Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Laste väärkohtlemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pedofiil, pedofiilia, lapseea, kirik, juhtumid, väärkohtlemine, kurjategija, pornograafia, otsitud, kuritegu, isikuga, soodumus, ärakasutamine, karistusseadustiku, entsüklopeedia, kombe, aasia, kinsey, momendil, seksuaalkuriteod, sihtasutuste, class, document, action, print, section, juura, poisi, poisse, naiseks, enamuses, kirikuisad, süüdistusTALLINNA ÜLIKOOL PSÜHHOLOOGIA OSAKOND PEDOFIILIA Referaat Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................
mõnikord ka kronofiilia (seksuaalne kiindumus endast tunduvalt noorematesse isikutesse). Pedofiilne käitumine algab üldjuhul murdeeas või kahe-kümnendate eluaastate alguses ja jäljendab sageli kurameerimist. Pedofiilid lähenevad pigem sellistele lastele, kes näivad olevat üksikud, depressiivsed või oma vanematega tülis, kuid samas võivad nad ka püüda lapsevanemate usaldust võita. Vaatamata sellele, et on mitu bioloogilist ja psühholoogilist teooriat, ei ole pedofiilia põhjused täpselt teada. Kalduvus pedofiiliale võib areneda väga varases eas, isegi enne sündi. Samas võib tegemist olla ka geneetilise eelsoodumusega. Kindlasti on häire seotud meessuguhormoonidega (androgeenidega), kuigi pedofiilidel ei ole leitud püsivat hormonaalse tasakaalu häiret. 2 AJALUGU (MINEVIKUST TÄNAPÄEVANI)
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Väärkohtlemisest üldiselt............................................................................................................4 Vägivallatsejast lapsevanem....................................................................................................... 5 Seksuaalne väärkohtlemine.........................................................................................................7 Agressiivne, vägivaldne laps.....................................................................................................12 Kokkuvõte.................................................................................................................................14
Pedofiilia (kreeka keelest "pais" ("paieos") laps ja "phiilia" kiindumus, sõprus, armastus) kui mõiste tähendab sugulist kiindumust lastesse on üheks seksuaalsfääri haiguseks, mida võib kohata nii heteroseksuaalsete kui homoseksuaalsete meeste kui ka naiste seas. Väärastunud inimhinged saavad psühholoogide hinnangul rahuldust ainuüksi lapse palja ihu puudutamisest, rääkimata juba suguaktist. Pedofiilia on seksuaalsuunitluse häire, mis tähendab laste seksuaalset eelistamist, objektid on tavaliselt puberteedieelses või varases puberteedieas. Osa pedofiile on huvitatud ainult tüdrukutest, teised ainult poistest ja osa on huvitatud mõlema soo esindajatest. Pedofiilide hulka kuulub ka inimesi, kes eelistavad täiskasvanud seksuaalpartnereid, kuid kontaktide ebaõnnestumise tõttu pöörduvad harjumuspäraselt laste kui asendajate poole.
Lapsel kui ühiskonna kaitsetumail lülil on suurim oht langeda väärkohtlemise ohvriks. Üldiselt peetakse väärkohtlevaks sellist käitumist lapse suhtes, mis alandab lapse füüsilist ja psüühilist heaolu ning ohustab tema eakohast arengut ning tervislikku seisundit(Soonets, 1997). Lapse seksuaalse kuritarvitamise vormide seas on lapse kutsumine seksuaalsesse tegevusse või tema sundimine selleks. Samuti kuulub seksuaalse kuritarvitamise vormide hulka suguelundite paljastamine lapse ees, pornograafia näitamine lapsele, seksuaalne kontakt lapsega, füüsiline kokkupuude lapse suguelunditega, lapse suguelundite vaatamine ilma füüsilise kokkupuuteta ja lapse kasutamine lapspornograafia valmistamiseks. Pikka aega vaikiti laste seksuaalsest väärkohtlemisest, seda püüti selle taunitavuse tõttu varjata. Kuid kui Eesti ühines 1991. aastal ÜRO lapse õiguste konventsiooniga ning samal aastal hakkas konventsioon ka Eesti suhtes kehtima, muutusid inimesed teadlikumaks ning üha enam
