Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

„Kes on Juudit- armuvalus naine, rahva päästja või alatu pettur?“ (1)

1 HALB
Punktid
Kes on Juudit - armuvalus naine, rahva päästja või alatu pettur?“
A.H.Tammsaare näidendi „Juudit“ järgi tehtud kuuldemängust oli keeruline aru saada. Raske oli kujutada tegelikku pilti ja aru saada paljudest tegelastest. Loos räägiti sellest, kuidas noor lesknaine Juudit nägi ilmutust ja rääkis sellest oma kodulinlastele. Ilmutus käskis tal asuda vaenlaste poolele ja päästa kodulinn Petuulia. Olles Olovernese juures ihkab Juudit kuulsusejanu ja võimu. Juudit palus isegi Olovernesel Nebukadnetsar tappa ja tema asemel troonile asuda. Olovernes ei jahtinud võimu, temale selline elustiil ei sobinud, ta pidas Juuditit võimuahneks ja enesekeskseks. Juuditis tärkab isegi väike kirehoog, kui ta viibis Nimetuga. Kui Juudit aru sai, et Olovernes on ta kavatsustele jälile saanud, ootas ta ööd. Kui juudit oli Olovernesega kahekesi jäänud ja too uinunud, haaras Juudit mehe mõõga ja lõikas tal pea otsast. Peale seda naasesid nad kodukülla, kus kõik kummardasid ja tänasid teda linna vabastamise eest.
Juudit oli alatu pettur, sest palus jehoovat, et too õnnistaks teda kavaluse ja tarkusega. Valetas Olovernesele. Tappis oma mehe kuna too ei pööranud talle enam palju tähelepanu ja kohtles teda kui võõrast. Juudit oli naine, kes oli valmis oma kodukoha päästmiseks tegema ükskõik mida, isegi tapma . Tema teod ei olnud õigustatud. Minu arvates oli ta ahne ja kui oma tahtmist ei saanud, siis tegi kõik, et teiste elu põrguks muuta. Ta oli ka omakasupüüdlik, sest ta ohverdas end, et teistele näidata, et ta suudab linna päästa, ta kindlasti lootis pärast kiidusõnu saada. Hiljemalt sai ta oma vigadest aru, ta oli aus kui rääkis teistele ära, et tappis oma mehe ja peale seda palus endale õiglast karistust. Lisaks sellele palus ta Nimetut, et ta Olovernese tapaks ja väitis, et peale tolle surma saavad nad koos õnnelikud olla. Loo lõpus seotakse Juudit kinni, aga hiljemalt vabastatakse ta, vastu ta enda tahtmist.
Juudit oli nii alatu pettur kui ka rahva päästja, olgugi, et alatul viisil, aga siiski. Ta austas oma linna ja sealset rahvast. Tahtis näidata, et ta suudab neid kaitsta. Võttis vastu kõik süüdistused, mis talle esitati, nõudis õiglast karistust ja oli valmis vastutama oma tegude üle. Talle määrati surmanuhtlus. Oasis päästis ta.
Kes on Juudit- armuvalus naine-rahva päästja või alatu pettur- #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-06-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kiirustaja123 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

A-H-Tammsaare-Juudit
4
docx

A. H. Tammsaare "Juudit"

TAMMSAARE ,,JUUDIT" I vaatus · Iisrael on piiratud ning ei alistu võõrvõimule. Juudit ei ole nõus alla andma. · Juuditi juurde ilmub naine lapsega ja palub viimase tarvis vett. Juudit keeldub andmast, öeldes, et tal ei ole endalgi vett. · Naine lubab Petuulia ära needa. Ta ei hooli enam Iisrealist, kui tema laps on suremas. Naine lubab turul Petuulia ära needa. · Juuditile tuleb külla Siimeon. Tema ütleb ka naisele, et turul müüakse vett. Naine tormab sinna. · Siimenon tuli armupalvega, Juudit soovitab tal Jehoova poole pöörduda. · Siimeon palub Juuditil oma last varju all hoida ja teda omaste ning sugulaste eest kaitsta. · Juudit tunneb muret, et kõik mõtlevad iseendale, mitte Iisrealile. · Juudit ütleb, et ei saa last varju alla võtta, kuna läheb Iisreali päästma.

Kirjandus
A-H-Tammsaare - Juudit
6
docx

A. H. Tammsaare - Juudit

Juudit O SALIS ED : JUUDIT, noor naine Petuuliast. SUSANNA, tema ümmardaja. OSIAS, Petuulia peavanem. KABRIS, Petuulia vanem. SIIMEON. RABI. OLOVERNES, Assuri väejuhataja. PAGOAS, tema telgiülem. AKIOR, Ammoni pealik. NIMETU. NAINE. NAINE LAPSEGA. KÄSKJALG. Rahvas, rahvaste vanemad ja vürstid, pealikud, sõdurid, pidulised, hääled I, II, III ja IV väravavaht. Esimene vaatus (Eestuba Juuditi juures. Pahemat kätt välisuks, paremat kätt uks siseruumi, kust tuleb Juudit.

Teatriõpetus
Anton Hansen Tammsaare  Juudit
34
docx

Anton Hansen Tammsaare „Juudit“

Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks

Kirjandus
Prima talvearvestus - Eesti kirjandus-Vene kirjandus
16
odt

Prima talvearvestus - Eesti kirjandus, Vene kirjandus

Gailit kasutas palju erandlikke karaktereid ja harukordseid psüühilisi seisundeid. Avaldas följetonikogu ehk pilalugudekogu ,,Klounid ja faunid". Novellikogudest ilmusid ,,Saatana karusell", ,,August Gailiti surm", ,,Rändavad rüütlid". Romaanidest ,,Muinasmaa" ja ,,Purpurne surm". Lugude tegevuspaigad olid eksootilised ja kauged ­ meri, eksootiline saar, tundmatu maakoht. Tegelased olid fantastilised või poolfantastilised, väljendatud inimese loomalikud instinktid ja elu inetud küljed. Teemaks on fatalism, elu äärmuslikud küljed, ennustab maailma lõppu. Õuduse kohal õhus on kolm rändavat rüütlit, kes otsivad õnnemaad Hellolit. Gailiti tegelastel on väga omapärased nimed. Teine loomeperiood oli 1924 ­ 1944 ehk Euroopa rännakute lõpust Eestist lahkumiseni. Sel ajal avaldas ta kaks novellikogu - ,,Vastu hommikut" 1926 ja ,,Ristisõitjad" 1927. Teine periood oli esimesest erinev

Kirjandus
Keskkooli lugemispäevik
14
doc

Keskkooli lugemispäevik

"KIRSIAED" A. Tsehhov 1) Kus ja millal? Venemaal, 19. sajandil. 2) Peategelane Mõisaproua Ranevskaja on kergeusklik naine, kes on kaotanud nii oma abikaasa kui ka poja. Ta elas mõnda aega Pariisis, et kaotusvalust üle saada, kuid seal sai ta ühelt mehelt tüssata, sest too röövis ta peaaegu paljaks. Ranevskaja, nagu ka kõik teised raamatutegelased, usub, et mõisaprobleem laheneb iseenesest. 3) Tsitaadid · "Kui lubada teil kätt suudelda, siis te tahate pärast ka käsivart, ja siis õlga." (Sarlotta)

Kirjandus
Keskkooli lugemispäevik
28
doc

Keskkooli lugemispäevik

"KIRSIAED" A. Tsehhov 1) Kus ja millal? Venemaal, 19. sajandil. 2) Peategelane Mõisaproua Ranevskaja on kergeusklik naine, kes on kaotanud nii oma abikaasa kui ka poja. Ta elas mõnda aega Pariisis, et kaotusvalust üle saada, kuid seal sai ta ühelt mehelt tüssata, sest too röövis ta peaaegu paljaks. Ranevskaja, nagu ka kõik teised raamatutegelased, usub, et mõisaprobleem laheneb iseenesest. 3) Tsitaadid "Kui lubada teil kätt suudelda, siis te tahate pärast ka käsivart, ja siis õlga." (Sarlotta)

Eesti keel
Kirjanduse arvestus II - Keskaeg-Renessannss
23
odt

Kirjanduse arvestus II - Keskaeg-Renessannss

Farsse on säilinud ~150 =Pathelin oli väga populaarne tegelane Sotii =Sot ­ loll prantsuse keeles =Lollimäng, narrimäng =Pilgatuks aukandjad, kuningad =Osa karnevalipidustustest, nagu farsski Keskaja teater oli rahvalik =Toimub vabas õhus Lava jagunes kolmeks =Taevas, maa ja põrgu =Tinglik -Taevas köied -Põrgu oli auk Toimus linnaväljakutel või turupatsidel =Tasuta etendused =Elukutselised või asjaarmastajad näitlejad -Mehed, tihti tudengid Pilet 3 ­ Keskaegsed kangelaslaulud, ,,Rolandi laul"; Jutustada üks Boccaccio novell 1. Keskaegsed kangelaslaulud, ,,Rolandi laul" Enamiku Euroopa rahvaste eeposed ="Kalevipoeg" ei ole keskajast, see on 19. sajand Euroopa lääneosas on palju lugulaule Karl Suurest =Krooniti 800. aastal Rooma keisriks =Tal oli 12 rüütlit e. Peeri e

Kirjandus
Kirjanduse lõpueksam
31
doc

Kirjanduse lõpueksam

Aleksandr Sergejevits Puskin (1799-1837) oli oma eluajal tihti pagenduses, kuna avaldas kirju ja kõnesid valitsusest, üldisest olukorrast ühiskonnas jne. 1824.-26 vanemate suvemõisas Mihhailovskajas, sel ajal läheb romantismilt üle realismile. Lisandub rahvalikkuse printsiip, loomeinimestele oluline rahvale läheneda. Kogub rahvaluulet, loob luuletusi sel ajal. Teoses "Boriss Godunov" küsib "Millest kasvavad välja türannid?", "Millega seletada rahva kannatlikkust ja leppimist türanniaga?". 1825. aastal dekabristide ülestõus, enamus mässajaid Siberisse sunnitööle, 5 puuakse. Nende seas paljud Puskini sõbrad, Puskin loomulikult masenduses. 26. a peab P ilmuma tsaari ette, tsaar tahab ära leppida temaga. . P usub tsaari juttu (looming tähtis, muud moodi polnud võimalik dekabriste vaigistada jnejnejne), P jääb Peterburi. 26-29 aastail loomingus sees ajalugu, läheb P I ajastusse. Uurib enda suguvõsa - "Peeter Suure moorlane"

Kirjandus




Kommentaarid (1)

Madis1512 profiilipilt
Madis1512: Liiga kallis sellise materjali kohta.
10:14 17-09-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun