VLADIMIR PUTIN JA DMITRI MEDVEDEV VLADIMIR VLADIMIROVITS PUTIN NOORUS vSündinud 7. oktoobril 1952 Leningradis vOli perekonnas kolmas laps, kaks vanemat venda surid lapsena vIsa kasvatus oli range, ema oli leebe. vPutinite perekond elas Leningradis 20 m² suuruses toas kommunaalkorteris vÕppis Leningradi 193. 8-klassilises koolis vHakkas 11- või 12-aastaselt spordiga tegelema, algul poksiga, siis samboga ning hiljem judoga vPärast 9. klassi õppis ta 281. keskkoolis vInnustus Nõukogude luurefilmidest ning unistas tööst riikliku julgeoleku organites v vAastatel 19701975 õppis Putin Leningradi ülikooli õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse osakonnas vTuli 1976 judos Leningradi meistriks
preemia. Lõpuks sooritas ta ka konservatooriumi lõpueksami. Konservatooriumidiplom ei toonud mingeid erilisi käegakatsutavaid muudatusi. Jätkus töö teatris, esinemised kontserdilavadel. 1951. aastal viis kontserdireis laulja esimest korda välismaale: eesti ja läti kunstnike grupis laulis Ots soome linnades. Ka hilisemad Soome sõidud kujunesid edukaiks. Georg Otsa populaarsuse kasvuga sagenesid küllakutsed. Leningradis on ta Rigolettona lavale astunud üle kümne korra lisaks veel mõniteist ''Rigoletto'' lavastust teiste linnade ooperteatreis. 1963. aastal langes ühele nädalale tervelt kuus etendust, millest kaks toimusid Leningradis. Publiku vaimustusest kõnelgu üksainus fakt: ''Estonia'' teatri külalisetendusel Leningradis 1962. aasta oktoobris kutsuti Georg Otsa A. Rubinsteini ''Deemoni'' nimiosatäitjana pärast ooperi lõppu aplausiga tagasi koguni kaksteist korda!
KARL SÄRE Karl Säre ( sündis 2. juulil 1903 Tartus , surmaaeg ja koht teadmata ) oli Eesti kommunistliku liikumise tegelane , Nõukogude sõjaväeluure kaastöötaja.1940- 1941 oli ta Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee I sekretär.Ta vangistati 1941. aastal Saksa okupatsioonvõimude poolt.Pärast 1943. aastat on tema edasine saatud teadmata. HARIDUS 1921. aastal õppis Karl Säre Leningradis, algul töölisfakulteedis, seejärel Leningradis asuvas Julian Marchlewski nimelises Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis, aastatel 1933-1934 Moskva Rahvusvahelises Lenini Koolis. Sai täiendava ettevalmistuse tegevuseks luurajana välismaal. LUURETEGEVUS Karl Säre alustas koostööd OGPU-ga Leningradi õpingute aastatel, 1925. aastal saadeti Hiinasse Nõukogude Liidu saatkonda tööle (on väidetud, et seoses oma luuretööga oli ta sidemeis ka tippagendi Richard Sorgega. 1927. a. vangistati, kuid peagi vabanes.
Kazimir Malevits Kazimir Malevits oli Poola päritolu Venemaa maalikunstnik, kes sündis Kiievis 1879. aastal ja suri 1935. aastal 56-aastasena Leningradis (nüüdne Peterburi). Malevits leidis, et tema teostes on maalikunst jõudnud oma lõppu, absoluutse tipuni ja nimetas oma stiili "suprematismiks" (ladina keeles 'supremus' - kõrgeim). Malevits õppis joonistama pärast seda, kui ema oli talle 15-aasta vanuselt värvid kinkinud. 17-aastaselt hakkas Malevits töötama joonestajana raudtees. Samal ajal harjutas ta ka maalimist. 1905. ja 1906. aastal elas ta Moskvas, kus üritas kahel korral maalikunstikooli sisse astuda, kuid teda ei
tihtipeale ei mäletanud ta järgmine päev, mis eelmine õhtu juhtus. Koos sõpradega käidi koos seiklemas ja loodi ka erinevaid bände, mis küll kaua vastu ei pidanud, aga muusikat tehti sellegipoolest. Tutvuste tekkimisel ning -laienemisel laienema loodi juba selliseid bände millega võis avalikkuse ees esineda. Näiteks üheks selliseks bändiks oli "Generaator M." Selle bändiga käisid Mihkel ja ta uus tuttav Hendrik Sal-Saller koos Leningradis, et seal esineda aga kahjuks ei läinud asjad nii nagu nad lootsid ja nad ei saanudki seal esineda. Hiljem kohtusid nad Leningradis Gunnar Grapsiga, kes neile soojendusbändi kohta pakkus, aga kahjuks ei olnud neil ka seal võimalust esineda oma mitte-ametliku bändi staatuse tõttu. Peale seda sõitsid bändikaaslased tagasi Eestimaale ning lõid uue bändi "Golemi" mille menu tõusis võrreldes "Generaator M-ga" võrreldes oodatust kiiremini.
HARIDUS · Tallinna Prantsuse Lütseum · Tondi sõjakool · Teenis lühikest aega Eesti merejõududes · Inseneriharidus LAULJAKARJÄÄR · Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis · Õpingud Tallinna Konservatooriumis · Koorilaulja Rahvusooperis Estonia · Ooperisolistina Jevgeni Oneginis, tuntuim roll Rubinsteini ,,Deemonis" · Estonia laval laulis ta 1951.aastast kuni surmani · Esinemised Leningradis, ooperimajades Nõukogude Liidus ja Moskva Suurel Laval · Imre Kálmáni opereti "Tsirkuseprintsess" ainetel valminud film "Mister X,, ISIKLIK ELU · Georg Otsa ema oli Lydia Ots, isa tunnustatud tenor Karl Ots ning õde Maret Purde · 3 abielu · 3 last, 2 kasupoega HUVITAVAT · Georg Otsa tänav Tallinnas, mis asub Estonia teatri ja Tallinna Reaalkooli vahel · 5
juunil 1929 Tallinas.Tema isa oli proovireisija ja ema oli juuksur. Ta on Eesti näitleja ja lavastaja. Ta on õppinud 19351940 Tallinna prantsuse lütseumis, 19411944 Tseljabinski 1. keskkoolis, 19441945 Tallinna õhtukeskkoolis ning lõpetas 1951 Eesti Riikliku Teatriinstituudi. Ta on olnud Draamateatri, Leningradi Komöödiateatri, Eesti Filharmoonia, Leningradi oblasti filharmoonia ning Leningradi Music Halli näitleja. Teinud kümneid estraadilavastusi, sh Moskvas ja Leningradis, lavastanud Soomes, esinenud estraadikunstnikuna, loonud Eesti Raadio saatesarja «Meelejahutaja», lavastanud teleteatris, mänginud telelavastustes, kuuldemängudes ja filmides. Tema loomingud on mõjutatud kuulsa vene estraadinäitleja Arkadi Raikini loomingust. Ta asutas 1980.aastal ,, Vanalinnasstuudio" ja oli selle pikaaegne kunstiline juht ja aastast 1997 ühtlasi selle direktor. Vanalinnastuudios on ta lavastanud enam kui 30
Juhan Smuul Sündis 18. veebruar 1922 Koguva külas, Muhumaal ja suri 13. aprill 1971 Tallinnas. Juhan Smuul oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Ta oli eesti proosakirjanik ja luuletaja. Juhan Smuul õppis 19301936 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Suvised vabad hetked veetis kodusaarel, mis on tema loomingu olulisim lähtepunkt ja inspiratsiooniallikas. Tunnustused Nõukogude Eesti preemia 1949 ja 1950 Stalini preemia 1952 Eesti NSV teeneline kirjanik 1955 Lenini preemia 1961 ENSV rahvakirjanik 1965 Click to edit Master text styles Second level
Väino Aren Sisukord Sissejuhatus...................................................................................lk. 3 Estonias.........................................................................................lk.4 Leningradis...................................................................................lk. 5 Kirjad koju....................................................................................lk.6 Tagasi Estonias.............................................................................lk. 7-8 Varietee.........................................................................................lk. 9 Estraad, raadio, televisoon............................................................lk. 10 ``Õnne 13´´
alates 1925. aastast Euroopas, USAs, Mehhikos ja Kuubal ning jäädvustas oma reisimuljeid hulgas luuletustes ning satiirilistes sketsides. Lisaks kirjutas Majakovski armastusluuletusi oma kirjastaja Osip Briki naisele Lilja Brikile. Kui Majakovski õnnetu suhe Lilja Brikiga oli lõppenud, armus ta 1928. aastal Pariisis olles emigranti Tatjana Jakovlevasse, kellega tahtis abielluda kuid sai korvi. Samal ajal ebaõnnestus Leningradis tema stalinlikku bürokraatiat kritiseeriva näidendi ,,Saun" lavaletoomine. Pettunud nii isiklikus kui avalikus elus sooritas Majakovski 1930. aastal Moskvas enesetapu. Teosed Esimene luuletus kirjutas ta ajakirjas "Porõv" 1913 a. ilmus esimene raamat "Ja" ,,Armastan: kolm poeemi." ,,Ameerikast." ,,Lutikas; Saun: näidendid." ,,Luuletusi ja poeeme." ,,Vladimir Majakovski: kahevaatuseline tragöödia proloogi ja epiloogiga."
Raamatu esitlus Annemai Harak 12. klass ,,Suvitajad" Autor Juhan Smuul Juhan Smuul Autor Juhan Smuulist Sündis 18. veebruar 1922, suri 13. aprill 1971. Juhan Smuul (1954. aastani Johannes Schmuul) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Aastatel 19511953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 19531971. See teos on HUMOORIKAS REALISM Realismi tunnusjooned: - sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest - täpne, usutav, elutruu miljöö - sündmustiku asjalik ja rahulik kulg - objektiivsus
Groeberi ateljees 1906. aastal käis Berliinis kunsttööstuskooli õhtukursustel 19041905 õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis ja Kanuti Gildi pühapäevakoolis Valitud näitused: 1939 Eesti kunsti näitus Antverpenis, Belgia 1935 Eesti kunsti näitus Moskvas, Venemaa 1931. aastast osalemine Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu näitustel 1928. aastast osalemine Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse näitustel 19161917 esinemine ,,Mir Iskusstva" näitusel Moskvas ja Leningradis, Venemaa 1913 esmaesinemine Müncheni Kunstiakadeemias, Saksamaa Organisatsioonid: 1945. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige 1922. aastast Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu liige (asutajaid; 19361939 esimees) Kuulus ka Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse juhatusse, mitmel korral selle esimees Preemiad: 19381939 teine auhind Kadrioru haldushoone koosolekusaali gobeläänide kavandite võistluselt Töid kogudes: Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Eduard Vilde Muuseum,
Naiste kaugushüpe võeti OM kavasse alates 1948.a.Kaasaegsetel OM- del on kaugushüpe olnud kavas alates 1896-st aastast. Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30. augustil hüppas Mike Powell (USA) Tkys 8.95. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tsistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09 Kasutatud kirjandus: https://sites.google.com/site/kergejoustik/kasutatud-kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Kaugush%C3%BCpe
eestlaste Liidus osakaal oli 1920.180 eesti ja 1930. kooli, ligi aastatel eeskätt 90%. algkoolid. Kuni 1937. aastaniRAHVUSTE RAHVASTIK tegutsesJÄRGI Leningradis EestiPROTSENTIDES 1922 JA 1934, Proletaarsete Kirjanikkude Assotsiatsioon. Leningradis ilmus 1917-1937 eestikeelne ajaleht Edasi AastaEestlasedVenelased Sakslased ja Siberis kuni 1936. aastani Rootslased ajaleht Muud Siberi Teataja.
aastal. Tema esimesed moejoonised avaldati ajakirjas Eesti Naine veel ajal, mil ta õppis. Pärast tarbekunsti instituudi lõpetamist 1948. aastal asus Melanie Kaarma tööle Kunstitoodete Kombinaadi tekstiiliateljee moekunstnikuna. Sellel ametikohal töötas ta 1957. aastani, olles ühtlasi perioodil 1952– 1957 moeajakirja Moealbum kunstnik ja vastutav toimetaja. Aastatel 1954–1976 oli Melanie Kaarma Leningradis ilmunud moeajakirjade Moda ja Modeli Sezona kunstnik ning kujundaja. Ta oli arvukate teatri- ja koorikostüümide autor. Melanie Kaarma lavakostüüme kasutati Vanemuise 1949. aasta lavastustes "Põikpead" ja "Nahkhiir", Estonia 1950. aasta lavastuses "Traviata" ja 1963. aasta lavastuses "Minu veetlev leedi". Tema rahvarõiva motiivides kostüümides on laulupidudel esinenud mitmed koorid ja koorijuhid.
· 1. septembril 1939. aastal ründas Saksamaa Poolat · Teraspakt 1939 Saksamaa ja Itaalia vaheline sõjalisliit · Kolmikpakt 1940 Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vaheline sõjalisliit. Eesmärk USA sõjast eemal hoidmine ja teineteise aitamine. · Aprillis tungis Saksamaa Norrasse ja Taani. · Hitleri taktika oli välksõda(Blitzkrieg) · Juulis 1940 ründas Saksamaa Suurbritanniat, suurte kaotuste tõttu aga taanduti. · Saksamaa ründas NSVL juuni 1941. Leningradis korraldas blokaadi, nälga suri ca. 700 000 inimest. Külm talv andis Hitlerile Moskva all raske löögi (varustus puudus, plaani kohaselt pidid sõda juba läbi olema). Hitler välksõja plaan kukkus läbi. · Jaapan ründas USA mereväebaasi Pearl Harboris. Peale seda asusid Jaapaniga sõtta ka ülejäänud Kolmikpakt riigid. Detsember 1941 · USA annab suuri laene riikidele, kelle tegevus on nendele kasulik(nt Suurbritannia ja NSVL) · 1942
Elukäik Juhan Smuul õppis 19301936 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Aastatel 1951 1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 19531971. Juhan Smuul oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 19561958 oli ta EKP Keskkomitee liige. Juhan Smuul on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid
von Beethoveni sümfoonia nr 5 C-moll. Kontserdil esinesid Vladimir Mištšuk klaveril (Venemaa), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning dirigendiks oli Nikolai Aleksejev. Valisin kontserdiks, mille põhjal kirjutada retsensiooni just seetõttu, et lähemalt tutvuda Sergei Prokofjevi loominguga, keda me tunnis põgusalt käsitlesime. Pianist, kelleks oli Vladimir Mištšuk on sündinud 13. jaanuaril 1968. aastal Leningradis. Õppimist alustas ta St. Petereburi muusikakoolis ning suundus sealt edasi St. Peterburi Konservatiooriumise ja Sibelise nimelisse akadeemiasse Soomes. 1989. aastal teenis Mištšuk välja preemia ülevenemaalisel klaverimängijate konkursil. Mištšuk on aktiivselt tegev kontsertpianist ja samuti ka Peterburi konservatooriumi professor. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO), kuhu kuulub hetkeseisuga 100 muusikut. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester esineb nii Eestis kui ka välismaal
Boriss Jeltsin Boriss Jeltsin Boriss Nikolajevits Jeltsin [bor'iss nikol'aajevits j'eltsin] ( ) (1. veebruar 1931 Sverdlovski oblasti Butka küla 23. aprill 2007 Moskva) oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik, Venemaa Föderatsiooni esimene president 19911999. Vladimir Putin Vladimir Vladimirovits Putin [vlad'iimir vlad'iimirovits p'uutin] ( ; sündis 7. oktoobril 1952 Leningradis (nüüd Peterburi) on Venemaa poliitik, alates 8. maist 2008 Venemaa peaminister. 7. maist 2000 7. maini 2008 oli Vladimir Putin kaks ametiaega Venemaa president. Tema teine ametiaeg algas 2004. Ta oli ühtlasi Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude ülemjuhataja ja Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu esimees. 2007. aasta Riigiduuma valimistel juhtis Putin Ühtse Venemaa nimekirja (olemata partei liige) ning oli partei föderaalnimekirjas ainukesena. Partei 8
dirigeerimist. Lõpetas kons.-i 1926. Esimese sümfoonia esiettekanne Leningradi Filharmoonia suures saalis 1925. a. oli edukas, sai tunnustust ka läänest (nt Bergilt ja Milhaud'lt). I periood 192636. Andis pianistina kontserte ning kirjutas filmi- ja näidendimuusikat. 1927 kohtus Prokofjeviga, kellele noore Sostakovitsi looming meeldis; kirjutas "Aforismid" klaverile, mis on samal lainel Prokofjevi "Sarkasmidega". Samal aastal nägi Bergi "Wozzeckit" Leningradis ja oli selle avangardsest helikeelest vaimustuses; sel ajal tegeles oma ooperi "Nina" kirjutamisega, mis on Bergi muusikast mõjutatud. Muusikaloolase ja sõbra Ivan Sollertinski õhutusel tutvus Mahleri muusikaga pidas Mahlerit oma muusikaliseks hingesugulaseks. Loominguliselt viljakas, komponeeris alati kiirelt, ladusalt, ei teinud palju visandeid, suur osa muusikast oli juba enne kirjutamist peas valmis. Helikeel modernistlik, Stravinski ja Bergi vaimus, sageli teravalt
Dmitri Medvedev ja Vladimir Putin Kertu Kaasik 12B Vladimir Vladimirovits Putin Sündis 7. oktoober 1952 Leningradis Perekonnas kolmas laps Isapoolne vanaisa Spiridon oli kokk Isapoolse vanaema nimi oli Olga Isa nimi oli Vladimir Spiridonovits Putin, oli veendunud kommunist. Suri vähki Ema nimi oli Marija Ivanovna Selomova, oli õigeusuline. Suri vähki Isa kasvatus oli range, ema oli leebe Putin õppis 1960-1968 Leningradi 193. 8-klassilises koolis Õpetaja sõnul oli probleemne laps Kolmandas klassis pioneeriks veel ei võetud Käis saksa keele ringis
nimetatud Jõgeval. Ka "Ahnitsejate" tegelaskujud pärinevat siiski Tartust. "Suure nutu ajal", romaan (1936) "Kui Raudpea tuli", romaan (1937) "Issanda koerad", romaan (1938) "Jüriöö", romaan (1939) 6) Fakte Enn Kippeli kohta: Aastal 1940 määrati Kippel uue võimu poolt 1. Diviisi poliitjuhiks (Rakveres). Hiljem oli ta 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse ajalehe Nõukogude Kaitsel toimetaja asetäitja. Aastast 1941 oli ta Leningradis ajalehe Rahva Hääl toimetuse liige, kus ta Leningradi blokaadi ajal aastal 1942 nälga suri. Ta on maetud ühishauda Piskarjovi kalmistul. 15. veebruaril 1967 avati Enn Kippeli 25. surma-aastapäeva puhul Jõgeval, toonase V. Kingissepa ja Ristiku tänava nurgal, majal V. Kingissepa 26 kirjaniku mälestustahvel.
aprill 1971 Tallinn) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja.Juhan Smuul õppis 1930–1936 Piiri algkoolis, pärast seda aga Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, sest ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema haridustee piirdus.Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses.Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas.Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik.Aastatel 1951–1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 1953–1971.Juhan Smuul oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 1956–1958 oli ta EKP Keskkomitee liige.Juhan Smuul on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid heeringalaevaga
Koostaja: Karolin Küngas Elulugu (1) Sündis 18. veebruaril 1922. aastal Koguva külas, Muhumaal; Ta oli Eesti proosakirjanik ja luuletaja; Õppis 1930-1936 Piiri algkoolis, pärast seda Järvamaal Jäneda põllutöökoolis; Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikuse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus; 1941. aasta mobiliseeriti Punaarmeesse. Elulugu (2) Kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis; Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas; Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik; Oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga; Juhan Smuul suri 13.aprill 1971 Tallinnas. Looming ,,Tormi poeg" (poeem, 1947) ,,Järvesuu poiste brigaad" (1948) ,,Poeem Stalinile" (1949) ,,Mina kommunistlik noor" (1953) ,,Kirjad Sõgedate külast" (1955)
Rahaühik Rahaühik on vene rubla ( RUB ). President Venemaa presidendivalimised toimusid 2. märtsil 2008.aastal. Dmitri Anatoljevits Medvedev Vannutati ametisse 7. mail 2008. Kogus 70,28% häältest. Vladimir Putin toetas Medvedevit presidendiks kanditeerimisel. Dmitri Medvedev Dmitri Medvedev on Venemaa poliitik, ärimees ja president. Ta on sündinud 14. septembril 1965. a Leningradis. Abielus Svetlana Medvedevaga Poeg Ilja( sündinud 1996 ) Jalgpalliklubi Peterburi Zenit poolehoidja ja hard rock 'i austaja. Peaminister Vladimir Putin Eelmine Venemaa president. Iseseisvumine Iseseisvus NSV Liidust 12. juunil 1990. aastal. Lõplikult iseseisvus 26.detsembril 1991. aastal Kaart Sümboolika Vapp Lipp
septembril 1939 oli Wechrmachtis umbes 4,3 miljonit meest. Saksamaal oli küll Versailles´ rahulepinguga keelatud nii suure sõjaväe omamine, kuid siiski ta tegi seda. Saksamaa ettevalmistumiseks II mailmasõjaks aitasid kaasa teised riigid pigem kaasa kui takistasid. Näiteks koolitas Nõukogude Liit Saksamaa tarvis relvastuse loojaid. Nad töötasid Saksa lennukitekonstruktorid Moskava- lähedases Filis, allveelaevade ja tankide tegemist õpiti Leningradis. 1938. aasta algas natsi Saksamaale soodsalt. Pärast Versailles´ rahulepingu ja teiste lepingute eiramist asus Saksamaa liitma teiste riikide sakslastega asustatud alasid endaga. 12. märtsil okupeeris Saksamaa Austria, mis on saanud tuntuks ´´anschlussi´´ nime all. Mitte ükski riik Euroopas ei protestinud selle peale, mis näitab järjekordselt seda keegi ei takistunud Saksamaal uuesti maailmasõda alustada. Kakskümmend aastad kestnud vaherahu lõppes Teise maailmasõjaga.
1924. aasta kommunistide mäss Leningradis ja Moskvas – tegutsenud Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) pöördus 12. augustil 1924 kirjalikult VKP poole, teatades, et EKP juhtkond on olukorda Eestis kaalunud ning otsustanud korraldada ülestõusu. EKP oli veendunud, et ülestõus õnnestub ning VKP KK Poliitbüroo otsus oli toetada igatpidi EKP relvastatud ülestõusu Eestis, mis tõttu anti neile suuri rahalisi toetusi. Värvati ka
linna. Linna kolis ka Tatjana, kes oli abiellunud kindraliga. Kui Onegin sellest teada sai, meenus talle Tatjana kiri ja ta hakkas kahetsema, et selle tagasi lükkas. Mees lootis, et naine tuleb tema juurde tagasi, aga seda ei juhtunud kuigi Tatjana oli tunnistanud, et armastab Oneginit siiani. Mõistes, et nende suhe ei ole võimalik lahkus Jevgeni Onegin Tatjana juurest igaveseks. Tegevus toimub 19 sajandil alguses toimusb tegevus Leningradis, seejärel maal, Onegini surnud onu mõisas. Hiljem kolis Onegin Peterburgi. Peategelaseks on Jevgeni Onegin. Onegin on noor, nõtke, moodsa soenguga, elegantne aadel kallis ülikonnas. Ta armastab pidutsemist, väljas söömist ning balle, ilusaid naisi, kelle huulile suutis ta alati naerutuse võluda. Ning selle kõige juurde kuuluvad arukad vestlused, mille tarvis on tal teadmisi igast vallast. Kuna ta rääkis soravalt prantsuse keelt ja oli saanud hea hariduse, siis peeti
Raivo Adlas Raivo Adlas on sündinud 31. jaanuaril 1940. aastal Harjumaal Kiisal. Ta lõpetas 1964. aastal EPA agronoomiateaduskonna ja 1965. aastal Vanemuise teatri õppestuudio. Täiendas end Leningradis G. Tovstonogovi reziilaboratooriumis. Aastatel 19681991 töötas Vanemuises. Seejärel töötas mõnda aega lavastajana stuudioteatrites ning aastatel 19931995 Pärnu Endlas. Aastast 1995 töötab ta taas Tartus Vanemuise teatris. Noorena tahtis saada autojuhiks. Ta ise küll õppis näitlejaks, kuid arvab ,et näitlejaks saab veel mitut teist moodi. Ta arvab ,et Eestis on väga palju kohti, kus näitlejaks saab õppida. Alates
-3- Kirjaniku elukäik Juhan Smuul õppis 19301936 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus.Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses.Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas.Juhan Smuul oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 19561958 oli ta EKP Keskkomitee liige.Juhan Smuul on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid heeringalaevaga Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 1957 1958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960.
Ta alustas töötamist Eesti Raadios helirezissöörina, kuid jätkas alates 1967. aastast vabakutselise heliloojana. 1980 emigreerus Pärt Eestist Lääne-Berliini, kust ta aga 2005.aastal tagasi Eesti kolis. Arvo Pärdi loomingu võib jagada kahte suurde perioodi. Juba õpinguaastatel loodud teosed äratasid suurt tähelepanu oma teistsuguse helikeele ja ereda isikupärase stiili poolest. Pärdi looming sai kiiresti tuntuks. Tema teoseid mängiti suure menuga Moskvas ja Leningradis. Pärt on olnud esimene suur uuendaja Eesti muusikas, kes katsetas moodsaid kompositsiooni-tehnikaid ja kelle muusika helikeel oli uudne. 1960-70 aastatel oli Pärt meie kõige äärmuslikum helilooja, tema loominguga jõudis mujal maailmas laialt levinud avangardism ka Eestisse. Pärdi selle perioodi muusika on atonaalne (puudub helistik, esikohal teravad kooskõlad). Ta loobus klassikalisest helikeelest ja katsetas uute muusika loomise võtetega. Näiteks hakkas ta
Samuti on kaugushüpe kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas. Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa. Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30. augustil hüppas Mike Powell (USA) Tkys 8.95. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tsistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis osales Valter Ever, kes sai kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseks 6.58,5. 1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis osales Ruudi Toomsalu, kes jäi kvalifikatsioonivõistlustel tulemuseta. Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes
.................................lk 3 Raamatust.......................................................................................................lk 4 Kasutatud kirjandus...........................................................................................lk 6 2 Boriss Nikolski (1931) Boriss Nikolski sündis 9. oktoobril 1931 Leningradis. Ta on lõpetanud Moskva Gorki nimelise Kirjanduse Instituudi. Peale sõjaväeteenistust töötas ta ajakirjades ,,Kostyor" ja ,,Avrora". Peale seda sai ta ajakirja ,,Neva" peatoimetajaks. Ta alustas oma tööde avaldamist ,,Smena" ajakirjas. Ta on rohkem kui 20 lasteraamatu autor ja 9 täiskasvanute raamatu autor. Tema kaksikvend on Nikolsky NM, Venemaa Teaduste Akadeemia akadeemik. Boriss Nikolski teosed on: · ,,Armee tähestik" · ,,Lõbusad sõdurilood" · ,,Ma ootan ja loodan"
-1- 9.veebruaril kell 19.00 toimus Estonia kotserdisaalis kontsert "Beethoveni Viies sümfoonia". Kontserdil oli kavas : Sergei Prokofjev. Klaverikontsert nr 3 , C-duur Ludvig van Beethoven. Sümfoonia nr 5, C-moll Kontserdil esinesid : Vladimir Mistsuk (klaver, Venemaa) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Nikolai Aleksejev Vladimir Mistsuk pianist Sündis 13.jaanuaril 1968.aastal Leningradis, õppis 1975-86 St.Peterburgi muusikakoolis, 1986-91 St.Peterburgi Konservatooriumis ja Sibelise nimelises Akadeemias Soomes. 1992-93 Madriidi Muusikaakadeemias, 1989.aastal sai esimese preemia ülevenemaalisel klaverimängijate konkursil, Tsaikovski-nimelise rahvusvahelise pianistide konkursi laureaat. Vladimir Mistsuk on maailmas aktiivselt tegev kontsertpianist ning Peterburi konservatooriumi professor. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) peadirigent Nikolai Aleksejev
kohe oma repertuaari. Tavapärased õpilastööd Pärdil tegelikult puuduvadki kõik kirjutatu jõudis kiiresti kontserdilavale. Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba ka väljaspool Eestit heliloojana tuntud. Aastal 1962 saavutasid tema lastekantaat "Meie aed" ja oratoorium "Maailma samm" esikoha üleliidulisel noorte heliloojate võistlusel. Tema esimest orkestriteost "Nekroloog" (1960) mängiti peagi pärast valmimist Moskvas ja Leningradis, samas kui Eestis teost moodsate kompositsioonivõtete pärast teravalt kritiseeriti esimest korda eesti muusikas oli Pärt kasutanud dodekafoonilist tehnikat. 1963. aasta sügisel käis Pärt esimese eesti heliloojana festivalil "Varssavi sügis", mis oli tollal üks olulisemaid uue muusika foorumeid. Sealt saadud muljete mõjul valmis orkestripala "Perpetuum mobile" (1963), eesti avangardse muusika tähtteos
Gustav Ernesaksa lugude analüüs 1 „Mu isamaa on minu arm“ Gustav Ernesaks kirjutas laulu Lydia Koidula tekstile Moskvas Teise maailmasõja ajal, 1944. aasta märtsis. Laulu esmaesitus toimus sama aasta juunis Leningradis. Üldlaulupeol esitati teost esimest korda 1947.aastal, peale mida seda enam kavasse panna ei lubatud. Rahvalt on tulnud traditsioon laulu ajal püsti seista. „Mu isamaa on minu arm” on väga laulva ja meeldejääva viisiga teos. On nii unisoont kui ka vägevaid 4- 5-häälseid akorde. Lisaks ilusale viisile pakub kõrvale huvi ka taustahäälte ja viisi kokkusobivus ning nende omavahelised kõlad. Harmoonia on duuris, vaheldub mõne molli akordiga
Esimene sõit oli selleks,et välja selgitada võistkondlik paremus.Alles seejärel toimus põhivõistlus ,kus selgusid medalivõitjad ja individuaalne paremusjärjestus. 1953. aastal Moskvas toimunud meistrivõistlustel otsustati peatähelepanu pöörata meeskonnatööle,kus arvesse läksid 125cc,350cc ja külgvankrite klass. 1954. aasta algas talikrossiga Tallinnas.Krossipraktikas harvaesineva juhtumina tulid võitjateks külgvankritega masinaklassi esindajad.Märtsis toimus Leningradis nelja linna kohtumine mootorispordis,mille kavas oli kross ja jäärajasõit. 1955. aasta suvekross toimus esmakordselt Viljandis.Nii möödus motokrossis sõjajärgne esimene aastakümme. 1956. aasta talvel peetud Moskva,Leningradi,Riia,Lzevski ja Tallinna krossil jäid meie mehed viimasteks.Aprillis toimus Balti kross Eesti,Läti,Leedu võidusõitjate osavõtul Riia külje all,Pihkva maantee ääres.Lätlased olid teinud motokrossi arendamisel suuri edusamme ja võitsid esimese koha
repertuaari. Tavapärased õpilastööd Pärdil tegelikult puuduvadki kõik kirjutatu jõudis kiiresti kontserdilavale. Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba ka väljaspool Eestit heliloojana tuntud. Aastal 1962 saavutasid tema lastekantaat "Meie aed" ja oratoorium "Maailma samm" esikoha üleliidulisel noorte heliloojate võistlusel. Tema esimest orkestriteost "Nekroloog" (1960) mängiti peagi pärast valmimist Moskvas ja Leningradis, samas kui Eestis teost moodsate kompositsioonivõtete pärast teravalt kritiseeriti esimest korda eesti muusikas oli Pärt kasutanud dodekafoonilist tehnikat. 1963. aasta sügisel käis Pärt esimese eesti heliloojana festivalil "Varssavi sügis", mis oli tollal üks olulisemaid uue muusika foorumeid. Sealt saadud muljete mõjul valmis orkestripala "Perpetuum mobile" (1963), eesti avangardse muusika tähtteos (pühendatud Luigi Nonole, kes aitas teose ka Euroopa kontserdilavadele).
Arvo Pärt on kuulsaim eesti helilooja maailmas. Tema teoseid esitatakse pidevalt ja võib julgelt väita, et ta on üks suurima kuulajaskonnaga nüüdishelilooja kogu maailmas. Arvo Pärdi loomingu võib jagada kahte suurde perioodi. I loomeperiood kestis u 1970 aastani. Juba õpinguaastatel loodud teosed äratasid suurt tähelepanu oma teistsuguse helikeele ja ereda isikupärase stiili poolest. Pärdi looming sai kiiresti tuntuks. Tema teoseid mängiti suure menuga Moskvas ja Leningradis. 1962 saavutas ta esikoha üleliidulisel noorte heliloojate võistlusel, mis oli toonase NSVL-i mastaape arvestades suur tunnustus. 1963 käis Pärt esimese eesti heliloojana rahvusvahelisel festivalil ,,Varssavi sügis", mis oli tol ajal üks tähtsamaid uut muusikat tutvustavaid festivale. Pärt on olnud esimene suur uuendaja Eesti muusikas, kes katsetas moodsaid kompositsiooni- tehnikaid ja kelle muusika helikeel oli uudne. 1960-70 aastatel oli Pärt meie kõige äärmusli-
Grete Vendel 9.a 16.10.2014 J. Smuul „Väike luuleraamat“ Juhan Smuul oli Eesti proosakirjanik ja luuletaja aastatel 1922-1971. Enne kirjanikuks saamist oli tal palju ameteid: kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Aastatel 1951–1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 1953–1971. oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 1956–1958 oli ta EKP Keskkomitee liige. on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid
otsima ajakirja ,,Noorus". Hakkasin ise kitarri mängima, ise laulma ning ise viise tegema. See oli tõsine bänd nimega Teine Elu. Ses kambas püsis seltskond sama, lihtsalt vahetati pille ja kohti. Seegi oli punkbänd ning mõistagi oli ka Janil peas korralikult seebitatud punkarihari. Punki jagus kuni järgmise bändini, millele laenati nimi sampoonipudelilt: Wash&Go. Tulid dzäss ja bluus. Tolle seltskonnaga käidi kogunisti Leningradis lindistamas. Enda tarbeks. Jan Uuspõld käis EMA Kõrgema Lavakunstikoolis, mille ta lõpetas 1998. aastal (XVIII lend) ja kust ta sai oma hariduse. Eesti muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üksus, mis pakub teatrikoolitust. Kool asub Tallinnas Toompeal. Lavakunstikool töötab kogu renoveeritud majas ja õuepealses tiibhoones 1992. aastast. Samast aastast kannab ta lavakunstikooli nime. Vastavalt Riigikogu otsusele 20.
Vladimir Putin Teenistus KGB-s Pärast ülikooli lõpetamist asus ta suunamisega tööle KGB-s. Ta vormistati tööle algul KGB Leningradi oblasti peavalitsuse sekretariaati, see järel töötas umbes viis kuud (esimeses osakonnas, st kaadriosakonnas) Teise peavalitsuse (välisluure) süsteemis, Putini sõnul vastuluure allosakonnas. 1976. aastal õppis ta veebruarist juulini Leningradis Ohtas lühiajalistel operatiivkaadri ümberkoolituste kursustel ("401. kool"), kus valmistati ette välisvaatlusega tegelevaid töötajaid. Pärast seda töötas ta 1977. aasta alguseni KGB Leningradi peavalitsuses enda sõnul vastuluure alal, tegeldes välismaalastega, endiste kolleegide sõnul aga "viiendas teenistuses", mis võitles ideoloogiliste diversioonidega. Ta tutvus seal Sergei Ivanoviga, kes töötas samas allosakonnas. Putin viidi üle Esimese Peavalitsuse (välisluure) süsteemi
7lk-kirjanduslikud organisatsioonid 8-9lk- 60ndatel 10lk- kasutatud kirjandus Eesti kirjandus 1941-1944 1942 Jaroslav Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid ( liikmeid 250) Tseljabinsk- Moskva org. Komitee( 55 ilukirj. Teost, algupärandit) 1943 okt.- Kongress Eesti nõukogude Kirjanike Liit- Moskva. Jakobson, Kärner, Semper, Hint, Nurme, Alle, Rummo, Kippel. Kirjanikud töötasid raadiotes ja ajalehtedes. o ,,Rahva hääl" - ilmus Leningradis o ,,Punaväelane"- diviisiajalehed, Paul Kuusberg o ,,Sõjasarv"- 6 nr. Almanahhi, kus kirjanikud ennast väljendada said. o Avaldati õppekirj., brosüüre o Lugejateks Eesti rahvusväeosad o Esirinnas luule sel ajal Tagalaluule o ,,Relvastatud värsid" o ,,Kodumaa käsk" Luule temaatika o ülepoliitiline lüürika o Eestile pühendatud luule
luuletus ei ole huvitav ega parim. Mulle see luuletus ei meeldi, sest see on igav ja mitte köitev. Autoristist Juhan Smuul õppis 1930-1936 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Aastatel 19511953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 19531971 . Juhan Smuul oli NSVLÜlemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 19561958 oli ta EKP Keskkomitee liige. Juhan Smuul on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid
Tallinna kui ka Riia konservatooriumis ning Tallinna ja Tartu muusikakoolis. Tema õpilaste hulka kuuluvad Laine Mets, Virve Lippus, Valdur Roots, Ada Kuuseoks jpt. Alates debüütkontserdist esines klaveriduo pidevalt Nõukogude Liidus, esineti soolokavadega, sega- ning raadiokontsertidel. Publiku tähelepanu köitis kahe klaverikunstniku kõrgetasemeline esinemiskultuur ja huvitav kavavalik, mis kindlustasid neile kõikjal täissaalid. Kõige sagedamini anti kontserte Leningradis ja Moskvas, kuid esineti ka teistes Venemaa linnades, samuti Leedus, Lätis, Taga-Kaukaasias, Ukrainas ja mujal. Igal hooajal oli keskmiselt plaanis 8-12 kontserti. Duo kõrgetasemeline mäng inspireeris mitmeid eesti heliloojaid ansamblile kirjutama uusi teoseid. Lisaks kontserttegevusele salvestas duo palju muusikat Eesti Raadio fondi. Plaadifirma Melodija märgi alt ilmusid mitmed heliplaadid Debussy, Raveli, Schuberti, Schumanni, Eugen Kapi, Prokofjevi jt muusikaga. 1947
kultuuriosakonna toimetaja, seejärel "Sirbi ja Vasara" vastutav toimetaja asetäitja ja hiljem vastutav toimetaja. NLKP liige 1940-1990. Saksa-Nõukogu Liidu sõja algul 1941.a. evakueerus Tseljabinski oblastisse, 1941.a. sügisel töötas Kasahstanis; 1942 tegutses Jaroslavlis ENSV Riiklikus Kunstiansamblis. 1943.a. algusest jätkas ajakirjanikuna "Rahva Hääle" toimetuses Moskvas ja 1944.a. veebruarist augustini Leningradis. Naasnud 1944 Eestisse, töötas "Sirbi Vasara" vastutava toimetajana 1946.a. märtsini, siis sundis tuberkuloos ajakirjanikutööst loobuma, sellest saadik kutseline kirjanik Tallinnas; 1952-54 töötas KL-i luulekonsultandina; KL-i liige 1945; ENSV teenindav kirjanik; 1954 ENSV rahvakirjanik 1971. Olnud abielus A.Hindi (1936), A.Vaarandi (1941) ja J. Smuuliga (kodaniku naine 1952-70). 4
repertuaari. Tavapärased õpilastööd Pärdil tegelikult puuduvadki - kõik kirjutatu jõudis kiiresti kontserdilavale. Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba ka väljaspool Eestit heliloojana tuntud. Aastal 1962 saavutasid tema lastekantaat "Meie aed" ja oratoorium "Maailma samm" esikoha üleliidulisel noorte heliloojate võistlusel. Tema esimest orkestriteost "Nekroloog" (1960) mängiti peagi pärast valmimist Moskvas ja Leningradis, samas kui Eestis teost moodsate kompositsioonivõtete pärast teravalt kritiseeriti - esimest korda eesti muusikas oli Pärt kasutanud dodekafoonilist (kaksteisthelimuusika) tehnikat. 1963. aasta sügisel käis Pärt esimese eesti heliloojana festivalil "Varssavi sügis", mis oli tollal üks olulisemaid uue muusika foorumeid. Sealt saadud muljete mõjul valmis orkestripala "Perpetum mobile" (1963), eesti avangardse muusika tähtteos (pühendatud Luigi
ta teele Ameerikasse. Vera järgnes talle 1940. aastal. Nad abiellusid 9. märtsil 1940 Bedfordis Massachusettsis. AMEERIKA ÜHENDRIIGID Ameerikas elas Stravinski alguses Hollywoodis, kuid kolis 1969 New Yorki. Aastal 1945 sai ta USA kodakondsuse. Igor Stravinski jäi Ameerika Ühendriikidesse elama kuni oma surmani. Tema ainuke visiit kodumaale pärast 52 aastat välismaal viibimist toimus 1962. aastal seoses kontsertidega Leningradis ja Moskvas. Kuigi Stravinski ei naasnud kunagi lõplikult Venemaale, jäi ta hingelt venelaseks. Stravinski suri 88-aastasena New Yorgis, ta on maetud Veneetsiasse San Michele kalmistusaarele, tema pikaajalise kaastöötaja Djagilevi haua lähistele. LOOMING Stravinski oli alati korrektne, elegantne, korrafanaatik, väga ratsionaalne ja irooniline. Nagu ta ise, on ka tema muusika ratsionaalselt korrastatud, sageli irooniline. Stravinski eitas
kolis ta Ameerikasse. 1940. aastal järgnes talle ka Vera, nad abiellusid 9. märtsil 1940. aastal Bedfordis, Massachusettsi osariigis. Ameerika Ühendriigid Ameerikas läks Stravinski alguses Hollywoodi elama, kuid aastal 1969 kolis ta New Yorki. USA kodakondsuse sai ta 1945. aastal. Ameerikas elas Stravinski kuni oma surmani. 1962. aastal toimus tema ainuke visiit kodumaale pärast 52-aastast välismaal viibimist. Ta käis Venemaal seoses kontsertidega Leningradis ja Moskvas. Kuigi Stravinski ei naasnud kunagi lõplikult Venemaale, jäi ta hingelt venelaseks. Stravinski suri 6. Aprillil aastal 1971 88-aastasena New Yorgis, ta on maetud Veneetsiasse San Michele kalmistusaarele. 3|Page Looming Stravinski oli korrafanaatik. Ta eitas romantismi. Ta on öelnud: „Mind huvitavad kõlaefektid, mitte ilu". Stravinski loomingus on olulisim muusikaline väljendusvahed rütm.
NIKOLAI KAROTAMM Eesti NSV parteijuht 1944–1950 Asus 1919. a õppima Rakvere õpetajate seminari, kuid katkestas 1920. a õpingud materiaalsete raskuste tõttu. 1921–1923 teenis aega Eesti Vabariigi sõjaväes ja töötas seejärel juhutöödel. 1925. a läks tööd otsima Hollandisse, kus astus järgmisel aastal Hollandi Kommunistliku Partei liikmeks (ÜK(b)P liige 1928). 926. a asus elama NSV Liitu. Õppis 1926–1928, 1929–1935 Leningradis Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis, mille lõpetas aspirandina. 1928. a saatis Komintern ta põrandaalusele tööle Eestisse. Kuna koostöö teiste põrandaalustega ei klappinud, naasis 1929. a NSV Liitu. Tegutses 1930. aastatel õppejõuna, toimetajana kirjastuses, tõlkijana ning Kominterni liinis. Arreteeriti 1938. a NKVD poolt, oli lühikest aega ilma süüdistust saamata eeluurimise all ja vabastati. 1940
annaabi.ee 
