Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Põllumajnduse võrdlus Maroko ja Egiptuse vahel (0)

1 Hindamata
Punktid

Põl umajnduse võrdlus  Maroko  ja 
EGIPTUSE vahel 
MAROKO 
Kli ma 
Maroko põhjaosas on lähistroopika kliimavööde ja keskosas on troopikavööde.
Kliima on kuiv, kuigi rannikupiirkondades sajab väikestes kogustes novembrist 
märtsini vihma. Maroko kliimale on iseloomulikud kuumad ja kuivad suved ning 
pehmed , niisked talved .
Sisemaa poole liikudes on temperatuurid veel ekstreemsemad, suved 
kuumemad ja talved külmemad. Marokos asuv  Atlase  mäestik  on kaetud 
lumega enamuse osa aastast. Vihma sajab aprillis ja mais ning ka oktoobris ja 
novembris. 
Rannikul on keskmine temperatuur juulis 23...28 °C, jaanuaris 9...12 
°C,sademeid 600–800 mm aastas. Mägedes on kliima niiskem ja jahedam. 
Sademeid on üle 1000 mm aastas, kõrgemal kui 2000 m on 3–4 talvekuu 
keskmine temperatuur alla 0 °C, lumikate püsib 4–5 kuud.
Maroko kliima vaheldumises mängib väga suurt rolli külma  Kanaari  hoovuse 
jahutav toime, mis on üheks  suuremaks kliima kujundajaks Atlase mägede ja 
Sahara  kõrbe kõrval. 
Pinnamood
Maroko looduse eripära määravad küllaltki mägine pinnamood, mis takistab 
põllumajandust. Lisaks Sahara kõrbe piirkond ja Atlase mäestik, mis samuti ei 
soodusta põllumajandust. 
Põl umajandus 
Põllumaa on 67,3% riigi 
territooriumist
Põllumajanduse osatähtsus riigi 
SKTs on 14.7%
Põllumajanduse osatähtsus 
rahvastiku hõivatuses on 44.6% 
Sellest võib teha järeldust, et 
põllumajanduse roll riigi SKTs ei 
ole suur, aga rahvastiku 
hõivatuses on üsna tähtis.
Toodang
Kodumaal tarbitav: nisu, oder, puuvil , ri s ja 
suhkrupeet
Väljaveoks minev saak: teod, tsitrusviljad, 
piparmünt, taliköögiviljad, veinivi namarjad, 
EGIPTUS
 
Kli ma
Egiptus asub troopilises kliimavöötmes, mille tõttu on riigis väga kuiv 
kõrbekliima. 
Vahemere rannikul on talved sademeterohked ja jahedad, suved kuivad ja 
kuumad.Siinai poolsaare mägedes on õhutemperatuurid palju madalamad ja 
sademeid esineb rohkem võrreldes alaga samal laiuskraadil. 
Sademeid esineb tavaliselt oktoobrist aprillini , kõige rohkem detsembris. 
Vahemere rannikupiirkonnas on aasta keskmine sademete hulk kuni 200 m, 
harva kuni 400 . 
Aasta keskmised sademetehulgad vähenevad järsult lõuna suunas (nt 
Aleksandrias 193, Kairos 24 ja Assuanis 3 mm.
Õhutemperatuuride erinevused on väga suured sisemaa kõrbealadel, seda eriti 
suvel, mil need võivad öösel langeda kuni +7 °C ja päeval tõusta kuni +43 °C. 
Talvisel ajal on kõrbealade temperatuurikõikumised väiksemad (öösel kuni 0 °C 
ja päeval kuni +18 °C). 
Pinnamood
Egiptuse pinnamood on  suuremalt jaolt  tasane
Riigi kesk- ja lääneosas laiub suur Liibüa kõrbe 
lavamaa , mis tõuseb pikkamööda põhjast 
lõunasse. Maapinda katab seal valdavalt liiv 
ning lubja- ja liivakivi murendmaterjal.  
Liibüa kõrbe lavamaa põhja- ja keskosa 
liigestavad alangud ja nõod, kus põhjavesi 
tungib maapinnale ning milledest suurim ja 
sügavaim on Kattara nõgu.
Egiptuse idaosas asub  Araabia kõrbe lavamaa, 
mis laskub idast (700–800 m üle  merepinna
läände (300–400 m) ja piirneb idas Etbai 
mäeahelikuga, mille kõrgeim tipp on 2187 m. 
Seda lavamaad läbivad ahelikust alguse 
saavad sügavad jõeorud.
Lisaks kuivale kliima takistab põllumajandust 
ka liivane pinnas. 
Põl umajandus
Egiptuse 100 miljonist hektarist on asustuskõlblik vähem kui 5 mln ha. 
Ülejäänud on veetu ja viljatu kõrb, üks elutumaid kogu maailmas. 
Enamik kasustuskõlblikust maast moodustab Niiluse org ja delta , ülejäänud on 
rannikuäärsed alad ja oaasid. 
Vegetatsiooniperiood võiks kesta soojavaru poolest kogu aasta, kuid vihma ei 
saja peaaegu üldse ja nii sõltubki kogu põllumajandus vaid kunstlikust 
niisutusest. Vesi saadakse Niiluse jõest. Nii saabki kasvatada vaid ühe saagi 
aastas, kui  sedagi . Parku on nii kuiva kliima tõttu vee olemasoluga samuti 
probleemid.
Toodang
Egiptus on taimekasvatusmaa. 
Omatarbeks kasvatatakse nisu, riisi, sibulat, oaasides aga ka datlipalmi. 
Peamise tulu moodustavad siiski  suhkruroog  ja puuvill
Tänu puuvillale on ka kergetööstus üks egiptuse peamiseid tööstusharusid. 
Agraartööstuskompleks on alles kujunemas, selle peamisteks  osadeks  on 
väetiste valmistamine, niisutussüsteemide rajamine ja hooldamine,  milleta  
põllumajandus Egiptuses eksisteerida ei saa.

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Kliima 
  • Pinnamood
  • Põllumajandus 
  • Toodang
  • Slide 7
  • Kliima
  • Pinnamood
  • Põllumajandus
  • Toodang
Vasakule Paremale
Põllumajnduse võrdlus Maroko ja Egiptuse vahel #1 Põllumajnduse võrdlus Maroko ja Egiptuse vahel #2 Põllumajnduse võrdlus Maroko ja Egiptuse vahel #3 Põllumajnduse võrdlus Maroko ja Egiptuse vahel #4 Põllumajnduse võrdlus Maroko ja Egiptuse vahel #5 Põllumajnduse võrdlus Maroko ja Egiptuse vahel #6 Põllumajnduse võrdlus Maroko ja Egiptuse vahel #7 Põllumajnduse võrdlus Maroko ja Egiptuse vahel #8 Põllumajnduse võrdlus Maroko ja Egiptuse vahel #9 Põllumajnduse võrdlus Maroko ja Egiptuse vahel #10 Põllumajnduse võrdlus Maroko ja Egiptuse vahel #11
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Virgehai Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Põllud Egiptuses
13
pptx

Põllud Egiptuses

Põllud Egiptuses Koostas: Kristofer Seil 11.a Egiptus Joonis 1: Egiptuse piirkond kaardil Pinnamood Egiptuse pinnamood on suuremalt jaolt tasane. Riigi kesk- ja lääneosas laiub suur Liibüa kõrbe lavamaa, mis tõuseb pikkamööda põhjast lõunasse. Maapinda katab seal valdavalt liiv ning lubja- ja liivakivi murendmaterjal. Liibüa kõrbe lavamaa põhja- ja keskosa liigestavad alangud ja nõod, kus põhjavesi tungib maapinnale ning milledest suurim ja sügavaim on Kattara nõgu. Egiptuse idaosas asub Araabia kõrbe lavamaa, mis laskub idast (700­

Geograafia
MAROKO Riik
38
pptx

MAROKO Riik

MAROKO GEOGRAAFIA Anette Haidak 11.Klass 2013 Geograafiline asend Maroko on riik Loode-Aafrikas. Sild Euroopa ja Aafrika vahel. Maroko Kuningriik asetseb Aafrika loode osas. Kahelt poolt ümbritsetud veega, teda piirab lääne poolt Atlandi ookean ja põhja poolt Vahemeri. Gibraltar ühendab Atlandi Ookeani ja Vahemerd, eraldades Maroko Euroopast. Maroko riik Maroko pealinn on Rabat 1,77 miljonit elanikku(2010). Suurim linn on Casablanca. Pindala: 446 550 km² Rahvastik: berberid Riigikeeled: aaraabia ja berberi keeled, ärikeeleks prantsuse keel. Rahaühik dirham (MAD) Naaberriigid: Mauritaania, Alzeeria. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Religioon: idislam, 97,8% elanikest on muslimid. Peamised majandusharud: nafta, maagaas, puuvill ja turism. Rahvastik Rahvaarv 33 757 000 (2007) Rahvaaru poolest 38

Geograafia
Egiptus - Looduslikud olud
6
doc

Egiptus - Looduslikud olud:

Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Loodusvarade hulk parem kui Mesopotaamias (kuld, vask). Tsiv. oli suletud ja püsiv, areng oli konservatiivne. Niiluse voolusuund oli vastupidine. Tsiv. värv oli must (=kemet) tänu lössile. Mustast maast jäi kõrvale punane maa (=desfet). 1. Egiptuse põllumajanduse algus ja selle territoriaalne varieerumine Kõige varasemad märgid põllundusest Egiptuses ulatuvad viiendasse aastatuhandesse e.m.a. ja veidi varasemassegi aega. Alam-Egiptuses on nendeks: 1. Mitu neoliitikumist pärinevat jälge Fayumis, mis hõlmavad perioodi 5200 - ~ 4000 e.m.a. 1. 2. Leiud deltapiirkonnas asuvast Merimde Beni Salamast (asustatud ajavahemikus 4800 - 4400 e.m.a või hiljem) 3

Geograafia
Egiptuse referaat
19
doc

Egiptuse referaat

Kokkuvõte.................................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................16 Lisad..........................................................................................................................................17 Sissejuhatus Mis on esimene mõte kui kuuled, et keegi ütleb Egiptus? Esimene mõte on püramiidid. Teine see, et kõik käivad seal, seega peab seal midagi olema. Hakkasin kahtlema, kus ta päriselt asub, kas Aasias või Aafrikas. Olen õppinud koolis väga palju Egiptuse pikka ajalugu, aga tahtsin rohkem teada ka tänapäevast Egiptuse elu. Tahtsin teada, kuidas nad suudavad elada kõrbetes. Mul oli väga palju küsimusi nende igapäeva elu kohta, nende elatustaseme kohta ning ka see, et kas nad on Eestis paremad või halvemad.

Geograafia
Egiptuse üldandmed
18
doc

Egiptuse üldandmed

Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Egiptus Referaat Koostas: Heleen Kallaste Viljandi 2007 Sisukord SISUKORD........................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................................... 3 ÜLDANDMED.......

Geograafia
Riikide kokkuvõte
28
docx

Riikide kokkuvõte

kartulit, rapsi, viinamarju ja humalat. Teenindavas majanduses on tähtsaimad kaubandus (sh. isikuteenuste osutamine) ja transport ning side. Töötuse määr oli 2009.a. 6,7%. 2005.a. oli kaupade ekspordi koguväärtus 63% ja impordi koguväärtus 58,9% SKT-st. SKP oli 2008.a. 20 200 PPS-i. SKT-st põllumajandus 3,4%, tööstus 39,3% ja teenindus 57,3% (2004). Türgi Türgi vabariik asub Ees-Aasias ja Kagu-Euroopas Musta mere ja Vahemere vahel. Omab piiri Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani, Iraani, Iraagi, Süüria, Kreeka ja Bulgaariaga. Pindala on 779 452 km2, elanikke 71 517 100 (2009.a.) Pealinn on 3,6 miljoni elanikuga Ankara. Riigikeeleks türgi keel ja rahaühikuks türgi liir. On jaotatud 81. provintsiks. Türgi on ühtne parlamentaarne vabariik, mille riigipeaks on parlamendi poolt 7 aastaks valitav president, keda ei saa tagasi valida. Seadusandlik organ on ühekojaline Türgi Suur

Maailma majandus ja poliitiline geograafia
Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Küsimused 1. 2. Mõisted on tähistatud: Mõisted mandrijää igikelts --- 6 ((Kaart: Euroopa loodusgeograafiline kaart.)) --- 7 ((Kaart: Eesti loodusgeograafiline kaart.)) --- 8 xxx 1 Euroopa ja Eesti asend, pinnamood ja geoloogia 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ((Kaart: Euroopa kaart.)) Euroopa maailmajagu on osa Euraasia mandrist, selle lääneosa, ning kaardil paistab ta justkui hiiglasuur poolsaar. Vahel on Euroopat naljatamisi nimetatud ka "poolsaarte poolsaareks", sest nii põhjas, läänes kui ka lõunas eenduvad mandriosast arvukad poolsaared. Põhjaosas leiame suure Skandinaavia ja väiksema Koola poolsaare ning Põhja- ja Läänemere vahele kiilutud Jüüti poolsaare. Edelas sirutub Aafrika suunas Pürenee ehk Ibeeria poolsaar, Vahemeri on kujundanud saapakujulise Apenniini poolsaare ja sellest ida poole jääva Baikani poolsaare. Musta merre ulatub Krimmi poolsaar.

Euroopa
Geograafia kordamine 8 klass
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

Aafrika Euroopa Atlandi ookean Euraasia Aasia Põhja-Jäämeri Austraalia Austraalia ja okeaania AntarktiS AntarktiKA TUNDA KAARDILT! KLIIMAVÖÖDE ­ vöötaoline ala ümber maakera, mille piires on soojus- ja niiskus tingimused enam-vähem ühesugused. ARKTILINE KLIIMAVÖÖDE ­ · 1 aastaaeg · Polaarjoonte ja pooluste vahel. · Mõõdetud kõige madakam temperatuur ­89.3 oC Vostoki uurimisjaamas. · Laskuvad õhuvoolud, puhuvad tugevad tuuled. · põhiliseks loodusmaastikuks on külmakõrbed : jääliustikud, jääväljad · Põhja jäämeri, Gröönimaa, mõningad Ameerika ja Euraasia saared. LÄHISARKTILINE KLIIMAVÖÖDE ­ · Talv väga külm. Suvi lühike ja jahe. · Talvel arktilised õhumassid, kuid suvel parasvöötmeõhumassid.

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun