TAMMSAARE ,,JUUDIT" I vaatus · Iisrael on piiratud ning ei alistu võõrvõimule. Juudit ei ole nõus alla andma. · Juuditi juurde ilmub naine lapsega ja palub viimase tarvis vett. Juudit keeldub andmast, öeldes, et tal ei ole endalgi vett. · Naine lubab Petuulia ära needa. Ta ei hooli enam Iisrealist, kui tema laps on suremas. Naine lubab turul Petuulia ära needa. · Juuditile tuleb külla Siimeon. Tema ütleb ka naisele, et turul müüakse vett. Naine tormab sinna. · Siimenon tuli armupalvega, Juudit soovitab tal Jehoova poole pöörduda. · Siimeon palub Juuditil oma last varju all hoida ja teda omaste ning sugulaste eest kaitsta. · Juudit tunneb muret, et kõik mõtlevad iseendale, mitte Iisrealile. · Juudit ütleb, et ei saa last varju alla võtta, kuna läheb Iisreali päästma.
Juudit O SALIS ED : JUUDIT, noor naine Petuuliast. SUSANNA, tema ümmardaja. OSIAS, Petuulia peavanem. KABRIS, Petuulia vanem. SIIMEON. RABI. OLOVERNES, Assuri väejuhataja. PAGOAS, tema telgiülem. AKIOR, Ammoni pealik. NIMETU. NAINE. NAINE LAPSEGA. KÄSKJALG. Rahvas, rahvaste vanemad ja vürstid, pealikud, sõdurid, pidulised, hääled I, II, III ja IV väravavaht. Esimene vaatus (Eestuba Juuditi juures. Pahemat kätt välisuks, paremat kätt uks siseruumi, kust tuleb Juudit.
Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks
Gailit kasutas palju erandlikke karaktereid ja harukordseid psüühilisi seisundeid. Avaldas följetonikogu ehk pilalugudekogu ,,Klounid ja faunid". Novellikogudest ilmusid ,,Saatana karusell", ,,August Gailiti surm", ,,Rändavad rüütlid". Romaanidest ,,Muinasmaa" ja ,,Purpurne surm". Lugude tegevuspaigad olid eksootilised ja kauged meri, eksootiline saar, tundmatu maakoht. Tegelased olid fantastilised või poolfantastilised, väljendatud inimese loomalikud instinktid ja elu inetud küljed. Teemaks on fatalism, elu äärmuslikud küljed, ennustab maailma lõppu. Õuduse kohal õhus on kolm rändavat rüütlit, kes otsivad õnnemaad Hellolit. Gailiti tegelastel on väga omapärased nimed. Teine loomeperiood oli 1924 1944 ehk Euroopa rännakute lõpust Eestist lahkumiseni. Sel ajal avaldas ta kaks novellikogu - ,,Vastu hommikut" 1926 ja ,,Ristisõitjad" 1927. Teine periood oli esimesest erinev
"KIRSIAED" A. Tsehhov 1) Kus ja millal? Venemaal, 19. sajandil. 2) Peategelane Mõisaproua Ranevskaja on kergeusklik naine, kes on kaotanud nii oma abikaasa kui ka poja. Ta elas mõnda aega Pariisis, et kaotusvalust üle saada, kuid seal sai ta ühelt mehelt tüssata, sest too röövis ta peaaegu paljaks. Ranevskaja, nagu ka kõik teised raamatutegelased, usub, et mõisaprobleem laheneb iseenesest. 3) Tsitaadid · "Kui lubada teil kätt suudelda, siis te tahate pärast ka käsivart, ja siis õlga." (Sarlotta)
"KIRSIAED" A. Tsehhov 1) Kus ja millal? Venemaal, 19. sajandil. 2) Peategelane Mõisaproua Ranevskaja on kergeusklik naine, kes on kaotanud nii oma abikaasa kui ka poja. Ta elas mõnda aega Pariisis, et kaotusvalust üle saada, kuid seal sai ta ühelt mehelt tüssata, sest too röövis ta peaaegu paljaks. Ranevskaja, nagu ka kõik teised raamatutegelased, usub, et mõisaprobleem laheneb iseenesest. 3) Tsitaadid "Kui lubada teil kätt suudelda, siis te tahate pärast ka käsivart, ja siis õlga." (Sarlotta)
Farsse on säilinud ~150 =Pathelin oli väga populaarne tegelane Sotii =Sot loll prantsuse keeles =Lollimäng, narrimäng =Pilgatuks aukandjad, kuningad =Osa karnevalipidustustest, nagu farsski Keskaja teater oli rahvalik =Toimub vabas õhus Lava jagunes kolmeks =Taevas, maa ja põrgu =Tinglik -Taevas köied -Põrgu oli auk Toimus linnaväljakutel või turupatsidel =Tasuta etendused =Elukutselised või asjaarmastajad näitlejad -Mehed, tihti tudengid Pilet 3 Keskaegsed kangelaslaulud, ,,Rolandi laul"; Jutustada üks Boccaccio novell 1. Keskaegsed kangelaslaulud, ,,Rolandi laul" Enamiku Euroopa rahvaste eeposed ="Kalevipoeg" ei ole keskajast, see on 19. sajand Euroopa lääneosas on palju lugulaule Karl Suurest =Krooniti 800. aastal Rooma keisriks =Tal oli 12 rüütlit e. Peeri e
Aleksandr Sergejevits Puskin (1799-1837) oli oma eluajal tihti pagenduses, kuna avaldas kirju ja kõnesid valitsusest, üldisest olukorrast ühiskonnas jne. 1824.-26 vanemate suvemõisas Mihhailovskajas, sel ajal läheb romantismilt üle realismile. Lisandub rahvalikkuse printsiip, loomeinimestele oluline rahvale läheneda. Kogub rahvaluulet, loob luuletusi sel ajal. Teoses "Boriss Godunov" küsib "Millest kasvavad välja türannid?", "Millega seletada rahva kannatlikkust ja leppimist türanniaga?". 1825. aastal dekabristide ülestõus, enamus mässajaid Siberisse sunnitööle, 5 puuakse. Nende seas paljud Puskini sõbrad, Puskin loomulikult masenduses. 26. a peab P ilmuma tsaari ette, tsaar tahab ära leppida temaga. . P usub tsaari juttu (looming tähtis, muud moodi polnud võimalik dekabriste vaigistada jnejnejne), P jääb Peterburi. 26-29 aastail loomingus sees ajalugu, läheb P I ajastusse. Uurib enda suguvõsa - "Peeter Suure moorlane"
Kõik kommentaarid