Kus ja kuidas lauldi rahvalaulu. Laulmiseks olid oma kindlad olukorrad, aga laulda võidi kõikjal ja igal ajal, kus oli inimesi koos ja töö laulmist võimaldas. Sajandite jooksul meie maalt läbi sõitnud reisijad jutustavad laulmisest põldudel, eriti lõikusel. Rohkesti on andmeid laulmisest mõisas teol, tööle minnes või töölt tulles, ka üheskoos öömajapidamisel. *Suured laulupaigad olid ka pulmad, kus iga kombejärk nõudis oma saatelaulu ja kus peigmehe- ning pruudipoolsed kaasitajad püüdsid üksteist üle trumbata. *Endastmõistetavalt lauldi talgutel. *Palju lauldi kiigel, enamasti kiikudes, millele maasolijadki kaasa aitasid. *Laule kasutati ka tantsude saateks. Mängude hulka loeme ka ringmängulaule. * Laulud on ka teekäigul ajaviiteks.
Laulmiseks olid oma kindlad olukorrad, aga laulda võidi kõikjal ja igal ajal, kus oli inimesi koos ja töö laulmist võimaldas. Sajandite jooksul meie maalt läbi sõitnud reisijad jutustavad laulmisest põldudel, eriti lõikusel. Rohkesti on andmeid laulmisest mõisas teol, tööle minnes või töölt tulles, ka üheskoos öömajapidamisel. Rahvaluules ilmneb sünkretism, see tähendab liikide eristumatus: laulmisega kaasneb liikumine või tants, jutustamise puhul on suur tähtsus liigutustel ja näoilmel, jutuga põimuvad laulud, mõistatuste esitamisega seondub uskumusi. Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud), kaksi või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks
Muusika on seotud emotsioonidega. Sellepärast on tähtis lastega lauldes omada õiget meeleolu, häälestudes sellele, et oma häälega tundeid edasi anda. Kui mind üks laul kütkestab ja ma teda meelsasti laulan, kandub see säde edasi ka lastesse. Minu rõõm ühest laulust äratab ka lastes vaimustuse. Kui meile üks meloodia meeldib, üks rütm meid haarab, laulame ja liigtame ennast meeleldi kaasa. Lastega on see sama moodi. Seda rõõmu laulmisest on vaja lastes hoida ja edendada. Kõik lapsed laulavad meelsasti - ka need, kes seda veel nii hästi ei oska kui seda tehakse innustunult. Laulmine on keha, hinge ja vaimu jaoks üks elementaarne põhivajadus, üks elementaarne väljendusvõimalus. Kui me laulame, siis me avame ennast täielikult. Seda me teeme siis, kui me ennast hästi ja vastuvõetuna tunneme. Laulude koos laulmine on selle hästitundmise väljendamine
Referaat Õppejõud: Maia Muldma Tallinn 2016 Sisukord Sisukord....................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................ 3 Koolieelse lasteasuruse riiklik õppekavas on nimetatud muusikaõpetuse õppe-ja kasvatustegevuste eesmärgina rõõmu tundmine laulmisest ja musitseerimisest, ennast loovalt väljendamine laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu (KLRÕ, § 22, 2008).....................................3 Muusikaõpetuse osatähtsus väikelapse arengul..........................................4 Kokkuvõte.................................................................................................... 6 Kasutatus kirjandus..................................................................................... 7
Muske. muusade kunst- lauldse ette kantud luule. Muusikuid ja poeete peeti jumaliku andega prohveteiks- muusika oli jumalikku pritolu. Muusikateooria ksitleb helisid selgeis Seostes arvudega . muusika peegeldab kogu maailmakorraldust. ESIMESTEKS MUUSIKUTEKS PEETI ZEUSI POEGI: Apollon muusade juht, Amphion lramng, Dionysos veini-ja viljakusejumal(puhkpill)476 keskaja algus. Rooma sai lnekiriku keskuseks. VAIMULIK MUUSIKA: jumalateenistuse liturgia koosnes histest palvustest ja laulmisest. 8-9saj toestas jumalateenistust OREL. Gregorius Suur paavstiks- htlustas liturgilised tekstid, mis said lne kirikulaulu aluseks.GREGORIUSE LAUL: iseloomulik lauluviis roomakatoliku jumalateenistusele. Peamiseks tekst ja snum. Muusikaline vljenduslaad vga erinev.kshlne ja saadeta ( hiljem oli saateks orel)esitajaks 1 laulja, lauljate grupp vi koor. Tekstid ladinakeelsed. esitajateks mungad.MISSA- katoliku kiriku jumalateenistus.NOODIKIRI: on prit 8-9 sajandist.Tekkis kloostrites
Sonorism algatati 1960 aastatel arenenud uuest sädelevast muusikast. Sonorism ühendab jumaliku võlujõu ja spontaansuse müstilise võlu, valiku laiuse ja ulatusega. Ainult drakooniline võlu võrdub Sonorismiga mitmekesisuse ja jõu aspektist. Sonoristid võivad ära õppida iga loitsu igast loitsu nimekirjast, kaasa arvates raviva võlu. Sonoristid ei pea loitse aegsalt ette valmistama. Igal sonoristi poolt loodud loitsul on suuline komponent, mis võtab vormi laulmisest, skandeerimisest ja deklameerimisest. Selle tõttu ei saa sonoristid eales võtta Vaikset Loitsu ja on üldiselt halvatud vaiksetes alades. Sonoristid laulavad, skandeerivad või deklameerivad loitse. Selline loitsude esitlusviis põhjustab väsimust sonoristi kurgule. Seetõttu saab sonorist ainult esitada teatud arvu loitse ilma puhkamata. See lävi on esindatud sonoristi loitsu punktidena. Igal levelil sonoristid saavad esitlus numbri. Sonoristid saavad punkte ka kõrge
Jõulupuu,jõulupuul küünal õitseb jõulukuul! Kui on peetud jõululaat, siis saabub jõulutaat! Maha tuli kena lumi, ammu möödas soe suvi. Maja ees meil lumemees, lund on täis kõik aiad, teed. Saame lumesõda teha, kuni jälle käes on eha. Jõulukuuse tuppa toome, jõulumeeleolu loome. Toas on kena jõulupuu, taevas täies säras kuu. Taevas säravad ka tähed, kingitusi veel mul vähe. Varsti tuleb jõuluvana, laua peal on praetud kana. Õpin luuletusi pähe, hääl mul laulmisest on kähe. Päkapikud käivad juba, ärevust nüüd täis on tuba. Kohe tuleb jõulumees, põhjapõdrad saani ees. "Jõuluvana tuli nüüd", lausus kooris laste hüüd. Kingitused on tal rees, ise istub saani sees. Kingitusi saime palju, aisakellahelin valju. Kõigil on nüüd rõõmus meel, lund ju sajab veel ja veel. Jälle käes on jõuluöö, lõppenud on koolitöö. Varsti käes on aasta, uus, sest, et käes detsembrikuu. Kullakallis Jõulumees Maiasmokk on Sinu ees.
13. saj sündmused tõid Eesti alede muusikasse vihjeid eestlaste laulmisest Läti Hendriku ,,Liivimaa kroonikast", tekkis palju kirikuid ja hakkas levima kirikulaul. Kirmes- on ilmalikud pidustused kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. Martin Lutheri uuendused Eestis: *ametisse määrati kohalikku keelt mõistvaid vaimulikke et usku rahvale lähemale tuua, *Püüti kaasa laulma panna ka kogudust. Linnamuusikute tegevus 16 saj: *Linnamuusikute ja magistraali vahel sõlmiti leping et nad üldse mängida võiksid*saj esimesel poolel olid linnarahva
visanud nad voodisse leiba luusse laskma vaid võtsid ringi/paaridesse/organiseerimata grupingutesse ning hakkasid temperamentse muusika saatel puusi nõksutama. Loomulikult tantsisid juba ennemuistsetel aegadel omavahel ainult naisterahvad. Tantsiv mees oli amoraalne ja selline heideti ühiskonnast välja. Mehed vaatasid pealt loomulikult. Aegade jooksul on nii mõndagi muutunud, kuid see jõulutraditsioon on jäänud samaks. Laulmisest seevastu vanad eestlased ära ei öelnud. Laulsid terve lauliku otsast lõpuni läbi. Seda muidugi selle pärast, et iga laulusalmi vahele saaks täiest kõrist möirata: "Selle peale vanad eestlased võtsid üks naps..." ja loomulikult teha juurde sobivaid illustreerivaid liigutusi. Kui aga hääled olid kähedaks karjutud, külakuhjad moodustatud, Leili tapetud ja pudelid tühjaks kaanitud, siis algas jäätmekäitlusteemaline pandipakendimäng. Mille käigus kükkide, kallistuste ja
professorina. Ehkki karmid olud olid ta tervise laostanud, juhendas ta endisi kolleege ja üliõpilasi kuni oma surmani 1977. aastal. Bla bla bla Artur Kapp Helikeel on enamasti rõõmsa, helge tooniga. Lastele mõeldud laulud on ka head ja mõnusad laulda - tema muusika kulgeb lihtsalt ja loomulikult. Õpetajast heliloojana pidas ta silmas, et laulud oleksid lastele jõukohased ja arusaadavad ning et lapsed võiksid nende laulmisest rõõmu tunda. Ta pöördus sageli rahvamuusika poole. Pätsi loomingusse kuulub ka rahvaviisiainelisi klaveripalu ja viiuliduosid lastele. Need on fantaasiarikkad, värsked, ilmekad ja toredate karakteritega lood. Päts püüdis tuua rahvalaulu ka professionaalsesse sõna- ja muusikateatrisse. bla bla bla Kuulamised: "Õhtune meri" "Suveöö" http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/c Tänan kuulamast!
a. ilmunud Stahli lauluraamatu II osa ilmumine, millel oli juures ka väike noodilisa. 1685. a. ilmus Adrian Virginiuselt "Tarto-Ma Kele Lauluraamat" samuti noodilisaga lõpus. Palvetundides laulsid vaheldumisi mehed, naised ja lapsed, sageli improviseeriti meloodiale teist häält juurde. 18. sajandi lõpuks jõuti siit mitmehäälse koorilaulu harrastamiseni ning hakati kasutama ka saatepille: kannelt, flööti, klarnetit ja viiulit. Esimene teade neljahäälsest kooris laulmisest eestlaste hulgas pärineb 1818. a Kanepi kihelkonnakoolist. Baltisaksa lauluseltsid (Liedertafel'id) olid väga populaarsed ja aktiivsed. Üks esimesi saksa lauluseltse Eestis oli 1849. a Tallinnas asutatud "Revaler Verein für Männergesang". Esimene saksa laulupidu Baltimaadel toimus juba 1836. aastal Riias. 1857. aastal toimus samasugune üritus Tallinnas. Oma ajalehes "Perno Postimees" seda sündmust lugejaile tutvustades kiitis Johann
aastal moodustati ansambel Lainer, kus Joala oli solist. Ansambli Lainer tuntuimad üleastumised olid X Tartu levimuusikapäevadel ning 1988. aasta Rock Summeril. Tema tuntumad projektid lauljana sel ajal olid 1960. aastate muusikat esitanud Kollane Allveelaev G (koos Ivo Linna, Karl Madise, Meelis Punderi jt) ning kümnendi keskel ühiskontserdid Ivo Linna ja Tõnis Mäega "Las jääda kõik, mis hea" (rahvasuus "Kolme tenori tuur"). Hiljem loobus Joala laulmisest, pühendudes pedagoogi-, produtsendi- ja saatejuhitööle. Viimased kümme aastat oli Joala äärmiselt eraklik, isegi paljudel kunagistel sõpradel ei õnnestunud temaga enam kohtuda. 2005. aasta mais tabas lauljat infarkt. 17. mail 2011 viidi ta jälle infarktiga Põhja-Eesti regionaalhaigla südame-veresoonkonna haiguste intensiivraviosakonda. Vaatamata sellele, et tegemist oli teise infarktiga, taastus ta kiiresti. 25
Arvustus Laulev Revolutsioon James Tusty, Maureen Castle Tusty Iga tulihingeline eestlane on kordki elus laulupeol käinud, selles pole kahtlustki. Eestlased- laulurahvas? Nii ju räägitakse. Meie ise räägime. Lausa legendina on õhku tõusnud jutud meie vabaks laulmisest ning tänaseks on sellest kokku monteeritud ka film. ,,Laulev revolutsioon" on ameerika filmitegijate Maureen Castle Tusty ja James Tusty nägemus Eesti lähiajaloost. See on film, mille tegemine võttis aega neli aastat. Filmitegijad räägivad ise, et laulvast revolutsioonist kuulsid nad Eestis filmitegemist õpetades. Olles üsnagi üllatunud, otsustasid nad teha sellest filmi, mida saaks näha terve maailm. Film on ise inglisekeelne, küll aga on täiesti olemas eestikeelsed subtiitrid
. Eesti keel on väga rikas keel, juba ainuüksi sõnale ,,suurepärane" on 15 täpselt vastavat süno- nüümi. Meie keel olevat ka maailmas kauniduselt esimese kolme seas. Kuid kahjuks iga aastaga hääbub meie keel üha enam ja enam. Probleemiks on meie puhta eesti keele kadumine, sest nooremad põlvkonnad võtavad oma igapäevasesse kõnepruuki järjest rohkem võõrkeelseid sõnu ja väljendeid, mis rikuvad eesti keele puhtust Mida kaugemale me oleme jõudnud eestlaste vabaks laulmisest, seda udusemaks muutuvad ajaloolised teadmised esimesest laulupeost ning üha vähem mõtlevad inimesed sellele ühtsele rahvatundele, mis viis neid laulukaare alla ennast vabaks laulma. Iga aastaga lahkub üha rohkem inimesi Eestis, et saada parem töö, haridus ja elu välismaal. Suur on ka väljaränne, kuna noored inimesed lähevad laia ilma õnne otsima ega naase enam Üha vähem mõeldakse meie esivanematele, kes nägid palju vaeva, et saada meile oma riik.
end ülejäänud maailmale tõestada. Õnneks leidub neid viimaseid tänapäeval päris palju, sest võimalusi oma hobidega tegelemiseks tekib pidevalt juurde. Võimalusi eneseväljenduseks on piisavalt. Aastate jooksul on ühiskond muutunud noorte suhtes sallivamaks ning aina enam teismelisi võtab osa mittetulundusühingute ja heategevusprojektide tegevustest. Lisaks leidub aina enam huvitegevusringe, kus on võimalik tegeleda omale meelepärasega laulmisest ja tantsimisest kuni robotide ehitamiseni välja.Leidlik noor leiab enda jaoks alati midagi sobivat. Nii nagu ütleb ka Eesti rahva vanasõna, et ega magava kassi suhu hiir ei jookse. Kõige lihtsam viis eneseteostuseks on astuda õpilasesindusse. Ka sellises väikeses organisatsioonis on palju võimalusi enese arendamiseks saab korraldada üritusi, kaitsta õpilaste õigusi, võtta osa erinevatest koolitustest ja tutvuda teiste aktiivsete õpilastega.
Inimesed lähevad suurima südame rahuga Eestist ära, unustamata kui palju vaeva meie esivanemad nägid, et saada meile oma riik. Riik, kus elaksid rahulikult ja õnnelikult nende järeltulevad põlvkonnad, kes oleksid uhked ja jääksid oma kodumaale truuks. Aga võib olla ei saagi väikerahva rahvustunne küllalt suur olla nagu on öelnud Johannes Aavik. Aga miks siis nii paljud inimesed laulupeol käivad? Mida kaugemale me oleme jõudnud eestlaste vabaks laulmisest, seda udusemaks muutuvad ajaloolised teadmised esimesest laulupeost, mis toimus 1869. aastal. Teame, et eestlased laulsid end vabaks.. See laul tuli neil südamest. Laulu sõnad polnud niisama tuulde pillutud sõnad, vaid läbi mõeldud ning hingega esitatud sõnumid. Tänapäeval aga minnakse laulupeole niisama kohustusest, kuna kooriõpetaja on nii käskinud. Või siis arvatakse, et see näitab, kui patriootilised nad meie Eestimaa vastu on. Aga kirjanike kirja pandud sõnad
paremaks ei lähe. Märkame parem positiivseid asju ja inimesi enda ümber! Samas võib öelda, et kui on raske, siis eestlane ei hala ega hädalda vaid laulab. Laulab üheskoos laulukaare all laulupidudel. Me laulame isamaast ja emakeelest, oma kaunist loodusest ja sini-must-valgest lipust. Olime uhked kui Eesti laul sai esimese koha eurovisiooni lauluvõistlusel. Võtsime lauljaid kodumaal vastu kui kangelasi. Eestlane tunneb laulust ja laulmisest rõõmu. Vahel on eestlane kade ka. Ta peab end tihti paremaks, kui teised on. Ta arvab, et ega soomlased ja lätlased pole ikka nii targad, kui tema on. Kas ka edaspidi suudame kokku hoida nii võimsalt kui kunagi Balti ketis seistes ja iseseisvust kätte võideldes? Nüüd, mil eesmärk täitunud, on igal Balti riigil pigem omad tähtsad asjatoimetamised. Kokkuvõtvalt võib öelda, et eestlane on see, mis on ta maa, tema keel ja kultuur, tema kodu ja lähedased, tema tööd ja tegemised
Ta võttis 11. sajandil kasutusele joonte süsteemi, millest kujunes välja tänapäevane noodijoonestik. Ta lihtsustas ka noodilugemist, kuna võttis kasutusele meie JO-LE-MI süsteemi sarnase suhteliste helikõrguste süsteemi. 9. Kes olid keskaegsed žonglöörid ehk menestrelid? Alamast seisusest rändmuusikud, kes esitasid kangelaslaule. Need mehed ja naised rändasid ringi üksi või väikeste seltskondadega ja elatusid laulmisest, tantsimisest, trikkide tegemisest ning taltsutatud loomade näitamisest. 10. Kirjelda rüütlilaulu ja rüütlilaulikuid (trubaduurid, truväärid, minnesingerid) Rüütlilaul on keskaegse aristokraatse luule ja muusika üldnimetus. Rüütlilaule on säilinud suhteliselt palju. Neis on luuletekst ja muusika lahutamatud. Teemadest valitseb armastus ja südamedaami kultus (ülistamine). Rüütlilaulikud olid enamasti kõrgest soost, enamasti mehed, aga oli ka naisi
kõik nii nagu peab. Peaproov siiski on teadupärast viimane proov enne, kui etendus laia publiku ette viiakse. Orkestri argiriietus niivõrd ei häirinud, sest peamiselt eksles pilk lava ja üleval jooksvate subtiitrite vahet. Orkestri puhul küll aga segasid keskendumist dirigendi kommentaarid, mis arusaadavalt on viimase proovi ajal enne suure publiku ette astumist vajalikud, kuid siiski etenduse nautijale küllaltki häirivad. Kohati oli orkester niivõrd vali, et laulmisest andis mõista vaid esineja avatud suu. Arusaadavuse poolest see midagi muidugi ei muutnud, sest nii mina kui ka tõenäoliselt suurem osa publikumist, itaalia keelt ei osanud. Kui dirigent poleks ebakõla tõttu pidevalt katkestusi teinud, siis poleks need niivõrd kõrva hakanudki, sest tähelepanu oleks olnud suunatud rohkem laval lahti hargnevale loole, mitte sellele, kes ja kus kui palju maha jäi või valesti intoneeris. Eriefekte ooperi vältel palju ei täheldanud
