............................................................................................5 4. Kokkuvõte...............................................................................................................................8 5. Allikad.....................................................................................................................................9 2 1. Sissejuhatus Lasteaiapersonalil ja lastevanematel on ühtne vastutus lapsele soodsa arengukeskkonna loomises ning kasvu ja õppimise toetamises. Koostöö vanematega eeldab partnerlussuhte loomist. Perekond ja lasteaed on kaks kasvatusfaktorit, millest laps saab eluks vajaliku sotsiaalse kogemuse. Lasteaiaga suhtlevad pered on erinevad ja neid ei saa mahutada ühese peremudeli käsituse alla. Lasteaias käib väga erinevate elutingimustega lapsi. Mõnel perel on raske oma eluga toime tulla, neil ei jätku jõudu ega tahet koostööks
teiste abi endale ligi. Enamik lapsevanemaid ei tea, kuidas mingis olukorras oma lapsega käituda. Arvatakse, et laste kasvatamine on kaasasündinud oskus ja oma teadmiste täiendamiseks küsitakse teistelt nõu ja abi või loetakse raamatuid, kus püüame saada oma küsimustele vastuseid. On mõeldud ka koolitusi neile, kes tahavad ennast peale olemasolevate teadmiste veelgi rohkem täiendada. Parim kingitus oma lastele on neile pühendatud AEG. Paljudel lastevanematel ei ole aega, mida oma lastele pühendada. Oma aja asemel maksavad nad lapsed kingituste ja taskurahaga kinni, arvates see asendab koosolemise aja. Orienteeruvalt kuni 14 aastased lapsed raiskavad ära kuus umbes 19 miljonit krooni. Tänapäevane kasvatus erineb nähtavalt varasemast ajast, selle põhjusteks võib tuua raha, hea elu, ühiskonda ja võimaluste rohket maailma- nendel lastel jääb hiljem teadmine, et miski ei tule raskelt.
Jagan neile lapse kohta ausalt igasugust informatsiooni. Selleks, et saavutada avatus ka lapsevanema poolt, ei ole ma ühegi lapsevanema suhtes tõrjuv ega ükskõikne. Samuti pean tähtsaks olla hea kuulaja. Püüan olla lapsevanema jaoks alati kättesaadav, et vanem saaks vajadusel alati julgelt minu poole pöörduda, kurta muresid või küsida nõu. Teave, mille saan lapsevanemalt, on kindlasti konfidentsiaalne. Kuid koostöös lastevanematega võib ette tulla ka raskusi. Sageli on lastevanematel kiire ning seega ei jõuta vestelda ega teha koostööd. Seetõttu võib jääda rääkimata väga olulised last puudutavad teemad. Samuti võib tekkida minul ajapuudus, kui rühmas on palju lapsi. Lapsed vajavad pidevat järelvalvet, mis raskendab mul vanemaga individuaalselt vestelda. Selleks, et kõik oluline saaks räägitud, tuleks tihemini korraldada lastevanemate koosolekuid. Üheks suureks probleemiks lapsevanema ja õpetaja vahelise koostöö loomises ka see, et
Lisaks sellele harrastatakse pillimängu muusikakoolis ja sporti. Ka koolipäevas on keskmiselt seitse kuni kaheksa tundi ja need on päris väsitavad. Oma hobidega saab tegeleda alles pärast seda. Koju jõutakse hilistel õhtutundidel ning siis alustatakse juba kodutööde tegemisega. Seega on iseenesest mõistetav, et nii hilja vanavanematele ei minda külla. Kui juhtub olema rohkem aega, siis saab ju helistada. Samamoodi on ka lastevanematel tihtipeale pikad tööpäevad. Peale seda soovivad ka nemad teha trenni või millegi muuga tegeleda. Kuigi vanemad ja nende maimukesed elavad ühes ja samas majas ei pruugi ka neil jääda koos veetmiseks palju aega peale ühise õhtusööma kui sedagi. Nädalavahetustel on asjalood muidugi teistsugused. Noorukitele meeldib suhelda oma sõpradega. Koos tehakse põnevaid asju alates kinos käimisest kuni igasuguste pallimängudeni välja. Tihti käivad
noortes huvi tegeleda spordiga ka pärast kooli lõpetamist. Samuti peaks kehalisel kasvatusel olema eesmärk, millest ka noored spordihuvilised teavad: aktiivsus peaks olema inimese isiksuseomaduste arengule kaasa aitamine, koostööoskuste välja arendamine, tahe ja soov olla elu lõpuni spordis aktiivne (Kruusimägi, 2014). Ohumärkideks on täiskasvanute liikumisaktiivsuse langus, selle tõttu hakkab ka vähenema laste aktiivsus, kuna osadel lastevanematel on tihti mugavam, kui lapsed on toas, silma all ning vaikselt vaatavad midagi telekast või arvutist (kuid kindlasti siinkohal ei saa üldistada). Ohuks võib ka nimetada Kenn Konstabeli uuringut, mis ütleb, et vaid veerand Eesti poistest ning vaid 15% tüdrukutest on aktiivsed määral, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni poolt soovitatud: nad saavad keskmiselt vähemalt 60 minutit mõõdukat või tugevamat kehalist koormust päevas. (Matsi, 2015).
Kui inimene ei suuda sõnadega oma tundeid väljendada ja probleemidele lahendusi otsida, ei leia ta muud väljapääsu, kui mõrvata oma kiusajad. Kas see ongi õige lahendus? Kindlasti mitte. Kuid kust on pärit säärane julmus? Arvan, et meie kaasaegne maailm ongi julm. Juba väikelapsena veedavad koolieelikud väga palju aega televiisori ees vägivaldseid multifilme vaadates. Mängitakse julme videomänge, kus pidevalt kedagi tapetakse. Lastevanematel ei ole mahti oma väikestele nähtut seletada, sest koosveedetud aega on väga vähe. Vanemad käivad pikki päevi tööl ja neil ei ole võimalust, tihti ka tahtmist ja oskusi lapsele kõike nähtut seletada. Virtuaalmaailm annab ka väga palju positiivset infot. Praegu on mõeldamatu koostada referaate ja teha erinevaid uurimustöid ilma arvutit kasutamata. Arvuti vahendusel saab kiiresti leida vajalikke materjale ja neid vastavalt vajadusele töödelda. Iga kooliõpilane
Üheks võimaluseks oleks näiteks jätta kõrvale idee osta igale õpilasele isiklik tahvelarvuti ning lahendada probleem igale klassile mõeldud üldkasutatavate nutiseadmete näol. See poleks tõesti võibolla, et väga mugav lahendus, kuid see-eest kordi odavam. Arvestatavaks variandiks võib pidada ka seda, kus õpilastel palutakse kooli õppetöö läbiviimiseks kaasa võtta võimaluse korral enda isiklik nutiseade või selle puudumisel paluda lastevanematel see osta. Sellisel juhul peaks aga kindlasti uurima perekonna majandusklikku võimekust ja vastavalt sellele hüvitama mingisuguse osa seadme maksuvusest. Mõeldes aga koolide rahastamisele ja elanikkonna üldisele elatustasemele Eestis, siis üleriigiline e-õpikute peale üleminek kindlasti lähitulevikus veel toimuma ei saa. Olgugi, et 21. aajandit iseloomustab suuresti tehnika ja tehnoloogia areng, ei pruugita alati kõikide tõusvate trendidega kaasa minna
ümbritsenud inimesed. ,,Kas me tegime midagi valesti?" oli küsimus nende kõigi huultel." Alles raamatu lõpus sain aru miks on selline pealkiri teosel. Kirjaklambritest kett tundub olevat tugev, aga samas võib nii kergesti laguneda just nagu Katigi. Olen harjunud raamatutega mis lõppevad positiivselt, kuid selline pööre oli üllatav. Teos tekitas palju küsimusi, kindlasti peabki tekitama. Just sellepärast oleks seda raamatut vaja lugeda nii lastevanematel, õpetajatel kui ka noortel endil. See on lugu meie endi keskelt ja See ei ole lugu, millest eeskuju võtta. See on lugu, millest õppust võtta. Natuke häiriv oli keelekasutus, vahel isegi liiga labane ja jäme. Ütleme, et osad noored nii räägivadki. Samas oli ka tunda vanema inimese keelekasutust nagu näiteks öelda MSN-s ,,nägemist" oli väga imelik. Ning kes oli Seksi-Kristi? Selle kohta pidin oma vanematelt küsima.
Mõned uuringud on näidanud, et loomaomanikud kipuvad haigestuma harvemini. Toetudes 2012 aasta uuringule, tehti selgeks, et lapsed kes elasid koos koertega olid üldisemalt tervemad esimesel eluaastal, lastel esines vähem hingamisprobleeme ja kõrvapõletikke, kui lastel kes elasid majapidamises kus polnud lemmikloomi. Teine lemmiklooma omamist toetav näide on see, et lemmikloomade patsutamine ja harjamine vähendab stressi nii lastevanematel kui lastel (The benefits of pets for kids). Lemmikloomad mängivad laste arengus väga tähtsat rolli ning nende panus laste arengusse on nii psühholoogiline kui füüsiline. Lemmikud maandavad stressi ja on niisama toredad kaaslased tervele perekonnale. Kasutatud materjalid http://www.sheknows.com/pets-and-animals/articles/2212/kids-and-pets http://www.whattoexpect.com/kids-and-pets/benefits-of-pets.aspx
Mats ja vurle tänases Eestis Kõik me erineme üksteisest millegi tõttu. Meie iseloom kujuneb välja juba lapsepõlvest, kuna kõigi kasvatus ja elupaik on erinev. Väga suurt rolli mängib just piirkond, kus me üles kasvame. Lastevanematel on suur roll kujundamaks meie väärtushinnanguid. Tänapäeval jagunevad inimesed ühiskondlikult kaheks: maa ja linnainimesed. Kuid kummana oleks Eestis parem elada ja lihtsam elus läbi lüüa? Igal ühel on kujunenud erinevad väärtushinnangud. Kellele on tähtis raha, kellele sõbrad ja perekond. Enamjaolt on selleks perekond. Lapsele on väga tähtis, et temaga tegeletaks ja räägitaks. Lapsevanemad ongi need, kes kujundavad meie väärtushinnangud. Kui vanemad ei tegele oma
Soome erines teistest riikidest oma aeglase arengu tõttu, aga pärast see situatsioon paraneb. Tänapäeval aga Soome riiki tähistatakse kui edukat riiki, kus ei ole kohta kirjaoskusele, madala suremusega ja suhteliselt hea töötlikusega, kus ühiskond on üsna ühtlane võrreldes teiste riikidega. Sotsiaalsed tulekud investeeritakse kõik haridusse. Kuigi need tegurid ei näita otseselt edu PISA uuringute ajal, omavad nad oma korda edukuses tähtsust ja annavad võimaluse lastevanematel usaldada nende haridus süsteemi. Vaatamata sellele, et Soome kuulub nende riikide hulga, kus haridus ei ole kohustuslik, koduõppe on suhteliselt harv asi Soome riigis. Muud tegurid, mis on seotud haridusega PISA uuringut annavad võimaluse teavitada ja mõjudata hariduspoliitikat. Soome riigi puhul PISA uurngut on seotud Soome põhikooli reformidega. Samuti ei saa välja jätta ka seda, et Soomes on head kandidadid õpetamiseks, mis on praegu oluline aspekt paljudes riikides. Oluline
Aga see jääb juba igaühe enda otsustada, mis tema sellest arvab. Parim asi, mida sa oma lastele anda saad, on neile pühendatud aeg. Hetked, kus võtakse aeg maha ja räägitakse kõigest avameelselt. Näiteks, kuidas koolis on läinud jne. Aga on ka muid viise. Perega koos väljas söömas käimine või mõnes muus huvitavas kohas, mis pakub huvi nii lapsele kui ka tema vanematele. Lastele on oma perega koos veedetud aeg väga tähtis. Paljudel lastevanematel ei ole aega, mida oma lastele pühendada. Selle asemel käiakse kas ise lõbutsemas või ollakse lihtsalt koguaeg tööl, et perele raha teenida. Kuid et mitte last unarusse jätta, annavad paljud vanemad enda lastele taskuraha ning ostavad lastele seda mida nemad tahavad, olenemata sellest, kui kallis see asi ka poleks ja teevad igasuguseid muid kingitusi, arvates, et nende kingitustega saavad nad asendada lastele ise-ennast. Kuid see on väga vale arvamus. Miski ei
juhtida mööda õigeid teid pidi. Tänapäeva lastel, kes on kasvanud 20nda ja 21 sajandi ajal, on olnud palju rohkem võimalusi omada igasuguseid erinevaid viimase aja tehnoloogia leiutisi. Nendeks võib pidada arvuteid, mp3- mängijaid, teleka- ja arvutimänge, modernseid telefone koos lisanditega jpm. Vanemate arvates need rikuvad lapse nägemist, tekitavad sõltuvust ja kannavad laiali kahjulikke kiirgusi. Laste jaoks on see aga hea moodus sisustada oma vaba aega. Paljudel lastevanematel pole olnud mälestusväärset lapsepõlv, millest oma lastele ja ka lastelastele emotsioonikalt jutustada. Seetõttu üritavadki taolised lapsevanemad anda kõik endast oleneva, et nende lapsed ei peaks kannatama ega millestki puudust tundma. Samas mõistavad nad ka, et lastele ei saa anda kõike mida nad tahavad, kuna siis muutuvad nad liiga ahneteks ja nad harjuvad saama kõike mida hing ihaldab. Kõikidel inimestel on ligi 300 annet, millest kõikidest me muidugi pole ise teadlikudki.