8. Kui me ei järgi pesuaine kasutusjuhendit ja doseerime pesumasinasse liiga vähe pesuainet ei pruugi pesu puhataks saada. 9. Kuivatustrumilis pole soovitatav kuivatada õrnema tektiiliga, frotee ja trikoo esemeid. 10. Et oleks võimalik avarii ja õnnetuse korral kommunikatsioonivahendeid kiiresti ja tulemuslikult kasutada, tuleks esemed asetada kättesaadavasse kohta ja kontrollida regulaarselt nende töökorrasolekut. LAPSE VÄÄRKOHTLEMINE 1. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psühhilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi. 2. Väärkohtlemist jagatakse kolme kolme suurde gruppi: · Lapsele suunatud vägivallateod; · Lapse hooletusse jätmine; · Lapse ülehooldamin; 3. Väärkohtlemine esineb järgmistes vormides: · Emotsionaalne e. tundeline; · Füüsiline e. kehaline; · Psühholoogiline e. vaimne;
lisaks on veel sätestatud KarS §147, et nende kuritegude puhul loetakse noorem kui kümneaastane isik arusaamisvõimetuks. Loetletud kuritegude objekt on inimese seksuaalse enesemääramise vabadus ja lastel kõlbeline areng. 2.1 Vägistamine Vägistamine on inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumine vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust arusaama. Vägistamine on teise astme kuritegu, mille eest võidakse karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega. Vägistamised võib jagada kaheks vastavalt sellele, kas teo sooritas üksikisik või kahest ja enamast isikust koosnev grupp. Toetudes Helve Kase ja Iris Pettai uuringule1, võib vägistamist liigitada järgnevalt: 1. vihavägistamine; 2. üleolekuvägistamine; 3. sadistlik vägistamine; 4. seksuaalse rahulduse vägistamine. 2.1.1 Vihavägistamine
1. Alaealise väärkohtlemine Lapse ehk alaealise väärkohtlemine (ingl. k. child abuse) ei ole enam uus mõiste eesti ühiskonnas. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi1. Laste väärkohtlemine seostub vaesuse, töötuse, ebastabiilsuse ja alkoholismiga ehk nende teguritega, mis muudavad inimesed nõrgaks ja ebakindlaks. Täiskasvanu nõrkus ja ebakindlus viib tihti vägivaldsele käitumisele, mille ohvriks on lapsed, kes on täiskasvanust veelgi abitumad. Laste sotsiaalne taust on riskiks õigusrikkumiste sooritamisel. Lapse füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise puhul on tegemist lapse füüsilisest piiridest
· Impulsiivne nõusolek või seksuaalne akt, mis kiidetakse heaks hetkel, kui impulss ajendab lähenemisele, aga hiljem tekib kahetsus juhtunu pärast, alandatuse- ja süütunne; · Passiivne nõusolek, kui naine ei soovi vahekorda astuda, kuid ei takista ka selle sooritamist, mida teine pool hindab kui nõusolekut. Viimasel juhul on kohtupraktikas tekkinud vaidlusi, kas mees oma eesmärkide saavutamiseks on ikka kasutanud vägivalda. Vägistamine on tahtlik kuritegu ja sellest tuleneb, et ka vägivalla kasutamine on tahtlik ja teadlik. Mees peab aru saama, et ta kasutab vägivalda seksuaalvahekorda astumiseks. Kui aga naine käitub nii, et mees peab tema käitumist nõusolekuks, kuigi tegelikult ei ole naine nõus, siis puudub subjektiivne külg ja seega ka kuritegu. Tegemist on eksitusega, mille naine on põhjustanud oma käitumisega. Väga sageli kasutatakse vägistamise puhul füüsilist vägivalda. Vägivalda võib teostada nii
...............................1 .........................................................................................................................................................2 Sisukord.............................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Laste väärkohtlemine koduvägivalla osana........................................................................................ 4 1. Füüsiline väärkohtlemine .......................................................................................................4 2.Seksuaalne väärkohtlemine......................................................................................................4 3) Emotsionaalne (psühholoogiline) väärkohtlemine.................................................
nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis
probleeme erinevalt nii nagu erineva suhtumisega inimesed näevad probleemide eri tahke, nii peegeldub ka ühiskonnaliikmete ja gruppide suhtumine erinevatesse situatsioonidesse meid ümbritsevas keskkonnas erinevalt. Mina näen ühe väga suure probleemina meie ühiskonnas laste väärkohtlemist. Võib öelda, et kuigi alates 1989.aastast, mil Eesti ühines ÜRO Lapse Õiguste Konventsiooniga on hakatud tähelepanu pöörama ka laste õigustele ja vabadustele, on Eestis laste väärkohtlemine üpriski uus mõiste ning selle vastu võitlemine on veel arengujärgus. Eesti Vabariigi lastekaitse seadus ei täida oma funktsioone ehk ei kaitse laste huve täielikult. Sellel puudub rakendusseadus ja kuigi see peaks olema üks suurimaid osi laste väärkohtlemise ärahoidmisel ning vähendamisel, on Eesti Vabariigi õiguskantsler antud seadust kritiseerinud abstraktseks ning öelnud, et jääb selline mulje, et mis puudutab laste õigusi, siis see oleks nagu õigusloome
Vägivalla tüüpe on veel erinevaid ja neid siin referaadis üritangi selgitada ja ka selle mõju lastele. 3 2. Mis on koduvägivald? Kodu- või perevägivald seisneb selles, kui üks pereliige teeb teisele tahtlikult kahju, ähvardab teist või sunnib teda millekski ohvri tahte vastaselt. Mehed, naised, lapsed nad kõik võivad olla nii ohvri kui vägivallatseja rollis. Lapse väärkohtlemine on kahju (või oht kahju tekitamiseks), mida tekitab lapsevanem, hooldaja või mõni teine lapse turvalisuse eest vastutav isik. Seega on koduvägivald lapse suhtes ka see vägivald, mille põhjustab neile mõni pereväline isik, näiteks lapsehoidja või õpetaja. Autorite jaoks ei hõlma sõna kodu mitte ainult füüsilist kodu, vaid ka emotsionaalses mõttes kodu: kõige turvalisemat ja intiimsemat kohta, mida laps loodab leida ja millele tal on õigus, koduks võib antud
SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspektist lähtudes Multidistsi
..........................................74 3 SISSEJUHATUS Kuriteoennetuse viktimoloogiline suund on erakordselt perspektiivne kuritegevuse vastu võitlemise alaliik, võttes arvesse, et kuritegevus kujutab endast peamisi ühiskonda, selle demokraatlikku ja majanduslikku arengut ohustavaid tegureid XXI sajandil. Käesoleval ajal, kui kriminoloogia käsutuses on olemas vajalikud materjalid kurjategija isiku ja tema käitumise kohta, säilib endiselt vajadus andmetes nende kohta, kes on langenud vägivalla või varguse ohvriks. Andmed nende isikute kohta, nende isikuomaduste analüüs, taoliste andmete üldistamine koos kurjategija isikuomaduste uurimisega saab aidata paremini määrata profülaktiliste meetmete suunda, eristada inimrühmi, kes enim sageli satuvad ühe või teise ühiskondlikult ohtliku ründe alla, s.t kindlaks teha riskirühmi ja "töötada" nendega.
- Mees on tugevam kui naine. Ka mehe füüsiline potentsiaal on paremini välja arendatud, mees teeb rohkeb füüsilist tööd, tegeleb enam jõudu arendavate spordialadega Koduse vägivalla tagajärjed lastele. Lastest võivad saada vägivalla ohvrid mitmel viisil: seksuaalsed ja füüsilised kallaletungid seksuaalne ärakasutamine (näiteks lapsele või teismelisele prostutsiooni või pornograafia, sh poseerimise pealesurumine hooletussejätmine peksimine mõrv lapserööv Lapse ja teismelise perevägivalla ohvri iseloomulikud tunnused: 1. Silmaga nähtavad vigastuse. Sinikad, vigastused kätel. 2. Vanemliku hoolitsuseta jätmine. Laps hooldamata, kasvatamata. 3. Probleemid koolis. Popitegemine, mittehakkamasaamine, ühistegevustest kõrvalehoidumine, koolist väljalangemine 4. Sotsiaalne isoleeritus. Omaettehoidumine, sõprade puudumine. 5. Isiksusemuutused
.......................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne väärkohtlemine............................................................................................................35 Statistika.........................................................................................................................................40 Küsitlus...........................................................................................................................................41 Kokkuvõte...............................................................................
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
ühel elamispinnal. rakendada seda nii ametite siseselt kui ka erinevate erialade spetsialistide vahel. Arendada erinevate Lähisuhtevv kätkeb endas järgmisi olukordi: erialade esindajate ühist arusaamist isikuandmete kaitse seadusest. praeguse/endise abikaasa/elukaaslase/partneri vastu suunatud vV,· laste väärkohtlemine, · vV Tõhustada ja muuta kättesaadavaks tegevusi ja teenuseid kõigile ohvritele (ohvriabi ja naiste (vana)vanemate suhtes,· õdede-vendade omavaheline vV. varjupaikade arendamine, tugirühmade loomine vägivalda kogenud naistele), vähendades piirkondlikke Paarisuhtevv võib mõista kui praeguse või endise abikaasa, elukaaslase või partneri poolt toime pandud erinevusi
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Mari Mets PEREVÄGIVALD Referaat Õppejõud: Reino Veielainen, MA Mõdriku 2012 Sissejuhatus Perevägivald on praeguses ühiskonnas laialt levinud ja tihtipeale on kannataja pooleks naised või lapsed, kes mingil teatud hetkel osutuvad väärkohtlemise ohvriks. Suureks mõjutajaks sellele juba lapseeas on vägivaldsed multikad ning filmid. Ka enamus arvutimängud on just nimelt ülesehitatud tapmisele, mis mõjutavad juba lapse psüühikat väiksest peale ja kui laps juhtub pealt nägema ka kodus eksisteerivat vägivalda tekitab see tunde, et selline käitumine on sobilik ja õige. Perevägivald võib olla tingitud v�
Perevägivald Referaat Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Miks on osa meestest vägivaldsed oma naiste vastu?.................4 Statistika......................................................................................4 Perevägivald ja sellega seotud müüdid ......................................5 Laste väärkohtlemine koduvägivalla osana. ..............................5 Koduvägivald kui inimõiguste rikkumine..................................6 Vägivallakogemus lapsepõlvest. ...............................................6 Perevägivald ja alkohol..............................................................6 Millistest inimestest saab kergelt ohver? ..................................6 Vägivalla raskust tunnetab vaid ohver ......................................6 Kõige raskem on abi paluda ...............
täiskasvanutega toimuvast, kuid siiski tuli esile ka juhtumeid alaealiste tüdrukutega. Intervjueeritud tütarlastest teadsid kaks juhtumeid, kus Eestist väljapoole kaubitsemise ohvriks oli alaealine ning mõnel oli üle 17-aastaseid tuttavaid, kes olid seotud seksitööstusega teistes riikides. Kokku sai uurimuse käigus vähem või enam informatsiooni seitsme alaealistega seotud juhtumi kohta (mõnega neist seotud mitu alaealist). Juhtumid puudutasid tüdrukuid vanuses 14-17; alaealisi noormehi ei mainitud kordagi. Sihtriikidena, kuhu alaealisi oli toimetatud, räägiti Soomest, Rootsist, Hispaaniast ja Itaaliast. Täiskasvanud naistega seotud juhtumite põhjal lisanduvad sihtriikidena Saksamaa, Holland, Norra, Taani, Jaapan. Üks intervjueeritud tüdrukutest mainis ka Egiptust. Teiste lähiajal teostatud uurimuste andmeid vaadates pikeneb see nimekiri veelgi (vt näiteks Pettai, Kase 2002; USA DS 2002)
isiku elund(eid). Eestis on keelatud elundite ost ja müük. Inimeste kaubitsemine elundite saamise eesmärgil ei ole kuigi levinud ja Eestis selle kohta andmed puuduvad.(Sotsiaalministeerium 2008) 4 3. Seksuaalne ekspluateerimine: a) Pornograafia- Selline kujutamisviis, mis toob seksuaalsed toimingud pealatükkivalt ja labaselt esile. Sageli on prostitutsioon ja pornograafia omavahel seotud. b) Prostitutsioon- Tasuline seksuaalpertnerlus, mis on isikule põhiline või ainus sissetulekuallikas. Siia alla kuuluvad striptiisiklubid, tänava- ja bordelliprostitutsioon, eskortteenus jms. c) ,,Pruut kirja teel"- Inimkaubanduse liik, kus naise saab tellida Interneti vahendusel, valides seal sobiva välimusega ja parameetritega ,,abikaasa". Naistele reklaamitakse seda kui
Toimetulek: ema toetus enne sündi ja isa toetus peale teise sündi aitab last Vanema lapse ettevalmistamine uue sünniks (kuidas, kui palju jne) Ema ja vastsündinu külastamine haiglas- mõju aga avaldub hiljem! Õe-venna koos üles kasvamine: Rohkem suhtlemist, kui väike õde/vend on umbes 3-4 aastane(mängukaaslane) Suhted muutuvad stabiilsemaks (enamasti lähedasemaks kui nad on mängukaaslased) Agressiooni juhtumid vähenevad (kuid nääklemist on ikka vahel) Konfliktid tavaliselt asjade mamise teemadel Õdede-vendade vaheline agressioon ja konfliktid on seoses vanematevahelise agressioooni ja konfliktidega Õde vend teismeeas Olulisi ühiseid jooni ei ole uuringutest selgunud Suhete olemus võib varieeruda väga lähedastest ja soojast kuni väga külma ja ükskõikseni
Euroopa esikümnes. Euroopa Liidus on viimaste aastate jooksul registreeritud kümneid tuhandeid inimkaubanduse ohvreid, kellest 80% on naised. Kuigi Eestis on ametlikult tuvastatud ohvreid vähe, puudutab probleem ka meid. Prostitutsioon Prostitutsioon on tasuline süstemaatiline seksuaalpartnerlus, mis on isikule ainus või põhiline sissetulekuallikas. Siia alla kuulub tänava- ja bordelliprostitutsioon, eskortteenus, "massaazisalongid", striptiisiklubid jne. Pornograafia on selline kujutamisviis, mis teisi inimlikke seoseid kõrvale või tahaplaanile jättes seksuaalsed toimingud labaselt ja pealetükkivalt esiplaanile toob. Sageli on pornograafia seotud prostitutsiooniga- prostitueerivaid isikuid pildistatakse ja/või filmitakse, salvestisi kasutatakse ka väljapressimisel ja võimalikke tunnistajaid hirmutatakse materjalide avaldamisega.
Lapse õiguste konventsioon* Vastu võetud ÜRO peaassamblee poolt 20. novembril 1989. a. SISSEJUHATUS Käesoleva konventsiooni osalisriigid, võttes arvesse, et vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas välja kuulutatud printsiipidele on kõigi inimeste sünnipärase väärikuse ja võrdsete ning võõrandamatute õiguste tunnustamine vabaduse, õigluse ning rahu tagatiseks maailmas, pidades silmas, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvad on põhikirjas kinnitanud oma usku põhilistesse inimõigustesse ja inimisiksuse väärtusse ja väärikusse ning on otsustanud arendada sotsiaalset progressi ning kõrgemat elatustaset vabamates tingimustes, tunnustades, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on Inimõiguste ülddeklaratsioonis ja rahvusvahelistes inimõiguskonventsioonides välja kuulutanud ja kokku leppinud, et igaühel on õigus kõigile neis esitatud õigustele
vihata ja mille suhtes end ülemana tunda) (Robinson 2005). Homofoobia aluseks olev irratsionaalne hirm võib leida väljundi otsese rünnakuna (füüsiline vägivald) või siis keeldude ja kuulujuttudena (sõnaline vägivald). Selline käitumine on indiviidi kaitsereaktsioon talle tundmatu nähtuse ees (Homoseksuaalsus 2007). 2.3.2 Vihakuriteod Vihakuritegu on vägivallaakt isiku või tema omandi suhtes, kelle kurjategija on välja valinud rassi, usuliste tõekspidamiste, rahvusliku või etnilise kuuluvuse, seksuaalse orientatsiooni, vaimse või 13 füüsilise puude, soo või vanuse tõttu. Vihakuriteod on sisuliselt sõnumikuriteod, sest peale ohvri otsese kahjustamise nad edastavad ohusignaali ka ohvri sõpradele, pereliikmetele ja ohvrigruppidele. Eesmärgiks on tekitada ohvrigrupile mulje, et nad on soovimatud ja neid ähvardab
rahvusest, vanusest, puude olemasolust ja usulisest või muust veendumusest ning seatakse igas lapsi puudutavas ettevõtmises alati esikohale lapse huvid; lapse heaolu ja areng on kindlustatud maksimaalselt soodsa kasvukeskkonna loomisega. Alameesmärkidena on esitatud järgmised eesmärgid (Lastekaitse seaduse… 2012a): lapse kaasatus otsuste tegemise protsessi on suurenenud; laste väärkohtlemine ning laste suhtes kasutatav vägivald on vähenenud; tagatud on abivajava lapse ja pere varajane märkamine ning nende abistamiseks õigeaegne sekkumine, proaktiivne lapse- ja perekeskne lähenemine lastekaitsetöös on kinnistatud. Uuringu eesmärk on põhjalikult hinnata, milline on eelnõus sätestatud lastekaitse meetmete ning erinevate haldustasandite kohustuste eeldatav mõju lapse õiguste ja heaolu tagamisele riigis tervikuna.
