Arvustus Saime kolmapäeval,3.novemberil,uue kogemuse osaliseks käies kooli raames külastamas KUMUs olevat John Constable näitust"John Constable.Victoria ja Alberti muuseumi kogudest" mis andis meile suurepärase võimaluse tutvuda väljapaistva inglise maastikumaalija,John Constable,loomingut. KUMUsse jõudes võttis meid vastu giid,kes tegi kohe meile väikse tutvustava ? John Constable- st ning tema kuulsamatest teostest,et me saaks ikkagi mingi ettekujutuse mehest kelle maale hinnatakse maailmas nii kõrgelt.Pärast tutvustavat loengut liikusime 3 korruse B-tiiba kus meid ootas ees J.Constable kuulsad teosed. Väljaspool Suurbritanniat on Constable'i loomingut ulatuslikult välja pandud ainult 2002. aastal Pariisi Grand Palais' mis teeb näituse veelgi erilisemaks. Pärast 23.jaanuarit 2011 läheb näitus edasi Saksamaale ja Ameerika Ühendriikidesse. Näitus koosneb suures osas natuurist maalitud eskiisidest ja visanditest,mida hinna
2009.aasta pressifoto näitus Arvustus Käisin 2009.aasta pressifoto näitusel, mis oli välja pandud Õpetajate Majas. Seal oli väljas valik 2009.aasta pressifoto konkursil osalenud töödest. Näitusel oli ka üleval erinevate kategooriate võidutööd ja kõik nominendid. Mu lemmikuks osutus 2009.aasta parim olemusfoto. Pildi nimi on Lambaema Peeter III. Pilt räägib väikesest tallest, kelle taat avastas ühel varahommikul laudast. Lambatall oli ema poolt hüljatud ning taat pidi talle ise lambaemaks hakkama. Mulle meeldib see pilt, kuna see on väga südamlik ning näitab taadi hoolivust loomade vastu. Mu teine lemmik on 2009.aasta olemusfoto nominent maakondlikus kategoorias. Pildi nimi on Sügistorm Pärnus. Pildil on väike valge koer, kes on nagu tuulest viidud. Hea peremees ei laseks koeragi välja kui läheb tormi vaatama. Pilt on minu arvates väga lõbus, kuigi koer oleks võinud sellise tormi
Leonhard Lapin KarlTõnis Truup VKHK 2013 Sisukord * Leonhard Lapin * Elukäik * Väljaanded ja Kogukonnad * Teosed * Looming * Teosed * Tunnustused * Publikatsioonid * Välislingid Leonhard Lapin Leonhard Lapin on sündinud 29. Detsembril 1947. aastal Räpinas. Tegevusala: Kunstnik arhitekt ja luuletaja. Elukäik Leonhard Lapin lõpetas Räpina Keskkooli 1965. aastal, õppis aastatel 19661971 ERKIs arhitektuuri erialal. Töötas aastatel 19711974 Tallinna Restaureerimisvalitsuses arhitektina. Alates 1990. aastast on ta ERKI õppejõud, alates aastast 1995 professor. 19921998 õppejõud Helsingi kunstikoolis "Maa", 19931996 kooli juhtkonna liige. 1994. aastal oli ta Helsingi Tehnoloogiainstituudi külalisprofessor. Aastail 19951997, 20032005Eesti
