Viidatud juhtudel ei saa eeldada töösuhte lõpetamise soovi. Leppetrahvis kokkuleppimine võib olla vajalik eelkõige tööandjale, kes peab töötajat enne tööle asumist koolitama või kelle jaoks on töö iseloomust tulenevalt eriti oluline, et töötaja ei lahkuks ette teatamata töölt (näiteks tekib risk teiste töötajate turvalisusele või kannab tööandja töötaja lahkumisega seoses suuri kulutusi). Leppetrahvi olemasolul ei pea tööandja töötajapoolse kohustuse rikkumise korral tõendama tekkinud kahju ja selle suurust ning võib leppetrahvi nõuda tegelikust kahjust sõltumata. Leppetrahvis on lubatud kokku leppida vaid tööleasumisest keeldumise või omavolilise töölt lahkumise korral, samuti saladuse hoidmise kohustuse või konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumise puhuks. Seadus ei näe ette leppetrahvi suurust. Leppetrahv peab olema töösuhet arvestades mõistlik
Leppetrahvi tähendus ja kasutamine töösuhetes Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Leppetrahvi sisu on teatud rahasumma kokkuleppimine, mida oma kohustust rikkunud pool peab maksma teisele poolele. Töösuhtes toimib see tavaliselt suunal töötaja tööandjale, kuid ei ole välistatud ka vastupidine kokkulepe. Tööanda "leppetrahvid" on tegelikult lülitatud juba ka seadusesse, nt tööandja vastutus ebaseadusliku ülesütlemise korral. Leppetrahvi ei pea paika panema konkreetse numbriga. See võib tuleneda näiteks
kokkuleppest või seadusest. Seadus selles küsimuses aga vaikib, jättes kõik poolte kokkuleppe lahendada. Probleem tekib juhul, kui töötaja rikub konkurentsikeeldu ja keelu klausel on puudulikult sõnastatud. Riigikohus on hiljutises lahendis rõhutanud: kui töölepingus või eraldi kokkuleppes pole piirangu rikkumise tagajärjena kokku lepitud, et töötaja peab kohustuse täitmise eest makstud eritasu tagastama või leppetrahvi maksma, tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda tsiviilõiguse üldistest reeglitest. Tsiviilõiguse üldpõhimõtte kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik rikub kohustust, nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist, v.a siis, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või seadusest tulenevalt ei pea kahju hüvitama. Riigikohus on leidnud, et töötajale makstud eritasu ei ole käsitatav tööandja kahjuna, sest tööandja ei maksnud eritasu kohustuse rikkumise tõttu
2) kontrollida käendaja vastu esitatavaid nõudeid ja lubatud vastuväiteid, tunneb RK kohast käendaja vastuväidete lubatavuse tõlgendamispraktikat 3) kirjeldada RK praktikat garandile ja võlgnikule lubatud vastuväidetest võlausaldaja vastu ning eristada garantiilepingut põhivõlast ning garantii andmise aluseks olevast lepingust. 4) eristada leppetrahvikokkulepet ning kokkuleppeid, millele kohaldatakse leppetrahvi sätteid. 5) kontrollida leppetrahvi sissenõutavust, ulatust, seost kahjuga ning vähendamise eeldusi. 6) kohaldada käsiraha sätteid ning mõistab selle tagatise liigi eesmärke NB laenu-, käendus- ja garantiilepingu teksti leiate moodlest seminari lisamaterjalide hulgast. Asjaolud Looduslähedane Mati Lihtne otsustas hakata tootma ökoseepe ning asutas selleks äriühingu OÜ SEEP Holding. Stardikapitali saamiseks võttis ta ühendust internetist leitud ning usaldusväärsena tundunud OÜ-ga Kilt Finants
Kollektiivleping laieneb nendele isikutele, kes kuuluvad sellise lepingu sõlminud organisatsioonidesse. Kollektiivlepinguga ei või ette näha tingimusi, mis oleks töötaja jaoks halvemad sellest, mis seadusega on ette nähtud. Kollektiivlepingu peab sõlmima kirjalikult. Selle peab sõlmima läbirääkimiste teel, mida peavad pidama poolte esindajad kokulepitud ajal. Kollektiivleping sõltub allakirjutamise päevast, kui just lepingus ei ole teisiti ette nähtud. Leppetrahvi mõiste ja kasutamine töösuhetes Leppetrahv on lepingus ettenähtud kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seda kasutatakse seega juhtudel, kus üks lepingupool on teist kahjustanud ning lepingus on ära märgitud kahju tekitamise eest mingi trahvisumma. Töösuhetes saab leppetrahvi määrata järgmistel tingimustel: Kui töötaja on rikkunud konkurentsipiirangut, siis võivad töötaja ja tööandja leppida kokku leppetrahvi
Palun põhjendage oma seisukohta! 2. Kuidas toimub lepingu lõpetamine ning mille poolest erineb lepingust taganemine lepingu ülesse ütlemisest? 3. Kuidas toimub õiguskaitsevahendite kohaldamine kohustust rikkunud isiku suhtes ehk mida tuleb õiguskaitsevahendite kohaldamiseks teha? 4. Millal saab nõuda kahju hüvitamist ja kuidas toimub tekkinud kahju hüvitamine? 5. Palun selgitage, mida tähendab kõrvalkohustus ning millal saab nõuda leppetrahvi? 6. Millal ja kuidas on võimalik lepinguid lõpetada ning mille poolest erineb taganemine ülesütlemisest? Vastused: 1. § 76. Kohustuse täitmine (1) Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. (2) Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. (3) Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
pahameelt. A töödejuhataja lubab teha endast parima, et B saaks esimesel võimalusel töödega alustada ning palub B-l mitte muretseda, sest B saab töö tegemiseks lisatähtaja. B töötab ilma puhkepäevadeta ja lõpetab siseviimistlustööd 22.01.2014. A võtab töö aktiga vastu 30.01.2014. B väljastab A-le arve summas 40 000 eurot maksetähtajaga 60 päeva. B avastab 28.04.2014, et A-l on arve maksmata. Ta ssadab A-le korduvalt sellekohaseid päringuid. A saadab B-le 15.06.2014 leppetrahvi määramise teate summas 20 000 eurot ning tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestab oma leppetrahvinõude B tasunõudega.Ühtlasi tasub A ära osaliselt B arve summas 20 000 eurot. B saadab A-e pretensiooni ja ei nõustu leppetrahvinõudega. B selgitab muuhulgas, et A töödejuhataja lubas talle töö tegemiseks täiendava tähtaja. A vastab selle peale, et kuna A töödejuhatajal puudusid lepingu järgi volitused tähtaegade muutmiseks, siis mingit tähtaja muutmist ei olnud toimunud.
Mis on viivis? • Viivis - rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni Viivis • Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool võib rikkumise oma kulul heastada, sh mittekohase täitmise parandada • Heastamine ei võta kahjustatud lepingupoolelt õigust nõuda viivise või leppetrahvi maksmist Võlgniku õigused • Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest • Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VõS §-s 162-le Võlausaldaja vastuvõtuviivitus • Kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui
Käesolevat paragrahvi ei kohaldata tarbijast võlgnikule. 3 2 LEPPETRAHV Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Lepingute sõlmimisel on kasulik mõelda võimalusele, et sõlmitud kokkuleppeid võidakse rikkuda. Üks meetod enda õiguste kaitsmiseks ning kiiremaks probleemide lahendamiseks on leppetrahvi lisamine lepingusse. Leppetrahvil on muude kahju hüvitamiseks kasutatavate õiguskaitsevahendite ees mitmeid eeliseid. Leppetrahvi nõudmisel ei ole vajalik tõendada reaalselt tekkinud kahju, vaid piisab üksnes teise poole lepingu rikkumise fakti tõendamisest ja selle rikkumise eest ettenähtavast leppetrahvist. Seega saab leppetrahvi nõuda vastavalt lepingus kokkulepitud ulatusele oluliselt väiksema tõendamiskoormusega, kui kahju hüvitamise nõude puhul.
Võlaõiguse eksam Töö kirjutamiseks on üliõpilastel aega 90 minutit. Töö tuleb üliõpilase poolt kirjutada arusaadavas käekirjas. Abimaterjali kasutamine töö kirjutamisel on lubatud. Küsimused: 1. Mille poolest erineb viivise kohaldamine leppetrahvi kohaldamisest? Palun tooge välja 3 erinevust. 2. Kuidas peab kahjustada saanud isik kohustust rikkunud isiku suhtes käituma, kui ta soovib kohustust rikkunud isiku suhtes kohaldada õiguskaitsevahendeid? 3. Priit ja Kelli lepivad omavahel kokku, et Priit müüb maha Kellile kuuluva auto 80 000 krooniga. Priit leiab autole ostja (Jüri), kes on nõus auto eest maksma 100 000 krooni. Peale auto müümist pöördub Priit Kelli poole sooviga anda Kellile üle auto
5 3. LEPPETRAHV Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Leppetrahviks ei pea tingimata olema raha, selleks võib olla ka tegu, mida lepingut rikkunud pool peab kahjustatud poole huvides tegema. Kahjustatud pool võib lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta viivitamatult pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta soovib leppetrahvi nõuda. (A. Kiris jt 2007, lk 156). Lepingute sõlmimisel on kasulik mõelda võimalusele, et sõlmitud kokkuleppeid võidakse rikkuda. Üks meetod enda õiguste kaitsmiseks ning kiiremaks probleemide lahendamiseks on leppetrahvi lisamine lepingusse. Leppetrahvil on muude kahju hüvitamiseks kasutatavate õiguskaitsevahendite ees mitmeid eeliseid
ei arvestata. III Rentniku kohustused 1. Rentnik kohustub tegema ettemaksu rendiperioodiks ja sõiduki üle vaatama ennem enda kasutusse võtmist ning veenduma selle sobilikkuses ja korrasolekus. Allkiri lepingul kinnitab pretensioonide puudumist! 2. Rentnik on kohustatud tagastama sõiduki komplektsena lepingus märgitud ajal ja kohas, kõigi selle osadega, mis talle rendiperioodi alguses üle anti. Tagastamisega viivitamisel rakendatakse leppetrahvi iga viivitatud 30min 10eur. Rentnik on vasttutav hilinemisest tuleneva majandusliku kahju eest, mis rendileandjale seoses hilinemisega tekib. Rendi tasumise tõendamise kohustus on rentnikul. 3. Rentnik on kohustatud sõidukit mitte andma kolmandale isikule kasutamiseks v.a. teisele juhile, kes on märgitud käesoleval lepingul, olles ise kaasas. Kohustuse rikkumisel on rentnik kohustatud tasuma leppetrahvi kuni 450eur. Rentnik või teine juht on kohustatud veenduma enne
põhjusel. -Töökohalt lahkudes peab tööandjat sellest teavitama. -Töölt lahkumist tuleb põhjendada. -Tööandja peab andma töötajale oluliste sündmuste puhul vaba aega. -Töötaja ei pea tegema tööd kui ta on puhkusel, haige, esindab töötajaid, osaleb streigis, on kutsutud ajateenistusse või muudel kokku lepitud juhtudel. Kahjude hüvitamistega seotud õigused -Töötaja tohib keelduda kahju hüvitamisest. -Töötaja tohib keelduda leppetrahvi tasumisest. -Töötaja tohib nõuda leppetrahvi vähendamist. -Töötaja nõusolekuta ei tohi tööandja trahvi töötasust kinni pidada. Töötajat puudutav informatsioon -Töötaja tohib jätta vastamata küsimustele eraelu kohta. -Töötaja tohib keelduda oma majandustegevuse kohta teabe andmisest. -Töötajal on õigus tutvuda andmetega, mida tööandja tema kohta kogub. -Töötaja tohib nõuda tõendeid töötasu ja töösuhte kohta. -Töötaja tohib nõuda, et tööandja ei avaldaks tema töötasu andmeid teistele.
Rävala pst 5, 11223 Tallinn Isikukood: 48807147654 Tel:+5555555555 E-post: @abcoigusburoo.ee Kostja: Valdek OÜ Registrikood: 1000023 Kadaka tee 1, 13515 Tallinn E-post: [email protected] HAGI A V A L D U S Põhivõlgnevuse, intressi, leppetrahvi ja viivise nõudes, summas 12 080,898 eurot. I Faktilised asjaolud 1.1. Hageja ja Kostja sõlmisid 12. novembril 2011.a. küttepuude müügilepingu ( lisa 1), mille kohaselt Hageja 12. novembril 2011.a. tasus Kostjale ettemaksuna küttepuude ostuhinna summas 10 000 eurot. Kostja oma müügilepingust tulenevaid kohustusi Hageja ees ei täitnud. 1.2. 28. jaanuaril 2012.a. sõlmisid Hageja ning Kostja laenulepingu (lisa 2), mille
· kirjalik · selle eest makstakse igakuist hüvitust · kehtib maksimaalselt 1 aasta pärast töösuhte lõppu Kokkuleppe täitmist eeldatakse ja vastupidise tõendamise kohustus on tööandjal. § 25 - seda piirangut saavad mõlemad pooled üles ütelda TA teatab 30 k-p ette ja T 15 k-p kui konkurentsipiirang ei ole enam mõistlik v kui T on lepingu TA-poolse rikkumise tõttu üles öelnud. Pooled võivad kokku leppida ka selle kohustuse rikkumise eest leppetrahvi kohaldamise ja tekkinud kahju hüvitamise selles osas, mida leppetrahv ei katnud. Leppetrahvi nõudmisel ei ole vaja tõendada kahju tekkimist. Lisaks tagab töötaja kaitse leppetrahvi kokkuleppimisel ka töötaja õigus nõuda ebamõistlikult suure leppetrahvi vähendamist (VÕS § 162 lõige 1). Töötaja kaotab õiguse nõuda vähendamist, kui ta on leppetrahvi nõutud suuruses tasunud.
a kohustuse tasuda Võlgniku eest summa kuni _____________________ (__________________) (edaspidi nimetatud ka kui Garanteeritav summa). 1.3. Garantii andmine on tasuline ning Võlgnik kohustub selle eest tasuma Garantii andjale __._______________.a tasu, mille suuruseks on __________ (_________). 2. Võlgniku kohustused 2.1. Võlgnik vastutab Garantii andja ees Garantiikirja alusel Garantii andja poolt Võlausaldajale väljamakstud Garanteeritava summa ja Lepingus toodud muude maksete, sh leppetrahvi tasumise, samuti võla sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest. 2.2. Võlgnik kohustub tasuma Garantii andja poolt Võlausaldajale tasutud summa 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul arvates Garantii andja poolt sellekohase kirjaliku teate kätteandmisest. Tasumisega viivitamise korral on Võlgnik kohustatud tasuma Garantii andjale lisaks viivist, arvestusega 0,15 % (null koma viisteist protsenti) tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.
järgimine. Seega on süüdi nii ehitusettevõtja kui ka materjali tootja. Kas ta mõistab välja kahju? Arvan, et kohus mõistab välja kahju hüvitamise. Kui mõistab, siis kellelt? Ehitusettevõtjalt ja OÜ Põrandakattelt. V-7 Pumbajaama ehituse lepingu sõlmimisel tekkis tellija ja töövõtja vahel vaidlus lepingu punkti üle, millega kehtestati, et materjalide, seadmete ja toodete üleandmise tähtaegade rikkumise eest tellija maksab töövõtjale leppetrahvi 50 eurot iga üleandmisega viivitatud päeva eest. Kuid tellija nõustus tasuma viivist 5% materjalide, seadmete ja toodete üleandmisega viivitamise eest, sõltumata üleandmisega viivitamise ajast, sest kehtestatav leppetrahv võib olulisel määral ületada seda leppetrahvi, mida tellija saab tarnijatelt, kes nende materjalide, seadmete ja toodete tarne tähtaegu on rikkunud. Kuidas lahendada vaidlus? § 14. Lepingueelsed läbirääkimised Võttes aluseks VÕS prg. 14 lg
Tarmo avab faili ning leiab sellest skaneerituna järgneva teksti: Garantii/käendus. 15.07.2019, Kalamaja Mina, Valdur Mesilane (IK: ....), garanteerin/käendan Aksel Kumalase (IK: ...) kohustusi Tarmo Tarkuriga (IK: ... ) 15.07.2019 sõlmitud laenulepingust. Raha maksan välja tingimusel, et Aksel Kumalase käest ei õnnestu laenu tagasi saada. Olen teadlik, et vastutan põhivõla ja intressi, viivise, leppetrahvi eest ja täies ulatuses. allkiri (Valdur Mesilane) Tarmo peab seda piisavaks tagatiseks ning järgmisel päeval annab ta Akslile sularahas 1000 eurot. Ent vaatamata Tarmo ootustele ei maksa Aksel laenu õigeaegselt tagasi, samuti on välja lülitatud tema telefon ning e-kirjadele ta ei vasta. Aksli aadressi Tarmo ei tea. 15. novembril helistab Tarmo Valdurile ja nõuab Akslile antud laenu tagasimaksmist koos intressi ja viivisega
aprilliks 2005. a ning vabastama lepingu objekti kõigist koormatistest ja eraldama moodustatavast kinnistust Majaka põik 17a. Vastavalt 22. novembri 2004. a kapitalirendilepingu lisale kohustus AS Lasref kapitalirendilepingu p-s 3.1 näidatud kohustuse täitmisega viivitamisel tasuma viivist 0,5% päevas lepingu objekti hinnast ja lepingu p 3.2 täitmata jätmise või selles näidatud tähtaegade rikkumise korral kohustus AS Lasref tasuma leppetrahvi 300 000 krooni. AS Lasref kokkulepitud tähtpäevaks oma kohustusi ei täitnud, millest tulenevalt helistas TÜ Madara esindaja AS Lasrefi esindajale ja nõudis leppetrahvi tasumist summas 300 000 krooni. AS Lasrefi esindaja keeldus leppetrahvi maksmisest väites, et leppetrahvi ei ole õigus nõuda, kuna leppetrahvi kokkulepe poolte vahel on tühine. TÜ Madara esindaja küsib Teilt mida teha? Kaasuste lahendamise juhend
reisijad kutsusid rongi töötaja, et viimane midagi ette võtaks. Elroni töötaja palus Antsul alkoholi tarbimine ära lõpetada, kile- ja seljakotid pagasiriiulile tõsta (Antsu asjad olid kolmel toolil) ning maha visatud pakendid ära koristada. Ants keeldus sellest. Järgmises peatuses tõsteti Ants koos enda asjadega rongi pealt maha. Elron kirjutas 7. veebruaril Antsule ning nõudis temalt AS-i Eesti Liinirongide (Elron) reisijateveo eeskirja p 10.2.1. järgi leppetrahvi 40 eurot. Elron põhjendas, et Ants rikkus eeskirjas ettenähtud kohustusi, sest ta tarbis alkohoolseid jooke, takistas teistel reisijatel istmete kasutamist, ei täitnud rongipersonali korraldusi ega hoidnud puhtust ning korda. Ants keeldus leppetrahvi maksmisest. Ants kirjutas, et tema jaoks on sellised reeglid üllatuslikud. Ta ei näinud neid mitte kuskil. Samuti ei ole sellised keelud ja kohustused normaalsed. Ülesanne: hinnake, kas eeskirja p 10.2.1
oma kulul ümber vastava kvaliteediga või Lepingu tingimustele vastava Kauba vastu Ostja määratud tähtaja jooksul; 3.3.2. alandama Kaupade eest makstava tasu suurust. 4. Poolte vastutus Lepingu rikkumisel 4.1 Kui Lepingu rikkumine on niivõrd oluline, et Ostja kaotab huvi Lepingu edasise täitmise vastu, võib ta lõpetada Lepingu sellest taganemise teel ja nõuda Müüjalt leppetrahvi maksmist ___ (___) % punktis 1. kokkulepitud Kauba kogumaksumusest koos käibemaksuga. 4.2 Juhul, kui Müüja ei anna Kaupa üle ___ (________) kalendripäeva jooksul peale Lepingus määratud tähtaja möödumist, on Ostjal õigus ühepoolselt käesolevast Lepingust taganeda ja nõuda teiselt Poolelt leppetrahvi tasumist _____ % Kauba kokkulepitud maksumusest koos käibemaksuga ning kahju hüvitamist juhul, kui
9.2. Lepingu täitmisel tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel, kokkuleppe mittesaavutamisel kohtus. 9.3. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud käesoleva lepinguga, juhinduvad pooled Eesti Vabariigi seadusandlusest. 94. Kumbki lepingupool ei oma õigust lepingust tulenevaid nõudeid loovutada kolmandale isikule ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta, juhindudes LS paragrahvist 166 lg.2 ja 3. Eelnimetatu rikkumisel maksab rikkumises süüdlane teisele poolele leppetrahvi ................ krooni. 9.5. Juhul, kui lepingulist kohustust ei täideta nõuetekohaselt, on kohustust rikkunud pool, vastavalt LS paragrahvidele 159 ja 161 kohustatud maksma leppetrahvi .......... Krooni. Leppetrahvi maksmine ei vabasta kohustuse täitmisest. 9.6. Lepingu mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele lepingupoolele tekitatud kahju hüvitamise küsimustes juhinduvad pooled LS paragrahvidest 127, 128, 132, 134, 136, 139. 9.7
Ehitaja oleks pidanud teatama enne paigaldamist, et taoline linoleom ei sobi töö ja eluruumidese.(EhS§48). Ehitaja on kohustatud kasutama kvaliteetseid materjale. Kohus mõistab tekitatud kahju välja ehitajalt. V-7 Pumbajaama ehituse lepingu sõlmimisel tekkis tellija ja töövõtja vahel vaidlus lepingu punkti üle, millega kehtestati, et materjalide, seadmete ja toodete üleandmise tähtaegade rikkumise eest tellija maksab töövõtjale leppetrahvi 50 eurot iga üleandmisega viivitatud päeva eest. Kuid tellija nõustus tasuma viivist 5% materjalide, seadmete ja toodete üleandmisega viivitamise eest, sõltumata üleandmisega viivitamise ajast, sest kehtestatav leppetrahv võib olulisel määral ületada seda leppetrahvi, mida tellija saab tarnijatelt, kes nende materjalide, seadmete ja toodete tarne tähtaegu on rikkunud. Kuidas lahendada vaidlus? Lahendus Kuidas lahendada vaidlus?
tingimuse kasutaja poolt; 4) välistatakse teise lepingupoole õigus nõuda tingimuse kasutajalt kahju hüvitamist kogu lepingu täitmata jätmise eest või õigus lõpetada leping, kui tingimuse kasutaja on kohustuse täitnud osaliselt ja teisel poolel ei ole osalise täitmise vastu mõistlikku huvi; 5) nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust; 6) piiratakse tingimuse kasutaja kohustust täita tema esindaja poolt võetud kohustust või tehakse tingimuse kasutaja kohustuse täitmine ebamõistlikult sõltuvaks teatud vorminõude järgimisest; 7) nähakse ette, et tingimuse kasutaja asemel vastutab tingimuse kasutaja kohustuse rikkumise eest kolmas isik;
Tööandja tasub seaduses ettenähtud või Tööandja poolt määratud juhtudel Töötaja tööks vajalikud väljaõppe ja täiendõppekulud. 5.2.1. Töötaja ei või töötada Tööandja konkurendi juures, ega täita Tööandja konkurendi käsundit või konkureerida Tööandjaga iseseisvalt. Tööandja konkurendiks on ettevõtja, kes tegutseb Tööandjaga samal tegevusalal. Konkurentsipiirangu rikkumise korral tuleb töötajal tasuda tööandjale 50 000 krooni leppetrahvi. Konkurentsipiirang kehtib töösuhte ajal ja aasta peale töölepingu lõppemist, et kaitsta tööandja õigustatud huve. 5.3. Töötaja kohustub temale Töölepingu täitmise käigus teatavaks saanud Tööandja staatust või tegevust puudutavat ärija tootmissaladust (eelkõige teavet Tööandja majandusliku olukorra ja majandustegevuse kohta, Tööandja juhtorganite strateegiliste otsuste ja töökorralduse kohta,
Raamatupidaja hüvitama Tellijale sellega tekitatud kahju. 5.3. Kui Tellija viivitab Raamatupidajale tasu maksmisega, siis on Raamatupidajal õigus nõuda Tellijalt viivist [viivise protsent] protsenti päevas viivitatud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. 5.4. Lepingu sätestatud konfidentsiaalse informatsiooni avaldamise keelu rikkumise korral tasub Raamatupidaja Tellijale leppetrahvi [leppetrahvi summa] eurot igakordse rikkumise eest. Tellija kohustub leppetrahvi nõudmisest Raamatupidajat teavitama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta Raamatupidajapoolsest rikkumisest teada sai. 6. Poolte esindajad ja kontaktandmed 6.1. Poolte kontaktisikud Lepingu täitmisel ja nende sidevahendid on: 6.1.1. Tellija esindaja(d) [esindaja nimi], [esindaja sidevahendite (epost, telefon) andmed] 6.1.2
Pooled käesolevas Lepingus ning Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud vastutust. 5.2 Kõigi Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste mittetähtaegse tasumise korral on Rendileandjal õigus nõuda Rentnikult viivist [viivise määr] protsenti päevas tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. 5.3 Lepingus sätestatud viivise ja leppetrahvi tasumine ei vabasta Poolt oma kohustuse täitmisest. 6 Lepingu muutmine ja lõpetamine 6.1 Leping lõpeb: 6.1.1 Lepingu punktis 2.1 sätestatud tähtaja möödumisel; 6.1.2 Kinnistu kasutamiskõlbmatuks muutumisel või juhul, kui Kinnistu sundvõõrandatakse; 6.1.3 Lepingu lõppemisel muul seaduses või Lepingus toodud alusel, s.h Poole poolt Lepingu ülesütlemisel. 6
tegemist või taganeda Lepingust ja nõuda kahju hüvitamist. 5.3. Lepingule mittevastava töö vastuvõtmisel on Tellijal õigus alandada tasu või kasutada muid seaduse või Lepinguga ettenähtud õiguskaitsevahendeid. 6. Poolte vastutus 6.1. Pooled vastutavad oma Lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, kui rikkumine on põhjustatud süüliselt. 6.2. Juhul, kui Töövõtja viivitab tööde üleandmisega üle kokkulepitud tähtaja, on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on ...... % tasust iga üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel vähendada Töövõtjale makstavat tasu leppetrahvi summa võrra. 6.3. Juhul, kui Tellija viivitab Töövõtjale tasu maksmisega üle kokkulepitud tähtaja, on Töövõtjal õigus nõuda viivist ......% tasumisega viivitatud summast iga kalendripäeva eest. 7. Lepingu lõpetamine 7.1
3) tähtajalise käenduse korral tähtaja möödumisega. (2) Tarbijakäenduse puhul peab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud nõusolek olema kirjalikus vormis. (3) Tähtajalise käenduse lõppemise korral eeldatakse, et käendaja vastutab edasi enne tähtaja möödumist tekkinud kohustuse eest. (4) Kui põhivõlgnikuks ja käendajaks saab sama isik, säilivad võlausaldajale käendusest tulenevad tagatised ja muud õigused. 18. Käsiraha ja leppetrahv. Olemus. Piirangud leppetrahvi osas. Leppetrahvi tasumise ja kahju hüvitamise omavaheline seos. Leppetrahvi vähendamine. Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse.
vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Seadusega võib sätestada kahju tekitanud isiku vastutuse piirsuuruse või kahjuhüvitise kindla suuruse. 30. Kõrvalkohustused, käendus, käendaja tagasinõue, garantii, käsiraha Kõrvalkohustusteks on eelkõige: käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; käsiraha andmisest tulenevad kohustused; leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Käendusleping kehtib ka
läbirääkimiste käigus kokku lepitud tingimused ei kajastu notariaalses müügilepingus, muutuvad need kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. RKTKo nr 3-2-1-113-07, p-d 10, 12-13 kinnistu piiridest lepingueelselt ettekujutuse loomine Asjaolud: Martin Knoli (hageja) hagi Terje Mei (kostja I) ja Nigul Heki (kostja II) vastu makstu tagastamiseks hinna alandamise tõttu ja leppetrahvi saamiseks. Kostja I müüs, (kostja II andis nõusoleku müümiseks,) hageja ostis kinnistu. Hageja avastas pärast lepingu sõlmimist, et müüdav maa on ettenäidatust neljandiku võrra suurem. 7 Õiguslik küsimus ja riigikohtu seisukoht: Kas kostja peab hüvitama hagejale kahju? VÕS § 127 lg 4 Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema
tulenevalt põhjendatud, peab Omanikujärelevalve kompenseerima Tellijale oma tegevusega põhjustatud otsese kahju. Kui Omanikujärelevalve süül tehakse ehitusprojektis või ehitamisel muudatusi ning hiljem selgub, et sellised muudatused põhjustasid ehitusdefekti, on Omanikujärelevalve kohustatud hüvitama Tellijale tekitatud otsese kahju vastavalt Lepingule, mis tekkis seoses defektide likvideerimisega. Leppetrahvi makse kohustus nõude korral Kui Omanikujärelevalve ei täida endale Lepinguga võetud kohustusi on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist vastavalt Lepingus kokkulepitule. 3.3.2 Vastutusest vabanemine Vääramatu jõud Omanikujärelevalve ei vastuta Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmise eest, kui see oli tingitud vääramatu jõu asjaoludest. Kui Lepingu mittetäitmine tuleneb Lepingu
hiljemalt viie tööpäeva jooksul käesoleva pretensiooni kuupäevast meile AS-i ____________ tegevuskohas üle anda. Juhul, kui OÜ _______________________ meie poolt kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul oma kaupade üleandmise kohustust ei täida, taganeb AS _______________________ OÜ-ga _____________________ sõlmitud müügilepingust nr ______ ja nõuab lepingu alusel üleantud ostuhinna tagastamist (ja lepingus ettenähtud leppetrahvi maksmist summas _______________ jne). Lugupidamisega, ___________________________________ Nimi Ametikoht Kontaktandmed
2. keelduda oma võlgnetava kohustuse täitmisest; 3. nõuda kahju hüvitamist; 4. taganeda lepingust või öelda leping üles; 5. alandada hinda; 6. rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Iga selle õiguskaitse vahendi täpne sisu on lahti kirjutatud võlaõigusseaduses. Sageli aga tasub lepingu täitmise tõhusamaks tagamiseks kokku leppida ka kõrvalkohustustes need on eelkõige käendamisest ja garantii andmisest, käsiraha andmisest ning leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. Käendusega võtab kolmas isik kohustuse vastutada põhivõlgniku kohustuse nõuetekohase täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ehk võlausaldaja võib ise valida, kummalt võlg sisse nõuda, ning põhivõlgnik ja käendaja peavad ise omavahel selgusele jõudma. Garantii (mitte segi ajada töövõtu- ja müügigarantiiga) tähendab, et isik võib võtta
teabeks. 6. Poolte vastutus 6.1. Kui Tellija viivitab Töövõtjale tasu maksmisega, siis on Töövõtjal õigus nõuda Tellijalt viivist [viivise protsent] protsenti päevas viivitatud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. 6.2. Töö valmimise, üleandmise või Töös esineva puuduse kõrvaldamisega viivitamisel kohustub Töövõtja tasuma Tellijale leppetrahvi [leppetrahvi protsent] protsenti valmimata, üle andmata või puudusega Töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. Tellija kohustub leppetrahvi nõudmisest Töövõtjat teavitama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta Töövõtjapoolsest viivitusest teada sai. 7. Poolte kontaktandmed 7.1. Lepingu sõlmimise hetkel on Poolte kontaktandmed järgmised:
teabeks. 6. Poolte vastutus 6.1. Kui Tellija viivitab Töövõtjale tasu maksmisega, siis on Töövõtjal õigus nõuda Tellijalt viivist [viivise protsent] protsenti päevas viivitatud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. 6.2. Töö valmimise, üleandmise või Töös esineva puuduse kõrvaldamisega viivitamisel kohustub Töövõtja tasuma Tellijale leppetrahvi [leppetrahvi protsent] protsenti valmimata, üle andmata või puudusega Töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. Tellija kohustub leppetrahvi nõudmisest Töövõtjat teavitama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta Töövõtjapoolsest viivitusest teada sai. 7. Poolte kontaktandmed 7.1. Lepingu sõlmimise hetkel on Poolte kontaktandmed järgmised:
teabeks. 6. Poolte vastutus 6.1. Kui Tellija viivitab Töövõtjale tasu maksmisega, siis on Töövõtjal õigus nõuda Tellijalt viivist [viivise protsent] protsenti päevas viivitatud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. 6.2. Töö valmimise, üleandmise või Töös esineva puuduse kõrvaldamisega viivitamisel kohustub Töövõtja tasuma Tellijale leppetrahvi [leppetrahvi protsent] protsenti valmimata, üle andmata või puudusega Töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. Tellija kohustub leppetrahvi nõudmisest Töövõtjat teavitama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta Töövõtjapoolsest viivitusest teada sai. 7. Poolte esindajad ja kontaktandmed 7.1. Poolte kontaktisikud Lepingu täitmisel ja nende sidevahendid on: 7.1.1
teabeks. 6. Poolte vastutus 6.1. Kui Tellija viivitab Töövõtjale tasu maksmisega, siis on Töövõtjal õigus nõuda Tellijalt viivist [viivise protsent] protsenti päevas viivitatud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. 6.2. Töö valmimise, üleandmise või Töös esineva puuduse kõrvaldamisega viivitamisel kohustub Töövõtja tasuma Tellijale leppetrahvi [leppetrahvi protsent] protsenti valmimata, üle andmata või puudusega Töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. Tellija kohustub leppetrahvi nõudmisest Töövõtjat teavitama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta Töövõtjapoolsest viivitusest teada sai. 7. Poolte esindajad ja kontaktandmed 7.1. Poolte kontaktisikud Lepingu täitmisel ja nende sidevahendid on: 7.1.1
põhjendamata oma seisukoha, millisel alusel saab kostja vaikimist hageja 19. jaanuari 2009. a tahteavalduse peale lugeda selle tahteavaldusega nõustumiseks. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu VÕS § 20 lg 2 kohaldamise eeldused, st kas kostja tegevusetuse saab lugeda aktseptiks seaduse, lepingupoolte kokkuleppe, pooltevahelise praktika või nende tegevus- või kutsealal kehtivate tavade järgi. 3-2-1-141-14 p 44 (lepingu tühisuse mõju konkurentsikeelu ja leppetrahvi kehtivusele) TsÜS § 85 järgi ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa tehingu teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Eeldada võib, et lepingupooled ei soovinud, et BFT müügileping kehtiks vaid osaliselt ehk konkurentsikeeldu ja leppetrahvi sätestavas osas, sest nii konkurentsikeelu kui ka selle rikkumise eest leppetrahvi kehtestamisel on mõtet vaid juhul, kui leping jääb kehtima osa müüki puudutavas osas
konkurentsipiirangu kokkuleppest. TLS näeb ette võimaluse kokku leppida leppetrahv saladuse hoidmise kohustuse rikkumisel ja kahju hüvitamise nõudeõiguse. Tööandjal on õigus nõuda töötajalt kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei kata. Saladuse hoidmise kohustuse oluline rikkumine võib TLS alusel olla töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. Olenemata ülesütlemisest võib tööandja nõuda töötajalt leppetrahvi tasumist, milles peab olema eelnevalt kokku lepitud. Kui pooled ei ole leppetrahvi maksmises kokku leppinud, on tööandjal õigus nõuda töötajalt ärisaladuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist VÕS-s sätestatud tingimustel ja korras. 12. Töötaja konkurentsipiirang: mõiste, kohaldamise üldtingimused, lisanõuded pärast lepingu lõppemist, piirangu ülesütlemine ning töötaja vastutus. § 23. Konkurentsipiirangu kokkulepe
6.4 Kasutaja kohustub Lepingu lõppemisel või lõpetamisel Kasutusobjekti ja Lepingu lisas 1 nimetatud esemed viivitamatult tagastama Kasutusse andjale. 7. Poolte vastutus 7.1 Juhul, kui Kasutaja ei anna Lepingu lõppemisel Kasutusobjekti ja/või Lepingu lisas nr 1 nimetatud esemeid Kasutusse andjale tähtaegselt üle, kohustub Kasutaja maksma Kasutusse andjale leppetrahvi summas [leppetrahvi summa] eurot iga üleandmisega viivitatud päeva eest. 8. Konfidentsiaalsus 8.1 Lepingut, selle tingimusi ning Lepingu täitmise käigus saadavat informatsiooni teise Poole ja/või Lepingu sisu kohta hoiavad Pooled konfidentsiaalsena. Sellise informatsiooni avaldamine toimub ainult Poolte kirjalikul kokkuleppel. 9. Vaidluste lahendamise kord 9
rahaline kohustus summas [võla summa] eurot (edaspidi: Võlg), mis on tekkinud Poolte vahel [kuupäev] sõlmitud [lepingu nimi, millest Võlg tekkis]. 2. Võlgnik tunnistab Võlausaldaja ees lisaks Võlale järgmiseid Lepingust tulenevaid sissenõutavaks muutunud viivised ja muud kõrvalnõudeid: 1.1 [viivis] [viivise summa] eurot; 1.2 [muu leppetrahv] [muu leppetrahvi summa] eurot; 1.3 [muud kõrvalnõuded] [muu kõrvalnõude summa] eurot. 3. Võlgnik kohustub Võla ja punktis 2. nimetatud kõrvalnõuded tasuma Võlausaldaja arveldusarvele [arveldusarve nr] [panga nimi] hiljemalt [kuupäev]. 4. Võlausaldajal on õigus käesolev võlatunnistus ja sellest tulenevad õigused loovutada kolmandale isikule. 5
Tehingu vormistamiseks soovitas maakler Tuvi pooltel sõlmida kirjaliku eellepingu, mis tema väitel on kinnisvaratehingutes igapäevane ning kaitseb igati mõlema poole õigustatud huve. Maakler valmistas vastava lepingupõhja ette ning pooled kirjutasid sellele alla. Peale lepingu sõlmimist maksis Ants Tiiule maakleri tasu, summas 5000 eurot. Eellepingusse kirjutati sisse tingimus, mille kohaselt kohustusi rikkunud lepingu pool on kohustatud maksma leppetrahvi summas 5000 eurot. Eellepingu kohaselt tuli notariaalne võõrandamisleping sõlmida 10. detsembril 2012 kell 12 notar Carli juures. Ootamatult teatas 10. detsembri hommikul Ants, et ta on saanud parema pakkumise, summas 50 000 eurot ning seetõttu ta notari juurde ei tule. Kuna Borissil oli soov osta endale korter Tammsaare teele, siis ostiski Boriss 5. märtsil 2012 endale korteri Tammsaare teele (maja nr 23). Korter oli täpselt samasugune, nagu Antsule kuuluv korter
kohustab töötajal maksta tagasi tööandjalt saadud eritasud. Seetõttu seisneb tööandja kõige tõhusam õiguskaitsevahend leppetrahvinõudes. Tavalise kahju hüvitamise nõude korral on tööandjal reeglina väga raske tõendada seda, milles tema saamata jäänud tulu täpselt seisnes. Seega tuleks tööandjal töötaja konkurentsikeelu kokkuleppimisel kindlasti sätestada lepingus ka mõistliku suurusega leppetrahvi kokkulepe, kuivõrd vastasel juhul võib tööandjal puududa õiguskaitsevahendid. Karl Gregor Rauniste KP-41
suunatud sellele, et kontrollida, kas kaup vastab lepingutingimustele või mitte (kas kaubal esineb puudusi). Siin saab Ostja taas kontrollida ainult kauba vastavust samaväärsele asjale. 2.) Punkt 2, kus on ära toodud küll Ostja poolt kohustuste rikkumisel makstav viivise tasu, aga kui näiteks hoopis Müüja viivitab kauba üleandmisel, siis võiks Ostja huvide kaitseks lisada ka punkti, et kauba üleandmisega viivitamisel maksab Müüja Ostjale leppetrahvi ____ krooni. 3.) Punkt 3, kus on kirjas ainult kauba üleandmise koht, aga pole kirjas, kuidas kaup üle antakse. Ostja huvides peaks olema kirjas näiteks, et müüja kohustub toodangu markeerima ja pakkima viisil, mis tagab toodangu säilimise transportimise käigus. Niisiis võimaldaks sellise punkti olemasolu transportida kaup sihtkohta suure tõenäosusega tervelt. 4.) Punkt 5.1 asemel võiks kohe sanktsioonid kirja panna, mida toob kaasa lepingu rikkumine.
Seetõttu palume Teid tungivalt müügilepingu objektiks olevad kaubad hiljemalt viie tööpäeva jooksul käesoleva pretensiooni kuupäevast meile AS-i Ilutegija tegevuskohas üle anda. Juhul, kui AS Salongi Sisustus meie poolt kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul oma kaupade üleandmise kohustust ei täida, taganeb AS Ilutegija AS-ga Salongi Sisustus sõlmitud müügilepingust nr 1122334455 ja nõuab lepingu alusel üleantud ostuhinna tagastamist ja lepingus ettenähtud leppetrahvi maksmist summas 1800.- Lugupidamisega, _______________________ Jann Mändlik Ametikoht ... Kontaktandmed ...
Seetõttu palume Teil müügilepingu objektiks olevad kaubad hiljemalt viie tööpäeva jooksul käesoleva pretensiooni kuupäevast meile AS-i Naudi Puhkust tegevuskohas üle anda. Juhul, kui Teie, AS Palkmajad meie poolt kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul oma kaupade üleandmise kohustust ei täida, taganeb OÜ Naudi Puhkust AS-ga Palkmajad sõlmitud müügilepingust nr BR8832002 ja nõuab lepingu aluselmakstud ettemakse tagastamist ja lepingus ettenähtud leppetrahvi maksmist summas 6 450 krooni. Lugupidamisega, _______________________ Rando Mänd Tegevjuht Hiiumaa Kõrgessaare vald Palli küla 31192 Marja tn 1 Tel 85662039, fax 85662040
arvestatakse tagasimaksmata laenusummalt. / Intressi tasumine toimub vastavalt kokkulepitud graafikule (lisa 1). 2.2 Laenusaaja maksab viivist _____% (_________________) tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. 3. Teatamiskohustus 3.1 Laenusaaja on kohustatud teatama Laenuandjale ___________ (____) kalendripäeva jooksul asjaoludest, mis oluliselt vähendavad Laenusaaja maksevõimet. 3.2 Teatamiskohustuse mittetäitmisel on Laenuandjal õigus nõuda Laenusaajalt leppetrahvi _____ % laenusummast. 4. Lepingu kehtivus ja lepingu ülesütlemine. 4.1 Laenuandjal on õigus käesolev leping üles öelda, kui Laenusaaja: 4.1.1 andis Lepingu sõlmimisel väärinformatsiooni oma majandusliku seisu kohta; 4.1.2 on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud (kui laenu tagasimaksmine on ositi kokku lepitud); 4.1.3 ei täida kohustust maksta intressi selle tasumiseks antud täiendava tähtaja jooksul; 4.1
6.4 Kasutaja kohustub Lepingu lõppemisel või lõpetamisel Kasutusobjekti ja Lepingu lisas 1 nimetatud esemed viivitamatult tagastama Kasutusse andjale. 7. Poolte vastutus 7.1 Juhul, kui Kasutaja ei anna Lepingu lõppemisel Kasutusobjekti ja/või Lepingu lisas nr 1 nimetatud esemeid Kasutusse andjale tähtaegselt üle, kohustub Kasutaja maksma Kasutusse andjale leppetrahvi summas [leppetrahvi summa] eurot iga üleandmisega viivitatud päeva eest. 8. Konfidentsiaalsus 8.1 Lepingut, selle tingimusi ning Lepingu täitmise käigus saadavat informatsiooni teise Poole ja/või Lepingu sisu kohta hoiavad Pooled konfidentsiaalsena. Sellise informatsiooni avaldamine toimub ainult Poolte kirjalikul kokkuleppel. 9. Vaidluste lahendamise kord 9
päevas tasumata summalt. Kliendi poolt arve tähtaegse tasumise kohustuse rikkumisel on õigusbürool õigus nõuda kliendilt ülesande täitmise jätkamiseks tasu ja kulude ettemaksu. Võlgnevuse korral üle 30 päeva on õigusbürool Lepingu erakorralise ülesütlemise õigus 2 sõltumata ülesande täitmise staadiumist ning nõuda kliendilt leppetrahvi 25% võlgnetavast summast. Leppetrahvi nõudmine ei välista samaaegselt viivise või kahjuhüvitise nõudmist. 3.4 Õigusbürool on õigus ühepoolselt ajatasu määrasid muuta, teatades sellest kliendile 30 päeva ette. Teenuse hind hõlmab kõiki teenuse osutamisega seotud õigusbüroo kulusid. Lisaks teenuse hinnale võib õigusbüroo nõuda üksnes nende dokumentaalselt tõestatud
annaabi.ee 
