Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Liberalism ja rahvuslik liikumine Euroopas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
preisimaa, liberalism, rahvuskogu, poliitik, keisririik, suurbritanni, suurbritannia, iirimaa, territoorium, uusaegne, valdused, koosseisus, ühendkuningriik, konservatism, algataja, etniline, tõekspidamised, meeleavalduse, austri, põhiseadus, kolonialism, imperialism, riigivõim, rahvusriik, restauratsioon, bourbonid, napoli, habsburgid, suurriigidKongressil valitses üldine soov asjad panna paika nii nagu need varem olid olnud. Austriat esindanud diplomaadi Metternichi juhtimisel, lepiti kokku põhimõtetes, mis pidid taastana suurriikide üksmeele ja restauratsiooni ning tõkestama revolutsiooniliste vaadete levikut. Nii palju kui võimalik, anti võim tagasi endistele kuningatele ja nende troonipärijatele. Lepiti kokku, et edaspidi tagavad Euroopas rahu neli suurriiki: Suurbritannia, Venemaa, Austria ja Preisimaa. 2) Mida Viini kongressil otsustati? Kongressil anti endistele kuningatele ja nende troonipärijatele tagasi võim, mis ei pidanud arvestama rahva huvidega. Taastati Bourbonide dünastia võim Prantsusmaal, Hispaanias ja Napolis, Habsurgid said tagasi oma valdused Itaalias. Pandi paika Sveitsi tänapäevani kehtivad piirid ja kuulutati ta igavesti neutraalseks riigiks. Jagati ümber territooriumeid, millega püüti tagada suurriikide omavaheline tasakaal
Sajandi algul Rahvas: Hakkas isamaast rohkem hoolima Riik: Sai tugevamaks ning võimsamaks Võim: ? Kultuur: ? TV 7/9 Liberalism – 17. Sajand Ühiskondlikud muutused: Kodanikud oleksid seaduste ees võrdsed. Võim: Monarhia, rahva valitud valitseja, võimude lahususe teoorial vabariik. Kirik: Usuvabadus, kiriku lahutamine riigist. Rahvas: Sõnavabadus, koosoleku-, trüki-, ühinemis- ja usuvabadus. TV 1/10 Austria-Preisimaa sõda 1866 Austria: Ei soovinud, et Saksa riigid ühineks Preisimaa võimuga. Preisimaa: Preisimaa tahtis luua ühise riigi Saksa riigikestega. Võitis Preisimaa. Saksa-Prantsusmaa sõda 1870-1871 Saksamaa: Sõda Prantsusmaaga ei saa peatada. Prantsusmaa: Tahtsid Saksa alade ühinemist takistada. Võitis Saksamaa. TV 5/11 “Raua ja vere poliitika” tähendab poliitiliste eesmärkide saavutamiseks sõjaliste vahendite kasutamist vajaduse korral. Otto von Bismarck (lk 22) Preisimaa uus tõus sai alguse 1860. aastate algul, kui Preisi valitsusjuhiks sai Otto
Sajandi algul Rahvas: Hakkas isamaast rohkem hoolima Riik: Sai tugevamaks ning võimsamaks Võim: ? Kultuur: ? TV 7/9 Liberalism 17. Sajand Ühiskondlikud muutused: Kodanikud oleksid seaduste ees võrdsed. Võim: Monarhia, rahva valitud valitseja, võimude lahususe teoorial vabariik. Kirik: Usuvabadus, kiriku lahutamine riigist. Rahvas: Sõnavabadus, koosoleku-, trüki-, ühinemis- ja usuvabadus. TV 1/10 Austria-Preisimaa sõda 1866 Austria: Ei soovinud, et Saksa riigid ühineks Preisimaa võimuga. Preisimaa: Preisimaa tahtis luua ühise riigi Saksa riigikestega. Võitis Preisimaa. Saksa-Prantsusmaa sõda 1870-1871 Saksamaa: Sõda Prantsusmaaga ei saa peatada. Prantsusmaa: Tahtsid Saksa alade ühinemist takistada. Võitis Saksamaa. TV 5/11 "Raua ja vere poliitika" tähendab poliitiliste eesmärkide saavutamiseks sõjaliste vahendite kasutamist vajaduse korral. Otto von Bismarck (lk 22) Preisimaa uus tõus sai alguse 1860. aastate algul, kui Preisi valitsusjuhiks sai Otto
kuninga õukonna ülalpidamine maksis palju) 3. Valgustusideede levik eeskujuks oli 4. Ameerika Iseseisvussõja mõju 5. Prantsusmaal valitsev seisulik kord PERIOOD ESINDUSKOGU RIIGIVORM KES OLULISEMAD MÄRKUSED VÕIMUL? 1789-1792 Generaalstaadid Absoluutne Suurkodanlu Rahvuskaart (relvastatud rahvas, kes Rahvuskogu monarhia s liidus ei sõltunud enam monarhist), Asutav Kogu 1791 vaimulike ja aadliseisuse kaotamine (ühiskonna Seadusandlik konstitutsioon aadlikega liikmed muutusid ühtsemaks), Kogu iline monarhia tsunftisundluse kaotamine (see polnud siis enam arengul teepeal ees),
Alguseks võib pidada renessanssi kujuneb tsentraliseeritud riik. Keskaega isel universaalsus e kõikehaaravus. Taotleti ristiusu ühetaolisust, autoriteedid olid paavst ja kirikuisad, lingua franca (ladina keel). Universaalne polnud ainult sisu vaid ka vorm. Universaalsuse tulemused: vaimne autoriteet (kammitsetud mõtlemine), kiriku struktuur funktsioneeris paremini kui ilmalik, kirik allutas maised valitsejad. Hiliskeskajal esindas universaalriiki Saksa-Rooma keisririik reformatsioon lagundas seda sisuliselt. Uusaegne rahvusriik oli mõjukam kui universaalne riik. Isel oli kollektiivne mõttelaad. Inimene kuulus kollektiivi perekond, küla, dünastia, ordu. Traditsioonide austamine, konservatiivsus. Teine keskaja isel tunnus oli feodalism. Uusajal killustatus hääbub, asemele kerkib uusaja tsentraliseeritud riik. Riigid arenevad absolutismi poole. Suhete isiklik lähenemine, truuduse ideaal. Usalduse eest anti lääne, mis lõhkusid riigi
ennekõike sotsiaalne ja majanduslik revolutsioon, kus klassivõistluse tulemusel hävitati aadel ja ehitati üles tulevane proletariaatehk talurahvas ja käsitöölised. Võitjatena tuli välja kodanlased. Revisjonistlik/kriitiline suhtumine Prantsuse revolutsiooni tähtsusse. Nüüd aga on selle tähtsus või suurus vähenenud, selle tähtsustamine on praegused mõistes liialt lihtsustanud. Pr rev ajal tõstsid igast ideoloogiad ja suunad pead- konservatism, liberalism, anarhism, natsionalism ja muud ,,ismid" aga samas on need ideoloogiad ka väga kaugeleulatuvad. Seega ta ei olnud nii revolutsiooniline, et oleks neid sünnitanud, vaid paljud asjad said lihtsalt laiema kandepinna. Lisaks pisendab selle tähtsust globaalajaloo mõõde. Euroopa keskne lähenemine, Ameerika revolutsiooni tähtsus. ,,Vana kord" (Ancien Régime) tähendus. Ancient régime- vana kord, st eelmine reziim, seega olemas oli juba uus kord. Mida mõisteti vana korra
Jumalalt, siis nüüd sai rahvalt. Võimu eesmärgiks oli rahva teenimine, et saavutada ühiskonnas üleüldist heaolu. Ühiskonna paremaksmuutmisel tuleb läbi viia reforme, kehtestada uusi seadusi. Kui ei valitse heaolu, on selles süüdi halvad seadused. Reforme tuleb läbi viia kindlekäeliselt, sest rahvas ei pruugi teada, mis talle hea on. Kaks olulisemat riiki, kus valgustatud absolutismi ellu viidi ja teatud edu saavutati, olid Preisimaa ja Austria. TÄIDA TABEL! 5457 ja 6162. Muutused, mida üritati ellu viia: PREISIMAA AUSTRIA agraar Piirati teotöö mahtu (563 tööpäeva), seda ainult 1770. aastatel anti välja patent teotöö piiramise kohta riigimõisates ja kuninglikes ametikülades, sest kolmele päevale nädalas. Tähtis oli ka 1781. aastal poliitika kuningas ei tahtnud aadlitega tülli minna
4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigused, sots. õigused) - Rahvusideoloogia - Liberalism - Tööstusrevolutsioon -Lähiajalugu: Algus I MS (1914) Nõukogude(Eesti) ajalooteaduses uusaeg jagati kaheks: - Kapitalistlik ajastu: I 1640-1870 II 1870-1917 (Imperialismi ajastu) - Uusim aeg Sotsialismi ja kommunismi ajastu alates vene oktoobri revolutsioonist (1917) Mis eraldab uusaja keskajast ? Varauusaja arengujooned (16.-17.saj) Keskaja universaalsusideoloogia lagunemineigal tasandil: - Üldine vaimne vabanemine (uus maailmavaade): ,,Individualism"
riigid koondasid oma jõu Prantsusmaa vallutuste piiramiseks, nii moodustus Põhja-Euroopas koalitsioon Rootsi vatu. Sinna kuulusid Saksimaa, Taani ja Venemaa. Kuna Saksi kuurvürst oli August II nime all valitud ühtlasi ka Poola kuningaks, kisti sõtta ka Poola (Tannberg, T 2003) 2.1 Põhjasõda Põhjasõda oli 17001721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa,Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli kasutusel riigi nimena Moskva tsaaririik. (Wikipedia, Põhjasõda) 2.1.1 Sõja põhjused Läänemeri oli muutumas Rootsi sisemereks. Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta Stolbovo rahuga jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele, Taani tahtis
koos elada, kes juba on teinud koos suuri asju ka kes soovivad teha veel. Renan küsis, kas on rahvusel objektiivseid kriteeriume. 1. Saab ola geneetiline päritolu või rass, ent osutas, et sellist ei teki, sest kõik on segu kõigest. 2. rahvus ei saa olla seesama, mis keel, sestmuidu ei saa olla ameeriklased rahvus. rahvuse aluseks religioon paljud rahvused jagunevad erinevatesse konfessioonidesse 3. ühtne territoorium rahvuse aluseks ei, sest ajalugu näitab, et riikide rahvuste piirid muutuvad pidevalt. Renat võtab kokku, et rahvust ei saa defineerida materiaalsete tingimustega, rahvus on hing, minevik, mälestustepagas. Rahvus on olevik, tahe koos elada, rahvus on üksmeelsus jagades ühiseid väärtusi. Rahvuse loob südametunnistus ega ole nende ülemiste punktide ori. Millal tekkisid rahvused? Mitu koolkonda: 1. modernistid(Ernest Gellner) rahvus loodi 18
Austria valduses Itaalias ja baieris läksid Pr.maal,e samuti mõned Saksamaal läksid Pr.liitlastele. Lpeing tegi lõou Püha Rooma riigile. Loodi Reini Liit. Pr.sai ligi 40milj frangi suuruse hüvitise. Trafalgari lahing- 21.okt 1805, merelahing UK mereväe ja Pr.maa ja Hisp.ühislaevastiku vahel. Lahing oli osa Nap sõdade (1803-1815) aegsest Kolm.Koalsõjast. Lahing oli brittide otsustavaim merevõit tolles sõjas. Kontinentaalblokaad Suurbritannia vastu. Neljas koalitsioon (Jena-Auerstedti lahing, Friedlandi lahing, Tilsiti rahu ja salakokkulepe Venemaaga, 1808.-1809. a Soome vallutamine). Hispaania hõivamine ja Josephi reformid. Hispaania dos de Mayo, gerilja ja juntad. Cadizi Cortes ja 1812. aasta konstitutsioon. Fernando VII võimuletulek. Napoleoni 1812. a Venemaa sõjakäik (Grande Armée, Barclay de Tolly, Kutuzov, Borodino lahing, Moskva kahvel). 1812 suvel alustas Nap oma Suure Armeega(650
mida oli kokku üle 100. Nende arvel suurenesid eriti Baieri (liitis endaga u. 80 väikeriiki), Baden ja Württemberg, millest kujunesid keskmise suurusega riigid ning mis Preisi ja Austria kõrval hakkasid kaasa rääkima Saksamaa asjades. 1806 moodustati nende baasil Reini Liit, kuhu kuulus 16 Lõuna- ja Lääne-Saksamaa riiki. Seoses uue ühenduse tekkimisega kaotas oma tähenduse keskajast pärit Saksa-Rooma keisririik. Rahvuslikku vabadusvõitlust valmistasid ette ka suured reformid Preisis, mis viidi läbi värast IV koalitsiooni lüüasaamist Napoleoni keisririigi vastu peetud sõjas 1806. Aastal. Tähtsaim nendest oli pärisorjuse kaotamine 1807 aastal. Linnaseadus (1808) muutis magistraadid linnakodanike poolt valitavaks, 1811 kaotati tsunftisundus. Rahvusliku liikumise üheks juhtivaks keskuseks kujunes 1810. Aastal asutatud Berliini
Kas saab rääkida muutustest poliitikas (süsteemis) ja võrdsustada see muutustega tehnoloogias/teaduses? Osad tervitavad muutusi väga. Pole üllatav, et edukas valitseja (Eestis) peab maja jätma endast mingi jälje. Ühiskondi kus eluvaldkonnad on eristatavad ja poliitilises sfääris toimuvate muutustega ollakse kriitilised, teiste eluvaldkondades aga positiivsed. Ühiskondi, kus taunitakse muutusi. Lääne-Euroopas on vasakpoolne see poliitik, kes toetab kiireid muutusi poliitilises sfääris. Võrdsustatuna revolutsionääriga. o Kinnitab tähelepanu poliitilise elu äärmustele. Sellest leitav kõige puhtamaid esindajaid. Peame neid kohati kõige tähtsamateks. Kuid generalstaatide seas kõige rohkem "soo" esindajaid (siis peeni neid arulagedateks), 20. sajandi jooksul on äärmused kaotamas oma tähtsusi. "Soo" seisuse ja tähtsuse kasvamise sajand. o Klassikaline kolmik (joonis slaidides)
Kuna Bütsansi riigis keisrit sel hetkel ei olnud, siis ... aastal kroonis Leo III Karl Suure keisriks, kes võttis endale Keiser Augustuse nime ning lõi pretsedendi keskaegsele keisririigile. Karl Suurele tegelikult ei meeldinud, et paavst kroonis ta keisriks, sest ta pidas paavsti endast madalamaks ja et keisri tiitlit saab anda ainult keiser mitte paavst. Edaspidi sai reegliks, et keisriks kroonida saabki ainult paavst. Peale selle et taastada Rooma keisririik, tahtis Karl Suur taastada ka Rooma kultuuri. Et soodustada benediktiini kloostrite arengut kutsus ta riiki eelkõige Britannia munkasid, kellest kuulsaim oli Alcuin. Temaga algas Karolingide renessanss mis kestis 9´da sajandini 1 843a Verduni leppega jagati riik 3ks: Ida-, Lääne- ja Kesk-Frangiriigiks. Keisri võim hääbus.
Louis XVI nõustus generaalstaate uuesti kokku kutsuda, et finantsprobleeme lahendada. Generaalstaatide esindus valiti. 5. mai 1789 Generaalstaatide istung Versailles. Kõige häälekamalt meelestatud kolmas seisus, kelle arvelt võeti enamjaolt makse. Nad protesteerisid ning nõudsid seisuste kaupa hääletamis esimene ja teine seisus vaimulik ja aadel 1 hääl ning kolmadal seisusel rohkem hääli. Sellega ei nõustunud konservatiivsem aristokraatia. Kolmas seisus otsustas moodustada Rahvuskogu 17. juuni 1789. seal kuulutati rahvuskogu otsused kõrgemaks kui kuninga omad. Nõuti, et kuningas ei tohi vägivallatseda ning kuninga võimu peab piirama konstitutsiooniga. Kuningas siiski üritas olukorda leevendada ning saatis Versailles'i sõjavägi, et ajada rahvuskogu laiali. See ei õnnestunud. Otsutati, et põhiseaduse väljatöötamiseks peab moodustama eraldi komitee. Jällegi oli kuningas kahe vahel laveerides. Ta vallandas tollase finantsministri Jacques Necker'i, kes oli
EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja algas sõnadega: Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks
20.saj kui suur väljakutse eri ideoloogiate arendamiseks ning kõrvutamiseks; püüded hakkama saada ilma ideoloogiata või leida muid variante ühiskonna toimimise jaoks. KONSERVATISM: Käsitletud kui liberalismi vastast, kui liberalismi partnerit, kui liberalismist võrsunud poliitilist ideoloogiat. Kui liberalismi vastasjõuna, negatiivne kuvand varauusaegne Euroopa (15.-18.saj), põhitees: kõik jõud, kelle vastu liberalism töötab, on konservatiivsed, vana ja tagurliku esindajad (nt monarhia pooldajad, kirik jm religioossed ringkonnad). 19.saj konservatism kui see, mille vastu on vasakpoolsed (nt rahvuslus). Kui liberalismi poliitilise partnerina üldlevinud parem-vasakskaala kasutamise tulem. 19.sajandi lõpus konservatismi taassünd, järk-järguline areng pärast I ms. Oluline kõrvutada neokonservatismi ja neoliberalismi kui ühe asja eri variatsioone. II ms järgsel ajal
1. Millal sai Napoleonist Prantsuse keiser? Kuidas oli keisririik korraldatud? (lk 90) 1804. aastal. Prantsusmaast sai taas monarhistlik riik, tugevnes isevalitsuslik võim, kõik olulisemad otsused kehtestati keisri korraldustega või Senati otsustega. Võeti vastu ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. 2. Miks jätkusid Napoleoni ajal Prantsusmaa sõjad teiste Euroopa riikidega? (lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92)
Elitaarsus, on olemas selline väikesearvuline eliit, mis valitseb ja ülejäänud inimesi pole tarvis valitsemise juurde lasta ja väga oliline on see, et inimene teaks oma kohta ühiskonnas. Oluline on kiriku ja riigi liit- kirik peaks aitama riiki valitseda ja tagab moraali ühiskonnas. Majanduse seisukohalt on oluline kauplemise ja tootmis vabadus mis põhineb eraomandil ja nähti ette kodumaise kapitali kaitset. (sisseveetavale kaubale tollimaksud) 2. liberalism põhi eesmärk: inim- ja kodanikuõiguste ja vabaduste tagamine. Vahendid selle saa vutamiseks: valdavalt reformide abil Kelle huve esindas: kodandlus eeskätt Huvid: üksikisiku huvid olid mängus vms Muutused läbikaalutud (roformid) Idividualism : üksik isiku huvid on alati tähtsamad kui riigi või kollektiivi omad Parlanetarism: kodanikel on valimisõigus Võimaluste võrdsus- see kui kõrgele inimene ühiskondlikult tõuseb, see ooleneb inimesest endast
Itaaliat vallutama Theoderich Suure ja idagoodid. Aastaks 493 jõudsid Theoderich ja Odoaker kokkuleppele, et jagavad võimu, kuid pidusöögil tappis Theoderich ta ilmselt isiklikult. KESKAEG Bütsantsi impeerium Bütsantsiks nimetatakse 395. a. Lääne- ja Ida-Rooma keisririigiks jagunenud Rooma impeeriumi idaosa e Ida- Rooma keisririiki. Nimetus Bütsants on kaasaegne ning tuleneb tema pealinna Konstantinoopoli kreekakeelsest nimest Byzantion. Keisririik paiknes kolmel kontinendil Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Euroopas kuulus Bütsantsi võimu alla Balkani poolsaar, Aasias Väike-Aasia poolsaar, Süüria, Palestiina ja Siinai poolsaar, Aafrikas Egiptus ja Küreene. Bütsantsi põhjapiiriks olid Doonau jõgi ja Musta mere lõunarannik. Idas piirnes Bütsants Sassaniidide riigiga. Araablastest eraldas neid Süüria kõrb. Põhja-Aafrikas kuulus Bütsantsile Egiptus ja kitsas Vahemere-äärne rannariba.
tagastamise Austriale ja Ida-Preisimaa liitmise Venemaaga.1760. vallutasid vene väed kolmeks päevaks koguni Berliini, kuid olid sunnitud preisilaste lähenedes tagasi tõmbuma. Nemad kaotasid mitu lahingut, kui Friedrich II suutis vastaseid võita ükshaaval ning Preisi säilitas oma valdused, samuti ka varem vallutatud Sileesia. Rahvaarvu poolest tõusis Austria 18. sajandi lõpul Euroopas Venemaa ja Prantsusmaa järel kolmandaks. 10. Austria keisririik. 1815 sai Austriast Euroopa võimsamaid riike, kuna Viini kongressi järel sai keisririik tagasi vahepeal kaotatud valdused ning Austria keisrist sai ka Saksa Liidu juht. Tegelikult juhtis riiki kantsler Metternich, kes oli võimul kuni 1848. aastani. Siis puhkes riigis revolutsioon, mis lõppes teovõimetu keisri Ferdinand I troonist loobumisega oma vennapoja Franz Josephi kasuks. Viimane valitses riiki kuni 1916. aastani
Aga nendega ta ei suutnud kokkuleppele jõuda ning saatis aadlikkonna laiiali ilma et oleks ainsatki seadust vastu võtnud. Nurjus tal ka talurahva elu paremaks tegemine, talupojad jäid ikka mõisade meelevalla alla. -- Venemaa suurimaks vastaseks oli Türgi, kelle valdused eraldasid Venemaad Mustast merest, kuid seegi sai Venemaa omaks. Venemaa piirid suurenesid ka Poola poole, sest kodusõda oli Poola nõrgestanud ja siis kolme jagamisega jagasid Venemaa, Preisimaa ja Austria kolme peale Poola ära. Venemaa sai Poola pärandusest Põhjasõjas vallutamata Läti osad, Leedu ning Suuremaosa Valgevenest ja Ukrainast. TEEMA NR. 4 -- Indaanlased jagunesid hõimudesse, neid oli enne eurooplaste tulekut üle 400 hõimu. Indiaanlased elasid Ameerikas juba arvatavasti 25000 aastat. Rannikuindiaanlased elasid hüttides. Naised kasvatasid maisi, aedvilju ja tubakat. Mehed käisid kalal ja jahil.
Aastaks 100, mis on ka Tacituse "Germania" aeg, olid saksa hõimud asustanud enamuse tänapäeva Saksamaa aladest: Reinist Doonauni. Kolmanda sajandi paiku tõstsid pead hulk Lääne-Germaani hõime: alemannid, frangid, saksid, friislased, sikambrid ja tüüringlased. Umbes 260. aastal murdsid needsamad saksa hõimud läbi Limesi frondi ehk liikusid kaugemale Reini ja Doonau jõgedest. Saksa Rahva Püha Rooma Keisiririik (8431806) Keskaegne keisririik tekkis 843. aastal sellisest piirkonnast, haldusalast nagu Karolingide Impeerium, mis oli asutatud 25. detsembril 800. aastal Karl Suure poolt. Uus tekkinud impeerium püsis 1806. aastani. Selle territoorium ulatus Eideri jõest põhjas Vahemereni lõunas. Tihti viidatakse tekkinud riigile ka kui Püha Rooma Riigile või Vanale Keisririigile. Ametlik riigi nimi oli siiski Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik ("Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicæ").
* II Käsitöö osatähtsus tõusis teisel sajandil e.Kr, said mõjutusi Kreeka käsitööst. * III Kaubandus Rooma linna varustamine tähtis. * IV Töö kaevandustes ja kivimurdudes kaevandati rauda, kulda jne, kuid kõige olulisemad olid vask ja hõbe rahaks. * 1. Sõjaväe koosseis muutus (talupojad palgaline sõjavägi) * 2. Rooma riik suurenes, enamus ei saanud ena osaleda Rooma riigi juhtimises. * 3. Linniriigile mõeldud valitsemine ei sobinud enam tekkinud impeeriumile. * Keisririik 30. e.Kr 476. -) Varane keisririik ehk printsipaat 30 e.Kr 235. -) Sõdurkeisriteaeg 235 284. -) Hiline keisririik ehk dominaat 284 476. * Princeps esimene kodanik ehk isik, kes sai senati vaidlustes esimesena sõna. * Octavianus vabariikliku korra taastaja, konsul, tsensor, rahvatribuun, pontifex maximus. -) Tema ümber kujuneb bürokraatlik riigiaparaat, kelle abiga hakatakse riiki valitsema.
