Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Leili Kuldkepp". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hõbe, akadeemias, kullatud, leili, kuldkepp, email, mineraal, 1931, ehtekunstnik, ehete, mineraale, autobiograafia, põimumine, 1971, tutkas, laat, moorion, puhtuse, embleem, nefriit, metallCharlotte Cooper(UK) tennis ESIMENE AASTA NAISTE OSAVÕTUGA 1904 Saint Louis, USA 1908 London, SB 1912 Stockholm, EESTLANE Martin Klein(Venemaa) hõbe(kreeka-rooma) Rootsi James(Jim) Thorpe (USA) - viie ja kümnevõistlus 1916 JÄID ÄRA I MS TÕTTU 1920 Antverpen, Paavo Nurmi (Soome) 3kulda, 1 hõbe (kergejõustik) Belgia Alfred Nauland (EESTI) kuld (tõstmine kergekaalus) 1924 Pariis, Paavo Nurmi(Soome) 2 kulda (kergejõustik) Prants. Johnny Weissmüller (USA) - ujumine 1928 Amsterdam, Voldemar Väli (EESTI) kuld (kreeka-rooma) Holland Osvald Käpp (EESTI) kuld(vabamaadlus) 1932 LA, USA 1936 Berliin, Jesse Oswald(USA) 4kulda (100m, 200m, kaugus ja 4x100)
Ta sündis 17.05.1882 Sumõs ja suri 10.05.1965 Tallinnas. Joonistamisega tegeles ta kodus - ema pani ta koos vennaga joonistama, et ei segaks teisi. 1899.a. lõpetas Karl Tallinnas Peetri reaalkooli. Esialgset kunstilist juhendamist sai ta K.A. von Winkleri juurest ning edasi õppis Moskvas Stroganovi kunsttööstuskoolis joonistamist ja maalimist. Peale seda jätkas ta ome õpinguid 1901.-02. Stiglitzi kunstikoolis ja 1902.-09. õppis Peterburi kunstide akadeemias arhitektuuri, kuid kahjuks seda ei lõpetanud, peale mida ta naases Tallinna, kus asus tööle arhitektina. 1912-13 osales ta Peterburi arhitektide võistlustel ja omandas kaks esimest auhinda. Tema roll Eestis oli tähtis, sest 1919-21 oli Eesti haridusministeeriumi ja 1922-23 ehitus-peavalitsuse arhitekt ning siis raudteede ja teedeehituse konsultant. Karl on loonud arvukalt ehitisi Tallinnas ja mujal Eestis. Üks olulisemaid
kirikule. Koju Viljandisse sattus ta uuesti 1863.aastal ja siinne olukord tundus tema jaoks eriliselt masendav. Ta säilitas oma elu lõpuni balti aadli vastase meelsuse. 1863.aastast paaril järgmisel aastal maalis ta osad oma eriti populaarsed teosed (akvarellid “kunstniku sünnikoht”, “Hiiu naised kaevul” jne). Edaspidi elas ta aga Peterburis ja maalis enamasti vene ülikutest paraadportreid. Ta õpetas nii Kunstide Akadeemias kui ka Aleksander II tütrele, suurvürstitar Maria Aleksandrovnale. Talle omistati akadeemiku ja proffessori tiitlid. Soovides eesti talupoegi aidata, üritas ta oma rahaga korraldada väljarännet Krimmi, see ettevõtmine luhtus ja kunstnik kaotas oma varanduse, kuid mälestuseks jäid mitmed suurepärased maastikuvaated Krimmist. Kunstilised vaated tuginesid klassitsismi eetikale,
luulekogu eesti ja inglise keeles ning paar oma piltidega värvimisraamatut. Laurisel, kes on 1991. aastast abielus Kersti Oravaga (nüüd Kaplinski temagi) on kolm last: Minea (1991), Jerzy-Edvard (1995) ja Karl Aleksander (2000). Jaanil on ka poeg Märt-Matis Lill , sündinud 1975, kes on abielus Liina Soonseinaga, neil on kaks poega - Oliver (1995) ja Markos (1999). Märt ja Liina õppisid mitmeid aastaid Soomes Sibeliuse akadeemias, 2004. aastast on nad tagasi Eestis ja töötavad Muusikaakadeemias, Märt ka Eesti Raadios. Maarja on tegelnud innukalt psühhodraamaga ja sai 2000. aastal sellel alal assistendi diplomi. Oti ja Piret Toometi abielu lahutati 2002. aastal. Augustis 2003. abiellusid Ott Toomet ja Tiina Strauss, kes sestsaadik kannavad mõlemad Toometi perekonnanime. Nii on Jaanil ja Tiial kaht perekonnanime kandvad järeltulijad - Kaplinskid ja Toometid. 25. septembril 2001
Hukkus 1942. a lennuõnnetuses. Ilja Ilf (kodanikunimi Failzenberg) oli juudisoost. Suri 1937. a tuberkuloosi. Kirjutasid oma teosed koos. Nende ühistöö kuulsaim teos "Kaksteist tooli" (1928) valmis raudteelaste ajalehe Gudok (Vedurivile) toimetuses, kus 1920. aastatel töötas seltskond noori ajakirjanikke, hilisemaid kuulsaid kirjanikke: Mihhail Bulgakov, Ilja Ilf, Konstantin Paustovski, Valentin Katajev. "Kuldvasikas" ilmus 1931. aastal. ,,Kaheteistkümne tooli" tegevus toimub nepiaegsel, ,,Kuldvasikal omakorda" 1930. aastate Venemaal. ,,Kaheteistkümne tooli" tegevus saab alguse sellest, kui perekonnaseisuametnik Ippoliti ämm teatab surres, et peitis oma briljandid ühe sisse kaheteistkümnest toolist, mis oli perekonna kui endiste aadlike käest Nõukogude võimu tulles rekvireeritud ja mida ainult orderite alusel väljastati. Ippolit
rahvuslikut meelsusest, rahvusliku kunsti võimalust. Köleri populaarsemad tööd on "Kunstniku sünnikoht", "Hiiu naised kaevul", "Ketraja", "Ärkamine nõidusunest", oma lihtsastest talupoegadest vanemate portreed, Tallinna Kaarli kiriku apsiidvõlvile maalitud õnnistava Kristuse poolfiguur. Joonis 1. Köleri maalid "Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree" 1864 ja "Truu valvur" 1878. Paul Raud (1865-1930) kuulub realistide hulka. Õppis Düsseldorfi akadeemias, kus oli omandanud baltlastele meelepärase konservatiivse, korrektse, aga kuivavõitu realistliku stiili. Ta maalis tumedaid, vanameisterlikke esindusportreid aadlikest ja Tallinna ülemkihist. Tema maastiku-piltidest, mida ta maalis vaid enda jaoks, on näha aeglane ja ettevaatlik areng impressionismi suunas. Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20
eeskujul keskendub eesti suguvõsade ajaloo kohta käiva ainese kogumisele. Lipp pidas sugukondade uurimise peamiseks ülesandeks tuntumate avaliku elu tegelaste põlvnemisloo tutvustamist. Esimese maailmasõjaaastail, eriti aga pärast M. Lipu surma vaibus mõneks ajaks eesti suguvõsade uurimine. 17. mail 1924.a. registreeriti Eesti Eugeenika Selts. Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsi juurde asutati 12. mail 1931.a. eri põhikirja alusel tegutsev Genealoogia toimkond, mille juures tegutses Eesti Sugukondade Uurimise Büroo. Büroo kujunes genealoogilisiste uurimuste keskuseks ning andis tegevusele uue hoo ja suuna. Varem uuriti tuntud ühiskonnategelaste põlvnemislugusid, siis nüüd pidas büroo oluliseks ka andmestiku kogumist rahva kõikide kihtide kohta, et seda võiks kasutada pärilikkuse, sotsiaalbioloogiliste ja muude nähtuste uurimisel. 1940.a. detsembris
kogumistöö eeskujul keskendub eesti suguvõsade ajaloo kohta käiva ainese kogumisele. Lipp pidas sugukondade uurimise peamiseks ülesandeks tuntumate avaliku elu tegelaste põlvnemisloo tutvustamist. Esimese maailmasõja aastail, eriti aga pärast M. Lipu surma vaibus mõneks ajaks eesti suguvõsade uurimine. 17. mail 1924.a. registreeriti Eesti Eugeenika Selts. Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsi juurde asutati 12. mail 1931.a. eri põhikirja alusel tegutsev Genealoogia toimkond, mille juures tegutses Eesti Sugukondade Uurimise Büroo. Büroo kujunes genealoogilisiste uurimuste keskuseks ning andis tegevusele uue hoo ja suuna. Varem uuriti tuntud ühiskonnategelaste põlvnemislugusid, siis nüüd pidas büroo oluliseks ka andmestiku kogumist rahva kõikide kihtide kohta, et seda võiks kasutada pärilikkuse, sotsiaalbioloogiliste ja muude nähtuste uurimisel. 1940.a. detsembris.
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja
Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15-aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Juhan Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva
uurimise jaoks. Ilmus ülevaade Eestist Vabadussõjas, kaks köidet. 1905 revolutsiooni aastapäeva lähenedes 1930. aastail mõeldi, kuidas tähistada. Loodi omaette selts 1905. aasta Selts, et uurida ja talletada Hans Kruus ja Peeter Treiberg, Mihkel Martna, Juhan Jams. Eesmärk revolutsioonilise liikumise ja poliitajaloo uurimine ja edendamine. Eeskuju Lätist, mõjutas ka NSVL loodud seltse vastava temaatikaga. Skandinavistika huvilised lõid 1931 Akadeemilise Rootsi-Eesti Seltsi, mis tegeles ajaloo ja kultuuriliste sidemete uurimise ja tutvustamisega. Koha ajaloo seltsid, nt Narva Ajaloo Selts ja Tallinna Ajaloo Selts, võtsid mõõtu Akadeemilise Ajaloo Seltsi tegevusest, millega oldi ülikoolis kokku puutunud ja mida tunti. Tegeldi muinsuskaitse komplekside kaitse ja tutvustamisega. Ettekannete põhjal artiklikogumikke avaldatud, nt Vana-Tallinn Tallinnas. 1930. aastatel
Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused 1. Millist väljaannet peetakse esimeseks eestikeelseks lauluraamatuks? Heinrich Stahl’i „Käsi ja koduraamatu“ teist osa 2. Millist väljaannet nimetatakse luterlikus traditsioonis a) „vanaks lauluraamatuks“ b) „uueks lauluraamatuks“? a) Eesti-Ma-Rahwa Laulo-Ramat(1721) b) „Uus lauluraamat“ (1899), tehti mitmeid kordustrükke, viimane 1958, kasutusel oli kuni 1991. aastani 3. Millist lauluraamatut kasutatakse tänapäeval luterlikus kirikus? „Kiriku laulu-ja palveraamat“ 4.Mille poolest erineb lauluraamat koraaliraamatust? Lauluraamatus on laulusõnad, kuid mitte viisi. Koraaliraamatus on viis ning seade aga pole tekste. 5.Millist koraaliraamatut peetakse Eestis ja Baltimaades vanimaks? Helme organisti Gustav Swahni käsikirjaline koraaliraamat 1774. a 6. Mis on nn Punscheli-koraaliraamat? Mille poolest erineb see varasematest koraaliraa
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Ly Unga MIHKEL RAUD & TEMA EDULUGU uurimistöö Juhendaja: Aaro Pertmann Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................3 1. Mihkel Raud...................................................................................4 2. Telekarjäär.....................................................................................8 3. Muusikukarjäär...............................................................................12 4. Kirjanikukarjäär............................................................................15 5. Poliitikukarjäär...............................................................................18 Kokkuvõte.....................................................................................20 Summary..............................
ma olen tulnukas Marsilt. Ütle neile, et ma söön elusaid kanu ja tantsin keskööl voodoo' d. Nad usuvad kõike, mida sa ütled, sest sa oled ajakirjanik. Aga kui mina, Michael Jackson, ütleksin: "Ma olen tulnukas Marsilt ja ma söön elusaid kanu ning tantsin kesköölvoodoo' d," siis ütleksid inimesed: "Küll see Michael Jackson on ikka segane. Ta on hulluks läinud. Me ei saa uskuda mitte ühtegi sõna, mida ta ütleb." Jackson kandis kullatud sõjaväestiilis rihmaga jakki Badiajastul Jackson mängis Francis Ford Coppola 17-minutilises 3D-filmis "Captain EO" peaosa. Film esilinastus 1986. aasta septembris Disneylandis jaEpcotis ning väljaspool Ameerikat 1987. aasta märtsis Tokyo Disneylandis, tõustes populaarseks tõmbenumbriks kõigis kolmes lõbustuspargis. Filmiteemaline atraktsioon püstitati hiljem ka Euro Disneylandi. Need atraktsioonid jäid avatuks kuni 1990ndate lõpuni; viimasena suleti 1998
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjanduse toibumist ja jalule
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdis
Tsunftikäsitööliste hulka olid pääsenud mõned üksikud, kes töötasid tsunftiväliste käsitöölistena. Neil polnud õigust selle ega õpipoisse pidada. Tsunftid kohtlesid neid kui ,,jäneseid" ja ,,pusserdajaid". EELÄRKAMISAEG (1825-1860) Johan Köler Esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik (1826- 99). Õppis Pariisis, hiljem Itaalias ning pöördus lõpuks tagasi Venemaale. Peterburis oli ta õpetajaks kunstikoolis, Kunstude Akadeemias ja keisri perekonnas. Ta oli üks esimesi eesti kunstnikke, kes hakkas esinema näitustel. Eestiga sidus teda peale sünnikoha ja osavõtu poliitilisest ning kultuurilisest tegevusest ka tema teoste motiivistik. Ta looming liikus romantilise ja realistliku käsitluse piirimail. Köler pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile. Klassitsism 19 sajandi arhitektuuris valitses klassitsism. 1830.-40. a hakati
4.Hiina 1912 sai Hiinast vabariik. Pärast vabariigi väljakuulutamist sattus riik sisetülidesse. Riiki proovis ühendada Guomindag (Rahvuslik Rahvapartei), mida juhtis Sun Yatsen. (ees pk.n) Võitlus Guomindagi ja kommunistide vahel. 1925 suri Sun Yatsen, tema järglaseks sai Chiang Kaishek. Kommuniste juhtis Mao Zedong. Mao Zedong Chiang Kaishek 5.Jaapan ● Jaapani ametlikuks poliitikaks sai suurriigi loomine. ● 1931.rünnati Hiinat. Hõivati Mandžuuria ja rajati seal Mandžukuo keisririik. Mandžukuo keisririik. 6.Aafrika Iseseisvad riigid: Libeeria, Etioopia, Lõuna-Aafrika, Egiptus. Etioopia oli keisririik. 1930 sai keisriks Haile Sekassie I (sündinud ras Tafari Mekonnen) 7.Ladina-Ameerika Majanduslikult ühekülgselt arenenud. Ms vahel oli arenenuim Ladina-Ameerika riik Argentiina. Ladina-Ameerika nähti väljarännumaana. KORDAMINE: India Nehru Ghandi pisutski chiang khasek ataberk
tuntud mandreid-Euroopat, Aafrikat ja Aasiat. Tõsi küll, juba kaua enne Kristust oletas osa astronoome , et Maa pole lame ketas , vaid hoopis kerakujuline Hispaania galeoon – keskaja kullalaev 16. sajandi keskel oli Hispaaniast saanud Euroopa suurim mereriik, mille valdused asusid kokku neljas maailmajaos mõlemal pool ekvaatorit. Nii võis Hispaania kuningas väita, et tema riigis ei looju päike kunagi. Selle eest, et kuld ja hõbe Madridi varakambrites otsa ei saaks, kandsid hoolt ligi viiskümmend purjelaeva, mille tüübinimi peaks piraadifilmide austajatele hästi tuntud olema. Galeoonidest rääkides tuleb kõigepealt alustada Christoph Kolumbusest, kes Indiat otsides hoopis mujale välja jõudis. Mäletatavasti oli Kolumbusel kolm laeva – üks karakk ja kaks väiksema veeväljasurvega karavelli. Karakk oli tol ajal laialt levinud Hansa koget meenutav nelja mastiga alus, mis
