Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Kõne- Kuidas aidata Lõuna-Aafrika inimesi? (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui eestlasi Päris kõhedust tekitav või mis ?
  • Miks mitte olla vabatahtlik ja minna Lõuna- Aafrikasse?
Kõne .
Sageli ei mõtle me sellele, et meid on maakeral rohkem kui kuus miljardit. Meie mõistes normaalsetes elutingimustes, kus katus on pea kohal ja toit iga päev laual, elab neist vast miljardi jagu. 1,4 miljardil inimesel puudub ligipääs ohutule joogiveele. 1,3 miljardit täiskasvanud inimest on kirjaoskamatud, sest neil lihtsalt ei ole võimalust haridust saada. 32 miljonit inimest on nakatunud HIV-viirusega, üle 7 miljoni inimese on AIDS-i surnud. Iga päev sureb maailmas ligi 29 tuhat alla viieaastast last, neist enamik arengumaades, nälja või haiguste tõttu. Need on vaid mõned faktid, mis suuremal osal puudutavad just Aafrikat, sest seal asub 18 maailma 20-st vaesemast riigist, selle hulgas ka Lõuna–Aafrika Vabariik.
Lõuna-Aafrika inimeste olukorda ei saa Eesti omaga võrreldagi. Eestit võib nimetada selle kõrval kui paradiisiks, kus pea kõik olemas mida tarvis. Vägivald, mõrvad, relvad, röövid- need on ühe tavalise Lõuna- Aafrika väikelinna tunnused. Lõuna-Aafrikat võib pidada maailma üheks kriminaalseimaks riigiks, mille elamutel tavaliselt trellid ees. Iga nelja minuti tagant tungitakse majja sisse, iga üheksa minuti järel keegi vägistatakse. Pärast viit on tänavad tühjad. Kõik teavad kedagi, keda on pussitatud, röövitud või püstoliga ähvardatud. Veel hullem võib olukord olla nendes asulates, mis on linna kõrvale tühermaale üles ehitatud ning kus sageli puudub nii vesi kui elekter . Aafrika Vabariigis sureb iga päev aidsi 1500 inimest Aidsibeebisid või –orbusid on poolteist miljonit, seda on rohkem kui eestlasi. Päris kõhedust tekitav või mis ?
UNESCO andmete kohasel saab suurem osa lapsi maailmas koolis käia, vaid Aafrikas on õppimisvõimalused piiratud. Kooliskäimist Aafrika riikides takistab sageli vaesuse, haiguste ja rahvastiku kiire juurdekasvu nõiaring. Kuigi haridus , kultuur ja majanduslik kasv on omavahel tihedalt seotud, ei mõisteta arenevates maades tihtipeale hariduse tähtsust. Lastevanematel on sageli majanduslikult väga raske ning sellisel juhul rakendatakse lapsed tööle, kus on küll kiiremad tulemused, kuid pikaajalisemas perspekstiivis oleks kasulikum lapsed haridusega kindlustada, kuigi sellises juhul ei tule kasu nii ruttu kui soovitakse. JA seepärast on ka levinud lapstööjõu väga laialdane kasutamine. Kuid kuidas aidata neid , kes ennast ise aidata ei saa?
Õnneks on palju inimesi ja organisatsioone kes soovivad ja tahavad Aafrikat abistada ja nende probleeme leevendada. Nt ÜRO lastefond UNICEF on palju teinud selleks et nende olukord oleks parem. Eestis on tihti korraldatud kampaaniad, millest saadud tulu läheb hädas olevatele. UNICEF saab oma abifondis kasutatud raha: *UNICEFi logoga postkaartide ja muu toodangu heategevusmüügist. *Eraisikute vabatahtlikest annetustest, pärandustest jne. *Riikide valitsuste eelarvete eraldistest.. UNICEF aitab peale laste ka teisi projekte rahastada ja ellu viia. Kui ka sul on soov aidata, võib algatuseks võtta osa nendest kampaaniatest, mille UNICEF on välja kuulutanud.
Teine organisatsioon mis aitab Lõuna-Aafrikat AIDS-i ja HIV-i vastu võidelda ning toetab riiete, toidu, hariduse ja muu tarviliku andmisega on Humana - People to people. Nende eesmärk on koguda vahendeid ülemaailmsete heategevusprojektide rahastamiseks kasutatud asjade kaubanduse läbi. Riiete müügist saadud tulu kasutatakse mitmesuguste projektide toetamiseks peamiselt Aafrikas ja Aasias. Lisaks rahalisele abile annetab Humana Estonia ka riideid ja jalanõusid nii Aafrika riikidele kui mittetulundusühingutele ja hoolekandekeskustele Eestis. Kindlasti on igaühel teist kapinurgas vanu riideid mida enam ei kasuta, anneta need siis nendele kes neid vajavad ja tunnevad rõõmu sellest kui neile midagi kingitakse.
Või Miks mitte olla vabatahtlik ja minna Lõuna- Aafrikasse? Näiteks GLEN (Global Education Network of Young Europeans) on üks organisatsioonidest mille projekti raames on käinud juba 5 aastat aktiivsed eesti noored vabatahtlikena Aafrikas või Aasias tööd tegemas. Selle abil võib saada 14 kuulise kogemuse Aafrikas vabatahtlikuna töödates. 6 kuud on ettevalmistusprogramm, 6 kuud vabatahtlikuna Aafrikas, ning 2 kuud tuleviku laagris ( hindamis ja infojagamisperiood). Kõik kes on vähemat 18 aastat vanad ja tahavad aidata nõrgemaid kas koolitamise , kasvatamise, õpetamise, mängimise või mille iganes kasulikuga võivad ju seda kõike omal käel proovida.
Teame et maailmas on üle 6 miljardi inimese, Eesti oma rahvaarvuga moodustab sellest vaid väikse osa. Me jääme varju teiste suurriikide taha, kuid ka Eestil on unistus välja paista. Miks mitte siis abistades ja annetades neile, kes seda vajavad. See on üks võimalustest näidata oma heatahtlikkust ja saada tunnustust, sest kasvõi mõni rahaline annetus või väiksem mänguasi võib kellegi väga rõõmsaks teha. Kindlasti aitab see Lõuna-Aafrika inimestel oma elu paremaks muuta. Tulevad võimalused käia koolis, vaktsineerida ennast, hoiduda HIV-st. Võibolla ei oska me ette kujutada elu, kus pole elektrit ega vett, aga kahjuks paljud inimesed peavad ilma nendeta elama ja hakkama saama. Seepärast vajavad nad meie kõigi abi. JA me teame, et õnnelikuks ei tee mitte suur ja kallis asi, vaid just väiksed kingitused on need, mis lähevad südamesse ja teevad meele rõõmsaks. Nii ka neil.!
Kõne- Kuidas aidata Lõuna-Aafrika inimesi #1 Kõne- Kuidas aidata Lõuna-Aafrika inimesi #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Nainee Õppematerjali autor
Kõne, kus on toodud välja erinevad võimalused, kuidas aidata Aafrika inimesi.

Sarnased õppematerjalid

Aafrika ajalugu
76
doc

Aafrika ajalugu

evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. saj olid need teadmised suuresti unustatud. Levinud oli ka arvamus, et ajalugu pole, kui seda pole kirjalikult üles märgitud. Kiri ja suuline pärimus

Ajalugu
TÄNAPÄEVA MAAILM
56
docx

TÄNAPÄEVA MAAILM

(oskuste, suhtlusringi, kaasatuse) poolest. Viletsamad teadmised ja sissetulek ei võimalda omakorda elatustaset parandada või kasvõi maailmas ringi rännata. Nii kujuneb infotehnoloogilisest mahajäämusest omamoodi nõiaring, millest välja pääseda on väga raske. Suhtlusvahendite kiire levik ja uued leiutised suurendavad info kättesaadavust, kuid see ei toimu ühtmoodi kõikides maades. Kõrge arengutasemega riikides kasutab Internetti umbes pool kogu elanikkonnast, Araabia, Sahara Aafrika ja Lõuna-Aasia maades vaid alla 1%. Väga palju erineb ka infole juurdepääsu hind. Näiteks Internetiühendusele kulus 2000. aastal USA-s 1% protsenti kuu keskmisest sissetulekust, Nepaalis tulnuks aga maksta kolme kuu töötasu. 2005. aastal oli sama näitaja Eestis moodustas Interneti püsiõhenduse maksumus umbes 4% keskmisest palgast. Tänapäeva maailmas on info üha tähtsam nii üldise haridustaseme tõstmisel kui ka majanduse