Prantsusmaal õnnestub täielikult kuninga järgi tsentraliseeritud riigi loomine. Inglismaal see kah õnnestub, aga mitte sellisel määral nagu Prantsusmaal. Need on sellised pika ajalooga rahvusriigid. Prantsusmaa ja Inglismaa ongi sellised ,,vanad" riiklikud rahvused. Sel ajal oligi nii, et enne kujunevad piirid ja alles seejärel 19.saj kujunes nende piiride sees moodne rahvustunne (Poliitiline rahvuslus Lääne-Euroopa rahvuslus. Prantsusmaa ja Suurbritannia = poliitilise rahvusluse riigid). Oluline oli seal just see, et riigi rahvuslus oli just poliitiline rahvuslus. See mis sel ajal Lääne-Euroopa jaoks tundub iseenesest mõistetav ei ole seda Kesk- ja Ida-Euroopas. Riiklikud rahvused/poliitiline rahvuslus = Lääne-Euroopa rahvuslus = Moodne rahvuslik identiteet kujuneb (19.saj) kodanike poliitilise osalemise kaudu (hääleõigus jne). Kui Lääne-Euroopas paneb rahvas oma riigi juhtimise paika, siis Saksamaal teeb seda keiser
(1717), rakendas protektsionistlikku majanduspoliitikat, rajas manufaktuure) · Võimule sai Friedrich II ehk Friedrich Suur ehk Vana Fritz valgustatud valitseja, kergendas talupoegade olukorda, rajas uusi külasid ja juurutas kartulikasvatust, lasi ehitada Sanssouci lossi, edendas kooliharidust, osales Austria pärilussõjas trooni üle ja Seitsmeaastases sõjas Ptk. 10: Austria keisririik. Valgustatud absolutism. Kuigi Saksamaa lagunes iseseisvateks riikideks ja Habsburgid kaotasid seal võimu, jäid nad võimule Austrias, kus neil oli pärilik võim. Austria keisririigi alla kuulusid ka Ungari ja Tsehhi. · 1683 tungisid türklased Viini alla, kust tõrjuti nad Saksi ja Baieri kuurvürstiriikide kuurvürstide ning Poola kuninga juhtimisel välja, hiljem võideldi türklastega edasi Balkanil
Ta rõhutas, et inimene on indiviudalistlik mitte sotsiaalne ja võim peab olema võimalikult tugev, et kodusõdu ei juhtuks. Ta pooldas absolutismi. Julgeolek ja rahu on ühiskonna tähtsaimad vajadused. Isikuvabadusi ta eitas ning revolutsioon oli tema arvates kuritegu. Arvas, et jumala olemus on haaramatu. John Locke kaitses parlamenti ja ülistas revolutsiooni. Teda peetakse liberalismi rajajaks. Ta oli seisukohal, et valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. 17.saj 1603-Inglismaast saab Suurbritannia ja võimule saab uus dünastia(Stuartid 1712) 1613-Venemaal saab võimule Romanovite dünastia. 1589-Prantsusmaal tulevad võimule Bourbonid. 1618-1648-30.aastane sõda, euroopas hakkavad domineerima Prantsusmaa ja Rootsi. 1642-1649-Inglise kodusõda, võimule saab parlament eesotsas Cromwelliga. 1660-Stuartite restauratsioon. 1689-Mõnus revolutsioon, parlamentarismi sünd. Õiguste akt, mis sätestas parlamendi õigused. 1)kuningas ei tohi parlamenti laiali saata
hävitamisele (N: armeenlaste genotsiid Türgis). Peep Reimer 2 2. Imperialism ja maailma rahvad / rahvusvahelised suhted (õpik lk.14-21): 2.1. Koloniaalvallutused ja imperialism: (Vt. lisaks ka õpik lk.14-21) · Euroopa riikide koloniaalvallutused algasid 15.sajandi lõpul koos suurte maadeavastustega. · Koloonia - territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, ent on selle valitsuse all. · Koloniaalvallutus aktiviseerus 19.sajandil, kui hakati jagama /vallutama viimaseid seni veel vallutamata territooriumeid ning vallutustega liitusid seni asjast kõrvale jäänud riigid. · Imperialism- suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majandusliku mõju laiendamine maailmas ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks (NB! Imperialismi ajastuks loetakse 19
Seda loetakse Lääne-Rooma riigi lõpuks. Ida-Rooma kestis Bütsantsi nime all 15 sajandini. V BÜTSANTS, ISLAM JA FRANGI RIIK Klassikalise Rooma impeeriumi varemetel tekkis järgnevatel sajanditel kolm riikliku moodustist: Ida-Rooma ehk Bütsants, Isalmi kalifaat ja Frankide riik. Igaüks neist pani aluse eripärasele tsivilisatsioonile (Ida-Kristlik, Islami ja Lääne-Kristlik), mis eksisteerib tänaseni. 1. Bütsantsi (Ida-Rooma) keisririik 17 Kujunes Rooma impeeriumi idapoolsetest aladest. Pealinn Konstantinoopol (Byzantion). Riigikeeleks kreeka (alul ladina) keel, religiooniks kreeka-katoliku õigeusk. Bütsantsil õnnestus erinevalt Lääne-Roomast tõrjuda tagasi barbarite rünnakud ning säilitada tsiviliseeritus. Õitseaeg keiser Justianus I (527 – 565) ajal, mil taastati võim suurema osa Itaalia (shl
kehtestamiseks, kuningas ei saa peatada ega tühistada seadusi. · Inglismaa muutus parlamentaarseks monarhiaks. 6. Parlamentarismi areng 18. sajandil a) Kuninga võim nõrgenes · Kui kõrgem esindusisik. · Tara võimul see partei, millel parlamendis enamus. b) Ministrikabinet (valitsus) oli kuningast sõltumatu: · Andis aru parlamendile. · Robert Walpole Esimene peaministri tiitlikandja. Austria keisririik 17.-18. sajandil 1. Pärast Vestfaali rahu (mis lõpetas 30 aastase sõja) 1648 a) Keisririigi valdused: · Reaalne keisrivõim (Habsburgide suguvõsas) säilis vaid tema peruvaldustes (3) Austrias, Ungaris, Tsehhimaal. · Kahte viimast sundis Austriaga liituma Türgi oht. · Edela-Saksamaa osad, mitmed lõunaslaavlaste alad. b) Keskvõimu tugevnemine: · Suurenes absolutism (ka keisrite hulgas) ja vähenes kohalike võimuorganite tähtsus.
edutamise kaudu mõni teisest seisusest inimene, arvati temagi aadli hulka. Selline süsteem lõi ametnikele stiimuli edasipürgimiseks. Peeter I valitsemisajal laienes Venemaa Eesti ja Läti ala ning Ingerimaa arvelt. 6. Koosta : Prantsuse kodanliku revolutsiooni sündmuste loetelu, milles oleksid sündmuse toimumise aeg, toimunud muutuse kirjeldus ja selle muutuse tähtsus revolutsiooni käigule/arengule! 1789 5. mai generaalstaatide kogunemine 17. Rahvuskogu väljakuulutamine kolmanda seisuse poolt juuni 27. teiste seisuste liitumine Rahvuskoguga (kuninga käsul, asendamaks g- juuni staate) 9. juuli Rahvuskogu kuulutamine Asutavaks Koguks 14. Bastille' vallutamine; maal talurahvarahutuste algus juuli 26. aug "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmine pärisorjuse jäänuste, kirikukümnise, tsunftikorra ja 1789 - 1791
1955 toimus Augsburgi vaherahu. Lubati nii katoliiklus kui luterlus. Isand määras talupoegade usu. 14.Kirjelda olukorda Euroopas usupuhastuse järel. Protestantlikud ja katoliiklikud maad, mis muutus kiriku korralduses protestantidel? 3p Toimusid ususõjad, Augsburgi vaherahu Saksamaal, kus lubati nii katoliiklus kui luterlus, isand määras oma talupoegade usu. Toimusid usu tõttu kodusõjad. ususõjad lõppevad 30 aastase sõjaga. Protestantlikud maad - Suurbritannia, Island ja skandinaaviamaad. Katoliiklikud maad - Portugal, Hispaania, Lõuna-Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Poola, Leedu Protestantide kirik muutus lihtsaks, emakeelseks ja odavaks ning kirik ei allunud rooma paavstile. 15.Kirjelda Prantsuse revolutsiooni puhkemise põhjuseid ja selle algust 5p. Prantsusmaal tekkisid kriisid ( ühiskondlik-, poliitiline-,rahanduslik-ja majanduskriis) Riigi välg kasvas ja riik oli pankroti äärel. Suured kulutused õukonnale said avalikuks.
1818 asutati ülesaksamaaline üliõpilasliit, liidu lipp oli must-punane-kuldne. Rahvusliku liikumise järgmine etapp algas ühtse rahvuse idee jõudmisega seltsiliikumisse- tekkisid seltsid mille põhisuunitulus oli kultuuriline. 1845- esimene saksa laulupidu. Rahvuslik poliitiline liikumine tööstusliku arengu käigus kujunes uus ettevõtjate klass - kodanlus keda huvitas maa liitmine majanduslikel eesmärkidel. Preisi algatusel loodi Saksa Tolliliit 18 riiki, v.a austria. Kasvas liberalism liberalistid korraldasid suure koosoleku (30 000in.) kus oli põhinõue ühtse Saksa riigi loomine. Saksa rahvusriigi loomine saksa rah. Liik. Seadis 1830-40 sihiks rahvusriigi loomise mis kujunes ka 1848-49 rev. Peaeesmärgiks. Ühendamiseks oli 2 võimalust: dünastilisel teel mõne suurema saksa riigi valitseja alla või ühendamine altpoolt, revolutsioonilisel teel. Valiti ülesaksamaaline parlament- rahvuskogu, kelle põhiülesanne oli riigi ülesehitamine
annaabi.ee 
