KIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON gümnaasiumile LIHTLAUSE Lihtlause on ühe öeldisega lause. NB! Öeldis sisaldab alati verbi pöördelist vormi. Lihtlause kirjavahemärgid seonduvad koondlausega. Koondlause on korduvate lauseliikmetega (vastavad ühele ja samale küsimusele) lihtlause. Korduda võivad alused: Fille ja Rulle on Vaasalinna vargad; täiendid: Turul müüdi lõunamaiseid, põhjamaiseid ja idamaiseid maiustusi; sihitised: Karlsson armastab torti, sokolaadi ja komme; määrused: Päeval ega ööl ei andnud mõte talle rahu; öeldistäited: Öö oli vaikne, soe ja tähine. Sidesõnata koondlauses eraldatakse korduvad lauseliikmed koma(de)ga: Armastan päikest, tuuli, soojust, merd. Sidesõnadest.
LIHTLAUSE Lihtlause on lause, mille koosseisu ei kuulu osalauseid. Lihtlause väljendab erinevalt liitlausest ühte tegevust, seisundit või olukorda, näiteks Laps laulis valjult. Lihtlause tuum on öeldis, millega seostuvad ülejäänud lauseliikmed, näiteks Koer (alus)lamas (öeldis) põõsa all. Öeldise leksikaalne ja grammatiline tähendus määrab ära lihtlause ehituse põhijooned. Lihtlause liigid Koondlause Koondlause on lihtlause, mis sisaldab vähemalt kahte ühele ja samale küsimusele vastavat, s.o ühe ja sama lauseliikmena käituvat lause moodustajat, mis on rinnastusseoses näiteks Silvi (kes?, alus), Pilvi (kes?, alus) ja Milvi (kes?, alus) läksid seenele. Verbikeskne lihtlause Verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab ainult tegusõnast sõltuvaid sõnu või fraase. Laiendatud verbikeskne lihtlause Laiendatud verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab tegusõnast sõltuvate
Tähed toakuuse okstel olid kustunud, kuid taevas sirasid nad endiselt. Põder nägi unes uut kevadet. Pajupuhmad haljendasid. Kraavides vulises vesi ja põdra pead ehtis jälle uhke sarvekroon. 2 RINDLAUSE koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest: Aksel laulab hästi, Eduardile meeldib ka laulda, Anne mängib mitut pilli. RINDLAUSE osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas...või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma) KOOLON pannakse rindlausesse siis, kui järgneb seletus või järeldus (Direktor ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud) MÕTTEKRIIPS pannakse siis, kui on tarvis osalause mõtet eriti rõhutada (Mitte ükski
LIHTLAUSES on üks öeldis, LIITLAUSES kaks või enam öeldist. Öeldis on pöördsõna pöördeline vorm (käändelised olid ma, -mas, -mast, -maks, -mata, -da, -des, -v, -tav, -nud, -tud). KOONDLAUSE on lihtlause, kus ühele küsimusele vastab rohkem kui üks sõna, korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega: Eesti keel, kirjandus ja ajalugu on mu lemmikained. KOOLON pannakse koondlausesse, kui kokkuvõtvale sõnale järgneb loetelu. Nt Need on mu lemmikained: ajalugu, eesti keel ja kirjandus. MÕTTEKRIIPS pannakse koondlausesse, kui loetelu eelneb kokkuvõtvale sõnale, nt Ajalugu, eesti keel ja kirjandus need on minu lemmikained.
KIRJAVAHEMÄRKIDE KORDAMINE LAUSELIIK REEGEL NÄIDE 1. LIHT- Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka Vennas on väike, kuid tubli. LAUSE liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. 2. KOON Koondlauses (mitu samale küsimusele Süüdlasi oli kolm: Alo, Ilo ja D- vastavat lauseliiget) on kokkuvõtva Ülo. LAUSE osa järel koolon, kui järgneb loetelu.
Kirjavahemärgireeglid 1.Lihtlause Lihtlause kirjavahemärgid seostuvad põhiliselt koondlausega (korduvate lauseliikmetega lihtlause). 1.1 Koondlause korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. 1.2 Sidesõnade ja, ning, ega, või, ehk, nii...kui ka ette koondlauses koma ei panda. Täna küsiti nii Antsu, Mallet kui ka Ennu. 1.3 Vastandavate sidesõnade aga, kuid, vaid ette paneme koondlauses koma. Ta vastas valesti, aga valjusti. 1.4 Sidekriipsu kasutatakse liitsõnade korduva osa ärajätmise puhul. Täna õpime nimi-, omadus- ja arvsõna. 1.5 Koolonit kasutatakse koondlauses, kui loetelu ees on mingi kokkuvõttev sõna või fraas: Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja lell. NB! Loetelu ette, mis on lause loomulik osa ja mille ees ei ole kokkuvõtvat sõna, koolonit ei panda.
hulgamäärus) - Prediaktiiv= nimisõna või omadussõna, mis kuulub tegusüna olema juurde=näitab, kes, mis või missugune alusega tähistatav on - Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune) - Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand) - Eeslisandit komaga ei eraldata - Lisand eraldatakse põhisõnast koma(de)ga ainult siis, kui ta asub põhisõna järel - Kui järellisand on omastavas käändes, siis pannakse koma ainult lisandi ette - Komaga ei eraldata järellisandit järgmistel juhtudel: - lisand on olevas käändes(Ants korrapidajana) - kui-lisandit(tema kui professionaal) - Kaks tavalist lause alguse tüüpi: - alus-öeldis - sihitis või määrus- öeldis- alus
LIITLAUSE Liitlause väljendab kaht või enamat tegevust (lauses on kaks või enam öeldist). Lausetevahelist piiri märgitakse sidesõnade ja kirjavahemärkidega. Rindlause ... on liitlause, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest. Andrus laulab hästi, Erikule meeldib tantsida ja Anne mängib alati klaverit. Rindlause kirjavahemärgid: *Osalaused ühendatakse/eraldatakse tavaliselt koma või sidesõnaga. __________ , _______________ . _______________ ja _______________ . Poisid mängivad palli, tüdrukud kastavad lilli. Poisid mängivad palli ja tüdrukud vaatavad pilte ning vanemad vestlevad toas. Ma pole Tiitu näinud ega temast kuulnud. Kas läheme kinno või vaatame kodus telerit? *Sidesõnade ja, ning, ega, või ette tavaliselt koma ei panda. *Sidesõnade aga, kuid, vaid, ent, kas ... või ette pannakse koma. Algul ta rõõmustas, kuid siis hakkas nutma
maale. Pean ennast kokku võtma paremat tulemust saavutamaks. 2) ülejäänud lauselühendeid (da-, ma-, mas-, mast-, vat- ja nuna- lühendit ning eestäiendina esinevat v-, tav-, nud-, tud-ja mata- lühendit): Vend läks ennast sauna pesema. Vaikiv olend vaid noogutas. Ilmumata teostest ta rääkida ei tahtnud. Koondlause on korduvate lauseliikmetega lause. Korduda võivad alused, sihitised, määrused, täiendid, öeldistäited. Sidesõnata koondlause Korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. Olime juba ammu õppinud valssi, rumbat, foksi. Semikoolniga eraldatakse koondlause loetelude rühmad. Pisikeses poes oli saada kõike vajalikku: juustu, sinki, pasteeti ja teisi toiduaineid;vihikuid, pliiatseid, paberit ja muid koolitarbeid; jopesid, pluuse, kleite ja ülikondi. Loetelus ei käi koma sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii... kui ka ette.
Kirjavahemärgid Lausete abil väljendame ning vormindame oma mõtteid. Selleks et mõte saaks kirjapildis selgelt väljendatud, peame kasutama kokkuleppelisi lausete liigendamise vahendeid milleks on kirjavahemärgid. KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt Otti, vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu NB! Komaga ei eraldata kui-lisandit, nt Jaan Krossi kui üht parimat ajalooliste romaanide autorit tunneb vist iga eestlane. 2) omadussõnad järeltäiendina, kui neid on lauses rohkem kui üks, nt Töömees, aus, usin, lahtiste kätega, saab tööd eramaja remontimisel 3) koondlause korduvad liikmed (Koondlause on lihtlause, milles korduvad ühesuguse funktsiooniga sõnad) nt Ott kollektsioneerib liblikaid, postmarke, lauljate pilte ja vanu triikimislaudu. Käisime koos kohvikus, teatris,
Lisandi kirjavahemärgid Eeslisandi eraldamiseks kirjavahemärke ei kasutata, nt Vend Jaan tuli hiljuti sõjaväest. Järellisand eraldatakse muust lausest tavaliselt komadega, nt Kas sina, koolis käinud inimene, oskad inglise keelt? Kui ta on seejuures omastavas käändes, pannakse koma tavaliselt üksnes lisandi ette, nt Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja kalm asub Tallinnas. Meie, sõprade vahel polnud saladusi. Vaid juhul, kui omastavas käändes järellisand kuulub sihitise juurde, eraldatakse ta komaga mõlemalt poolt, nt Leidsin üles Reinu(sihitis), oma kunagise klassivenna, ja kutsusin ta enesele külla. Komaga ei eraldata: a) olevas käändes ja kui-lisandit, nt Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui vanem inimene ei
kiirguse mõju bakteritele. 2009.aastal teatas aga kosmoselennumasinaid tootev USA ettevõte Interorbital Systems, et nüüdsest võib igaüks osta endale pikosatelliidi 8000 dollari eest. RINDLAUSE Liitlauset, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast osalausest, nimetatakse rindlauseks. Lapsed jooksid õues + päike paistis säravalt. Lapsed jooksid õues ja päike paistis säravalt. Rindlause osalausete vahel on rinnastusseos. Kõik rindlause osalaused peavad sisaldama öeldist, vastasel juhul on tegemist koondlausega. 4 Õues paistis päike ja linnud laulsid. Tavaliselt eraldatakse rindlause osalaused üksteisest komadega. Pääsukesed vidistavad, lõokesed lõõritavad. Rindlause osalaused võivad olla seotud rinnastavate sidesõnadega (ja, ning, kuid, ega, ent, või jne). Sidesõnade ja, ning, ega, ehk või ette rindlauses koma ei panda.
KIRJAVAHEMÄRKIDE REEGLID 1. Järgarvu ja väitlause järel on punkt, vastust nõudva lause lõpus küsimärk, hüüdlause või nõudliku käsu järel hüüumärk. Olin juba 3.tunnis väsinud. Kes veel oli? Ärge te väsige! 2. Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Vennas on väike, kuid tubli. Film oli lühike, aga huvitav. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. Mulle tundus, nagu oleks keegi tulnud, ent eksisin. 3. Põhisõna järel olev lisand eraldatakse koma(de)ga, omastavaline lisand ainult eestpoolt, kui see on täiendiks järgmisele sõnale. Ees-, kui- ja na-lisandit komaga ei eraldata. Türil, kenas aedlinnas, toimus suur lillenäitus. Türi, kena aedlinna lillenäitused on kuulsad
Mõne päeva pärast teade küll saabus, aga oluline teave oli jäänud kirja panemata. Täiendlause peab asuma otse oma põhisõna järel. Helsingi, mida meie turistid tihti külastavad, on tõesti kaunis. NB! Helsingi on tõesti kaunis, mida meie turistid tihti külastavad. (ei sobi: kaunis mida) Liitlause kirjavahemärgid Liitlauses pannakse sidesõnade aga, et, vaid, kas, kus, kuna(s), kuid, mis, mille, mida, kes, kelle, keda, sellepärast, siis, sest ette alati koma. Põimlause kirjavahemärgid Põimlause koosneb pealausest ja kõrvallause(te)st. Kõrvallausete liigid 1. Aluslause. N e e d, kes jaaniööl järves suplevad, saavad terveks igast haigusest. 2. Öeldistäitelause. See ongi k õ i k, millest tahtsin teile täna kõnelda. 3. Täiendlause. Ä r i k e s k u s, mis hiljuti valmis, kaunistab Tartu kesklinna. 4. Sihitislause. Päevalehed t e a t a s i d, et riigieelarve vastuvõtmine lükati edasi. 5. Määruslaused
See sobib hästi täiendlauses nt: Kõik, kes (on) töö lõpetanud võivad minna. Kontekstellipsi korral on oluline välja jäetava sarnasusega olemasolev nt:Mari joonistas lille ja Jüri (joonistas) vaasi. 4. Mis on fraas? Fraas on sõnaühend , mis täidab lauses mingit kindlat rolli( on alus, sihitis, määrus või öeldistäide). Fraas on tervik ja pole oluline kas ta koosneb ühest sõnast või kümnest nt: Kass püüdis hiire. 5. Lauselühend. 1. des- ja mata-lühend Koma oleneb tuuma asukohast Jõudes koju, helista. / Koju jõudes helista. 2. Määruseline nud-, tud-lühendi puhul kasutatakse koma, olenemata peasõna asukohast. (millal?) Jõudnud koju, istus isa kohe tugitooli. / Viimaks ajalugu õpitud, hakkasin koristama. 3. Lauselühend aluse ja öeldise vahel eraldatakse kahelt poolt komaga. Maarit, hoolsasti harjutades, võib võistluse võita. 4. Iseseisev nimetav ehk verbita lauselühend on peasõnata ning eraldatakse kahelt poolt komaga
a aastal 2004 aastail 2004 - 2007, 2004 - 07 aastad 1908 - 1918, 1908 - 18 Johannes Aavik (1880 - 1973) 1920. -1930. aastad 1920ndail 1920. aastail (vrd sõnaga kahekümnendail aastail) 1905 .-1907. a sündmused 2004.- 05. õa, 2004/05. õa · Kellaaja ja ajavahemiku kirjutamisel eraldatakse tunnid, minutid ja sekundid üksteisest punktiga, kümnendiksekundid komaga: kell 19.30 algab 8.00 ja lõpeb 9.15 6.18.24 (6 h 18 min 24 s) 2.36,15 (2 min 36,15 s) · Suuremat täpsust nõudvatel kirjutusjuhtudel on tundide ja minutite vahel mõlemalt poolt kokkukirjutatav koolon: 6:18.24 Kokku- ja lahkukirjutamine Normaalselt on sõnad üksteisest lahku kirjutatud, kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjus, olulisemad neist on tähendus, traditsioon, grammatiline vorm
Pöördsõna on lauses kõige olulisem sõna, sest see annab lausele sisu.. Pöördsõna väljendab tegevust, on lauses öeldiseks. Öeldis võib ühes lauses koosneda mitmest sõnast, mis ei pruugi alati kõrvuti olla. Siiski on üks sõna alati põhisõnaks see on tegusõna pöördeline vorm. Nt Ma astun vaikselt. Ma koputan vaikselt. Ma olen vaikselt oodanud. Ma teen ukse vaikselt lahti. Liitlauses on kaks või enam tegevust ehk öeldist. Osalaused ühendatakse omavahel liitlauseks sidesõna, koma või koma ja sidesõna/siduva sõna abil. Nt Lapse naersid ja mängisid palli. Mees röögatas ning haaras jalast kinni. Ta kukkus, vajus pikali. Ma ehmusin, sest ei teadnud, mida pean tegema. KÄÄNDED KÄÄNE KÜSIMUS AINSUS MITMUS 1. Nimetav kes? mis? raamat raamatu / d 2
kokku- või lahkukirjutamisel toimida samade eeltoodud reeglite järgi. Nt lahku: elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad; pronks on vase ja tina sulam, nafta ja naftasaaduste eksport, impordi ja ekspordi maht. Nt kokku: ooperi- ja balletiteater, õuna- ja marjaaed, suu- ja sõrataud, hinna- ja turupoliitika, aruande- ja valimiskoosolek, liha- ja villalammas. Omadus, arv, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast üldiselt lahku: suur maja, rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, sinist värvi, kolm nurka, meie maa, meie aja, oma aja, omal ajal, tol ajal, tolle aja, ses suhtes, sel määral. Sama reegli järgi kirjutatakse lahku ka: teist laadi kaalutlused, seda liiki juhtumid, mitut seltsi mehed, igat sorti külalised, sama tüüpi suvila jms juhtumid. KOKKU LAHKU
Kirjavahemärgid Lihtlause kirjavahemärgid Lausete abil väljendame ning vormindame oma mõtteid. Selleks et mõte saaks kirjapildis selgelt väljendatud, peame kasutama kokkuleppelisi lausete liigendamise vahendeid milleks on kirjavahemärgid. KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) Järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt Oti, vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu NB! Komaga ei eraldata kui-lisandit, nt Jaan Krossi kui üht parimat ajalooliste romaanide autorit tunneb vist iga eestlane. 2) omadussõnad järeltäiendina, kui neid on lauses rohkem kui üks, nt Töömees, aus, usin, lahtiste kätega, saab tööd eramaja remontimisel 3) koondlause korduvad liikmed (Koondlause on lihtlause, milles korduvad ühesuguse funktsiooniga sõnad) nt
Tallinn kui Eesti PEALINN on tuntud kogu Tallinnas, Eesti PEALINNAS, on palju Euroopas. kultuuriasutusi. (järellisand) Tallinn Eesti PEALINNANA (olev kääne) on tuntud kogu Euroopas. 10.Laused LIHTLAUSE: üks öeldis. Sõnajärg: alus öeldis (nt Isa luges õhtul raamatut) või sihitis või määrus öeldis alus (nt Raamatut luges isa õhtul; Õhtul luges isa raamatut). KOONDLAUSE: lihtlause, millesse on koondatud mitu ühele ja samale küsimusele vastavat sõna. Korduda võivad alused, öeldised, sihitised, öeldistäited, määrused, täiendid ja lisandid. Nt Meie klassi õpivad Peeter, Piia ja Paul. Ma jooksen, laulan ja tantsin. Koma ja sidekriips koondlauses: Õuna-, pirni- ja ploomipuud kasvavad aias. Tegime palju õunamahla, -moosi ja -kompotti. Koolon ja mõttekriips koondlauses: kokkuvõttev sõna : loe, te ja lu
3) Riigid Ühendriigid, Rootsi Kuningriik Kadri, Toomas-Hendrik 4) Isikud, olendid Ka kujuteldavad Ilves, Kaval-Ants, Vanapagan v.a sidesõna (ja, või jne) Eesti Ekspress, Pärnu 5) Ajalehed, ajakirjad Postimees, Pere ja Kodu v.a liigisõna (laev, auto, kakao Meie Mark, laev 6) Kaubad, sõidukid kakao, leib, sai jne) Tormide Rand, ESISUURTÄHT ,,Tõde ja õigus", ,,Presidendi
lõpus lõpetatakse igasugune-sihitis õppetöö-sihitis. Minu sõbranna isa on Tallinnas väga(öt) kuulus(öt) kirurg(öt).) Alus- kes,mis?(vahel kelle,mille,keda,mida?) Sihitis- keda?mida? (vahel harva kes,mis,kelle,mille?) Määrus- kus?millal?kuidas? ja kõik muu,mis ei sobi aluseks,sihitiseks. 14.Täiendi,lisandi ja ütte kirjavahemärgid *Täiendi märgistus sõltub,kas täiend on ees v järelasendis ja kas täiendeid on üks v mitu. 1.Kui tegu on üksiku eesasendis oleva täiendiga, koma ei kasutata. Järelasendi omadussõnaline täiend eraldatakse kirjas komadega, kõnes pausidega. 2.Mitme täiendiga fraasis sõltub sellest,kuidas on täiendid omavahel seotud.(kas samaväärsed või hõlmavad) 2.1.Samaväärsed täiendid on sellised, mis täiendavad põhisõna igaüks eraldi (nende vahele saab ja panna), iseloomustades teda mingist eraldi aspektist. Eraldatakse sidekriipsuga v komaga. (nt.Kätte jõudis pikk ja pime õhtu, kätte jõudis pikk,pime õhtu.) 2.2
mõeldud sõnadest on käibel 34. Näide: mõrv, üllitama, lamp, süümekas. Ning i ülivõrre on tema poolt mõeldud. SÕNALIIGID SÕNAD Muutumatud Muutuvad sõnad sõnad Käändsõnad Pöördsõnad Määrsõna Kaassõna Sidesõna Hüüdsõna Arvsõna Nimisõna Tegusõna Asesõna Omadussõna Muutuvad sõnad Käändsõnad: Nimisõna. Sõnad, mis nimetatakse asju, olendeid ja absoluutseid mõisteid (käega mitte katsutavad). Näide: haige (nimisõna) lebas voodis. Sõnad, mis käituvad nimisõna kontekstis kui mõnes teises juba omadussõnana. Näide: haige (omadussõna) koer lamas minu ukse taga. Omadussõna
Koidula-nimeline, L. Koidula nimeline, Lydia Koidula nimeline, Pärnu-suurune (nimi), 13-aastane (arv), 13aastane, kolmeteistaastane, T-kujuline (üksik täht). e) kohanimed: Kohtla-Järve, Ida-Eesti. LIHTLAUSE: üks öeldis. Sõnajärg: alus öeldis (nt Isa luges õhtul raamatut) või sihitis või määrus öeldis alus (nt Raamatut luges isa õhtul; Õhtul luges isa raamatut). KOONDLAUSE: lihtlause, millesse on koondatud mitu ühele ja samale küsimusele vastavat sõna. Korduda võivad alused, öeldised, sihitised, öeldistäited, määrused, täiendid ja lisandid. Nt Meie klassi õpivad Peeter, Piia ja Paul. Ma jooksen, laulan ja tantsin. Koma ja sidekriips koondlauses: Õuna-, pirni- ja ploomipuud kasvavad aias. Tegime palju õunamahla, -moosi ja -kompotti. Koolon ja mõttekriips koondlauses: kokkuvõttev sõna : loe, te ja lu
öeldisest kaugemal olev rindliige on mitmuses. Nt Sel aastal ilmus ~ ilmusid talt romaan ja mõned novellid (kuid: Sel aastal ilmusid talt mõned novellid ja romaan). Nagu hulgafraasi puhul, nii ka rindühendi puhul on öeldis alati ainsuses omajalauses. Nt Tal oli poeg ja tütar. 2. Nii .. kui ka rinnastuse puhul on võimalik nii öeldise ainsus kui ka mitmus. Nt Nii üks kui ka teine nõjatub ~ nõjatuvad tuge otsides vastu uksepiita. Kui alused on rinnastatud ja üks neist on isikuline asesõna, siis on öeldis mitmuses ning asesõnale vastavas pöördes, nt Peeter ja mina loeme. Teie ja Peeter loete. Mitme asesõna korral määrab öeldise pöörde isikuhierarhias (1. isik > 2. isik > 3. isik) eespool paiknev asesõna, nt Mina ja sinaloeme. Tema ja sina loete. Kui isikulise asesõnaga seostub rindliikme asemel kaasnemismäärus, siis on juba asesõna ise sageli mitmuses, hõlmates nii põhi kui ka kaasosalist, nt Meie sinuga loeme ja öeldise mitmus seda loomulikum
Liköör Vana Tallinna > likööri Vana Tallinn, sõiduauto Fordist > sõiduautost Ford 3 Lisandi puudumisel käänatakse nime, nt Sõitis Fordiga, ,,Kalevipojast" on palju kirjutatud. H 16. Hulgasõna ühildumine. Mitu lauljat, enamik lauljaid, osa lauljaid, palju lauljaid Väldi ligikaudsuse topeltväljendust: ligi paar tuhat > paar tuhat või ligi 2000 H 17. Sidendid. * Ja, ning. Madalama tasandi rindliikmete ühendamiseks kasuta sidesõna ja, kõrgema tasandi sidumiseks sidesõna ning. Vee JA pinnase kaitse NING puhketingimuste säilitamine. * Samuti = ka. Türgi investeeringud Eesti majandusse on olnud väikesed, samuti ka Eesti investeeringud Türki. > Türgi investeeringud Eesti majandusse on olnud väikesed, samuti Eesti investeeringud Türki. * Nii ... kui ka. See säte hõlmab nii hooneid kui parkimisalasid. > See säte hõlmab nii hooneid kui ka parkimisalasid. * Kuna. Sidendit kuna kasutatakse aja- ja põhjustähenduses.
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat
pööre) õigekirjaga tutvumine. Tutvumine jutustava (väit- ), küsi- ja hüüdlausega. Lause lõpumärgid: punkt, (küsi- ja hüüumärgi vaatlemine). Koma lauses (teksti vaatlus). Oma kirjutusvea parandamine õpetaja abiga. Etteütlemise järgi sõnade ja lausete kirjutamine (1520 sõna lihtlausetena). 2. klass
Miks Pille oli õnnetu? Pille jooksis, sest Tibu ütleb uued laused: Pille jooksis. Ta tahtis kübarat kätte tahtis kübarat kätte saada. saada. Põhjus- liitlause Miks Pille jooksis? skeemid Tibu ütleb: Pille hoidis kübarast kinni. Pille hoidis jäävad lauale kübarast kinni, sest lapsele abiks. Tuul oli tugev. tuul oli tugev.
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD) …..………….……. (allkiri ja kuupäev) Osakonnas regi
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlem
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
