskoobiga, bakteriraku esmakirjeldus, päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus, avastas inimese vererakud ja stermatosoidid · K. E. von Baer ­ munaraku avastaja, uuris embrüloogiat · Brown ­ Brown'i liikumine, rakk ei saa elada ilma tuumata · Schleiden ja Schwann ­ sõnastasid raku teooria, 3 esimest teesi · Virchow ­ 4. raku teooria sõnastaja, uuris kudesid, iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Teooria: · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. · Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel. · Rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas. Kuidas uuritakse?

Bioloogia

13

rtf

Raku ehitus ja talitlus. Kordamine Eksamiks

Raku ehitus ja talitlus. Tsütoloogia- rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust ning nende omavahelist koostööd, rakkude paljunemise mehhanisme,nende arengut ning seost ümbritseva keskkonnaga. Rakuteooria- Kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Mõned nimed: Karl Ernst Von Baer on loomade embrüoloogia avastaja. (Loomorganismi areng saab alguse munarakust). Matthias Schleiden ja Theodor Schwann- Elusolendite rakuline uurimine.- Taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. Robert Hook- valgusmikroskoop. Rudolf Virchow- Väitis , et iga rakk saab alguse olemas olevast rakust selle jagunemise teel.

Bioloogia

23

doc

ÜLDHISTOLOOGIA

ÜLDHISTOLOOGIA Histoloogia – õpetus kudede struktuuriks. Teadus rakkude,kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Histoloogia jaotus: Õpetamise järgi: - Üldhistoloogia- kudede ehituse üldised seaduspärasused - Erihistoloogia(mikroskoopiline anatoomia, organite histoloogia) – konkreetsete organite mikroskoopiline struktuur. Uurimisviis ja -suund: - võrdlev(evolutsiooniline) histoloogia – klassikaliselt zooloogia osa - Patoloogiline histoloogia – vaatleb rakkude, kudede ja organite haiguslikke muutusi.

Üldhistoloogia

12

doc

Elusorganismide aineline koostis, rakuõpetus

Tulemuse sõnastamine- hüpotees on tõestatud. Teadusliku töö etapid- lk 18. Iga teadusliku töö lõpptulemuseks on teaduslikud faktid. Teadusliku faktide üldistamisel saab sõnastada seadusi ja arendada teooriaid. I ELUSORGANISMIDE AINELINE KOOSTIS Elusorganismide ainete koostises on üle 60-ne keemilise elemendi. Kõige enam on 6-te elementi, makroelemendid (lk 24 tabel). 5 olulist mikroelementi. Väga väikeses koguses rakkude ehituses on ülejäänud elemendid. Organismide koostises elemendid moodustavad aineid, mis täidavad kindlaid ülesandeid. vt tabel lk 25. Valgud on kõige tähtsamad. Teiseks lipiidid, siis suhkrud ja nukleiinhapped. 1.) Anorgaanilised ained: Vesi- mida aktiivsem ja noorem organism, seda rohkem vett. 1.) Vesi on hea lahusti anorgaanilistele ainetele ja polaarsetele orgaanilistele ainetele (lihtsuhkrud). Vesilahuseid on vaja selleks, et ained liiguksid rakust rakku või saaksid

Bioloogia

Kommentaarid (0)