Muusika tähtsus ja tähendus vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Muusika mulle üldiselt meeldib, mulle meeldib muusikat kuulata, ma võin vaadata, kuidas muusikat luuakse ja mul on kujunenud oma arvamus erinevate lauljate ning laulude kohta ja sellest on tekkinud omad eelistused. Ise ma laulmisest eriti huvitatud ei ole, sest arvan, et laulmine on selline asi, millega peaks tegelema need, kes seda oskavad. Tõesti, ütlen ausalt, et mul kõrv ei puhka, kui ma kuulen kedagi sellist laulmas, kes seda ei oska. Niisama jauramine pole ka just eriti tore. Inimene, kellele langevarjuhüpe ei meeldi ning kes ei oska langevarjuga hüpata, ta ei lähe lendama langevarjuga ma usun. Miks mitte kuulata koduteel laule, mis sulle meeldivad ja kasutada aega targasti, nii ka mina teen.
Koos vaimuliku äratustegevusega kaasnes vennastekoguduste liikumises põlgus ja vaen vanade regivärsiliste rahvalaulude ning traditsiooniliste kommete vastu. Samal ajal õpetasid ametlik luteri kirik ja külakoolid omakorda põhiliselt saksa eeskuju järgivat mitmehäälset koorilaulu. Juba 17. sajandi lõpuks oli ilmunud vähemalt viis eestikeelset koraaliraamatut, mida kasutati köstrikoolides. Esimene teade neljahäälsest kooris laulmisest eestlaste hulgas pärineb 1818. a Kanepi kihelkonnakoolist. 1822. aastal asutati Laiusel omaaegselt väga edumeelne kihelkonnakool, kuhu võeti ka tütarlapsi. Selles koolis peeti laulutunde iga päev ja 1828. aastast pärineb teade seal tegutsenud suuremast meeskoorist. Koorilaulu laiemale levikule talurahva seas pandi alus koolis ja kirikus. Koorilaulu kui seltsitegevuse eeskuju võeti baltisakslastelt, kelle hulgas levis otseselt saksa
Esimesed kristlikud kogudused Kristlus levis esimestel sajanditel peamiselt Süürias, Väike-Aasias, Egiptuses ja Põhja-Aafrikas. Kloostrikorraldus sündis Süürias Ühise keelena kasutati kreeka keelt Palju oli rahvakeelset laulmist Rooma impeeriumis oli kristlus tagakiuastud Lähtusid muusikalises mõttes vanakreeka kultuuripärandist Kuid pillimäng keelati varakristlikus muusikas sootuks Idakristluses kehtib see keeld tänapäevani. Räägitakse psalmide ja hümnide laulmisest e. psalmoodiast ja hümnoodiast Hiljem lisandus vaimulik laul vabas rahvalikus maneeris Varakristlik kogudus ei praktiseerinud õpetatud lauljate kasutamist, lauldi t erve kogudusega. Milano edikt 313 pKr tegi lõpu kristlaste tagakiusamisele, 4. saj sai kristlus Rooma riigi ametlikuks usuks. Kuid Rooma riigi lõhenemine 395. a. Tõi kaasa ka kristluse lõhenemise ida- ja läänekristluseks Idakirik (Bütsants) oma tugeva keskvõimuga on tänapäevani säilitanud elemendid varakristlikust
Ooper rääkis kahes noorest õest, kes olid armunud kahte noorde mehesse. Noormehed kahtlesid nende armastatute truuduses ning panid selle proovile mängides välismaalastest tuttavaid. Alguses proovisid õed enda truudust hoida kuid lõpuks olid nõus välismaalastega abielluma. Lõpuks tuli välja välismaalaste õige pale, et nad on ikkagi õdede õiged noormehed ja noored otsustasid oma elu jätkata koos. Üldehituselt oli ooper väga huvitav, kuulda oli meeste laulmisest toetust naistele ja vastupidi.Näitlejate hääle ilu ja kõlavus oli erakordeselt hea, laulisd väga puhtalt, oskasid oma tundeid näitlemises esile tuua. Instrumentaalmuusikutest esinesid Rahvusooper Estonia koor ja orkester. Huvitav oli see ,et kuulsin esimest korda laval olevat klavessiini kõla, mis mulle väga meeldis ja mis tekistas keskajaliku ajastu meeleolu. Terve orkestri pillide kõla oli väga
(rütm hakkab lähtuma sõna rütmist ja muusika püüab emotsionaalselt edasi anda tekstis toimuvat). Tähtsaimaks sai lihtne, tundeline, laulev meloodia. Taas tõusis au sisse kirikumuusika, kõige esinduslikum žanr oli missa. 15. sajandil muutus motett lihtsamaks, tekst oli ladinakeelne, enamasti vaimuliku sisuga. Vaimuliku muusika kõrval oli endiselt väga populaarne ilmalik polüfooniline laul. Madalmaade polüfoonia arendatuima võttena tekkis kaanon. Kaanoni laulmisest kujunes välja omalaadne intellektuaalne mäng, kus tuletamise reeglid anti mõistatusena. Kui 15. sajandi lõpuni oli muusika olnud nähtus iseeneses, siis nüüd hakati taotlema inimlikke tunnete – kurbus, rõõm, lein – väljendust. Kõrgrenessansi olulisim helilooja oli Josquin Desprez. HILISRENESSANSS (16. saj) Itaalia Türgi invasiooni kartuses elasid õukonnad metslikult priisates ja pidutsedes. Kultuurimetseenlus muutus prestiižiküsimuseks.
Varakristlik muusika Sündis antiikmaailma varemetel (u. 476 aastal barbarite kultuur). Liturgia- jumalateenistuse ülesehituse korrastus, mis kujunes ühistest palvustest ja laulmisest, mida alates 8./9. Saj. toetas kirikuorel. Erinevates riikides liturgiad erinevat moodi. Gregorius Suur- leidis Lääne-Rooma paavstiks saanud, et katoliku kirikus peab olema ühtne laul ja jumalateenistus. Tema austuseks kutsuti Gregoriuse poolt seatud ühtset laulu. Alustas missade ning liturgiate ühtlustamist. Lõpptulemus saavutati 11. Sajandil. Missa katoliku kiriku igapäevaselt toimuv keskpäevane jumalateenistus. Ülesehitus:
ma julgeks neid võrrelda sama zanri lipulaevadega, nagu näiteks Foo Fighters ja Queens of the Stone Age (mõlemad pärit USAst); lavakontroll oli hea ning suudeti oma väikese ajaaknaga mind kaasa elama panna. Kokku esitas Elephants From Neptune 8 lugu oma repertuaarist, kõik neist erinesid teineteisest, alustades rütmikiirusest ja kitarriakordide järjestustest, lõpetades laulude pikkuse ning lüürikaga. Vahetevahel ei saanud vokalisti laulmisest aru, kuid seda juhtus maruharva. Nautisin igat hetke nende esinemisest. Publikule tundusid ka meelejärgi olevat.Nad lahkusid lavalt mäletamist järgi 19.45. Vahepeal oli 45- minutine paus, mille järel tulid lavale The Vaccines (UK). Taaskord olin ettevalmistama ning pidin oma eelarvamused baseerima faktil, et olin näinud mööda kõndimas mitut fänni särgiga, kus suurelt avaldati armastust bändi vastu. Esimese laulu lõppedes jäi mõte, et suhteliselt
Saab jagada: 1. laulud, millel praktilist väärtust ei ole või otse nähtavalt enam ei ole 2. laulud kommete osana (tavandilaulud, mängulaulud, maagia, lasteäiutused) 3. laulud, mis seisavad lahus kombetäitmisest, mis aga võivad leida kasutamist seoses mõne kombe või mänguga. 5. Kus lauldi? Laulmiseks olid oma kindlad olukorrad, aga laulda võidi kõikjal ja igal ajal, kus oli inimesi koos ja töö laulmist võimaldas. Sajandite jooksul meie maalt läbi sõitnud reisijad jutustavad laulmisest põldudel, eriti lõikusel. Rohkesti on andmeid laulmisest mõisas teol, tööle minnes või töölt tulles, ka üheskoos öömajapidamisel. * Suured laulupaigad olid ka pulmad, kus iga kombejärk nõudis oma saatelaulu ja kus peigmehe- ning pruudipoolsed kaasitajad püüdsid üksteist üle trumbata. * Endastmõistetavalt lauldi talgutel. * Palju lauldi kiigel, enamasti kiikudes, millele maasolijadki kaasa aitasid.
rütmist ja muusika püüab emotsionaalselt edasi anda tekstis toimuvat).Tähtsaimaks sai lihtne, tundeline, laulev meloodia.Taas tõusis au sisse kirikumuusika, kõige esinduslikum zanr oli missa. 15. sajandil muutus motett lihtsamaks, tekst oli ladinakeelne, enamasti vaimuliku sisuga.Vaimuliku muusika kõrval oli endiselt väga populaarne ilmalik polüfooniline laul. Madalmaade polüfoonia arendatuima võttena tekkis kaanon. Kaanoni laulmisest kujunes välja omalaadne intellektuaalne mäng, kus tuletamise reeglid anti mõistatusena.Kõrgrenessansi olulisim helilooja oli Josquin Desprez. Tänu nooditrüki tehnika leiutamisele on temalt säilinud umbes 20 missat, hulganisti motette ja ilmalikke laule. Tema muusikat iseloomustavad vormiselgus, voolavus, nii jõuline emotsionaalsus kui ka peen tundelisus.Kui 15. sajandi lõpuni oli muusika olnud nähtus iseeneses, siis nüüd hakati taotlema inimlikke tunnete kurbus, rõõm,
osa Euroopast 1812 ründas Napoleon Venemaad 1813 sai Napoleon lüüa Euroopa ühendatud armeelt Napoleon saadeti elba saarele Lõplikult purustati Napoleoni väed 1815 Waterloo lahingus Napoleon saadeti Püha Helena saarele EESTI RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG VENE TSAARIRIIGI LÕPP EESTI RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG 1860.- 1870. aastatel eestlaste eneseteadvuse tõus- nimetatakse Eesti rahvuslikuks ärkamisajaks Hakati kasutama sõna EESTLANE Eestlased huvitusid lugemisest, teatrist, laulmisest, vanadest kommetest ja juttudest Levis kooliharidus Olulised eestvedajad olid: Johann Voldemar Jannsen Jakob Hurt Carl Robert Jakobson Lydia Koidula VENE TSAARIRIIGI LÕPP 19. sajandil oli Venemaa maha jäänud Euroopast Töölised ja talupojad nõudsid tingimuste parandamist. Toimusid streigid Tekkis kommunistlik partei lubas kõigile paremat elu ja võrdsust 1894 1917 Vene keiser Nikolai II Ei suutnud parandada inimeste olukorda
sootuks. 9. Laps võtab meelsasti omaks selle, mis talle meeldib, mis tekitab temas hea tunde.. Mina pole veel kohanud last, kellele muusika ei meeldiks. Kuna muusika kõigile lastele meeldib, siis ongi see ideaalne õpetamise vorm, mida saab rakendada eranditult kõigi laste puhul ega ole tähtis, kas ta on musikaalne või vähem musikaalne. Kõikidest lastest ei peagi saama tingimata lauljat, tantsijat või muusikut. Oluline on see, et laps tunneb laulmisest, tantsimisest ja pillimängust rõõmu ning õpib läbi muusika ka kõike muud eluks vajalikku. Mulle väga meeldib see, et kõikidest lastest ei peagi saama muusikut. Polegi vaja, et saaks. Ja mitte kõik lapsed ei pea kasvama tõeliselt musikaalseteks. Tähtis on meeles pidada õpetajal, et muusika ei õpeta mitte ainult muusikat, vaid kõike muud tähtsat (emotsionaalne intelligentsus, julgus, enesekindlus, sotsiaalsed oskused, keel ja kõne)
Hernhuutlus on protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal. Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal oli 18. 19. sajandil. Saaremaast kujunes liikumise üks olulisemaid keskusi. Hernhuutlased mängisid olulist rolli koorilaulu toomisel koguduseellu. Nii võib neile omistada koorilaulu esiisa rolli Eestis, ent just vennaskoguduslaste koorilaul sai saatuslikuks traditsioonilisele Eesti regilaulule, mille laulmisest koraalide kasuks loobuti. Luteri koraaliga võrreldes oli vennaskoguduslaste laul lihtsam, rahvalikum ning liikuvama meloodiaga, ühtlasi ka väga tundeline ja härdameelne. Lisaks pakkusid hernhuutlased talurahvale eneseteostusvõimalusi. Asjata ei võetud nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks hernhuutlik termin ,,ärkamine". Vennastekoguduste liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks.
