Ruttu saatis Linda Lepatriinu tarkadede käest nõu küsima, et mida tegema peaks. Lepatriinu lendas üle maa ja mere, läbi kolme kuningriigi, läbi laante , läbi metsade ja üle mägede. Tuli vastu tuuletark ja sõnatark Soomest, lepatriinu kohe küsima ,et kas taadil on võimalus terveks saada. Targad aga vastasid ,et mis on surema loodud sellest enam elulooma ei saa. Kui lepatriinu koju jõudis oli Kalevite taat kahjuks juba kolletanud(surnud) . Linda- kurb lesknaine puistas pisaraid. Ta oli seitse ööd uneta, seitse päeva söömata, seitse koitu kurvastas, seitse eha oli ta leinavalus. Linda pesi surnukeha pisarate ja mereveega ning vihtles teda vihmaveega. Ta kammis taati kuldkammiga, pani selga siidsärgi, sametise surnurüü, vööle hõbevöö, alla udulinad ning kattis ta peenete linadega. Linda kaevas oma mehele mulla alla sängi ja kattis selle sõmeraga ja aga möödudes kattis hauda muru, punalilled, sinililled ja kullerkupud.
Hispaania teater ja Lope de Vega Mario Jurn MTT2 Lope de Vega Sündis 25.nov 1862 aastal Suri 27.aug 1935 aastal Oli kirjanik Hispaania draamakirjanduse suurkuju Kirjutas umbes 1500-2500 näidendit Säilinud on 425 näindedit Näidendeid "El perro del Hortelano" ("Kadekops") "La viuda de Valencia" ("Lesknaine Valenciast") "El maestro de danzar" ("Tantsuõpetaja") "Peribáñez y el comendador de Ocaña" "Fuente Ovejuna" "El mejor alcade, el Rey" "El caballero de Olmedo" Pildid Teater Hispaania teater on väga sarnane inglise teatrile. Hispaania teatri rajas kindlale alusele esimene silmapaistev hispaania näitekirjanik Lope de Vega. Teatreid ehitati igal pool Hispaanias, kaks kõige tähtsamat olid Madriidis –
*maise elu tühisus tunnete vahel *kontrastid harilikud inimesed *ratsionalism Lope de Vega Nicolas Boileau Nikolai Karamzin Walter Scott Stendhal „Kadekops” „Luulekunst” „Vaene Liisa” „Ivanhoe” „Punane ja must” „Lesknaine Valenciast” Moliere Johann Goethe Victor Hugo Gustave Flaubert TÄHTSAMAD Baltasar Gracian „Don Juan” „Faust” „Hüljatud” „Madame Bovary” AUTORID JA „Vaimuteravus ja Pierre Corneille Voltaire „Jumalaema kirik Charles Dickens
*maise elu tühisus tunnete vahel *kontrastid harilikud inimesed *ratsionalism Lope de Vega Nicolas Boileau Nikolai Karamzin Walter Scott Stendhal ,,Kadekops" ,,Luulekunst" ,,Vaene Liisa" ,,Ivanhoe" ,,Punane ja must" ,,Lesknaine Valenciast" Moliere Johann Goethe Victor Hugo Gustave Flaubert TÄHTSAMAD Baltasar Gracian ,,Don Juan" ,,Faust" ,,Hüljatud" ,,Madame Bovary" AUTORID JA ,,Vaimuteravus ja Pierre Corneille Voltaire ,,Jumalaema kirik Charles Dickens
Esimene lugu Esimene lugu jutustab sellest, kuidas Kalevipoeg leiab endale naise. Põhja piiril Tara tammemetsa ääres elasid kolm venda. Suureks saades rändas üks Venemaale ja hakkas kaupmeheks, teine läks Turjamaale ja sai seal vapraks sõjameheks. Kolmas vend, Kalevipoeg, aga istus põhjakotka selga ja lendas Viru randa. Sinna rajas ta oma riigi ja sai selle maa esimeseks valitsejaks. Läänemaal elas üks noor lesknaine. Ühel hommikul karja ajades leidis ta metsast kana, tedremuna, varesepoja. Kodus pani ta muna kana alla hauduma, varesepoja viskas aga kirstu taha. Aja möödudes läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus neiu, kelle nimeks sai Salme ja tedremunast teine tütar Linda. Varesepojast kasvas aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased. Kosjas käis kahvatu kuu ja põlevsilmne päike, kuid Salme saatis nad koju tagasi
otsast ja pani endale tuppa poti sisse. Rustico häbematult kasutab ära neljateistaastast Alibedri enda soovide kasuks (intiimselt). Abt lihtsameelselt uinutab Ferondo, lõbutseb tema naisega, seejärel laseb ta rasedana uuesti Ferondo juurde. Laseb Ferondol arvata, et see on tema laps. Rinaldo d'Asti liiga usaldusväärne, laseb end röövlite ja varaste poolt ära rääkida ja paljaks varastada. Castel Guiglielmosse's elav lesknaine tegi väga kangelasliku sammu, lasi võõra inimese enda majja ja seejärel armatses temaga meenutades oma surnud meest. Pasimondas lasi oma naise liiga kergekäeliselt lahti. Alberighi alguses kasutas põhimõtteliselt meest ära, lõpus aga läks talle naiseks. Härra Guillaume de Ronssillon annab oma naisele süüa tema poolt armastatud mehe südame, teades, et see naine armastas selle südame omanikku. 3. Kirjuta ühe novelli ootamatu lõpplahendus.
,,Kes on Juudit- armuvalus naine, rahva päästja või alatu pettur?" A.H.Tammsaare näidendi ,,Juudit" järgi tehtud kuuldemängust oli keeruline aru saada. Raske oli kujutada tegelikku pilti ja aru saada paljudest tegelastest. Loos räägiti sellest, kuidas noor lesknaine Juudit nägi ilmutust ja rääkis sellest oma kodulinlastele. Ilmutus käskis tal asuda vaenlaste poolele ja päästa kodulinn Petuulia. Olles Olovernese juures ihkab Juudit kuulsusejanu ja võimu. Juudit palus isegi Olovernesel Nebukadnetsar tappa ja tema asemel troonile asuda. Olovernes ei jahtinud võimu, temale selline elustiil ei sobinud, ta pidas Juuditit võimuahneks ja enesekeskseks. Juuditis tärkab isegi väike kirehoog, kui ta viibis Nimetuga.
sügavale merre. Kalevipoeg üritas neiut päästa, aga ei õnnestunud. Siis ta ujus edasi Soome poole. Siis üritasid Taat ja Eit merepõhjast piigat leida. Vanemad istutasid kalli tütre mälestuseks tamme. Kodus kasvanud kotkamuna tiiva all oli väike mehike, kirves kaenlas. Väljas hakkas ta suureks kasvama. I. Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad Põhjakotkas kandis vana Kalevi oma tiivul üle mere ja pillas Viru randa maha. Meie maa esimene valitseja. Üks lesknaine Läänemaal leidis ühe kanapoja ja tedremuna karjateelt, viis koju ja vakas kaane all kasvama pannud. Kanapojast ja tedremunast kasvas kaks kaunist piigat: Salme ja Linda. Neil käis palju kosilasi. Salme läks tähepoisile ja Linda Kalevile abikaaskas. Peeti pulmad. II. Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. Sündisid pojad. Viimane „Pesamuna“ pärast isa surma ilmale tulnud. Kalevipoeg oli kõige vägevam olnud. Isa olevat enne oma surma abikaasale (Lindale)
ühiskondades tähtsaks tööjõuks (aianduskultuur ja kõplapõllundus). Mitmenaisepidamine on moodus tõestada enda tähtsust, prestiizitunnus. Polüandria esineb rasketes elukeskkondadest, kus nt on raske leida süüa. On vaja sündimust kontrollida. Pole tõenäoline, et kõik saavad ellu jääda. Väga range kontroll rahvaarvu üle. Vähem hoolitsetakse tüdrukute eest - lastakse kergemini neil surra. Suurpere - elavad koos mitu tuumperekonda Leviraat - lesknaine abielub enda surnud mehe vennaga Sororaat - leskmees abielub enda surnud naise õega (naised ei saa enda bioloogilistest sidemetest vabaks) Seeriaabielu - võib abielluda mitme järjestikuse partneriga Patrilokaalne - äsja abiellunud paar peab minema mehe isa lähedusse elama Matrilokaalne - naise isa lähedusse peab minema paar elama. Avunkulokaalne - elama minnakse mehe ema lähedusse Bilokaalne - paar saab ise valida kelle lähedusse jäävad elama
Ehk on muutunud vaid see, et kui 20ndatel-30ndatel ei peetud taolistest naistest eriti lugu, siis nüüd leidub selliseid tegelasi rohkem ning sellele ei pöörata enam erilist tähelepanu. Kui palju on noori naisi, kes mehi oma lõbuks hullutavad ning seda millekski ei pea, kuna noorus ongi nautimiseks ja küll jätkub aega elu tõsisemalt võtma hakata. Ka novellis "Teise eest" võib lugeda naistegelast omamoodi võitjaks, kuigi jutt on traagilise lõpuga. Lesknaine Leili saab abi võhivõõralt mehelt, kes selle eest lõpuks oma eluga peab maksma. Leili aga pääseb aga tüssamisest ja veelgi vaesemaks tegemisest. Selle loo idee seisneb küll tegelikult selles, et ükski heategu ei jää karistuseta. Ideaalses elus saaks vana ihnuskoi ja röövel Jakob Mesilane oma õiglase palga, kuid ometi on Peep Lõo see, kes oma eluga maksab ja pealegi tembeldatakse ta veel röövliks, kes tahtis "ausat" ärimeest röövida
Ta näeb egoismi ja ahnitsemist, pealiskaudset moraali, mis näiliselt järgib kristluse ja korralikkuse seadusi, mida aga esimesel võimalusel rikutakse. Parim näide on suhtumine mustanahalistesse. Mõlema romaani sündmused toimuvad orjapidamise ajastul, mida peetakse jumala poolt määratuks ja mille õigsuses ei kahelda. "Neegreid" peetakse rumalateks, laiskadeks ja neid koheldakse nagu loomi. Orja Jimi näitel kujutas Mark Twain inimpõlgust. Jim kuulub lesknaine Douglasele, kes on võtnud Hucki oma hoole alla. Kaua Huck seal vastu ei pea. Tal pole vähimatki isu tsiviliseerida lasta ja laseb koos Jimiga ilma pikemalt mõtlemata jalga. Nad parvetavad Mississippit pidi allavoolu, kuna usuvad, et jõuavad nii osariikidesse, kus orjapidamist ei ole. Varsti leiavad nad endale kaaslased. Nad satuvad kahe petise meelevalda ja vaest Jimi ähvardab teistkordselt teotava mahamüümise oht.
vtnud. Ta neb egoismi ja ahnitsemist, pealiskaudset moraali, mis niliselt jrgib kristluse ja korralikkuse seadusi, mida aga esimesel vimalusel rikutakse. Parim nide on suhtumine mustanahalistesse. Mlema romaani sndmused toimuvad orjapidamise ajastul, mida peetakse jumala poolt mratuks ja mille igsuses ei kahelda. "Neegreid" peetakse rumalateks, laiskadeks ja neid koheldakse nagu loomi. Orja Jimi nitel kujutas Mark Twain inimplgust. Jim kuulub lesknaine Douglasele, kes on vtnud Hucki oma hoole alla. Kaua Huck seal vastu ei pea. Tal pole vhimatki isu tsiviliseerida lasta ja laseb koos Jimiga ilma pikemalt mtlemata jalga. Nad parvetavad Mississippit pidi allavoolu, kuna usuvad, et juavad nii osariikidesse, kus orjapidamist ei ole. Varsti leiavad nad endale kaaslased. Nad satuvad kahe petise meelevalda ja vaest Jimi hvardab teistkordselt teotava mahammise oht. nneks ilmub vlja Tom Sawyer ja pstab Hucki ja Jimi tbarast olukorrast. Aga
Kullaketrajad Tegelased: lonkur vanaeit, kes tegelikult oli nid ja 3 ttart oli endale varastanud 3 ttart Kalevi sugulane-kuninga poeg jahimehed aednikupoiss kuningas kaaren vanatark kuninganna sulane kotkas toatdruk niutud kass Lhidalt: Elasid kord ks nid ja tema kolm ttart. Nid sundis ttreid kullast lnga ketrama. Igal korral, kui ta kodust lahkus, jagas ta ttardele mitme peva t ktte. Samuti hvardas ta ka, et kui peaksite laisklema, siis lnga heie teil katkegu ja kulla hiilgus kadugu. Igal korral naersid ttred selle peale, sest nende arvates oli see vimatu. hel peval, kui nid oli kodust lahkunud, eksis kuningapoeg metsa ra ja sattus ttarde juurde. Kui teised ed ketrasid, siis noorem de lobises ues kuningapojaga. Kui kuningapoeg lahkus, lubas ta varsti tagasi tulla ja ttre kaasa viia. Kui noorem ttar ketrama lks, oli kigi imestuseks tema lng katkemas ja kulla hiilgus kadumas. Kui nid koju tuli, hvardas ta kuningapoj...
II novell: Kaupmees Rinaldo oli teel Bolognasse. Teel sattus ta kokku röövlitega, kes algul tegid näo, et on samuti kaupmehed. Nad jätkasid koos teed. Esimesel võimalusel röövisid nad aga Rinaldo paljaks, jättes ta täiesti särgiväele. Õues oli väga külm(tegevus toimus talvel), lõpuks jõudis ta linnuseni ja lootis sealt sooja saada, kuid selle väravad olid ööseks lukku pandud. Eemal nägi ta maja, mis kuulus lesknaisele. Ta läks sinna ja lõdises ukse taga. Lesknaine oli oma "kaaslast" markiid oodanud, kes aga ootamatuse tõttu ei saanud see õhtu tulla. Daam kuulis, et keegi oli õues ja palus teenijal vaadata, kes see oli. Külmetav mees kutsuti tuppa, tal lasti vannis ära käia ning süüa. Pärast aga lõi nende vahel lõkkele armastuse leek ja nad heitsid koos voodisse. Hommikul läks mees linnusesse, et üles leida röövi ajal põgenenud teener. Lahkudes aga jõudsid sinna kolm röövlit, kes olid teise kuriteo pärast tabatud
Kalevipoja sisukokkuvõte Põhjakotkas kandis Kalevi oma tiibadel Viru randa, kus mees sai maa esimeseks valitsejaks. Lesknaine leidis teel kõndides tedremuna ja kanapoja, kellest kasvasid kaks neidu: Salme ja Linda. Neidudel käis palju kosilasi, lõpuks võttis Salme endale kaasaks tähepoisi ning Linda Kalevi, kellega peeti ka pulmad. Vana Kalev suri oma tõvevoodis, öeldes naisele viimaste sõnadena, et riiki peab valitsema jääma üks poegadest. Sündis Kalevipoeg, kes näitas juba väiksest peast vägevuse märke. Paistis, et temast kasvab igati isavääriline mees.
Kalevipojast. I Esimene lugu jutustab sellest, kuidas Kalevipoeg leiab endale naise. Põhja piiril Tara tammemetsa ääres elasid kolm venda. Suureks saades rändas üks Venemaale ja hakkas kaupmeheks, teine läks Turjamaale ja sai seal vapraks sõjameheks. Kolmas vend, Kalevipoeg, aga istus põhjakotka selga ja lendas Viru randa. Sinna rajas ta oma riigi ja sai selle maa esimeseks valitsejaks. Läänemaal elas üks noor lesknaine. Ühel hommikul karja ajades leidis ta metsast kana, tedremuna, varesepoja. Kodus pani ta muna kana alla hauduma, varesepoja viskas aga kirstu taha. Aja möödudes läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus neiu, kelle nimeks sai Salme ja tedremunast teine tütar Linda. Varesepojast kasvas aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased, kelle seast Salme valis tähe. Linda valis oma kosjalkäijatest Kalevipoja. II
Kalevipoja kokkuvõte Üks lesknaine leidis karjateelt kana ja tedremuna. Kanast sirgus kaunis neitsi Salme ja tedremunast Linda. Neidudel hakkasid käima kosilased. Kuuendana tuli Kalev viiekümnel hobusel, kuuekümne kutsariga, ise uhke täku seljas. Kalev ja Linda pidasid lõpuks pulmad. Kalev ütles enne oma surma, et Lindale sünnib viimane poeg pärast Kalevi surma ning temast saab samaväärne mees. Kalevipoeg oli juba sündides vägev. Noorikueas oli tal veel rohkem jõudu.
Rukki kasvanud väga ilus. Tulnud reheaeg, pannud rehe üles; peksnud, peksnud, aga teri ei ole. Kus on nemad saanud? Kalevipoeg vihastanud sellest ja läinud võerale maale. (Kolga-Jaani, 1904) Kalevipoeg juhtunud tühja kõhuga heina ajal vaese lesknaise juurde ja palunud süüa. Naine üelnud: «Sa sööksid mu söögitagavara-natukese kõik ära, kellega ma siis ise heina teeksin!» Kalevipoeg üelnud: «Anna aga julgeste, selle eest tahan sulle ka kõhutäie-väärilist tööd teha!» Lesknaine annud, ja Kalevipoeg pannud kõik ta söögimoona nahka. Siis läinud heinamaale. Pole aga mitte üksi kõik heina natukese ajaga maha niitnud, vaid ka kõik puud, põesad, kannud ja mättad siledaks teinud. (Kuremäe, 1896) Kalevipoja kalm Folklorist prof. Eduard Laugaste kommentaaride kohaselt on Kalevipoja haua paigaks enamasti Kuremäe ümbrus. Kõige kindlamini mainitakse, et Kalevipoja haud asub Kivinõmme metsas.