Pikaleveninud kurbusereaktsioon; depressioon- meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Nendega kaasneb sageli kiire väsimine (isegi pärast väikest pingutust) ja vähenenud aktiivsus. Segatüüpi emotsionaalse väljenduse häire- Neil on mitme häire iseloomulikke jooni, millest ükski pole nii valdav, et saaks kasutada spetsiifilisemat diagnoosi. lapseea sooidentsushäire- Häired, mis ilmnevad esmaselt varases lapseeas (ja alati enne puberteediiga) ja millele on iseloomulik püsiv ja intensiivne piin olemasoleva soo pärast, koos sooviga (või nõudega) olla vastassugupoolest. Esineb püsiv hõivatus vastassoo riietusest ja/või käitumisest ja/või iseenda soo eitamine. reaktiivne kiindumushäire- Lapse reaktiivne kiindumishäire avaldub imikutel ja väikelastel püsivate sotsiaalse suhtlemise hälvetena, millega kaasneb
Suured sotsiaalsed kulud (Norra – 19% GDP tahtmatute vigastuste kulu) Tohutu potensiaal ennetuseks – 500 000 surma aastas, olenemata, kui kõik riigid oleksid turvalisemad. Efektiivsed ennetusmeetodid on olemas. See on teostatav – mõned Euroopa riigid kuuluvad maailma kõige turvalisemate maade hulka. Moodulid Kukkumised, põletused, uppumised, mürgistused. Laste ja eakate väärkohtlemine. Liiklusvigastused. Seksuaalne vägivald. Suitsiidid. Vigastuste põhiprinsiibid. Haddon´i 10 peamist strateegiat 1. Ennetada ohu tekkimist. 2. Vähendada ohu suurust. 3. Vältida olemasoleva ohu valldandumist. 4. Muuta ohu vallandumise määra või ruumilist jaotust selle allikast. 5. Eraldada ajas ja ruumis oht ja objekt, mida on vaja kaitsta. 6
rikutuna. Oma lähedane rõhus sellele, et oled vastutav selle eest kui, isa läheb põrgusse. Süütunne ja häbitunne Cambridge'i inglise sõnaraamatu järgi on süütunne mõtestatud lahti muretsemise või õnnetuse tunde abil. See tekib sellepärast, et oled teinud midagi valesti. Vale võib sel juhul olla kas tõeline või ette kujutatud. Kui teed midagi valesti või arvad, et tegid, siis esimese asjana proovid sa seda parandada. Paljud süütundega seotud keerukad juhtumid hõlmavad seda, et inimene kogeb süütunnet täiesti vale mõtteviisi järgi, et nad põhjustasid kahju või tegid midagi valesti. Need negatiivsed emotsioonid on sageli seotud tagajärgede valesti tõlgendamise, üle mõtlemise või üleüldise kujundamisega (Mis on süü kompleks?) Häbi tekib, kui arvame, et me pole piisavalt väärtuslikud, armastatud ja hoolitud ning pärsib tugevalt meie arengut, püüeldes paremuse suunas ning rahulolu iseendaga ja maailmaga meie ümber. (Mis on häbi
abuse Koduvägivald on kroonilise iseloomuga füüsilist laadi vägivald, mis lisaks kätkeb endas korduvalt emotsionaalset partneri hirmutamist, temaga manipuleerimist ja tema kontrollimist. Üldjuhul on ühepoolne see tähendab, et suhtes on üks ohver. Eesmärk: saavutada ja säilitada kontroll partneri üle mistahes vahendite ja viisidega (füüsiline, seksuaalne, emotsionaalne, majanduslik, sotsiaalne väärkohtlemine, laste kasutamine manipuleerimisel). Üldjuhul läheb see aja jooksul hullemaks. ei saa otsa, see on soovimatus normaalselt suhelda. Koduvägivald Politsei: 9 juhul 10st on koduvägivalla ohver naine, kodu statistiliselt naise jaoks kõige ebaturvalisem paik. Johnson (2008): mehed kasutavad suhtes rohkem terroriseerimist, üritavad saavutada kontrolli, kasutades selleks nii vaimset kui füüsilist vägivalda. Naised kasutavad sagedamini
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
annaabi.ee 