Leonhard Lapin Õppejõud: Eve Kask Üliõpilane: Maria Kudrina, AA Vabad Kunstid, I kursus 2007 Tallinn Leonhard Lapin (s. 1947) on üks sõjajärgse eesti kunsti olulisemaid autoreid. Ta alustas loomist 1960ndatel, tõustes kiiresti juhtivaks avangardkunstnikuks, aga ka organisaatoriks ja teoreetikuks. Rahvusvahelist tähelepanu äratas tema graafika, eriti seeria, kus ta käsitles inimese ja masina kokkukasvamist. Lisaks on Lapin olnud viljakas arhitekt ja arhitektuuriloolane, loonud installatsioone ning maale, samuti skulptuure ja linnaruumi sobituvaid taieseid. Lapin on ka läbi viinud Eesti esimesed häppeningid ning osalenud perfomance'ite loomisel, lavastanud teatris. Praegu töötab Lapin Eesti Kunstiakadeemias professorina. Lapinit on kutsutud väga paljudele välisnäitustele, tema töid on riiklikes ja erakogudes üle maailma. Mitmete preemiate seas väärivad
Leonhard Lapin Rainis Kokla 12.A Jõgeva Gümnaasium 2013 Leonhard Lapin Click to edit Master text styles § Sünniaeg 27.detsember 1947.a Second level § Sündis Räpinas § Rahvuselt eestlane Third level § Kunstnik,arhitekt,luuletaja Fourth level § Kunsti õppinud ENSV Riiklikus Fifth level Kunstiinstituudis (ERKIs) Elukäik Lõpetas Räpina Keskkooli 1965.a Õppis 19661971
55. Ülo Sooster "Autoportree" 56. Ülo Sooster "Värvilised kadakad" 57. Ülo Sooster "Punane muna" 58. Valve Janov "Varajased kalad" 59. Valve Janov "Näitusel" 60. Olav Maran "Inhabitant" 61. Valdur Ohakas "Punane akt" 62. Valdur Ohakas "Roosa kompositsioon" 63. Valdur Ohakas "Helendav figuur" 64. Ilmar Malin "Paul Eerik Rummo portree" 65. Ilmar Malin "Rõõmus agregaat" 66. Kaljo Põllu "Iive,iive" 67. Kaljo Põllu "Arhitekt" 68. Kaljo Põllu "Maailm kui pada" 69. Leonhard Lapin "Naine-masin" 70. Sirje Runge "Geomeetriline XIV" 71. Malle Leis "Punased hobused" 72. Malle Leis "Sügissuvi" 73. Jüri Arrak "Tsirkus" 74. Raul Meel "Trumm ja sõel" 75. Ludmilla Siim "Kollane valgus" 76. Andres Tolts "Voodi" 77. Toomas Vint "Mäng" 78. Ando Keskküla "Ehitus" 79. Tõnu Virve "Eesti neiu" 80. Jaan Elken "Kalinini rajoonis" 81. Jaan Elken "Kajakas" 82. Ilmar Kruusamäe "Olümpia" 83. Tiit Pääsuke "Poiss viiuliga" 84. Ülo Õun "Tuumafüüsik" 85
kaugemale, noorte kultuurist huvitatud inimesteni, mõjutades kunstipilti palju pikema aja vältel kui oli kestnud rühmituste aktiivne koostöö. Moodsa kunsti esimene tegelik näitus oli 1973. aastal toimunud Saku'73 (teiste seas Tõnis Vint, Jüri Arrak, Aili Vint, Raul Meel, Leonhard Lapin), mille avamisele oli tulnud ka Üks esimesi ja tuntumaid Nõukogude stiilis mälestusmärke oli Enn Roosi ja Arnold Alase kavandatud Vabastaja monument (1947) Tallinnas Tõnismäel, pronkssõdur, mis sümboliseeris Eesti vabastamist Punaarmee poolt 1944. aastal. 1964. aastal süüdati samba juures igavene tuli ja see kujunes tähtsaks auavalduste paigaks. Kui Eesti sai
· ,,Rõõmus pop" selles osas leidub väga palju erksavärvilisi guassmaale. · ,,Union-pop" esitab kahe rühmituse - ,,Visarid" ja ,,SOUP 69" kunstnike loomingut. · ,,Linnautoopia" see osa räägib põlvkonna utoopiatest, igatsusest dünaamilise kaasaegse keskkonna järele. · ,,Avant-pop" seal võib kohata Kiwa näituseks valminud maalisarja vildikamaalid. 1969. aasta detsembris toimus Tallinnas kohvikus 'Pegasus' näitus, mille plakatil oli Leonhard Lapin kujutanud Campbelli supipurki. Sealt pärines ka näituse nimi ,,SOUP-69." Sedasama plakatit oli võimalik näha ka Kumu näitusel. Rühmitus ,,SOUP- 69" jättis endast maha väga tugeva märgi, teostadest otsustava pöörde ,,soojast" ja ,,hingestatud" kunstist ,,külma" ja ,,tehnitsistliku" mentaliteedi suunas. Rühmitus või endaga kaasa veidi hilinenult popkunsti-vaimustuse. Nagu pildilt näha võime, oli selle teose üleseshitus suhteliselt lihtne ent pilkupüüdev
Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 9 4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940 12 5.KUNST II MAAILMASÕJA AJAL 16 6.EESTI KUNST STALINISMI VÕIMUSES 1944-1955 19 7.SULA JA ILLUSIOONID 35 8.KAINENEMINE JA SKEPSIS 1960. AASTATE LÕPP 1970. AASTATE ALGUS 40 9. ,,KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD" 43 10. POSTMODERNISM JA MÜÜDID. AASTAD 19
Popkunst kasutas kõige argisemaid, banaalsemaid ja iseenesest tühisemaid esemeid ja nähtusi, mille keskel tavainimene argipäevas viibib, tihti kistes need tavapärasest keskkonnast välja ja tõstes mingil kunstilisel viisil eriliselt esile. Popkunsti teosed on sageli ülisuurter mõõtmetes ja väga erksavärvilised. Tehnika võib olla väga mitmekesine: kollaaž, assamblaaž, ready-made, installatsioon. Eesti tuntuimad popkunsti viljelejad: Leonhard Lapin, Ando Keskküla ja Andres Tolts. • Kontseptualism kunstivool, kus kõige tähtsam on IDEE. Kunstis on alati hinnatud ka ideid. Kontseptuaalkunstis jõuti aga sinnamaani, kui teoste tegemisest loobuti ja keskenduti ainult teoseideede esitamisele. Ideid esitati tihti skeemide, jooniste või fotomontaažide abil. Kõike püüti edasi anda võimalikult primitiivselt. Kunst koosneb ideest: milline see idee on, ei ole aga eriti tähtis. Samuti peetakse lugu
loomingut), ,,Linnautoopia"- räägib põlvkondade utoopiatest, igatsusest dünaamilise kaasaegse keskkonna järele ning ,,Avant-pop"- Kiwa näituseks valminud maalisari- vildikamaalid. Esimesena suundusin SOUP 69 poole, mille tõmbenumbriks (minujaoks) oli Lapini teos SOUP 69. Esimese asjana tuli mulle silme ette Campbelli tomatipasta purk. Kui õigesti mäletan, siis 1969. aasta detsembrikuus toimus Tallinnas kohvikus Pegasus näitus, mille plakatil oli Leonhard Lapin kujutanud seda sama supipurki, millest tuli näituse nimi ,,SOUP 69". Selle näituse eestvedajad Leonhard Lapin, Ando Keskküla ja Andres Tolts said popkunsti märgiks ja sünonüümiks aastateks. Selle näituseosa ilmekaim teos oligi vast järeletehtud supipurk. Ülejäänud maalid olid küll huvitavad enda värvide ja tegelaste kompositsioonidega, kuid nad ei tekitanud minus piisavalt emotsioone, et pikemalt peatuda.
geomeetrilistele kujunditele. Sünteetiline kubism (1912-1919), periood, kus nii Picasso kui ka Braque hakkasid oma töödele peale kleepima ajaleheväljalõikeid, kirjatähti, riideesemeid jne. Tulemuseks olid kollaažid (liimitud pildid). Kollaaž aga ei jäljendanud ruumi, vaid oli ise reljeefitaoliselt ruumiline. Nii aitas kollaažitehnika muuta pilti ümbritsevast maailmast sõltumatuks objektiks. Sünteetilist kubismi iseloomustavad sageli suuremad geomeetrilised pinnad, selgemad kontuurid ning erksamad ja puhtamad värvitoonid. Orfism Maaliline kubism, kreeka lauliku Orpheuse järgi, tähelepanu värvil, nende rütm ja mõju silma võrkkestal, taotlesid värvimuusikat, jaotades kompositsiooni ringikujulisteks osakesteks. Tubism - "Tube"-toru, tüüpilised maalidel tumedat värvi torud, silindrid, värvilaigud. Inimeste ja masinate ühtekuuluvus, vahendiks oma maalide muutmisel nurgelisemaks. Purism peale kubismi Eriti arhitektuuris
Tallinna 21. Kool Tuule Kivihall 11c õp. Tiina Meeri Tallinn 2009 KUNSTIHOONEST KUNSTITEMPLIST 1934. aastal nimetati esmakordselt ,,Eesti Arhitektide Almanak'is" Tallinna Kunstihoone autoritena Anton Soansi ja Edgar Kuusikut. Hoones domineerib klassitsistlik ruumikontseptsioon. Kunstihoone on peaaegu täiesti sümmeetriline ning peasaalis jääb silma kaunis klaaslagi. Vaadet Vabaduse Väljakule võimaldab aga väljakupoolse saali võimas klaasaken. Saale on võimalik vaheseintega eraldada, vastavalt vajadusele. Peafassaad on kaunistatud J. Raudsepa temaatiliste skulptuuridega (1937). Omal ajal oli Kunstihoone selge geomeetrilise fassaadiga Tallinna linnapildis avangardistlik ehitis moodsa kunsti sümbol. Leonhard
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
5 korrust mis KUMU-s on ja peale Natsionalismi näituse ,ei pakkunud mulle muu huvi.Eesti naine Nõukogude kunstis oli tõesti äärmiselt masendav ja mitte nii huvitav kui Popkunst POPkunst Forever! KUMU majja jõudes, organiseeris tuttav mulle kohe ühe väga terase ,targa ja toreda naise giidiks, kelle nimi oli Viive.Viive tundus Popkunstist kõike teadvat.Mainin ka ära ,et see Popkunst oli ainult, Eesti kunstike poolt teostatud.Värvikaimad nimed : Aili Vint, Toomas Vint, Jüri Arrak, Leonhard Lapin, Kaljo Põllu, Andres Tolts, Rein Tammik, Ülvi Eljand?(Kahjuks jäi käekiri segaseks), Kiwa. Kogu näitus algas Tartu kunstnikerühmituse Visarite fotodega, kus olid peal Rein Tammik ja Kaljo Põllu.Nende kunstiteosed olid esindatud ka näitusel.Mehed mässassid ,seal mingi hiigelsuurt kondoomi meenutava asjaga. Rõõmus POP Järgmiseks liikusin siis Rõõmsa Popi osakonda ,kus oli esindatud abikaasade Aili Vindi ja Toomas Vindi teosed.Nende poolt oli esindatud
informatiivset materjali nii muuseumi- kui erakogudest alates aastast 1966. Näitus on jagatud neljaks osaks: "Rõõmus pop" erksavärvilis guassmaalid. "Unionpop" esitab kahe rühmituse Visarid ja SOUP 69 kunstnike loomingut. "Linnautoopia" räägib põlvkonna utoopiatest, igatsusest dünaamilise kaasaegse keskkonna järele. "Avantpop" Kiwa näituseks valminud maalisari vildikamaalid . 1969. aasta detsembrikuus toimus Tallinnas kohvikus Pegasus näitus, mille plakatil oli Leonhard Lapin kujutanud Campbelli supipurki .Näituse nimi "SOUP 69" ja näituse eestvedajad Leonhard Lapin, Ando Keskküla ja Andres Tolts said popkunsti märgiks ja sünonüümiks aastateks. Nähtuse lõppu on raskem fikseerida. Leonhard Lapin "SOUP 69" (1969) Aastatel 19721973, kui popideedest vaimustunud üliõpilastest iseseisvad kunstnikud said, vaibus kollektiivne mäslemine ja olulisemaks osutusid individuaalsed otsingud, kuid just siis hakkas popkujund tasapisi mõjutama
ARHITEKTUUR AUTOR: Simon Fieldhouse Simon Fieldhouse sündis 25. Märtsil 1956, ta elab Sydneys, Austraalia. Ta õppis Newingtonis Collages(1963), Barker Collages, Geelong Gümnaasiumis ja Sydney Ülikoolis, kus ta omandas bakalaureusekraadi. Ta õppis õigusteadust ja lühidalt õppis k õigusnõustamist. EESTI POPKUNSTI ESINDAJAD Leonahard Lapin AUTOR: Leonhard Lapin Leonhard Lapin on üks sõjajärgse eesti kunsti olulisemaid autoreid. Ta alustas loomist 1960ndatel, tõustes kiiresti juhtivaksavangardkunstnikuks, aga ka organisaatoriks ja teoreetikuks. Rahvusvahelist
· Kõrgrenessanss( 16.saj I pool) Töötasid kolm eriti andekat kunstnikku: Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. Leonardo oli mitmekülgne mees, tegeles pea kõigi teadustega. Maalide ,,Püha õhtusöömaaja" , ,,Mona Lisa", ,, Ristija Johannes" ja ,, Madonna Lita" autor. Raffaeli on teinud kõige ilusamad madonnad. Maalide ,,Sixtuse madonna", ,, Ilus aednikunaine" , ,, Madonna roheluses" ja ,,Ateena kooliga" autor. Michelangelo oli skulptor, maalikunstnik, arhitekt ja luuletaja. Kuulsamad tööd on valgest marmorist ,,Taavet" , ,,Pieta". Maalidest Sixtuse kabeli lagi ,,Maailma loomine" ja ,,Viimne kohtupäev" Ning marmorist tehtud ,,Mooses". Veneetsias tehti omapärase laadiga maale, dekoratiivseid ja toredad. Kasutusele võeti õlivärvid. Sobisid Itaalia kliimaga. Kuulsaim Tizian- ,,Kristus ja variser" , ,,Urbino Venus" ja Giorgione tegi kuulsaid aktimaale, neist kuulsaim ,,Puhkav Venus" ja ,,Äike"
tõttu osa skulptoreid (näit. Anton Starkopf, esilekerkimist ka skulptuuris. Mis puutub Herman Halliste) isegi katkestas ajutiselt oma monumentaalkunsti, siis see sõltus endiselt loometegevuse. 1960. aastail tõusid Eesti otseselt riigi rahakotist ja riiklikest nõuetest. maalikunsti esirinda mõneks ajaks Tartu Matti Varikul valmis koostöös arhitekt Allan kunstnikud (Aleksander Vardi, Elmar Kits, Murdmaaga hulk monumente kommunistliku Alfred Kongo), elavnemist oli tunda ka ideoloogia ja selle eestvõitlejate ülistuseks Tallinnas (Lepo Mikko, Olga Terri). See oli (markantseim näide Maarjamäe me ajastu, mil noor põlvkond pööras pilgu peatselt moriaalansambel, 1975). On paradoksaalne, et
Grupi asutas Pierre Restany Yves Klein ,,Hüpe tühjusesse" 1960 SININE REVOLUTSIOON! Kapitalistlik realism- liikumine Saksamaal. See on saksa grupi paralleelnähtus 1950.-60.-ndate USA popkunstile. Richter arvas, et kunst tuleks eraldada kunstiajaloost, maalid peaks keskenduma visuaalsele, mitte selle sisule. Gerhard Richter ,,Betty" 1988 Soome popkunsti näide: Harro Koskinen 1969 Eesti popkunsti näited: Andres Tolts ,,Poksijad" Leonhard Lapin 1968 a oli hipi-ajastu ja vabameelse noorsooliikumise lõpp. Sel aastal suri ka Dushamp. 5. Kontseptualistlik kunst keele-, protsessi- ja fotopõhised kunstistrateegiad. Rühmitused, koolkonnad. New Yorgi ja Moskva kontseptualistid. Moskva kontseptualism tekkis väljaspool ametlikku kunstisüsteemi nõukogude korra kriitikana Kunstnikke: Andrei Monastõrski, Erik Bulatov, Ilja Kabakov, Ülo Sooster, Komar & Melamid Boris Groys (s
1920 ilmusid ajakirja Ilo kolmandas numbris tema puulõiketehnikas illustratsioonid. Need kandsid endas küll ekspressionismi, kuid samas oli tunda ka kubofuturismi vaimu. Aasta hiljem valmistas ta need graafikamapiks ,,Blanc et noir" (,,Valge ja must"). kuulsaimad kubistid: · Arnold Akberg · Georges Braque · Robert Delaunay · Roger de La Fresnaye · Juan Gris · Fernard Léger · Pablo Picasso · Jaan Vahtra kubism skultuuris Kubistlikku skulptuuri iseloomustavad geomeetrilised vormid. Kujud näivad olevat kombineeritud eri suurusega kuupidest, koonustest, silindritest jne. Kujutatav motiiv on aimatav. Skulptorid · Aleksandr Arhipenko · Constantin Brâncusi · Henri Laurens · Jacques Lipchitz FUTURISM (Itaalias 19101919; Venemaal 1934) Futurismile on omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püütakse leida kunstilisi väljendusvahendeid, et kujutada kaasaegse kiire elu ja tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte ja tundelaadi ning
ABSTRAKTSIONISM (ld. keeles abstractio- eraldumine) e. nonfiguratiivne kunst e. esemetu kunst Pildid: http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/abstraktne.htm Tunnused: · hoogne, värviküllane, maaliline · värvide, joonte, punktide ja erinevate pindade ja vormide abil maailma ja kõik sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. · ei lähtuta reaalsetest objektidest · puudub mõistusepärane konstruktsioon Sündis peaaegu üheaegselt Münchenis, Amsterdamis ja Moskvas Esimene teos 1910 VASSILY KANDINSKY-lt (1866-1944)- akvarell, mis koosnes vaid värvilistest laikudest ega kujutanud midagi looduses esinevat. Vassili Vassiljevits Kandinsky oli vene maalikunstnik, graafik ja kunstiteoreetik. Teda peetakse üheks abstraktsionismi rajajaks. Suure osa oma elust veetis ta Saksamaal -tegutses rühmituses ,,Der Blaue Reiter" (,,Sinine ratsanik") -omistas joontele ja värvidele erilisi tähendusi, mis väljendasid kunstniku t
Third level Fourth level Fifth level Paul Klee 1879-1940 õpetaja Bauhausis kuulus Der Blaue Reiterisse valdas värviteooriat väga individualistlik stiil ,,Senecio'' ,,Lillemüüt''(,,Flower Myth'') Geomeetriline abstraktsionism Malevits ja Mondrian kindlad geomeetrilised vormid, värvid ja rütm suprematismi eelkäija Mondrian ,,Kompositsioon A'' Kazimir Malevits 1878-1935 poola päritolu maalikunstnik, kunstiteoreetik, geomeetrilise abstraktse kunsti rajaja ,,Must ruut'' Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Popkust Eestis Eestis tekkis popkunst 1960. aastatel Eesti oli suletud riik ning seetõttu ei otseselt kõrvutada USA või briti popkunsti põhjuseid ja väljendusviise sellega, mis toimus kohalikul kunstimaastikul. Eesti popkunsti sõnum oli mäss valitseva kunstilaadi suhtes. Rühmitus "ANK" loodi 1964. aastal. Nende kunstiotsingud olid seotud noortekultuuriga ja vabameelse jazziga. "SOUP 69" tõeline popkunsti rühmitus, kasutas puhtaid popkujundeid. Ta tõi endaga kaasa veidi hilinenud popkunsti vaimustuse. Eesti popkunstnikud lõid nõukogude "madalast" massikultuurist elitaarset ja vaimukat "liit-poppi". Eesti popkunst Kohalik keskkond Kohalik materjal Kohalik narratiiv Kujutati absurdi ja unelmaid Teemad ja kujutusviis erinevad tugevalt Inglismaa ja USA popkunstist Click to edit Master text styles Second level Jüri Arrak Third level
võimaldas mõnevõrra suuremat vabadust. (pildid) Luules kerkis esile nn kassetipõlvkond (Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Viivi Luik jt). 1970. aastate armastatumaks luuletajaks oli Jüri Üdi ehk Juhan Viiding. Proosauuenduse "maaletoojaks" oli 18-aastaselt esikromaani avaldanud Mati Unt. Kunstis kestsid pallaslaste traditsioonid 1960. aastateni, pärast seda hakkasid levima avangardistlikumad lähenemised (Jüri Arrak, Tõnis Vint, Ando Keskküla, Leonhard Lapin), mis said algselt inspiratsiooni tehnika- ja kosmoseoptimismist (Elmar Kits, Nikolai Kormašov). 1970. aastail pääses taas rohkem mõjule traditsioonilisem suund (Olev Subbi, Aili Vint, Malle Leis), mis arenes kohati fotorealismini. Eesti heliloomingusse jätsid olulise jälje Gustav Ernesaks, Ester Mägi, Eino Tamberg, Veljo Tormis, Arvo Pärt jt. Vaatamata võimude jahedale suhtumisele jõudis Eestisse taas džäss ja nüüd ka rock- muusika. (PILT JOONISFILMIST)
omanäolist teed läbi selliste moodsa kunsti voolude nagu popkunst, opkunst, happening jne.Rühmitusse kuulusid näiteks Kaljo Põllu - seltskonna vaimne ja füüsiline ainuliider, Peeter Lukats, Jaak Olep, Rein Tammik, Enn Tegova, Peeter Urbla . SOUP-69- püüdsid Läänest peegelduvat kunstitunnetust tõlkida eesti kunsti konteksti, saavutades arvestatavaid tulemusi nn sovjet-popi ehk liit-popi vallas. Selle rühmituse liimed olid näiteks: Leonhard Lapin, Andres Toltsi ja Ando Keskküla . 2. Kui seni oli Pariis maailma kunsti keskuseks, siis milline paik saab siis metropoliks (on seda tänini)? Kunsti keskuseks saab New York. 3. 70-ndate kunsti iseloomustab hüperrealismi tulek. Mis see on ja kes seda eestlastest viljelevad? Hüperrealism on maalimise stiil, mis sarnaneb kõrge resolutsiooniga pildile.Kõik kontuurid on ääretult täpselt välja joonistatud. Eestlastest viljeleb seda näiteks Ilmar Kruusamäe. 4
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
perestroika tulekuga. On selge, et Eestiski jäid need kontaktid lääneliku kunstiga poolikuteks. Kõigepealt täielikult informatsioonibloki tõttu, sest vaevaga Läänest hangitud ajakirjad ja albumid liikusid poolsalaja käest kätte. Rääkimata siis võimalustest õigemini nende puudumisest reisida ja osaleda maailma kunstisündmustel. Kirjeldatud ajast on tuua kaks metafoorilist teost, mis väga hästi iseloomustavad eesti kunstnikke kontakte välismaailmaga. Üks neist oli Leonhard Lapini SOUP' 69 näituse plakat, kus Andy Warholi tuntud Campbelli supipurgist püütakse lusikaga ammutada purgi sisu. Teiseks võib tuua Kaarel Kurismaa objekti, kus kineetilist installatsiooni tuleb vaadata läbi Nõukogude liidus toodetud televiisori nimega ,,Avangard". 1970. aastate keskel tugevnes ka 3
arusaama, et traditsioonilisest maalikunstist ei hooli enam keegi. Kreg A. Kristring nimetas olukorda otsekoheselt "installatsioonide sõjaks maalikunsti vastu". Vaba emotsionaalset maalitraditsiooni jätkas noorematest Kreg A. Kristring ja Agur Kruusing. Aastail 1993 1994 hakkasid paljud kunstnikud proovima videokunsti. Põhjuseks oli ka tehnika suurem kättesaadavus, SKKE ostis videokaamera, mida anti kunstnikele kasutada. 1994.a. Sao Paulo biennaalil esindas Eestit kõrvuti Leonhard Lapiniga Jaan Toomik, kes esitas videoteose "Tee Sao Paulosse". Sellele järgnesid mitmed suuremad videoinstallatsioonid ning Toomiku edu rahvusvahelistel üritustel. Ene Liis Semper hakkas videoteostega näitustel esinema 1993.a. Kunstniku aineks enamikul videotel on ta enese keha, millest filmides saab kui kaksikolend, nii loomingu subjekt kui objekt. Tema videod on agressiivsed, seksuaalsed, sokeerivad. Kai Kaljo, kes on nii maalinud kui tegelenud objektikunstiga, on samuti leidnud
Retsensioon Eesti maalikunstnike uudisloomingu näitus Külastasin Pärnu Uue Kunsti Muuseumis näitust ,,Eesti maalikunstnike uudisloomingu näitus". Tegemist oli Eesti Maalikunstnike Liidu 2012 aasta mahukaima ülevaatenäitusega. Esindatud olid nii liitu kuuluvad kui ka äsja kunstikooli lõpetanud noored kunstnikud. Üldiselt jättis näitus positiivse mulje. Iga näitusel olnud töö oli teistest kardinaalselt erinev. Seda ehk seetõttu, et esindatud olid väga paljud erinevad kunstikud, kuid kindlasti ka sellepärast, et uudislooming ongi väga mitmepalgeline ja selle alla liigitatavad tööd ei oma tihti omavahel mitte vähimatki sarnasust. Mõned teostest olid oma ülesseehituselt nii lihtsad, et ei suutnud minus tekitada erilist emotsiooni. Sellisteks olid näiteks Anne Parmasto ,,Kuufaasid" ja Vano Allsalo ,,Kõheldu". Mõlema maali puhul oli keeruline aru saada, mida kunstnik on öelda tahtnud. Leidus ka väga hu
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
endale juba enne kauplusse minekut väljakutse: vaadelda põhiseadust kui esteetilist objekti. .... Kui raamatuke avada, ootab meid veel ridamisi üllatusi, kõik vaid sümbolteost esteetiliselt madaldavad: puudub nii eesleht, must tiitel, tiitelleht, ... Kokkuvõtteks: minu raamatupoest ostetud teosel Eesti Vabariigi põhiseadusel pole mingit esteetilist väärtust ... selle kujundus on alla Eesti keskmise taseme ning selle teostamiseks kasutatud materjalid odavad ja tehnoloogia labane." Leonhard Lapin (2008) 6. Esteetilise kogemuse põhjustaja: E-objektideks nimetatakse mõnikord objekte, mis (tüüpiliselt) tekitavad... esteetilise kogemuse, esteetilise naudingu, esteetilise rahulduse, esteetilise mulje. NB! Autorid võivad erineda selles, kuidas nad neid "kogemusi" kirjeldavad. 7. Esteetilise hoiaku objekt: E-hoiaku teooriates (Stolnitz, Tomas jt) määratletakse esteetilise objektina objekti, mille suhtes võetakse... esteetiline hoiak, (esteetiline vaatenurk),
mille suurused võib võrreldada koos hoonetega, mille kõrval need asuvad. Popkunstniku esindajatel on väga erinevad tööd, kuid neil kõigil on üldine idee. Nimelt: autori mõtet vaatajani edasi viima, näidata kunsti tegelikku ulatust , nende tähelepanu klassikalisest kaanonitest kõrvale juhtida, laiendada inimeste maailmavaadet. 2.4 Järelsõna 1969 aasta Detsembris Tallinna kohvikus «Pegasus» (tol ajal noore intelligentsi lemmik koht) oli näitus,kus plakatil Leonhard Lapin kujutas Andy Warhol`i tsiteeritud supi tina "Campbell" . Näituse nimi oli - «SOUP 69" - ja tema korraldajad, Leonhard Lapin, Ando Keskküla ja Andres Tolts sai popkunsti sümbolina kauaks aastaseks. Aastal 2010, millal Tallinna Kunstimuuseum Kumu 17. veebruaril pidutses oma neljast sünnipäeva muuseumis organiseriti päevad, mida oli pühendatud pop art kunstile. Nad oli tähistatud "Harry! Classic Soome pop-art" ja "Pop Art Forever!" näitustega.