rohkem kui eestlasi. Päris kõhedust tekitav või mis ? UNESCO andmete kohasel saab suurem osa lapsi maailmas koolis käia, vaid Aafrikas on õppimisvõimalused piiratud. Kooliskäimist Aafrika riikides takistab sageli vaesuse, haiguste ja rahvastiku kiire juurdekasvu nõiaring. Kuigi haridus, kultuur ja majanduslik kasv on omavahel tihedalt seotud, ei mõisteta arenevates maades tihtipeale hariduse tähtsust. Lastevanematel on sageli majanduslikult väga raske ning sellisel juhul rakendatakse lapsed tööle, kus on küll kiiremad tulemused, kuid pikaajalisemas perspekstiivis oleks kasulikum lapsed haridusega kindlustada, kuigi sellises juhul ei tule kasu nii ruttu kui soovitakse. JA seepärast on ka levinud lapstööjõu väga laialdane kasutamine. Kuid kuidas aidata neid , kes ennast ise aidata ei saa? Õnneks on palju inimesi ja organisatsioone kes soovivad ja tahavad Aafrikat abistada ja
samal ajal ka ennast kuidagi moodi harida. Näiteks muusikakooli, trenni, tantsutundi või kuhu iganes- ainult mitte linnapeale lihtsalt ringi jooksma. Aga logelevate teismeliste probleem muutub iga päevaga järjest hullemaks. Lapsed jõuavad linnapealt järjest hilisematel õhtutundidel koju, lähevad oma tuppa ja istuvad arvuti taha. Vanematele poetatakse võib-olla paar sõna oma koolipäeva kohta ja see on ka kõik. Ja siis tekib lastevanematel mure, miks nende järglased nendega enam ei räägi. Kuid vanemad on ju üha kauem tööl ja ei leia samuti oma õrnas eas laste jaoks piisavalt aega. Ma arvan, et põhiprobleem on ikkagi selles, et töö ja karjäär nõuavad täiskasvanutelt üha enam pühendumist ja aega, ning seetõttu jäävadki lapsed hooletusse, ja noori kasvatab ühiskond, mitte need, kes seda tegelikult tegema peaks. Peaagu iga päev võib ajalehest lugeda, et järjekordne purjus alaealine on sattunud
,,Onu Ööbiku ööpäev" , mis ilmus aastal 1998, sisaldab mitmeid Ellen Niidu jutte, nagu ,,Pille-Riin ongi siin", ,,Triinu ja Taavi jutud", ,,Onu Ööbik Öösorri tänavast", ,,Aabitsajutud", ,,Pille-Riini koduteater", ,,Triinu ja Taavi taskuteater". Selles kogumikus on palju lühijutte nendest tegelastest, kellest on olemas ka eraldi raamatud. Ma pole seda kogumikku tervenisti läbi lugenud, kuid julgen soovitada kõikidel lastevanematel lugeda neid jutte oma lastele. Need jutud on kindlasti väga õpetlikud ja samas huvitavad ning kaasahaaravad kõikidele väikelastele. Pille-Riin võiks olla lausa kohustuslik, see peegeldab nii hästi väikeste laste olemust ja nende mõttemaailma, et nendest juttudest oleks võib-olla abi isegi noortele 3
Eelarvamusi tekitavad ja toodavad need, kes on mures oma (ühiskondliku) positsiooni pärast. Ähvardamine või hirmutamine Võte toetub emotsioonidele, ähvardustele, hirmutamisele või väljapressimisele. Demagoog soovitab mingi ettepanek vastu võtta või selle järgi käituda, muidu... Näiteks: reklaamid turvavööd, ravimid, hambapasta jne. Väga levinud võte poliitikutel (välisohuga hirmutamine), ka õpetajatel ja lastevanematel Kiitmine, meelitamine. Kasu rõhutamine Kiitmine on igihaljas ja efektiivne mõjutamisvõte. Vanasõna: Kiida lolli, hakkab rabama. Näiteks: Ajalehereklaam "mõtlevale inimesele". Kasu rõhutamine võimaldab demagoogil oma huvisid varjata. Näiteks: Me teeme seda kõike teie jaoks ( McDonald'si hüüdlause) Valimiskampaaniad rajanevad alati kasule. Lihtrahvalikkus
tagasi. Skolioosi arenedes aga jääb selg üha enam kinni valesse asendisse ja selga ei saa enam täiesti sirgu ajada. Skolioos võib põhjustada emotsionaalseid kannatusi ja füüsilist valu ning edasi arenedes võib tõsiselt häirida kopse, südant ja teisi eluliselt tähtsaid organeid. Skolioosi algstaadiumis, kui seda oleks kõige kergem korrigeerida, on sümptomid väga harvad ja sellepärast tuleks lastevanematel jälgida, kui näiteks riided ei istu õigesti; kui üks puus või õlg on kõrgemal kui teine; kui jalanõud kuluvad ebaühtlaselt jne. Mõnedel lastel tekib selja- ja jalavalu, mida tõlgendatakse tihti kasvuvaludeks ning suurim oht ongi probleemi eiramises. Kui skolioosil lastakse areneda oma teed, siis halvimal juhul kaasneb sellega operatsioon. Skolioosi ravimine oleneb kõverdumise astmest. Kui organism on kasvamise lõpetanud ja skolioos on vähe
DAMP- tähelepanu, motoorse kontrolli ja taju häire. Motoorse kontrolli häiretest, rahutusest ja laste üliliikuvusest kõneldes on kasutatud termineid hüperaktiivsus, hüperdünaamilisus ja hüperkineetilisus. ADD- tähelepanu defitsiidi sündroom e. häire; ADHD; TDHS tähelepanudefitsiidi ja hüperaktiivsuse sündroom. Ülalnimetatud terminid ei ole sageli üheselt mõistetavad isegi meedikute seas ning tekitavad veelgi arusaamatusi ja küsimusi lastevanematel, õpetajatel, sotsiaaltöötajatel jt erialade spetsialistidel. (Lausvee, 1999:33) RHK- 10 eelviimases peatükis (F80-89) on kirjeldatud laste psüühilise arengu spetsiifilised häited, mis on tingitud kesknärvisüsteemi bioloogilise küpsemisega seotud funktsioonide arengu pidurdamisest või kahjustusest. Viimases peatükis (F90-99) käsitletaks lapseeas alanud käitumis ja tundeeluhäireid, sealhulgas hüperkineetilisi häireid, mille alaliigiks on aktiivsus ja tähelepanuhäire e
nende väike hüpi on ikka energiline ja teeb kõike mis talle pähe tuleb. Selliste hetkedega võib olla väga raske toime tulla. Vahel võib aidata mõte, et laps ``lihtsalt on selline``. Ta käitumine pole tingitud soovist halba teha või vanemaid ja teisi pereliikmeid kiusata. Taoline mõtteviis võimaldab tekkinud olukorrast distantseeruda ja laseb asju neutraalsema pilguga vaadelda. Lohutav võib olla mõte, et mitte ainult hüperaktiivsete laste, vaid ka kõigil teistel lastevanematel on sõltumata lapse temperamendist või iseloomust hetki, kus nad ei tea, kuidas mõned olukorras reageerida või toime tulla. (Roomeldi jt 2003:39) 7 Hüperaktiivne laps nagu kõik teisedki lapsed ootab vanemalt armastust ja mõistvat suhtumist. Peamine on jääda liidripositsioonile. Praktikas on küllaldaselt näiteid selle kohta, kus hüperaktiivne laps on piltlikult öeldes hõivanud vanemate koha ja kehtestanud pereelus oma reeglid
a koolireformiga kujunes koolisüsteem järgmiseks: nelja aastane algkool, viieaastane keskool ja kolmeaastane gümnaasium humanitaar- ja reaalharuga. Uue koolireformi kohaselt jäi Tapale tegutsema reaalgümnaaium ja reaalkool, Humanitaarharu kaotati 1938. aastal. Eriharuna töötas kooli juures aastail 1926 1931 tütarlaste majapidamise täienduskool ja 1931 1933 eraõhtukeskkool. Järgnevatel aastatel tõusis kooli edasieksisteerimine mitu korda päevkorrale ning lastevanematel tuli seista Tapa hariduskold püsimise eest. 1935. a ärhardas haridusministeerium kooli sulgeda, kui linn ei ehita endale koolimaja kuna rendileping raudteevalitsusega oli lõppenud juba varem ning raudteevalitsuds nõudis ruumide vabastamist. Kooli ei suletud ja hakati ehitama uut koolihoonet. Raha saadi õpetajate, lastevanemate ning vilistlaste korjandusest, toetasid ka asustused ja linnavalitsus. Koolimaja projekti koostas arhitekt Alar Korli. Ehitamist alustati 18.
võib muuta halvaks enesetunde või viia teadvusekaotuseni. Sellise minestuse käigus lihased lõtvuvad ja harvad pole juhtumid, kus diabeetik teadvusekaotuse ajal ka püksid täis teeb. Milliseks kujunevad pärast seda lapse suhted eakaaslastega? Palju on lapsevanemad vaielnud selle üle, kas õpetajad ja koolikaasalased peaksid olema teadlikud lapse diabeedist. See on lapsevanema valik, kas ta teavitab kooli või mitte. Õnneks tänapäeval soovitavad lastearstid ja diabeediõed lastevanematel kindlasti kooli teavitada ja on ka ise nõus õpetajaid, treenereid jt vajadusel juhendama. Eesti Laste ja Noorte Diabeediühing korraldab koolidele ka selleteemalisi koolitusi. Koolides on kohutuslik koostada ette nädala menüü ja see on enamasti kättesaadav kooli kodulehel. Niimoodi saavad vanemad kodus eelnevalt arvutada enam-vähem välja lõunasöögis sisalduvad süsivesikud ja õige suurusega annuses süstimine on tõenäolisem.
koormust päevas. Mitmete uuringute järgi tagab vähemalt 60 minutit aktiivset liikumist päevas positiivse mõju füüsilisele tervisele ja on kasulik vaimsetele näitajatele, näiteks annab parema meeleolu. Antropoloogid leiavad, et see norm on suhteliselt lähedal meie kiviaegsete esivanemate omale (Matsi, 2015). Artiklit lugedes mõistsin, et täiskasvanute liikumisaktiivsuse langus on samuti mureallikaks, selle tõttu hakkab vähenema ka laste aktiivsus, kuna osadel lastevanematel on tihti mugavam, kui lapsed on toas, silma all ning vaikselt vaatavad midagi telekast või arvutist. Positiivne on aga see, et mida aeg edasi, seda rohkem on näha, kuidas algklassilastele on kehalise kasvatuse tunnis ette valmistatud palju mängulisi tegevusi. Mängumeetod on kindla eesmärgiga mänguline tegevus, mis võimaldab arendada kehalisi võimeid, lahendada ja/või 5 kinnistada tehnilistaktikalisi kombinatsioone
kognitiivsed oskused, et märgata erinevusi aga vanemad on need, kes õpetavad, millised erinevused on olulised. Vanemad räägivad, kuidas erinevad erivajadused tekivad, millised on erivajaduste inimeste omapärad ning käitumismustrid. Kahjuks tihtipeale õpetatakse oma lastele, et erivajadustega inimesed on alati õnnetud ja nende erivajadus on tulenenud traagiliste sündmuste kaudu. Mõned vanemad ei pruugigi oma lastele erivajadustega inimestest rääkida. Kuna sellises vanuses lastevanematel on rohkem kontrolli laste sõprade, nende vaba aja veetmise ning muu seesuguse üle, siis võib juhtuda ka see, et vanemad ei luba oma lastel erivajadustega lastega kokku puutuda, tuues välja põhjuse, et see tekitaks nende lastes rohkem stressi, et õpivõimalused on siis piiratud kui erivajadusega laps on klassiruumis ning seetõttu on ka õppimisstandardid madalamad. Ometigi on kindlad tõendid ning uuringud tõestanud seda, et erivajadustega lastega eelkoolid rikastavad
tolmused ja mustad, kui neid ainult tolmuimejaga tõmmata ning mitte pesta kasvõi kora-kaks aastas. Seda eriti soojal ajal, kui käiakse palju õues ning lapsed mustade kätega liiva ja muud mustust tuppa toovad. Köögis puhtuse jälgimine on täiesti iseenesestmõistetav, kuid alati on võimalus, et laiskuse või mõne muu põhjuse tõttu valitseb seal hunnik pesemata nõusid seebivees, mis lihtsalt loputatakse ilma korralikult pesemata. Lastevanematel peab olema sajaprotsendiline kindlus, et nende laps on puhtas ja turvalises kohas, kus talle ei tehta liiga. Üldiselt nõustun kõikide nõuetega, mida protsessi käigus on vaja teha, kuid mind jäi pisut häirima see fakt, et tegevusluba väljastatakse lasteasutustele tähtajatult. Arvan, et seda peaks siiski mingi teatud perioodi tagant uuesti taotlema, näiteks 3-5 aasta tagant. Niiviisi saaks kõiki töötajaid ja ruume uuesti põhjalikult, nagu enne avamist, kontrollida, et ükski
15 KOKKUVÕTE Kahjuks kõik pered ei täida oma osa nii hästi kui nad võinuksid. Lapsevanema roll tänapäeva ühiskonnas on muutunud keerulisemaks. Laste ja vanemate vahelistele suhetele avaldavad mõju nii vähene aeg kui ka vanemate ettevalmistus laste kasvatamiseks. Kodune miljöö jätab lapse hinge sügavad jäljed ja mõjub kaasa hiljem lapse arengule. Tänapäeva kiire elutempo juures jääb lastevanematel paraku aina vähem aega oma lapsega tegelda. Loodetakse lasteaiaõpetajatele, kes last juba tema sõimes käimise ajast alates arendama ja õpetama hakkaksid. Aga unustatakse, et lasteaed on last toetav asutus ega asenda vanemaid lapse arendamisel. Tihti piirduvad pereliikmete omavahelised kontaktid kõige hädapärasemaga, tavaliselt mitmesuguste olmeküsimustega. Tüüpilised küsimused, mida lasteaialapsele kodus esitatakse, on: mida sa täna sõid, kas te õues käisite?
lahendada. Lõpuks väidab ta siiski, et jah, ka temal on eelarvamusi. Publikule ei näidata, kuidas see lugu lõpliku lahenduse leiab, kuid oluline oli just näha, kuidas pealtnäha vankumatute põhimõtetega advokaatigi võivad mõjutada kaks väikest tüdrukut. Kogu etenduses olev tinglikkus pakub publikule rohkem võimalusi ennast tegelastega samastada. Näiteks fakt, et ühegi lapse vanust pole etenduses mainitud, võimaldab väga erinevas vanuses lastevanematel kui ka lastel tunda tegelastes ära tuttavaid käitumisskeeme ja sõnakasutust. Seetõttu kaldun arvama, et lavastus pole määratud kindlale sihtgrupile, vaid on vaatamiseks igas vanuses publikule. Seda sellepärast, et lavastus on üles ehitatud nii, et igaüks leiab midagi tuttavat minevikust või olevikust. Kuid samas on hetki, mis panevad elu üle järele mõtlema. Lapsed kordavad lavastuse jooksul veendunult: ,,Inimesed on endiselt ilusad ja head. Me usume seda
õppeveerand ja poolaasta. 3.8. Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis. Õppetunni pikkus koolis on 45 minutit, vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit. 3.9. Õpilaste arvu kooli klassis määrab kooli nõukogu, arvestades õppeasutusele õigusaktides kehtestatud piiranguid. 3.10 . Kooli õppekavaga ning õppe - ja kasvatuskorralduse dokumentidega on õigus tutvuda kõigil kooli töötajatel, õpilastel, lastevanematel/hooldajatel. 3.11. Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse ja koostab tervisekaitseeeskirjade ja normide kohase päevakava. 4. ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMINE JA VÄLJAARVAMINE 4.1. Kooli võetakse vastu Lääne-Viru maakonna omavalitsuste elanikeregistrisse kantud lapsi. 4.2. Kooli võetakse vastu 7-19-aastaseid toimetuleku riikliku õppekava ja hooldusklassi õppekava alusel õppivaid õpilasi. 4.3. Kooli esimesse klassi võib kandideerida jooksva aasta 1
.........................................................16 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................19 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................20 2 SISSEJUHATUS Valisin selle teema sellepärast, et tihti lugu on nii lastel kui ka lastevanematel probleeme piiridega. Soovisin süüvida sellesse teemasse, kuna pean tunnistama, et teadmised olid üsna ühekülgsed. Tutvudes materjalidega pidin tõdema, et teema on väga huvitav, mahukas ja arendav. Referaadi põhisisu jaotasin ma peatükkideks. Nii on lihtsam ja arusaadavam ka lugejale. Esimeses peatükis teen lühida ülevaate piiride seadmise mõttest ja mõttetusest. Püüan ka välja selgitada, kes peaks piire seadma. Teises peatükis teen lühida ülevaate sellest, et lapsed
Ruumiline orienteerumine on poistel üldisem ja skemaatilisem, nagu ka ruumitaju on meestel paremini arenenud. Soost sõltuvalt on koduses keskkonnas hõlpus ruume erinevalt disainida, lasteaias on see küsimus lahendatav erinevate mängunurkade loomisega. Lapsed pole ainukesed, kes lasteaia ruume kasutavad. Lapse arengu toetamise seisukohalt on olulised ka õpetajatele loodud võimalused õpetajale peavad olema tagatud nii töötingimused kui kaasaegsed töövahendid. Omakorda peaks lastevanematel olema võimalus rühmas viibida ja saada tagasisidet oma lapse kohta. Õpetaja on lapsele väga suureks eeskujuks õpetaja enda emotsionaalsus ning oskus ja soov lapse (ja täiskasvanu) tundeid märgata (nendest rääkida) kinnitab lapsele, et oma tunnete näitamine on lubatud ning see ei ole häbiasi. Õpetaja kui suhtlemise ja tegeluste algataja ning suhtleja ja tegutseja õpetab seda ka lapsele kuidas suhtlemist alustada, edasi suhelda ja seda lõpetada ilma kaaslast riivamata.
on võimalik saada informatsiooni alates õpetatavatest erialadest ning õppekorraldust puudutavatest küsimustest kuni TKHK poolt pakutavate toodete/ teenusteni. Sealhulgas on võimalik teha hotelli broneeringut. Arvutite massiline kasutamine klassiruumides, DigiTV, data-projektorid, siseveeb nii õpilaste kui töötajate tarbeks, e-õppele üleminek, ühtne maili- suhtlus jne. Selline areng ja kaasaegsus on loonud võimalused lihtsamaks ja toimivamaks koolisüsteemiks. Lastevanematel on võimalus saada infot laste õppimise kohta, kõik õppematerjalid on kergesti leitavad kodulehelt, kiire ja operatiivse info kättesaadavus. Kogu Eesti areng IT-vallas ja kooli arendamine selles suunas on hõlbustanud kooli ja õpilase suhet. Negatiivsest aspektist lähtuvalt on suhtevõrgustike avardumine mõjutanud kasvava põlvkonna huve, mis torkab eriti silma õpilaskodus, kus kasvatajatel tuleb sageli hakkama saada noorte enda järelt koristamise harjumuse juurutamisega
On olemas väljavalitud, kes oskavad jumalatega rääkida. Õigus algab sealt, kui asjad ei lähe hästi/tekib konflikt. Kas näiteks loodus on liiga karm. Tekib küsimus, mis on tehtud valesti, kes on süüdi, kuidas edasi minna. “Kes on süüdi?” küsimus on arhailises õiguses vajalik selleks, et hakata olukorda parandada. Parandada tuleb oma teadmisi ja paluda toetust. Lastele annavad kõige rohkem teadmisi vanemad inimesed (vanaemad,vanaisad). Nad andsid teatud teadmisi, mida lastevanematel oli raske edasi anda. Laste õpetamisel on tähtis luua silmside. Kõige paremini õpib laps mängides. Lauldes jäävad ka asjad paremini meelde. Laulu sisse pannakse õpetus “ära tee nii”. Jutt jääb meelde siis, kui ta on täiendatud muusikaga. Arhailises õiguses on isa see, kes lapse oma hõlma sisse võtab ehk see, kes ta üles kasvatab. Vana õigust tuleks õppida rahvalauludest jne.
jooksul toimus peoõhtu (moedemonstratsioonid, isetegevus) koos diskoga. Ühel õhtupoolikul näda- 2005. aasta esimene vahetus toimus jaanuaris ja las (tavaliselt neljapäeviti) oli külastusaeg (16.00 järgmised kaheksa vahetust ajavahemikul 4. juulist 20.00) ja selle aja sees oli lastevanematel võima- kuni 27. augustini. Viimane laagrivahetus toimub lik osaleda koos lastega sportlikes mängudes ning detsembris. päeva lõpul nautida saunamõnusid. Põhitegevuseks laagris oli sportlik treening, jaa- Haanjamaa kauni looduse keskel asuv Jaanimäe nuaris suusatamine ja suvel jooks, suusaimitat-
Lähtutakse riiklikus õppekavas väljatoodud üldinimlikest väärtustest. Kokkuvõttes võib öelda, et maailmavaatelist aspekti saab lastele edasi anda väga erinevalt, sõltuvalt sellest, mis on vanemate enda eelistused ja väärtused. Aga kõiki uuritud organisatsioone iseloomustab rahu, hoolivuse ja üldinimlike väärtuste pooldamine ja toetamine hariduses. Nii ökokogukondades kui lasteaedades on maailmavaate kujunemisel samuti väga suur roll õpetajal ning lastevanematel, nende jagatud väärtustel ja arusaamadel. 3.2. Empiiriline uurimus I tulemused Kokkuvõtlikult võib öelda, et kõigi kogukondade ja ka Rosma waldorflasteaia ühiseks läbivaks jooneks kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse õpetamisel on: Esiteks: loodussõbralik kasvukeskkond ning võimalus selles aktiivselt panustada (nt aidata kaasa peenarde tegemisel või loomade eest hoolitsemisel). Eriti ökokogukondade puhul on keskkond ka parim õpetaja
elektrijuhtivus väiksem kui normikuulekatel. Kurjategijatel esineb harvemini spontaanseid naha elektrijuhtivuse tõuse. Väliste ärritajate mõjul hakkab kurjategijatel naha elektrijuhtivus tõusma kuid tõuseb aeglasemalt kui normikuulekatel. Erutuse raugemine toimub kurjategijatel pikema ajavahemiku vältel, normikuulekatel kiirelt. Bioloogia poole pealt veel: IQ ei ole mitte 100% kaasasündinud. IQ puhul ei saa neid mõjusid muidugi eitada. On võrreldud lastel ja lastevanematel IQ tasemeid. Bioloogiliste vanematega on sarnasused tugevamad kui lapsendajatega. Keskmised tulemused on need, et kurjategijate keskmine IQ on madalam, kui normikuulekatel. Tüübil oli ajukasvaja, mis ära opereeriti ja siis oli tüüp jälle normikuulekas. Mõne aasta möödudes aga hakkas jälle vigureid tegema. Opereeriti jälle kasvaja ära, oli taas normaalne. 1 2.8 Biokeemilised uuringud
annaabi.ee 
