MUUSIKA 10.klass Loodusrahvaste muusika (0)

LOODUSRAHVASTE MUUSIKA : Rituaalide keel k�rgemate j� udude ja vaimumaailmaga suhtelmiseks. Loodusj�udude m�jutamine l�bi laulu ja tantsu. Lindude ja loomade �keel� matkimine jt VANADE K�RGULTUURIDE MUUSIKA : Muinas- Egiptus eKr, Mesopotaamia eKr, India eKr, Hiina eKr, Araabia pKr, Mehhiko pKr ( Muusikal p�hiliselt kuluusliku funktsioon, k�las ka tantsu, v�istluste, s��maaegade saateks, kutseliste muusikute seisus.) VANA KREEKA MUUSIKA: Muusikal , poeesial ja tantsul v�ga t�htis koht. Muske. muusade kunst - lauldse ette kantud luule. Muusikuid ja poeete peeti jumaliku andega prohveteiks- muusika oli jumalikku p� ritolu . Muusikateooria k�sitleb helisid selgeis Seostes arvudega . muusika peegeldab kogu maailmakorraldust. ESIMESTEKS MUUSIKUTEKS PEETI ZEUSI POEGI: Apollon muusade juht, Amphion l��ram�ng, Dionysos veini-ja viljakusejumal (puhkpill)476 keskaja algus. Rooma sai l��nekiriku keskuseks. VAIMULIK MUUSIKA: jumalateenistuse liturgia koosnes �histest palvustest ja laulmisest. 8-9saj toestas jumalateenistust OREL . Gregorius Suur paavstiks- �htlustas liturgilised tekstid, mis said l��ne kirikulaulu aluseks.GREGORIUSE LAUL: iseloomulik lauluviis roomakatoliku jumalateenistusele. Peamiseks tekst ja s�num. Muusikaline v�ljenduslaad v�ga erinev.�ksh��lne ja saadeta ( hiljem oli saateks orel)esitajaks 1 laulja, lauljate grupp v�i koor. Tekstid ladinakeelsed . esitajateks mungad . MISSA - katoliku kiriku jumalateenistus.NOODIKIRI: on p�rit 8-9 sajandist.Tekkis kloostrites. Algseteks noodim�rkideks oli neumad .Noodijoonte s�steemi ja silpnimetused leiutas 11.saj keskaja t�htsamad muusikateoreetikud munk Guido Arezzost. Esimeseks mitmeh��lse kirikulaulu t��biks sai organum - saateh��lte koosalaulmine Gregoriuse koraalile.