Huseini jutustused ,,Tee ja tulevik", ,,Mehriban", ,,Kurb mälestus", ,,Kahe elu vahel"), naiste ja meest võrdõiguslikkust. Proosa hakkab kiiremini arenema 1930. alguses. 1933 ilmus esimene osa Mamed Seid Ordubadi (1872-1950) neljaosalisest romaanist ,,Udune Tebriz" (1933-1948; esimeses osas on juttu revolutsioonilise liikumise tekkest Iraani Aserbaidzaanis, liikumise juhist Sattar khaanist. Õnnestunud stseenid Tebrizi vaestest)5. 1931 ilmus Süleyman Ragimovi (1900-83) viieosalise romaani ,,Samo" (1931-52) esimene osa, milles kujutati väljapaistvalt Aserbaidzaani külaelu6. Külaelu kujutamisel oli üks väljapaistvamaid ka Mir Dzalal Ali oglu Pasajev (1908-1978) ja tema romaanid ,,Ülestõusnud inimene"7 (1935), ,,Noore inimese manifest"8 (1940) . 1 Lõpetas 1927 Aserbaidzaani Riikliku Ülikooli. Aktiivseimaid kirjanduselu organisaatoreid 20. aastatel, Punaste Sulgede Liidu loomise initsiaatoreid. 2 Vaeslaps
Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuseaastad 1968-86 Tumeda tuleviku aastad
AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium AJARONGIGA PAADREMAALT MÄRJAMAALE HARRI JÕGISALU Uurimistöö Autor: ..... ........ Juhendaja: ..... .... Rapla 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................3 1. ELULUGU ................................................................................................................5 1.1. Lapsepõlvekodu...................................................................................................5 1.2. Lapsepõlv............................................................................................................6 1.2.1 Kooliaeg........................................................................................................6 1.3 Sõja-aastad..............................................................
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid
ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub UNICEF oma missiooni täitmisel lapse õiguste konventsioonist. UNESCO ÜRO Haridus- ja Teadusorganisatsioon. Tegutseb alates 1946. aastast, sellesse kuulub 186 riiki, sh Eesti. 1998. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuhu praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjekti 112 riigist. 1998. aast
ja põrandaalune keelatud kunst. Kõik tööd, mis näitusesaali seintele üles riputati, kategoriseerusid automaatselt kõrge kunsti alla, kuna Nõukogude Liidus oli lubatud vaid high art. Roy Lichtenstein Uppuv tüdruk Claes Oldenburg. Pehme tualettpott. 1966. Mõjutused: R. Mutt. Fontään. 1917. Salvador Dalí. Mälu jäävus. 1931. Claes Oldenburg – monumendid Free [sõnamäng: Vaba / Tasuta] Huulepulgad Picadilly väljakul Londonis. 1966. Huulepulgad – spetsiifiline 60ndate seksrevolutsiooni sümbol, mida võiks saata hipide loosung „Make love not war“ POPKUNST EUROOPAS Itaalia: arte povera < Piero Manzoni (1933-1963)
1. Liivimaa kroonikad. Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Liivimaa vanem riimkroonika. Balthasar Russowi kroonika; Chr. Kelch ,,Liivimaa ajalugu" Läti Hendriku kroonika Ainus selline allikas, mis kirjeldab põhjalikult eestlaste muistset vabadusvõitlust. Samas kirjeldab ta ka sõja eelaega alates 1184. Kroonika kirjutatud ladina keeles. Kirjeldab kuidas väinajõe suudmes tegutseb esimene liivimaa piiskop, kes pöörab liivlased ristiusku. 1190 Lübecki ja Bremeni kaupmehed asutavad Saksa ordu ja 1199 astub mängu Liivimaa kolmas piiskop Albert. Hakatakse ehitama Riia linna 1201, aasta hiljem kuulutab paavst sõja Maarjamaaks nimetatud vanal liivimaal. 1204 algab neljas ristisõda ja sellest ajast on Tiit Aleksejev kirjutanud kaks romaani, nt ,,Palveränd". Läti Henrik on oma Kroonikates kirjeldanud võikaid stseene, kus ristirüütlid on langenud võitlusesse paganatega ja juhuslikult võitnud, siis kohtlevad nad neid julmal viisil 1223. Rebisi
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise m�
annaabi.ee 
