Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Liberalism , konservatism, sotsialism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valimisõigus, jääma, aren, liberalism, laienemist, sõnavabaduse, sotsialism, konservatism, marksism, sisuks, nõudmine, kindluspoolt vaadates saali paremal tiival, uuendusmeelsed aga vasemal. XIX sajandi esimesel poolel domineeris Euroopa poliitilises elus kaks peamist suunda: · Alalhoidlik-konservatiivne, mida nimetati parempoolseks ja · Vabameelne-liberaalne, mida nimetati tollal vasakpoolseks. KONSERVATISM Konservatismi (lad conservare säilitama, alal hoidma) all mõeldakse vanameelsust või alalhoidlikkust. Websteri sõnastiku järgi on konservatism poliitiline meelelaad, mis püüab säilitada kehtestatut; see on traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel põhinev poliitiline filosoofia, mis rõhutab kehtivaid institutsioone ja eelistab järkjärgulist arengut järskudele muutustele. Üks tuntum konservatismi põhjendaja oli inglise-iiri filosoof Edmund Burke, kes avaldas 1790 teose ,,MõtiskIused Prantsuse revolutsioonist". Seal kritiseeris ta Prantsuse revolutsiooni sünnitatud XVIII sajandi valgustusfilosoofiat, mis püüdis ühiskonda
Industrialiseerimine tõi kaasa põhjalikud muudatused mitte üksnes tootmises, vaid ka teistes ühiskonnaelu sfäärides: põllumajanduses, olmes, vaimuelus ja moraalis. Maaharimine muutus lihtsamaks (viljapeksumasin) Traktori ja endas nii lõikus- ja rehepeksumasinat ühendava kombaini kasutamine suurendas tunduvalt saagikust. Suurlinnad London, Glasgow, Pariis, Marseille, Milano, Rooma, Hamburg, Düsseldorf, München Töölisparteide teke (sotsiaal-demokraatlikud parteid) 19. S II poolel valimisõigus, tööseadusandlus Tänu leiutistele ja mõttemaailma avardumisele, arenes ka teadus. 1859. avaldati Charles Darwini evolutsiooniteooria. Linnastumise positiivsed küljed: elukeskkond paranes, inimeste elu muutus järjest enam mugavamaks. Linnad muutusid arenenumaks- rajati veevärk, kanalisatsioon jne. Trammiteed. 19. sajandi linnaelu osaks sai voolav vesi, vannituba Bi so. Linna kõrgkultuuri kujunemine (teater, ooperiteatrid, kontserdisaalid)
pidi jälgima seadustest kinnipidamist ja olema õiglane, kuid karm vahekohtunik Algul suunatud feodaalkorra ja piiramatu kuningavõimu vastu Erao mandusele tuginev tootmis- ja kauplemisvabadus Majan duslik liberalism (A.Smith- nähtamatu käsi) Sotsialism: Kuna tööliste haridustase oli kasvanud, hakati koos haritlastega otsima õiglast ja võrdset ühiskorraldust kõigile inimestele- tekkis sotsialism. Sotsia listid-utopistid: vaated, mis kohtai olid teostamatud. Põhimõtted: ühisomadn,
· Kasvas tööliste arv ja vähenes talupoegade arv, käsitöölised kadusid peaaegu täielikult · Tugevnes ja kasvas kodanlus · Kasvas haritud inimeste arv · Tekkis töötute kiht 10. Mis põhjustas konservatismi, liberalismi ja sotsialismi kujunemise? 11. Millised on konservatismi, liberalismi ja sotsialismi põhiseisukohad? 12. Võrdle sotsialiste-utopiste ja marksiste. Millised on sarnasused ja millised on erinevused? Sotsialism - utopism Marksism 1)uude ühiskonda jõudmiseks on vaja oma 1)uude ühiskonda jõudmiseks peavad töölised vaateid propageerida ja näidata isiklikku haarama relvad, tegema revolutsiooni, eeskuju haarama kapitalistidelt võimu ja kehtestama proletariaadi diktakduuri 2)tuleviku ühiskond on külluse ühiskond, 2)tuleviku ühiskond on klassideta ühiskond,