huvitavaks. Uurisime koos voodit ja loomakesi padjapüürimustril ja leidsime teki alt piilumas, oi üllatust, kodust pärit kaisulooma. Meie rühmas aitas lapsi magama panna tore Karu-Mõmmi, kes laulis lastele, õpetaja häälega muidugi, unelaulu. Kadus jutt ja nutt ning lapsed rahunesid. Laul sai nii selgeks, et mõne nädala pärast võis kuulda, et lapsed, kel Une-Mati veel silmi polnud sulgenud, vaikselt voodis kaasa ümisesid. Mõned nädalad, siis väsisid laulmisest nii Mõmmi kui ka õpetaja ning Mõmmi puges koopasse talveunne, millest lapsed ta kevadel jälle üles pidid äratama. Lapsed harjusid vaikselt voodisse minema ja üles tõusma ning manitsesid üksteist: "Kuss, Mõmmi tudub." Sel aastal on Mõmmi meile laulmisest loobunud, nüüd saadab meie laste und vaikne beebimuusika. See tore Karu-Mõmmi on aidanud õpetajat ka paljudel muudel juhtudel: käis vaatamas, kuidas
Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal.Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal on olnud 18.-19. sajandil.Saaremaast kujunes üks liikumise olulisemaid keskusi Eesti alal. Oluline roll oli neil mängida koorilaulu toomisel koguduseellu. Selliselt võib hernhuutlastele omistada koorilaulu esiisa rolli Eestis, millel on aga ka teine tahk - just vennastekogude koorilaul sai saatuslikuks traditsioonilisele Eesti regilaulule, mille laulmisest koraalide kasuks loobuti. Laiemas plaanis võtab hernhuutlaste kultuuriloolise rolli kokku Vennastekogud pakkusid talurahvale eneseteostusvõimalusi. Mitte asjata ei võetud hernhuutlik termin ärkamine nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks. Vennastekogude liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Teada on Urvaste talupoegade kirjad oma armsale
24. Nimeta kaks kristliku laulu tähtsamat tüüpi, iseloomusta. Levinud olid kaks kristliku laulu tähtsamat tüüpi: psalmoodia – psalmilaul kuningas Taaveti traditsiooni järgi, tekstid Vanast Testamendist algul kreeka, hiljem ladina keeles. Psalmilaulu Uuest testamendist pärit tekstiga nim. canticumiks. hümnoodia – hümnide, s.o. uutele vaimulikele tekstidele loodud laulud. Hümnide laulmisest on esmakordselt juttu nii Matteuse kui ka Markuse evangeeliumis. Kuna varakristlikus koguduses oli laulmine üldine (õpetatud kirikukoorid hakkasid tekkima alles 4.sajandil), siis lisandus hümnidele veel ka vaimulik laul, mille kaudu jõudis kirikusse vaba rahvuslik maneer. 25. Nimeta varakristliku muusika kaks peamist ettekandmisviisi responsoorne – eeslaulja koos koori vastustega antifooniline – kahe koorirühma vastastikune laulmine 26
Kindlasti on aga Euroopa muusikakultuuri mõjutanud kreeklaste muusikateooria (helilaadid). 24. Nimeta kaks kristliku laulu tähtsamat tüüpi, iseloomusta. Levinud olid kaks kristliku laulu tähtsamat tüüpi: psalmoodia psalmilaul kuningas Taaveti traditsiooni järgi, tekstid Vanast Testamendist algul kreeka, hiljem ladina keeles. Psalmilaulu Uuest testamendist pärit tekstiga nim. canticumiks. hümnoodia hümnide, s.o. uutele vaimulikele tekstidele loodud laulud. Hümnide laulmisest on esmakordselt juttu nii Matteuse kui ka Markuse evangeeliumis. Kuna varakristlikus koguduses oli laulmine üldine (õpetatud kirikukoorid hakkasid tekkima alles 4.sajandil), siis lisandus hümnidele veel ka vaimulik laul, mille kaudu jõudis kirikusse vaba rahvuslik maneer. 25. Nimeta varakristliku muusika kaks peamist ettekandmisviisi ja meloodia stiili. * responsoorne eeslaulja koos koori vastustega * antifooniline kahe koorirühma vastastikune laulmine 26
Suulises traditsioonis kuuldeliselt leviv muusika, mida võiks nimetada pärimusmuusikaks Noodikirjal põhinev kirjalik muusika, mille lähedased mõisted on kunstmuusika ja (Lääne) klassikaline muusika Tehnoloogia kasutamisel põhinev levimuusika ehk populaarmuusika NB! Rahvamuusika on teatud inimrühma kasutuses olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. Eesti rahvalaulude üleskirjutused 12.-16. saj teated laulmisest (nt Saxo Grammaticus, LHK, Fabricius) 17. saj esimesed laulude terviktekstid (1660. aastatel J. St. Von Holsteini käsikirjas, trükis 1695.a Ch. Kelchi kroonikas) 18. saj A. W. Hupeli saadetised J. G. Herderile (10 teksti), kes avaldab need kogumikus „Volkslieder“ (1778-1779) 19. saj A. H. Neus, A. F. J. Knüpffer, M. Veske, J. Hurt (40 500 laulu), 20. saj alguses viiside üleskirjutamine (EÜS) ja fonografeeringud
haridust. Hernhuutlus on protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal. Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal oli 18. 19. sajandil. Saaremaast kujunes liikumise üks olulisemaid keskusi. Hernhuutlased mängisid olulist rolli koorilaulu toomisel koguduseellu. Nii võib neile omistada koorilaulu esiisa rolli Eestis, ent just vennaskoguduslaste koorilaul sai saatuslikuks traditsioonilisele Eesti regilaulule, mille laulmisest koraalide kasuks loobuti. Luteri koraaliga võrreldes oli vennaskoguduslaste laul lihtsam, rahvalikum ning liikuvama meloodiaga, ühtlasi ka väga tundeline ja härdameelne. Lisaks pakkusid hernhuutlased talurahvale eneseteostusvõimalusi. Asjata ei võetud nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks hernhuutlik termin ,,ärkamine". Vennastekoguduste liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks
Sal-Salleri bändiga ,,Ba-Bach" mis mängis puhast rokkmuusikat. Bändi liikmeteks olid laulja ja kitarristina Hendrik Sal-Saller, bassimängijatena Jaanus Raudkats ja Anti Rüüt, trummaritena Raimond Vahter ja Sven Jannes. Bändi edulugu jäi lühikeseks, mindi laiali ja samal ajal hakkas Mihkel tegema oma bändi ,,Merry Christmas Mr. Lawrence". ,,Merry Christmas Mr. Lawrence" oli üks esimesi kodumaiseid artiste kes inglise keeles laulmisest hoolimata on leidnud koha eestlaste südames. ,,Merry Christmas Mr. Lawrence loodi 1990. aastate alguses. Bändi nimi tulenes Jaapani rezissööri Nagisa Oshima samanimelisest filmist. Ansambel koosnes põhiliselt Mihkli vanadest sõpradest. Bändi mänedzeriks sai Sven Aberdaal kes ka nime ära muutis- ,,Merry Christmas Mr. Lawrence'st" sai lihtsalt ,,Mr. Lawrence". Nimemuutuse põhjusteks tõi ta välja, et lühem nimi jääb rahvale paremini meelde ning esialgne
Sagedasti saab neile lugudele lisada rütmilisi liigutusi, žeste ja viipeid, mida sõltuvalt lapse nägemispuude raskusest saab harjutada lapsega koos kas grupis või individuaalselt. Lapsega saab koos liigutusi läbi teha, vajadusel tema kätt sobivasse asendisse sättida. Muusikalised lisategevused nägemispuudelistele lastele võimaldavad arendada nii kuulamis- kui ka kompimisoskust, samuti treenib see mälu ning rütmitunnet. Kõige selle juurde käib suur rõõm üheskoos laulmisest. Kuna lugema õppimine toetub rütmitajule, optilisele tajule (nägemisele), kinesteetilisele (liigutus-) tajule, hääliku kuulmisele ja operatiivmälule, on muusikaline lisategevus meie lastele kindlasti abiks. http://opleht.ee/1792-muusikaline-lisategevus-eriruhma-lastele/ i. Kuulmispuudega laps vajab õigel ajal abi Tallinna Heleni kooli surdopedagoog Kaia Maripuu aitab lapsi , kelle maailm on vaiksem kui tavalastel
kuulajat. Eriti kasulikeks peab ta teatud sagedustel, 8000 Hz lähedal olevaid helisid. Just need stimuleerivad kesknärvisüsteemi ja ajukoort. Sobilikuks näiteks toob ta gregooriuse laule. Tekitatav heli ei asu mitte suus ega kehas, vaid hoopis luustikus. Kehas laulab kogu luustik. Dr. Tomatis väidab, et aju laadimiseks ja vajaliku energia saamiseks piisab iga päev 4 tunnist ülemhelirikaste (70 - 9000 Hz) helide laulmisest või kuulamisest. (Linder, L. & Tulev, J. 2010) 13 Laulmise kasulikkust tervise aspektist on rõhutanud Ameerika kirurg John Harvey Kellogg oma 1931. aastal kirjutatud kirjas, toetudes oma üle viiekümne aasta kestnud tööle Battle Creeki sanatooriumis: ,,[---] olen pidevalt kasutanud muusikat kui vahendit optimistliku atmosfääri loomiseks. [---] Eriti tugevat muljet on mulle avaldanud laulmise mõju. See ei ole
Ungaris palju kasutatud ja populaarne muusikainstrument cimbalom ehk dulcimer (Lisa 1/2) oli algselt samuti Pärsia pill, mille viisid mustlased Ungarisse, kus see on nüüdseks saavutanud rahvusliku pilli staatuse. (World Music: the Rough Guide... 1999: 146-148) Dulcimerist räägin lähemalt peatükis 2.1.3. 10 Parema ülevaate saamiseks kuulasin India mustlaste laulu. Nimelt leidsin ühe Indias käinud mehe lindistuse mustlasnaiste laulmisest. Antud näites on selgelt kuuldav indialastele iseloomulik naturaalne ja toores hääl. (CD + Lisa 4) 2.1.2. Mustlasmuusika Türgis Türgis elab tänapäeval ligikaudu 500 000 mustlast, nende rahvastikust moodustab see 0,72 protsenti (Romani people 2010). Türgi muusika on mõjutanud mustlasmuusikat suurel määral, nii et isegi Ungaris öeldi kuueteistkümnendal sajandil, et mustlasmuusikud mängivad nagu türklased. Mustlased moodustavad olulise rühma Türgi muusikas
laulud abielust lastelaulud ... (Kihnu lauik Liis Alas) Lauldes sai öelda asju, mida näost näkku ütlema ei mindud (nt. ,,Tões ja õiguses" on näide Andrese ja Mari abielu kohta) Regilaulu üleskirjutised: II aastatatuhat: - 12.-16. saj. teated laulmisest, mõned tekstikatked - 17. sajand esimesed teadaolevad laulu terviktekstid (1660. aastail, 1680 käsikirjas, 1695. trükituna Ch. Kelchi kroonikas) - 18. sajand (1770ndail aastail) A. W. Hupeli saadetised Herderile (alla 10 teksti) - 19. sajand: Neus, Knüpffer (ligi 600-700); Veske, Hurt (Riia kongressil esitatud aruandes 40500 laulu) Regilaulu stiil: - Tekstitasandil o Muusika o Sõnad o Esitus - Mõttetasandil
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem
geene edasi pärandada. Niimoodi päranduvad ka ema geenid edasi. 22. Reklaamdisplei kui usaldusväärne signaal isendi kvaliteedist. Emased võivad eelistada isaste teatavaid tunnuseid ja omadusi ka seetõttu, et need viitavad isaste headele geenidele: (a) kõrge vanus viitab isendi võimele jääda ellu pika aja jooksul (b) isased, kes palju laulavad, peavad olema oskuslikud toitujad, et leida vajalik toidukogus laulmisest üle jääva lühikese aja jooksul (c) isased, kellel esinevad ekstravagantsed tunnused (suured peatutid, pikad lohisevad sabad jms.), peavad olema kvaliteetsed indiviidid, et on suutnud ellu jääda hoolimata sellistest tülikatest moodustistest 23. Reklaamdisplei kulukus kui usaldusväärsuse garantii. Kulukaid displeisid võivad endale lubada vaid kvaliteetsed isendid. Mida kvaliteetsemad nad on, seda kulukamaid (silmatorkavamaid, kestvamaid jne.) displeisid võivad nad endale lubada.
Võimalik, et tegu oli omaaegsete pühade piltidega, kui sinna mindi siis ainsaks valguseks oli tõrvik, aga tõrviku leek väreles, siis saab aga täiesti teistmoodi elamuse, kord tõuseb esile üks loom, kord teine, võib jääda mulje, et loom liigub.. (kinomatograafiline vaatemäng?) Viimase aja arheoloogilised leiud näitavad, et kõrgkultuuri jälgi võis olla veelgi enam. Jälgi, mis räägiksid muusikast (Hohle Felsi vile) ja laulmisest on tunduvalt raskem leida. On küsitud, kumb oli enne, kas laul või kõne. Ehk üritas mingi ahv linnulaulu matkida ja end emotsionaalselt väljendada mis viis järk-järgult kõne kujunemiseni? Äärmiselt huvitav hüpotees! Kolmas kunstiliik on tants, sellele on vaja ka teatud muusikat ja rütmi, muusikariistu. Eelajaloolised tantsud võisid olla rituaalsed, tervendavad, erootilisusega seotud. Muusikapille käteplaks -> puuplaks -> seest tühja puu plaks
“ärakasutamisest”, n: sinised marjad ja sinine kurgualune. Reklaamdisplei kui usaldusväärne signaal isendi kvaliteedist, näited. Reklaamdisplei kulukuse funktsioon, händikäpi printsiip. Emased võivad eelistada isaste teatavaid tunnuseid ja omadusi ka seetõttu, et need viitavad isaste headele geenidele: (a) kõrge vanus viitab isendi võimele jääda ellu pika aja jooksul (b) isased, kes palju laulavad, peavad olema oskuslikud toitujad, et leida vajalik toidukogus laulmisest üle jääva lühikese aja jooksul (c) isased, kellel esinevad ekstravagantsed tunnused (suured peatutid, pikad lohisevad sabad), peavad olema kvaliteetsed indiviidid, et on suutnud ellu jääda hoolimata sellistest tülikatest moodustistest. Kulukaid displeisid võivad endale lubada vaid kvaliteetsed isendid. Idee signaali kulukusest kui selle usaldusväärsuse garantiist pakkus esimesena välja Amotz Zahavi (1975) - seda tuntakse nn. händikäpi printsiibina. Loomade suhtlus ja inimkeel
12. saj. lõpus kirjeldab taani ajaloolane Saxo Grammaticus eestlasi laulmas enne lahingut. 13. saj. mainib Läti Hendrik Liivimaa kroonikas eestlaste itkemist matustel jms. Siin-seal esineb ka teateid eestlaste pidudest torupilli saatel, loitsimisest, tantsimisest jm. Esimese eesti rahvaviisi noodistuse avaldas TÜ ajalooprofessor Friedrich Menius 1632. a. Seoses huvi kasvamisega folkloori vastu leidub alates 18.-19. sajandi vahetusest põhjalikumaid kirjeldusi eestlaste laulmisest ja tantsimisest, pillilugude ja laulude noodistusi. Kõige enam materjali on tollest perioodist talletanud sakslased August Wilhelm Hupel (1737-1819) ja Christian Schlegel (1757-1842). 2. periood. Rahvamuusika teadliku kogumise algus. Baltisaksa estofiilide töö tulemusena asutati Tartus Õpetatud Eesti Selts (1838) ja Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing (1842). Mõlema eesmärkide hulka kuulus rahvaluule kogumine. Estofiilidega ühinesid esimesed eesti
7) suunatakse last tehtut analüüsima jne. (4) Õppe – ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7 aastane laps – läbi antud metoodilise materjali: 3) Kasutan kunstitööde loomisel erinevaid vahendeid 5)keskendub alustatud tegevusele ja loob oma kunstitöö 6) loob esemeid erinevaid tehnikaid ja materjale kasutades ning räägib nende otstarbest • §22 seotus valdkond Muusikaga (1) Eesmärgiga – tunneb rõõmu laulmisest ja musitseerimisest; suudab ennast loovalt väljendada laulmise ja pillimängu kaudu (2) Sisuga – laulmine, muusika kuulamine, pillimäng (kas mulle tundus, või ikka olid rütmipillid kaasatud?) (3) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel - 4) Kasutatakse muusikat lõimiva tegevusena (4) Õppe – ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7 aastane laps – läbi antud metoodilise materjali: 2) Laulab eakohaseid rahva- ja lastelaule
annaabi.ee 