,,Isa Goriot" Proua Vauquer on vana lesknaine, kes peab Pariisis kodust pansioni. Ise ta elas teisel korrusel ühes parimas korteris. Teises korteris elas proua Couture koos oma kauge sugulase noore neiu Victorine Tailleferiga. Kolmandal korrusel elasid vanahärra Poiret ja neljakümne ringis härra Vautrin. Neljandal elasid vanapiiga Michonneau ja endine nuudli,-makaroni-ning tärklisevabrikant, keda hüüti Isa Goriot´ks. Kaks ülejäänud tuba olid üliõpilaste jaoks üürimiseks. Ühes elas vaesunud õigusteadust õppiv Eugène de
enda hulka võtnud. Ta näeb egoismi ja ahnitsemist, pealiskaudset moraali, mis näiliselt järgib kristluse ja korralikkuse seadusi, mida aga esimesel võimalusel rikutakse. Parim näide on suhtumine mustanahaliste sse. Mõlema romaani sündmused toimuvad orjapidamise ajastul, mida peetakse jumala poolt määratuks ja mille õigsuses ei kahelda. "Neegreid" peetakse rumalateks, laiskadeks ja neid koheldakse nagu loomi. Orja Jimi näitel kujutas mark twain inimpõlgust. Jim kuulub lesknaine Douglasele, kes on võtnud Hucki oma hoole alla. Kaua Huck seal vastu ei pea. Tal pole vähimatki isu tsiviliseerida lasta ja laseb koos Jimiga ilma pikemalt mõtlemata jalga. Nad parvetavad Mississippit pidi allavoolu, kuna usuvad, et jõuavad nii osariikidesse, kus orjapidamist ei ole. Varsti leiavad nad endale kaaslased. Nad satuvad kahe petise meelevalda ja vaest Jimi ähvardab teistkordselt teotava mahamüümise oht. Õnneks ilmub välja Tom sawyer ja päästab
Põhja piiril Taara tammemetsa ääres seisis kalju peal Kalevite talu. Suureks kasvades lahkusid kolm poega igaüks oma teed. Kes läks venemaale,kes tuiskas Turjamaale ja kes lendas kotkaga kodumaast kaugele,kaugele Viru randa, kuhu rajas ka isikliku riigi. Lesknaine, kes elas läänemaal, leidis kana,tedremuna ja varesepoja,kõigist kolmest said isemoodi tegelased. Kanast kasvas kena tütarlaps Salme,munast tütar Linda ja varesepojast orjaplika. Salme läks tähele,ja Linda läks Kalevile. Kalevil ja Lindal sündisid 3poega. Viimane neist,kõige tugevam, peale Kalevi surma. Linda oli väga hädas kosilastega,ükskord ka tuuslar käinud Lindat ähvardamas käinud,lubas põlgamise eest kätte maksta. Samal ajal kui mehed metsas jahti
Nende mälestusteks. Magage ja puhake, kuni ühel päeval ärkate Taara toas. Siis kuulete vanu jutte, mida mulle on rääkinud tammikud ja pihlakad. Nendest lugudest ongi sündinud ,,Kalevipoeg". 1. lugu Meie kangelased Kalev ja tema kuulsad pojad olid idanenud jumalikust võsust. Põhjakotkas kandnud vana Kalevi oma tiivul üle mere ja pillanud ta Viru randa maha. Sealsamas, veidi aega hiljem sai Kalevist meie maa valitseja. Mõne aja pärast juhtus üks lesknaine Läänemaal ühe kanapoja ja tedremuna karjateelt leidma. Ta viis need koju ning pani kaane alla kasvama. Kanapojast ja tedremunast kasvasid kaks kaunist neidu Salme ja Linda. Neil käis palju kosilas: kuu, päike, tähepoisike, mõned vägevad vaimud ja Kalev. Salme läks naiseks tähepoisile ja Linda Kalevile. 2. lugu Lindal sündis 3 poega, neist viimane, Sohni (Kalevipoeg ), sündis pärast isa surma. Vana Kalevi viimane soov oli, et riik jagataks kolme poja vahel liisutõmbamisega ära
Kitty, naiseks võtta. Kitty keeldub, sest arvab, et peab olema koos Vronskiga. Kitty on Annast väga sisse võetud. Armuprobleemid: Stiiva ja Dolly on suhet parandamas, Levini süda on Kitty pärast murtud, Kitty on Vronski pärast õnnetu. 4.peatükk Kirjeldatakse Stiiva harjumusi. Et vätida tüli Dolly'ga oma afääri pärast, matab ta end töösse. Ta loeb liberaalset ajalehte ja on liberaalsete vaadetega, mille järgi abielu ja usk on odavad institutsioonid. Kui lesknaine Stiivalt abi paluma tuleb, ta aitab, kuid mitte sellepärast, et ta tegelikult naisest hoolib, vaid ta tahab, et naine temast hästi mõtleks. 5. peatükk Stiiva minevikust-oli kooliajal laisk, kuid kasutas oma sidemeid, et saavutada silmapaistvat karjääri valitsuses. Ta esindab sotsiaalse maailma halvimat külge, sest pole oma elu ära teeninud. 6.peatükk Kui Stiiva Dolly ees vabandab, saab naine ta peale vihaseks. Ta saab aru, et tahab mehe armastust, kuid ei saa seda kunagi
Palun rääkige, ehk õnnestub ka mul taluda siis seda ülekohut, mida mulle tehti." See peale ärkas kuningas justkui unest ja seda karistas ta naisele liiga teinuid ja ka neid, kes julgesid valitseja au solvata. X novell: Maestro Alberto oli vana mees. Oma 70 st eluaastast hooilmata oli ta armunud nooremasse lesknaisesse, keda muidu ihaldasid väga kenad ja noored mehed. Alberto ei varjanud seda ja tihti jalutas või ratsutas daami majast mööda. Kord kui lesknaine oli sõbrannadega, otsustasid nad Alberto külla kutsuda ja teda veidi tögada. Nad jõid veini kui naine lõpuks küsis, kuidas sai Alberto armuda naisesse, keda muidu tõesti noormehed ihaldasid. Alberto sai aru, et teda taheti mõnitada, aga vastas lõbusal hääletoonil, et väärikas daam väärib alati auväärt austajat olenemata vanusest. Tihtipeale on kogemusi rohkem vanadel kui noortel. Naine punastas veidi ja vastas, et
rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. , . Üks Tallinna sümboleid on Vana Toomas. Vanaaegset sõdurit kujutav esimene tuulelipp paigutati Raekoja torni tippu aastal 1530. Ja, muidugi on legend seotud Vana Toomasiga. Kaua aega tagasi elas Tallinna rannas vaene lesknaine Kala-Mai oma poja Toomaga. Mai müüs linnarahvale kala ja asus juba varahommikul linna poole teele. Kui päike tõusis, avati linnaväravad ja tõstesillad lasti alla. Linnavahid tundsid Kala-Maiet ja tema poega hästi ning seniks, kuni Mai kala müüs, jättis ta Tooma sõjasulaste hooleks vahitorni. Toomal oli seal alati väga lõbus. Ta vaatas vahimeeste relvi, aga ei suutnud veel ei oda maast kergitada ega ammust noolt lasta. "Teeme sulle niisuguse ammu ja oda, mis väikemehele sobivad
1892. aastal esietendub ka P.Tsaikovski muusikale L.Ivanovi poolt loodud ,,Pähklipureja", mis on tuntud kui hea laste balletina. Peamiselt on see teatris talvekuudel, sest räägib jõuluõhtust Saksamaal. Mihhail Fokin seadis 1905. aastal ,,Sureva luige" soolonumbri Anna Pavlovale, mis oli mõeldud heategevusetendusele Venemaale. Tema kostüümil kasutati ehtsaid luige sulgi. Anna Pavlova sündis 1881. aastal Peterburis. Ta oli nõrk enneaegne laps ja tema ema oli vaene lesknaine. Kui Anna oli 8-aastane, viis ema ta jõuluajal Peterburi Maria teatrisse ,,Uinuvat kaunitari" vaatama ning seal otsustas Anna otsekohe, et temast peab saama baleriin. 2 aastat hiljem astus ta balletikooli ja õppis seal 10 aastat ja pärast seda võeti ta vastu Maria teatri balletitruppi. Tema eesmärgiks oli tantsida võimalikult paljudele inimestele niisiis tantsis ta 15 aasta jooksul kõikjal maailmas. Pavlova suri 50. aastasena kopsupõletikku, kuid
Tal vedas. Maanaine Suurrätt õlgadel, läks Reet kauplusesse tinti ostma. Ta mõtles kaua, millist tinti osta ja uuris kaupmehelt, kas on ikka hea tint. Sama kordus ka sulepea ja sulega. Väljas sadas vihma ja Reet ei olnud vihmavarju kaasa võtnud. Ta seisis kaupluses, keris asjad paberist lahti ja tahtis proovida tindiga kirjutada, kuid tal ei tulnud ühtegi head mõtet, mida võiks kirjutada. Peale pikka sisemonoloogi kirjutas ta: ,,Suur reheahi!" Sõbra surm Tanumataguse Juula lesknaine, kellel on kaks last ja kes elab viletsas hütis. Sinimaa Taavet Juula naaber; loomaarmastaja; tisler. Tanumataguse Juss Juula kümneaastane poeg; ei räägi eriti; ei salli valet. Taavet aitas korduvalt Tanumataguse hobust ravida. Ühel ööl keegi kolistas õues, kuid Taavet ei läinud vaatama, kes seal on. Hommikul õue minnes, oli pihlaka all Juula hobune. Ta oli surnud. Hobune oli tulnud Taaveti juurde abi saama, kuid Taavet ei aidanud... Uks lahti, siin kriminaalkomissar!
korda seitsme aasta peale ja kitsi peremees pidi andma lepingu tõestuseks kolm veretilka. Seda tehti ja nii läkski. Sulase nimi oli Puulane ja tüdruku nimi oli Tohtlane, kes süüa ei tahtnud, aga neid tuli ööseks vette panna.Läks siis kaks korda seitse aastat mööda ja peremees läks ühel hommikul sulast ja tüdrukut vaatama, kelle asemel ta leidis hoopis puukännu ja kasetohtu. Kui ta redelist hakkas alla ronima, kägistas vana peremees ta ära, kellele ta oma hinge oli müünud. Lesknaine aga suri muresse. Õpetus: ära usalda, kedagi, kelle kohta sa tegelikult midagi ei tea. “Kullaketrajad” Elasid kord üks nõid ja tema kolm tütart. Nõid sundis tütreid kullast lõnga ketrama. Igal korral, kui ta kodust lahkus, jagas ta tütardele mitme päeva töö kätte. Samuti ähvardas ta ka, et kui peaksite laisklema, siis lõnga heie teil katkegu ja kulla hiilgus kadugu. Igal korral naersid tütred selle peale, sest nende arvates oli see võimatu
1663. aastal organiseerisid Corneille'i sõbrad talle pensioni, kuid seda ei maksta korralikult välja. Corneille viimane lavastatud näidend oli ,,Surena" (1674). Oma viimased aastad veetis kirjanik mahajääetuna vaesuses ja suri 1. oktoobril 1684. aastal, Pariisis. Kokkuvõtte Corneille näidenditest: 1629 Mélite või loetud k irjad 1644 Rodogune 1631 Clitandre ehk päästetud süütus 1645 Teodora, neitsi ja märter 1631 Lesknaine ehk Karistatud reetur 1647 Herakles 1632 - Kohtugalerii ehk Rivaalist 1649 Don Sanche Aragonist sõbratar 1650 Androméde 1666 - Toatüdruk 1651 Nicoméde 1634 Kuningaplats ehk Eripärne 1651 Pertharite armastja 1659 Oidipus 1635 Medeia 1660 Kuldvillaku otsimine
" Kuigi Tammsaare püüab oma naisele kirjades päris karmikäeliselt elamiskunsti õpetada, ei ole neis vihjeid isiklikele konfliktidele.Nii võib arvata, et värvikas kemplemine Indreku ja Karini vahel on suures osas siiski kirjaniku fantaasia vili, olgu küll, et tal üks kergeusklik, närviline, aga siiski ehk sooja südamega naine oma kodust silme ees on seisnud. Juudit - Juuda linnas Petuelis elas lesknaine, kelle nimi oli Juudit. Pärast mehe surma kaotas elu tema silmis kogu veetluse. Siis tungis Kaananisse tohutu suur Nebukadnetsari vägi Olovernese juhtimisel. Kahekümnepäevase piiramise järel lõppes linnas vesi. Siis läks Juudit vaenlase laagrisse ja ta viidi väepealiku telki. Olovernes oli Juuditi ilust vaimustuses. Juudit ütles, et võib avaldada saladuse, kuidas linna vallutada. Neljandal päeval palus väejuht tal pärast pidusööki enda juurde jääda
minna kuninglikku kohtusse. Pärisori kuulus mõisniku kohtuvõimu alla. Sunnismaisus. Mõisnik ise ei tohi võtta vastu võõraid inimesi. Inglismaal oli härradel pärimisõiguse kontroll aga praktika oli libe (reeglina talukoht järglasele). Talukoht maksumäära eest edasi järeltulijale. Väge inglismaal kohatud, et pärisorje tõstetud talukohtadest välja. Ka suurte võlgnevuste puhul kui väljatõstetud, siis anti mõnele sugulasele. Härrad tunnustasid isegi testamenti. Kui lesknaine tallu jäänud, siis mõisnik rohkem otsustanud, kes tlu omanikuks saab. Pärisorje koheldud kui vallasvara omanikku, kaubelda turul. Villaan on ka oma tlu müünud, aga harva. Tallage maks, normannid tõid termini. Peamine maks mõisikele, kroonule. Teorenti määramatu õiguslikult, 13. sajandil fikseeriti täpsemalt, mitte nii kõrge kui Eestis. 14. sajandi I poolel kaks-kolm päeva nädalas, Eestis kuus. Häära nõusolekku vaja abiellumiseks, eriti kui väljapoole oma valda/mõisa
1. LUGU KALEVI TULEK. SALME JA LINDA. PULMAD. Kalevite sugu sai alguse Vanaisa (Taevataadi) poegadest ja surelikest neidudest, kelle pojad Kalevite soo esiisadeks said. Põhja piiril asuvas talus kasvasid 3 poega. Üks läks Venemaale kaupmeheks, teine Turjamaale ( Norra põhjaosa) sõdalaseks, kolmas sõitis jumala juhatusel kotka seljas Viru randa, kus lõi oma riigi ja sai selle valitsejaks. Läänes elas noor lesknaine, kes leidis karjateelt kana, tedremuna ja varesepoja. Kanast kasvas tütar salme, tedremunast Linda ja varesepojast orjatüdruk. Salmele tulid kosja Kuu, Päike ja Täht. Salme sai Tähe kaasaks. Kuu ja Päike olid liiga muutliku meelega. Lindale tulid kosja Kuu, Päike, Vesi, Tuul ja Kungla kuningapoeg. Linda ei nõustu. Linda läheb Kalevile. Peeti pulmi. Salme ja Täht lahkuvad, kuid Kalevite pulmailu kestab. Lõpuks lahkuvad ka Kalev ja Linda. 2. LUGU VANA KALEVI HAIGUS JA SURM
see, et austus folkloori vastu on kadumas. Kalevipoeg Esimene ja teise loo kokkuvõte Põhja piiril TaraTammemetsa ääres elasid kolm venda. Suureks saades rändas üks Venemaale ja hakkas kaupmeheks, teine läks Turjamaale ja sai seal vapraks sõjameheks. Kolmas istus põhjakotka selga ja lendas Viru randa. Sinna rajas ta riigi ja sai maa esimeseks valitsejaks. Läänemaal aga elas noor lesknaine. Ühel hommikul karja ajades leidis ta metsast kana,mille põue pistis, tedremuna, mille pani põue ja varesepoja, kelle pani põlle sisse. Kodus pani ta muna kana alla villavakka, varesepoja viskas aga kirstu taha. Hulga aja pärast läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus naine Salme ja tedremunast teine tütar Linda. Varesepojast aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased. Kosjas käis
lapsed. (90% ühiskondadest arvavad, et see on kõige normaalsem kooselu vorm) Suurpere tuumperede ühendus, mis on seotud veresuguluse ja kooselamise kaudu. Üldjuhul näeb välja nii, et elab ühes kohas mees naisega ja nende lapsed elavad oma peredega samas majapidamises. (Levinud põllumajanduslikes ühiskondades, suurendab majanduslikku teovõimet). Grupiabielu kui mitu meest ja naist omavad korraga seksuaalset juurdepääsu üksteisele Leviraat - tava, mille kohaselt lesknaine abiellub oma surnud mehe vennaga. (majanduslik ja sotsiaalne põhjus et sugukondade liit ei lõpeks) Sororaat kui leskmees abiellub surnud naise õega. Seeriaabielu selline abieluvorm, kui mees ja naine elavad koos mitme järjestikuse partneriga. (a la 5 aastat abielus, siis võtavad uue). Kokkuleppeline. Kooselu vormid: Patrilokaalne asutakse elama mehe isa kodu lähistel Matrilokaalne kui asutakse elama naise isa kodu lähistel.
lepingu tõestuseks kolm veretilka. Seda tehti ja nii läkski. Sulase nimi oli Puulane ja tüdruku nimi oli Tohtlane, kes süüa ei tahtnud, aga neid tuli ööseks vette panna. Läks siis kaks korda seitse aastat mööda ja peremees läks ühel hommikul sulast ja tüdrukut vaatama, kelle asemel ta leidis hoopis puukännu ja kasetohtu. Kui ta redelist hakkas alla ronima, kägistas vana peremees ta ära, kellele ta oma hinge oli müünud. Lesknaine aga suri muresse. Põhjakonn 36 Peategelasteks olid noormees, hommikumaa tark, põrguneitsi ja Põhja konn. Ennemuiste elanud kole metsaline, kes aegamööda kõik elavad loomad maa pealt oleks ära hävitanud. Temal olnud härja keha, konna jalad, taga maosaba. Olnud väga suur elukas, kelle keha oli kaetud soomustega, mis
kasvatatavad alaealised lapsed, mees, kes peab olema nendega suguluses, kuid mitte laste isa. Tuumperekond ema, isa ja lapsed. Enamasti industriaalsetes ühiskondades tuumperekond on piisav üksus, siis saab majanduslikult hakkama. 4) Suurpere tuumperede ühendus, mis on seotud peresugulusega, elavad koos ühes majapidamises. Omane põllumajanduslikele ühiskondadele (tööjõu vajadus suur) 5) Grupiabielu mitmel mehel ja naisel seksuaalne ligipääs 6) Leviraat on tava, kus lesknaine peab abielluma oma surnud mehe (lähedase meessigulasega) 7) Sororaat tava, kui leskmees abiellub surnud naise õega 8) Seeriaabielu abieluvorm, kus mees või naine elab koos mitme järjestikuse partneriga (vastastikuse kokkuleppe alusel) 8. loeng 1) Patrilokaalne abielu asutakse elama mehe isa kodu lähedale 2) Matrilokaalne abielu naise isa kodu lähedale elama asumine 3) Avunkulokaalne mehe ema kodu lähedale elama asumine 4) Bilokaalne abielupaar võib valida ..
leida. Näiteks kõrgmägedes. Perekond koos elav sugulaste grupp: naine + lapsed ja vähemalt üks meessoost isik, kes on seotud kas suguluse või abielu kaudu. Tuumperekond mees, naine ja nende alaealised lapsed. Suurpere mitu põlvkonda sugulasi elab koos tuumperede liit, omane põllumajanduslikele ühiskondadele. Grupiabielu mitu meest ja naist omavad korraga seksuaalset ligipääsu üksteisele Seriaalabielu seeriamonogaamia Leviraat lesknaine abiellub oma surnud mehe vennaga. Suurperedega ühiskondades ning eksogaamilistes ühiskondades, sest abieluga luuakse ühiskondlik liit, mida tuleb hoida. Sororaat leskmees abiellub oma surnud naise õega Patrilokaalne abielu värskelt abiellunud noorpaar peab asuma elama mehe isa lähendale. Matrilokaalne peavad asuma elama naise isa lähedale elama. Avunkolokaalne peavad asuma elama mehe ema lähedale. Bilokaalne abielupaar võib valida, kelle lähedale elama asutakse
kaudu. Elavad koos mees, naine ja nende täisealised pojad koos oma peredega elavad koos. Miks see on osades ühiskondades levinud? Levib põllumajanduslikes ühiskondades, kus inimesed ise töötavad, siis suurpere on majandusliku üksusena hästi toimiv. Küttide ja kaluritel on tuumpere kõige põhilisem. *Grupiabielu – mitu meest ja naist omavad seksuaalselt ligipääsu üksteisele, ei ole väga levinud. *Leviraat – tava, mille kohasel lesknaine abiellub surnud mehe vennaga. Selleks,et sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed ei kaoaks. *Sororaat – leskmees abiellub surnud naise õega *Seeriaabielu – võib abielluda mitme järjestikuse partneriga Abieluvormid 3: jagatud selle järgi, kuhu asub abiellunud noorpaar elama *Patrilokaalne abieluvorm – äsjaabiellunud peavad asuma elama mehe isa kodu lähedale *Matrilokaalne – asutakse elama naise isa kodu lähedale *Avunkulokaalne – elama minnakse mehe ema kodu lähedale
Saada valitud riigiametisse. Naised olid aktiivsed, käisid väljas. Kui tulid uued usundid, käisid uute usundite kultustel. Kui lesk ei olnud vallaline, pidi sälilitama välise formaalsuse, ihulise karskluse, ei tohtinud olla seksuaalsuhet. Seda abielurikkumist võeti aja jooksul enam mitte nii tõsiselt. Rikas lesk võis olla mõjukas isik, teda ümbritsesid kosilased, taheti temaga abielluda. Oli lootus, et ta sureb. Kui isa oli surnud, siis võis uuesti abielluda. Hiljem võib lesknaine pidada konkubiinsuhet- ei oldud otseselt abielus, oli abielutõotus. Kui olid tütarlapsed või orvud, kes olid sisuliselt iseseisevad, siis nende abielueelsetest suhetest ei olnud viisakas rääkida. Lahutus- roomas tavaline. Lahutus väga lihtne. Vabariigi lõpus väga massiline. Püüti seadustega kitsendada. Kui mees tahtis naisest lahutada, siis piisas mehel öelda: tuas res abito/habeto- võta oma asjad. Selle lausega abielu ei kehtinud. Alati oldi ümbritsetud teistest inimestest
laiaulatuslikud võrgustikud. Need viisid välja õukonda, kuninga vahetusse lähedusse, Madame de Maupassant olevat ka sinna kuulunud, kuulus kuninga lemmikute hulka. 36 mürgitajat hukati, veel rohkem karistati, need, kes näitasid Madame Maupassantile pandi ilma kohtu otsuseta vangistusse. See räägib hirmust ja peataolekust. Louis'il temaga 6 last. Maupassant elas edasi õukonna juures, lihtsalt Louis ei käinud temaga enam läbi. Madame de Mentmount, lesknaine, saab Louis'i uueks lemmikuks. 1672. aastal Racine abiellus harimatu naisega, kellel 2 last. Hakkas korralikuks pereisaks, '78 aastal Prantsuse Akadeemia president. Allesjäänud 22 eluaasta jooksul kirjutas vaid 2 näidendit, needki spetsiaalse tellimuse peale. ,,Esther" 1689, ,,Atalia" 1691 mõlemad puht poeesia teosed, tüdrukutekooli SanSiri jaoks. 1680 ühendati Hotel de Bourgogne Molieri trupiga Comedi Frances
3. Kaspar noor ja must, kinkis kulda (Aafrika); kuld maisele valitsejale epifaania = kohalejõudmine Targad Kristust kummardamas. Targad kummardasid last ja andsid üle kingitused. Heroodes oli palunud tarku Jeruusalemma tagasi tulla, et teada saada sündinud kuninga asupaika ja ta seejärel surmata, kuid Jumal hoiatas tarku unes, et nad ei läheks Jeruusalemmast läbi. Targad olid kuulekad ning läksid koju teist teed pidi Naispühakud Juudit - Juutide linnas Betuulias elanud lesknaine. Pärast mehe surma kaotas elu tema silmis kogu veetluse. Ühel päeval tungis Olovernese juhtimisel Betuuliasse tohutu suur Nebukadnetsari vägi. Kahekümnepäevase piiramise järel lõppes linnas vesi. Juudit läks vaenlase laagrisse ja ta viidi väepealiku telki. Olovernes oli Juuditi ilust vaimustuses. Naine ütles, et ta võib avaldada saladuse, kuidas linna vallutada. Neljandal päeval palus väejuht Juuditil pärast pidusööki enda juurde jääda
aristokraatide eleegilises värsimõõdus loodud luule. Theognis pühendab suur oma värssidest oma eromnosele. Ta jagab inimesed kaheks: head ehk aristokraadid ja halvad ehk kõik teised. Headus tuleb hoida sellega, et halbadega ei abielluta, tõupuhtust tuleb hoida. Väljendab selgelt põlgust muu seltskonna vastu. Samas kaebab, et kõik ei lähe ideaalselt ja halvad tõstavad pead, ähvardades sotsiaalset korda. Sappho- pärit Lesbose saarelt ja naine. Ta oli aristorokraatlik lesknaine, kes koondas enda ümber meheleminekueas tüdrukuid, keda ta kasvatas ja õpetas ja pühendas neile need poeemid. Ühelt poolt olid need kurvad mehelemineku luuletused ja teiselt poolt kirglik armastusluule. Sappho ei kirjelda midagi, vaid väljendab oma intensiivseid tundeid nende tüdrukute vastu. Sõjavägi 7. saj peale kujunes välja tüüpiline kreeka võitlusrivistus, faalanks. Jalaväelane hopliit, nad olid tõhusalt relvastatud
on rikkad, seda tuleb vältida, aristo tõu puhtust tuleb hoida. Lihtrahvale tuleb piitsa anda ja härja kombel ette rakendada, selgelt põlgus teiste ühiskonnakihtide vastu, kaeblus et kõik ei lähe hästi, halvad tõstavad pead, ja see ähvardab korda peapeale keerata. Kurtvad värsid, kuidas jumalad lasevad sellisteid halbu asju juhtuda. *Lesbose saarelt pärit poetess Sappho, kes oli aristokraatlik lesknaine, kes koodnas enda ümber mehele mineku eas tüdrukuid, kelle luule on valdvalt kujutatud neile, kasvatas ja õpetas neid, poeemid mida ta neile pühendas neid vb jagada kahte tüüpi mis põimuvad omavahel, ühed on mehe eelsed ringis ja siis läksid sealt ringist ära, traagiline ja kurb sündmus, kirglik armastusluule oli teine ,,nende tüdrukute vastu, ta ei kirjelda midagi, vaid pigem oma tunnete , ihu väristama panevaid tundeid , lihalikult intensiivsed, tunde markeeringud täpsed
kunsti ja muusikateoseid. 196163 avaldati 2köiteline «Ka» tekstikriitiline väljaanne koos kommentaaride jm. lisadega. Kalevipoja kokkuvõte Põhja piiril TaraTammemetsa ääres elasid kolm venda. Suureks saades rändas üks Venemaale ja hakkas kaupmeheks, teine läks Turjamaale ja sai seal vapraks sõjameheks. Kolmas istus põhjakotka selga ja lendas Viru randa. Sinna rajas ta riigi ja sai maa esimeseks valitsejaks. Läänemaal aga elas noor lesknaine. Ühel hommikul karja ajades leidis ta metsast kana,mille põue pistis, tedremuna, mille pani põue ja varesepoja, kelle pani põlle sisse. Kodus pani ta muna kana alla villavakka, varesepoja viskas aga kirstu taha. Hulga aja pärast läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus naine Salme ja tedremunast teine tütar Linda. Varesepojast aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased.
See tuli kokku kord aastas, mõne perekonnapea nõudmisel ka sagedamini. Külakoosolekul valiti oma esindajad kogu Koola poolsaare koosolekule, kus kord aastas koguti riigile minevat maksu ja lahendati küladevahelised tüliküsimused. Skandinaavia saamidel kandis põhimõtteliselt samasugune nende elu korraldav institutsioon nimetust kodakärajad, mis tuli kokku umbes viis korda aastas. Külakoosolekul esindas peret perekonnapea. Peremehe puudumise korral asendas teda lesknaine või täiskasvanud poeg. Isa või äia juures elavatel abielus poegadel puudus õigus koosolekust osa võtta. Koosolekutel lahendasid suure autoriteediga vanemad peaaegu kõik tüliküsimused, üleastumisi karistati enamasti trahvidega (näiteks põhjapõdra varguse korral tuli kahjukannatajale kahju hüvitada, samuti trahviti võõrale maale elamaasumise või seal kalastamise eest). Raskete kuritegude lahendamine anti üle riigivõimu esindajatele (varasemal
annaabi.ee 