Ideoloogia ja usund omab harva poliitilisi ambitsioone Ideoloogia, programm ja strateegia tegevuskava ideoloogia elluviimiseks Ideoloogia ja retoorika konkreetsem ja kitsam kui ideoloogia Varjatud ja avalik ideoloogia Valmis ja ad hoc ideoloogia Liberalism vabadus Põhiideed: Individualism Parlamentarism Võimaluste võrdsus Reformism Kirikuvastasus Klassikaline liberalism valimisõigus, vabakaubandus Paremliberalism e uuskonservatism e turufundamentalism erinevad voolud, mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitluseele, eriti majanduses. Eraelu osas on uuskonservatiivid jäigad Sotsiaalliberalism sünteesib liberalismi ja sotsialismi. Positiivse vabaduse idee, võrdne võimalus areneda, minimaalkindlus Sotsialism õiglus, solidaarsus Põhiideed: Protest olemasoleva vaesuse vastu
Kujunesid uued sotsiaalsed kihid: palgatöölised ehk proletariaadid ja vabrikuomanikud. 4. Sõnasta kolm probleemi, mis kaasnesid urbaniseerumisega 1) Inimesi tuli linnadesse üha rohkem, aga neid polnud kuhugi elama panna vähe ruumi elamiseks 2) Halvad sanitaartingumused, millega kaasnes pidev epideemia oht. 3) Kõrge kuritegevuse ja kerjamise tase, sest väga palju inimesi oli koos. 5. Konservatism, liberalism ja sotsialism: miks tekkisid, tunnused ja pooldajaskond. Konservatism: Miks: Prantsuse revolutsioon tõi endaga kaasa suuri muudatusi ühiskonnakorralduses ja seda mitte ainult Prantsusmaal, vaid ka laiemalt. Inimesed olid harjunud vana ühiskonnakorraldusega ja ei tahtnud, et seda muudetaks. Selle taustal kujuneski välja poliitiline õpetus nimega konservatism. Tunnused: Ühiskonna areng peab olema järkjärguline ja rahulik Riigivõimu ei tohi kritiseerida
sissetulekutes ja võimalustes töötada ja pingutada Isikud ja firmad maksavad rohkem makse Esiplaanil jõukamate, ettevõtlike inimeste huvid Vastutus inimeste elujärjel lasub riigil Mitte koormata edukait kõrgete maksudega Toimetuleku eest vastutab inimene ise Konservatism- Liberalism sotsialism Säilitama Vabadus, mida kaitseb riik Võrdsus Tõrjuv suhtumine Eraomandil põhinev tootmis Ühisomand, kohustuslik muudatustesse ja kauplemisvabadus kollektiivne töö, ulatuslik planeerimine ja reguleerimine majanduses
Valgustajad – hakati kahtlema vanades autoriteetides ja kiriku võimus Hakati kahtlema absoluutse tõe olemasolus Oluline oli usk ratsionaalsesse mõistusesse/ usk mõistuse jõusse Kritiseerimisejulgus Inimeste vaimne vabadus John Locke Esitas inimõiguste käsitluse Ta uskusüleminekul põlluharimisel tekiks varanduslik ebavõrdsus Teda peetakse liberalism isaks Pidas oluliseks kiriku ja riigi lahutamist Rousseau Toetas rahvavõimu (otsene demokraatia) Haridus oli oluline Montesquieu Kõigil ei pidanud olema võrdsed seaduses Toetas võimude lahusust Pooldas demokraatiat, pidas despootiat Väike riik- vabariik; keskmine riik- monarhia; väga suur riik- despootia Voltaire Pidas tähtsaks valgustatud monarhiat Kritiseeris demokraatiat
urbaniseerunud poliitilised jõud ja parempoolsed kui agraarsed ja maale suunatud poliitilise jõuga. Võime ju vasakpoolseteks tootmis- ja tööstus poliitiliseks jõuks ja parempoolseteks kaubandus- ja majanduslikuks poliitiliseks jõuks. o Võimalusi vasak ja parempoosuse skaala täitmiseks on palju. Seega tasub olla kriitiline eri kontekstides nendel peatumist. Liberalism- juba sündides aegunud? Traditsiooniline käsitlus: liberalism oli pead tõstva ja võimule pürgiva ‘kolmanda seisuse’ ideoloogia, Religiooni- ja aristokraatiavastasus: ajalukku jäänud võimuküsimused, millel puudus edasises poliitilises arengus päevakajalisus, Suutmatus monopoliseerida indiviidi vabaduse teemat, see läheb nö. ‘kontrolli alt välja Vabaduse- temaatika algusaegne ja hilisema tähenduse erinevus Liberalism o Liberalismi duaalsus:
Valida saavad püsivalt selle omavalitsuse territooriumil elavad vähemalt 18-aastased isikud (ka mittekodaniku) Volikogu valib linnapea või vallavanema 3ÜHISKONNAÕPETUS Poliitilised ideoloogiad Konservatism Liberalism Sotsialism/sotsiaaldemokraatia Vasak- ja parempoolus võeti kasutusele Prantsuse parlamendist: uuendusi soovivad saadikud istusid vasakul pool ja vana korra pooldajad paremal. 1) Vastuvõtt uuendustele sotsialism, liberalism, kommunism (S L K) 2) Riigi osatähtsus sotsialism, kommunism, liberalism (S K L) Konservatism - conservare säilitama, konservatiivid säilitavad ühiskonda, nende jaoks on tähtis kollektiivsus, rahvus, perekond. Üldiselt on kõige rohkem seotud usus ja religiooniga. Majanduspoliitika: turumajandus, ei poolda riigi sekkumist. Liberalism üksikisiku vabadus, riigi võimalikult vähene sekkumine inimeste tegevustesse. Sotsialism levis 19
On lubatud teisitimõtlemine. Tänapäeva demokraatlikes riigides ongi enamik parteisid bürokraatlikud. Diktatuuriline partei rangelt allutatud kesksele juhtimisele. Peab olema ustav partei ideoloogiale. Teisitimõtlemine on keelatud. Ka selles parteis on allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Diktaatorlikud parteid on iseloomulikud dotalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi: 1) Massiparteid 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli kehtestatud üldine valimisõigus (ka naised vsaid hääletada). Niisugused olukorras oli parteidel eesmärk endale võimalikult palju uusi liikmeid juurde meelitada, et valimiste ajal valivad kõik partei liikmed partei kandidaadi poolt. 2) Laiahaardeparteid nende teke jääb 1970-ndatesse. Sellel perioodil sai partei endale võistleja kodanike organisatsioonide näol. See tähendas
seadused. 1) Parlament käib koos regulaarselt. 2) Maksud on parlamendi määrata. 3) Kuningas ei saa peatada parlamenti poolt vastuvõetud seaduste toimet. Parlament XVIII sajandil reaalselt kuningad hoidsid asjast eemale. Esimene oli kuninganna Anne, kelle ükski laps ei elanud täisealiseks. Peale Anne sai võimule kõrvalliin. Esimene kuningas George I ei osanud isegi inglise keelt. Ja alates sellest hakkaski kuningas kõrvale jääma valitsemist, talle jäi rohkem nagu esinduslik amet. Alates sellest hakkas enamushäälte saavutanud partei koostama valitsust ning kui partei kaotab, astub kogu valitsus tagasi. 4 5 03.03.08 Kolooniad Põhja-Ameerikas Ameerikasse väljarändamise põhjused: 1. Usuline tagakiusamine (puritaanid, hugenotid, katoliiklased) 2
koosoleku-, usu- ja ühinemisvabadust. Riigi ülesandeks jäi olla vaid karm vandekohtunik. Ühesõnaga tähtsustasid nad inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. 3)sotsialism, poliitiline ja majanduslik kord, mis pooldab riigi või tööliste kontrolli tootmise ja turustamise üle kogu riigi huvides. Püüdis saavutada võrdsust. Kõik pidi põhinema ühisomandil, kohustuslikul kollektiivsel tööl, majandustegevuse ulatuslikul planeerimisel ja reguleerimisel. 4)utopistlik sotsialism, Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Termini utopistlik sotsialism võttis kasutusele Karl Marx, seda on kasutanud ka temale järgnenud sotsialistlikud mõtlejad. Varajased sotsialistlikud või sotsialismile lähedased mõtlejad püüdsid luua ühiskonna ümberkujundamise plaani, mis oleks põhinenud egalitaarsusel, kõigi inimeste kohustuslikul tööl, varaühisusel ning hüvede võrdsel jaotamisel. 5)marksism.
tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. 2)liberalism- (ladina sõnast liberalis) ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. 3)sotsialism- on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted.Termin tuleneb ladinakeelsest sõnast socialis ('ühiskondlik'). 4)utopistlik sotsialism- on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Termini utopistlik sotsialism võttis kasutusele Karl Marx, seda on kasutanud ka temale järgnenud sotsialistlikud mõtlejad 5)marksism- on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd. 15. Vasta: 1
Ajaloo kordamisküsimused Valgustus, Prantsuse revolutsioon ja tööstuslik pööre Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism? (tähendus, tekke põhjused ja seisukohad majanduses, poliitikas sealhulgas kodanikuõigused) 1. Mõisted: Ratsionalism mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Empirism mis vaatles kõigi teadmiste allikana kogemust: vaatlust, mõõtmist ja eksperimenti. Võimude lahusus riigivõimu teostamise põhimõte, mille
Olgu nendeks siis näiteks võimalus tööd teha, saada sotsiaalkindlustushüvitisi ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, omandada haridust, kasutada infotehnoloogiavõimalusi. Sotsiaalsed probleemid Eesti ühiskonnas *Kehv integratsioonipoliitika. *Suur töötute hulk. *Narkomaania. *Alkoholi liigne tarbimine. Parempoolne ja vasakpoolne mõtteviis Parempoolsed: *Väärtustavad indiviidi vabadust. *Riik sekkub vähe majandusse vabaturumajandus. *Pooldatakse madalaid makse. *Nt. Liberalism, konservatism, natsionaalsotsialism. Vasakpoolsed: *Keskseks väärtuseks on võrdsus ja võrdsed võimalused kõigile. *Tähtis kollektiivi heaolu. *Majanduses pooldatakse segamajandust. *Leiavad, et riik peaks sekkuma majandusse. *Nt. Sotsiaaldemokraadid, sotsialism, kommunism. Ideoloogiad LIBERALISM KONSERVATISM SOTSIAALDEM. KOLMAS TEE
ühiskonda tuleb julgelt reformida. - majanduses pooldatakse vaba ettevõtlust, vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgu, riikliku regulatsiooni minimaalsus (kõrged maksud ja rohked seadused pärsivad ettevõtluse arengut) - sotsiaalsed nõudmised seotud tihedalt majanduspoliitikaga. Rahva heaolu tagamisel lähtutakse vabaduse, konkurentsi ja individualismi põhimõtetest. - pole õiglane ''karistada'' rikkaid ja edukaid kõrgete maksudega - inimesele enesele peab jääma võimalus otsustada, kuidas ta kulutab teenitud raha( toidule, lõbustustele või haridusele, pensioni kindlustamisele) - riigilt saavad sotsiaalabi vaid väga vaesed, puuetega inimesed - avalikkuse kontrollile allutatud konstitutsiooniline valitsemine, ametnikkonna volituste piiramine, tugev kodanikuühiskond - internatsionalistid, kosmopoliidid pooldatakse kõikvõimalikku rahvusvahelist koostööd (nt. eurointegratsioon)
EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised. Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad. Poliitiline skaala. Parem- ja vasakpoolsuse mõiste tekkimine. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. saj alguses. Sotsialistliku voolu kujunemine. Parempoolsus tsentrism vasakpoolsus. Parem- ja vasakpoolsus tänapäeval. 20. sajandi ja tänapäeva vasakvoolud (sotsiaaldemokraatia, "kolmas tee"). Heaoluühiskond. 20. sajandi liberaalsed voolud (klassikaline liberalism, sotsiaalliberalism). 20. sajandi parempoolsed voolud (konservatism, kristlik demokraatia, neokonservatism). Fasism ja natsism. Erakonnad. Konservatiivsed, liberaalsed ja sotsialistlikud erakonnad. Parteide arv ja jaotumine. Kirjandus põhjalikumaks teemaga tutvumiseks: A. Toots "Ühiskonnaõpetus". Gümnaasiumiõpik. P. Kama, V. Peep "Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile" (Tallinna Ehituskooli raamatukogus) M. Varik "Ühiskonnaõpetuse II töövihik gümnaasiumile" M
EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja algas sõnadega: Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks
Rahvavabariigis. Sotsiaaldemokraatia orienteerub töölisklassile, pooldab segamajandust, eeldab, et riik domineerib kodanikuühiskonna üle, eelistab rahvuslusele internatsionalismi ja soovib tagada tugevat heaoluriiki kõigile. Astmeline maksusüsteem, võrdsus. 7. Poliitilised parteid, sotsiaalsed liikumised, survegrupid a) Poliitiliste parteide areng maailmas üldiselt. Massiparteid, populistlikud parteid. Massiparteid 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli kehtestatud üldine valimisõigus. Niisuguses olukorras oli parteidel eesmärk endale võimalikult palju uusi liikmeid juurde meelitada oletusega, et valimiste ajal valivad kõik partei liikmed partei kandidaadi poolt. Populist- odav populaarsus, lubad kõigile midagi 5-6 % kuulub erakondadesse. b) Eesti poliitiline maastik tabel vihikus Kas on ruumi mingile erakonnale. Irl- 4,7% toetus, siis alla valimiskünnise. Seeder on juht. Rohelised tõusid.
Poliitilised ideoloogiad, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ja pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest, see seletab kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi on parempoolsed. Levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism- peab ülimaks väärtueks indiviidi vabadust, majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist, sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga seotud, pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega, inimesele peab jääma võimalus otsustada, millele ta raha kulutab. Konservatism kujunes välja liberalismi vastandina, nende arvates tugineb ühiskond
eesmärk on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need, aga, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakpoolsed. Vasakpoolsus. Parempoolsus. 1.Baasideoloodiaks sotsiaaldemokraatia 1...konservatism, liberalism,kristlik demokraatia (A.Merkeli partei) 2.Esindab vähekindlustatud elanikkonna kihtide huvisid. 2.Esindab jõukamate ettevõtlusega tegelevate inimeste huvisid. 3.Riigil lasub põhivastutus elanike elujärje eest: maksudest laekunud raha kasutada haridusele, 3.Toimetuleku eest vastutab eeskätt inimene ise. Riigi
suunas, erakondade erinev kohanemisedukus Erakonna ideoloogiline stabiilsus n Kaks lähenemist, kui vastuvõtlik on partei muutustele valijate arvamuses: n a) erakonnad, kes saavad ja muudavad oma ideoloogiat vastavalt oma valijate ootustele konkurentsilähenemine n b) erakond kui oma ,,ajaloo ja institutsiooni vang", st minevik määrab, kas ja mis ulatuses muutusi tehakse institutsionaalne lähenemine Alusideoloogiad ® Liberalism vabadus ® Sotsialism õiglus, solidaarsus ® Konservatism vastutus, pärimus ® (Rohelised? suhe laiemasse keskkonda Liberalism Põhiideed: ® Individualism ® Parlamentarism ® Võimaluste võrdsus ® Reformism (muutused paremusele on võimalikud) ® Kirikuvastasus (antiklerikalism) Liberalismi areng ® Klassikaline liberalism valimisõigus, vabakaubandus jne. 19. saj 20. saj algul saavutas suure osa eesmärkidest
· Algab vabade valimistega ja lõppeb demokraatia kindlustumisega · Kestab u. 20 aastat · Ohud: · Majanduskriis, erastamine · Korruptsioon · Mässud, demonstratsioonid · Diktatuur · Populism Demokraatia kolm põhinõuet · Konkurents · Hääleõigus · Kodanikuõigused Demokraatia tunnused · Mitmeparteisüsteem · Täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus · Regulaarselt toimuvad vabad ja salajased valimised, millega ei kaasne valimistulemuste võltsimist · Suuremate poliitiliste parteide vaba võimalus meedia ja avaliku kampaania kaudu oma vaateid tutvustada · Kodanikuvabaduste tunnustamine · Õigusriik · Võimude lahusus ja tasakaalustatus · Kontroll ja kohtuorganite poliitiline sõltumatus · Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond · Vaba ajakirjandus · Vähemuste kaitse ja nendega arvestamine
Ideoloogiad praktilises võtmes: kuidas inimesi kaasa tõmmata ja poliitikat teha Ideoloogia võib väljenduda: Implitsiitselt- teatud väärtuste, teemade jm kaudu, poliitikat pmst ei mainitagi Eksplitsiitselt- konkreetsid ideoloogiaid nimetades või sümboleid kasutades Ideoloogia ülesanded: seletamine, hindamine, õigustamine, orienteerumine, programmeerimine, mobiliseerimine, mõtteline korrastatus. Põhilised alusideoloogiad: konservatism, liberalism, sotsialism, (roheline) Ideoloogiate põhiteemad: inimolemus ning selle muudetavus, indiviidi ja rühma jne. Liberalism: Alusväärtused (üksikisik ja individualism, vabadus, ratsionaalsus, õiglus, sallivus ja mitmekesisus). Põhiideede areng: võrdsed õigused, parlamentalism, turumajandus, kirikuvastasus, sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine) Võtmeteemad: usk inimmõistusesse, usk avatud ja vabasse arutellu, usk turgu, usk inimeste tsiviliseeritusse.
* Ainuõigus koguda makse ja seda ümber jaotada * Ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks * Otsused on kohustuslikud kõigile * Õigus ja kohustus korraldada riigi igapäeva elu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises * Üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Ideoloogia-Korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Parempoolsed ideoloogia vormid toetavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, levinumad on: * Liberalism (väärtus on indiviidi vabadus) * Konservatism (traditsioonid, moraal) * Kristlik (pöörab tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale) Vasakpoolsed ideoloogia vormid tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, levinumad on: * Sotsiaaldemokraatia (keskseks väärtuseks võrdsus, ühiskond peab tagama igale inimesele võrdse võimaluse haridusele,arstiabile,tööle ja elukutse omandamisele)
AJALUGU ABSOLUTISM Merkantilism-majandusteaduse suund. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil. Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Hugenotid-Prantsusmaa protestandid Võim pidi olema absoluutne ja jagamatu ehk kuulub ühele isikule. Riigijuhile kuulub piiramatu võim. Rõhutati perekonna ja eraomandi kaitset. Sõltumatul majesteedil pidi olema õigus anda seadus välja ilma alamate heakskiiduta. Riigivõimu majandus põhines merkantilismile. PARLAMENTALISM Independendid-parlamendi vägedes domineerinud äärmuspuritaarid. Presbiterlased-mõõdukad puritaanid Puritaanid- range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal 16. ja 17. sajandil. Tänapäeval t
Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine. Fasism (Itaalia) Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Natsionaalsotsialism (Saksamaa)- Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Dominioon Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik liberalism Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Isolatsionism Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika. Maffia Organiseeritud kuritegevus. Autoritaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Totalitaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega.
Ühiskond 3.1-3.7 1. Ideoloogia ja poliitilise ideoloogia definitsioon Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Mittepoliitilised ideoloogiad on nätieks: budism, feminism, sürrealism. Poliitiline ideoloogia, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnagu poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. 2. Parem ja vasakpoolsus Parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. isel põhimõte,mille kohaselt iga ÜK liige on ise vastutav oma sot ja maj heaolu eest. Vasakpoolsed ideoloogiad on sotsiaaldemokraadid. isel püüd riigi kaudu teostada sots ja maj võrdsustamist. 3. Põhilised ideoloogiad. (põhiväärtused, ühiskonna areng, suhtumine majandusse, sotsiaalpoliitika, suhtumine riiki ja sihtrühm) · Liberalism- Ülim väärtus on indiviidi vabadus, ühiskonna areng: vabaduse
Energiakriis-naftat tootvad riigid otsustasid tõsta 10 korda nafta hinda. Sellega sai otsa odava tooraine aeg. Tuli mõelda odavast majandamisest ja kokkuhoiust. 1970.datel kujunes välja infoühiskond = meedia , arvutid, ühiskonna globaliseerumine. Demokraatia laienemine Demokraatia laienes lääne pool , samas vähenes Ida-Euroopas , kus süvenes külm sõda. *Võeti kasutusele demokraatlik riigikord Demokraatlike õiguste laiendamine , valimisõigus 18.a Inimeste osalemine poliitikas ja ühiskonna elus (kodaniku algatused) Laienesid rahva liikumised ja töötajate ühendused ametiühingud Aktiivsed noorem 1960. Hipiliikumised 1970. Punkarid Kõige kuulsam Inglismaa peaminister Margaret Thatcher 1979-1990 Euroopa ühenduse rajamine e. EL 1951.a loodi Prantsusmaa ja Saksa LV eestvedamisel Euroopa Söe- ja Teraseühendus , millega liitusid hiljem Itaalia, Belgia, Luksemburg, Holland
AURUMASIN J.Watt AURIK R. Fulton VEDUR G. Stephenson BENSIINIMOOTOR C.Benz ELEKTRIKAARAHI - W. Siemens PATAREI A. Volta PIRN T. A. Edisson RÖNTGENITORU W. Röntgen ELEKTRIGENERAATOR M. Faraday ELEKTRILINE TELEGRAAF S. Morse 3. Seleta mõisted: INDUSTRIAALÜHISKOND tööstuse saavutustel tuginev ühiskond PROLETARIAAT palgatöölised 19. sajandil IMPERIALISM suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata KONSERVATISM maailmavaade, mis eitab kiireid muutusi ja toetab ühiskonnaklasside säilimist LIBERALISM spooldab kiireid muutusi ühiskonnas, toetab kapitalistlikku vabaturumajandust UTOPISM - ??? ROMANTISM vaimuelu põhisuund, idealiseeriti minevikku, tunti huvi ajaloo, muinsuste ja rahvaluule vastu RAHVUSLUS ideoloogia, kultuurivorm, sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele. MAJANDUSLIK LIBERALISM - majanduskoolkond, kes usub vaba konkurentsi võimesse paigutada ühiskonna
· ,,Vastukajad Prantsuse revolutsioonile" (1790) · Bruke'i jaoks oli ühiskond tervik, mis on kujunenud inimpõlvedepikkuse arengu jooksul Konservatiivse maailma põhitõed · Oli mõeldamatu saavutada ümberkorralduste püsivust üksikute väljapaistvate ühiskonnaliikmete jõulise tegevusega · Ühiskonna poliitiline ja majanduslik ülesehitus kujuneb ja areneb aegamööda ja seda tulemuslikumalt, mida vähem on revolutsioonilisi vapustusi · Konservatism ei poolda naistele meestega võrdsete poliitiliste ja majanduslike õiguste andmist · Konservatiivide ideaaliks oli tugev riik ja neile ei meeldinud riigivõimu avalik kritiseerimine · Ilmneb selge soov kaitsta oma maa tootjate ja kauplejate jaoks turgu välismaise konkurentsi eest · 19. Sajandil lõpukümnenditel loobusid paljudest oma jäikadest põhimõtetest, kuna ühiskonnas hakkasid levima liberaalsed ja sotsialistlikud vaated
see täiesti aksepteeritav. 20 saj I poole Europa poliitika on veel hästi seletatav läbi pol ideoloogiate , samas kui II MS järgse pol seletamisel tuleb otsida muid seletusi , argumente ideoloogiatele lisaks. Ideoloogiad on retroperspektiivsed. Sõnumid , mida ideoloogiatega väljendatakse viitavad minevikus esinenud sündmustele . St. et juba sündides on mõned ideoloogiad aegunud, ei pruugi enam tulevikus olla relevantsed. Nt liberalism sündis aristokraatia ja religioonivastase ideoloogiana. Vaadeldes Euroopa edasist arengut näeme, et religioon ja aristokraatia kaotavad oma tähtsuse ühmääratlejatena. ( jäävad tahaplaanile) . Uued teema ja konfliktid tulevad peale, tekib vajadus uue ideoloogia või senise ümbermõtestamise järele . Vabaduse teema , vabaduse mõtestamine ja käsitlemine , muutub euroopas keskseks probleemiks 1 19/20.sajandi jooksul
annaabi.ee 