Ühiskond
Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

sihipäraselt kasutatud. Võimu peaülesandeks on individuaalse tegevuse suunamine kollektiivsete eesmärkide saavutamiseks. Võim on domineerimine. Iseloomulik on võimule, et see on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid: - ainelised - vaimsed Võimu tunnused ja teostamise meetodid Peamiselt eristatakse kahte tüüpi meetodeid ­ autoriteet ja sund. Autoriteet on indiviidi võime panna teisi inimesi tegema seda, mida ta muidu ei teeks. Selleks, et võimule kuuletutaks, peab ta olema legitiimne - legitiimne domineerimine teostatakse valitsevate nõusolekul ja vastavuses seadustega. Miks võimule kuuletutakse: · kuuletumise põhjuseks mõistuslik kaalutlus, valitseja ja valitsevate vahel umbisikulised suhted, korraldust täidetakse, sest nii on kirjas seadustes (bürokraatia). See on nn legaalne domineerimine

Ühiskonnaõpetus
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

· esimene e avalik (riigi- ja omavalitsusasutused) · teine e erasektor (eraettevõtted) · kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ­ühendused) Ühiskonnale on loomulik pluralism, jagunemine nt usu, poliitiliste vaadete, hariduse ja rikkuse järgi. Erinevusd suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele. Ühiskonna elujõu seisukohalt on oluline, et erinevusi gruppide vahel suudetakse tunnistada, tasakaalustada ja inimesi lõimida ­ ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Avatud ühiskonnas pole inimesed kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti lõplik ­ toimub liikumine nii vertikaalselt (keskklassist kõrgklassi) kui horisontaalselt (ühest linnast või riigist teise) - sotsiaalne mobiilsus on kõrge. Suletud, korporatiivsetes, ühiskondades on sotsiaalne mobiilsus väike. Kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti annab inimesele sotsiaalse staatuse e. sotsiaalse

Ühiskonnaõpetus
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

2008. aasta alguses elas Eestis 1,34 miljonit inimest, neist 617 410 meest ja 723 525 naist. 2007. aastal oli iive -1634 inimest, eestlastel -177. 1. jaanuari seisuga 2009. aastal elas Eestis 1,340415 miljonit inimest. 2008. aastal oli loomulik iive -647 inimest, eestlaste loomulik iive 595. Arvatakse, et 2010. aastaks elab Maal 8 miljardit inimest, 2030 a-ks 10 miljardit inimest. Arvatakse, et rahvaarv stabiliseerub käesoleva sajandi keskpaigaks ja inimesi elab siis Maal 12­15 miljardit. Linnastumine Maailmas suureneb inimeste koondumine linnadesse, 1950. a. elas linnades 30% inimestest, 1960. a. 33%, 1970. a. 46% ja 2000. a. 47%. Tänapäeval elab linnades üle terve maa 2,84 miljardit inimest, arenenud maades 74% rahvastikust. Eestis elab linnades 69% inimestest. Maailmas suureneb üha linnade arv, kus inimesi elab üle miljoni. 10 miljonilisi linnasid oli Maal 1950.a-l üks ­ New York, kuid juba

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

- enamuse võimu teostamine - vähemuse õiguste austamine - põhiseadusel rajanev riigivõim - kontroll võimude tegevuse üle - valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid langetama). Mittedemokraatliku korda nimetatakse tavaliselt diktatuuriks. Diktatuur tähendab valitsusvormi, kus võim kuulub kas üksikisikule või mingile väikesele grupile. Diktatuure jaotatakse autoritaarseteks ja totaalseteks/totalitaarseteks. Totalitarismi korral määrab võimulolija ka inimese eraelusse puutuva, autoritaarse süsteemi puhul on inimese eraelu üldjuhul tema enese kujundada.

Ühiskond
UÃHISKONNAOÃPETUSE-konspekt
49
docx

U�HISKONNAO�PETUSE-konspekt

- enamuse võimu teostamine - vähemuse õiguste austamine - põhiseadusel rajanev riigivõim - kontroll võimude tegevuse üle - valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid langetama). Mittedemokraatliku korda nimetatakse tavaliselt diktatuuriks. Diktatuur tähendab valitsusvormi, kus võim kuulub kas üksikisikule või mingile väikesele grupile. Diktatuure jaotatakse autoritaarseteks ja totaalseteks/totalitaarseteks. Totalitarismi korral määrab võimulolija ka inimese eraelusse puutuva, autoritaarse süsteemi puhul on inimese eraelu üldjuhul tema enese kujundada.

Kategoriseerimata




Kommentaarid (1)

mi2u profiilipilt
mi2u: VÄGA HEA
18:54 10-02-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun