100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Magnet1357
Õppematerjali autor
.………….9-10 7. KOKKUVÕTE.................................................................................................................11 2 3 1.SISSEJUHATUS Valisin antud teema, et mõista paremini võlaõigusseaduse normistikku. Igapäevases elus sooritatavate tehingute puhul on sagedaseks nähtuseks võlgu jäämine ja tasumisega viivitamine. Lepingute sõlmimisel on kasulik mõelda võimalusele, et sõlmitud kokkuleppeid võidakse rikkuda. Tegemist ei tohiks aga olla nähtusega, millega tuleb lihtsalt leppida. Töös analüüsitakse lühidalt viit teemat: viivis, leppetrahv, käendus, käsiraha, garantii. Kõik antud teemaderingid teenivad võlausaldaja huve. Võlausaldaja ehk kreeditor on õigustatud pool võlasuhtes. Kõige tüüpilisem võlausaldaja näide on inimene, kes on raha välja laenanud
rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Tüüptingimus võib sisalduda lepingudokumendis või olla lepingu eraldi osa. Tüüptingimus võib olla lepingu tingimuseks sõltumata sellest, milline on selle tingimuse ulatus, millisel viisil on tingimus lepingus kajastatud või mis vormis on leping sõlmitud. Tüüptingimustega lepingute sõlmimisele kohaldatakse lepingute sõlmimise üldsätteid, kui seaduses ei ole teisiti sätestatud. Kui tüüptingimustega lepingu teiseks pooleks on tarbija, kelle elukoht on Eestis või Euroopa Liidu liikmesriigis, ning leping sõlmiti Eestis toimunud avaliku pakkumise, reklaami või muu sellesarnase tegevuse tulemusena kohaldatakse käesolevat sätet ka siis, kui tingimuse kasutaja tegevuskoht, selle puudumisel aga elu- või asukoht, ei ole Eestis, sõltumata sellest, millise riigi õigust lepingule kohaldatakse. Kui
põhimõte on kogu õigussüsteemi toimimise eeltingimus kuni selleni välja, et mõningates õigusharudes järgnevad sanktsioonid kokkuleppe rikkumisele ka siis, kui ükski osaline pole kahju saanud.Lause päritolu pole täpselt teada, kuid Cicero kirjutas, et Pacta et promissa semperne servanda sint. Eesti positiivses õiguses sätestab võlaõigusseaduse § 8 lõige 1, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Rahvusvahelises õiguses ütleb Viini rahvusvaheliste lepingute õiguse konventsioon, et iga kehtiv leping on kohustuslik tema osalistele ja nad peavad seda täitma heas usus. Lepingute sõlmimisel ja täitmisel tuleb alati lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Hea usu põhimõte (bona fidei) tähendab, et lepingupooled peavad igal juhul jälgima ühiskonnas üldlevinud ja heaks kiidetud printsiipe. Seaduse (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 138 lg 2) järgi ei tohi oma õigusi teostada eesmärgiga tekitada kellelegi kahju
kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse (VÕS § 155 lg 1). Garantii on leping, millega isik võtab endale kohustuse täita võlausaldaja nõudel garantiist tulenev kohustus. Garantii on tagatis, mille garantii andja peab täitma garantiilepingus kokkulepitud tingimustel. Garantii on põhivõlgniku kohustusest täiesti sõltumatu. Garantiist tuleneva nõude esitamiseks on vajalik üksnes garantiilepingus kokkulepitud eelduste täitmine ja need on tavaliselt üksnes formaalsed eeldused. Garantii andja ei pea täitma põhivõlgniku täitmata kohustust, vaid garantii sisuks on garantii andja poolt teatava kokkulepitud toimingu tegemine võlausaldaja kasuks. Garantiid saab anda üksnes majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, seega üldjuhul juriidiline isik. Garantii on sobivaim tagatise liik mitterahaliste kohustuste tagamisel - teha teatud tegu või hoiduda sellest.
Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub. Üldosas on üldnormid, mis on rakendatavad kõikide lepingute suhtes- tööleping jne. (§1) VÕS-i üldosa normid on kohandatavad ka lepinguväliste ja lepingusarnaste lepingute puhul. VÕS-i üldosa koosneb 4. suurest osast. VÕS-i üldosast leiame alati vastuse küsimusele, kas leping on sõlmitud või mitte. Eriosas on konkreetsed õigused ja kohustused, mida lepingupooled peavad täitma. Võlaõigust loeme tagant ettepoole. VÕSi eriosa jaguneb omakorda kaheks: Lepingud; Lepinguvälised võlasuhted.
lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga. § 2. Võlasuhte mõiste (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada
Vastutus kannab kahte sorti tähendust – 1)vastutus kui õiguskaitsevahendi kohaldamise võimalust kohustust rikkunud poole suhtes 2)kohustuse rikkumise etteheidetavust, mis on ainult teatud õiguskaitsevahendite kohaldamise eelduseks. Võlasuhe - relatiivsus - eristamine mittetäielikust kohustusest (§4). Mittetäielikud kohustused tekivad hasartmängudest (kihlveod, loteriid v.a need mis on riikliku loaga korraldatud), mille täitmine vastab üldisele arusaamale ja kohustused, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud. Mittetäielikeks kohustusteks on ka kohustused, mille täitmise nõudeõigus on täitmise üleandmise hetkeks aegunud. Mittetäielik kohustustele ei järgne vastutust. Võlgnik võib need täita, kuid nende täitmist ei saa võlausaldaja kohtu kaudu nõuda ja mida ei saa kasutada taasarvestuseks ega vastuväitena oma kohustuse täitmisest keeldumiseks
KOHUSTUSE RIKKUMINE VÕS § 100 kohaselt on võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumiseks selle täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise esimeseks tunnuseks on seega juba olemasolev võlasuhe, mis VÕS § 2 kohaselt defineeritakse kui õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse rikkumise kindlakstegemisel tuleb hinnata kohustuse sisu ja tegeliku olukorra vahelist seost. Kohustuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid