Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lapsevanema roll seksuaalkasvatuses". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lapsevanem, internet, seksuaal, asjaga, kohapealt, usaldama, küsimusi, teata, kuulnud, alustama, varakult, häbi, suhtlema, sellistest, tunnen, olekskiEi tohiks mingil juhul lõhkuda lapse ümber välja kujunenud tugisüsteemi, kuhu kuuluvad mõlemad vanavanemad, teised lähedased sugulased ja sõbrad. (Vaher, 2008, 42) 1.1.2 Lahutuse põhjustatud tunded Iga laps reageerib vanemate lahutusele oma unikaalsel moel, kuid on välja toodud tunded, mis esinevad lahutusprotsessis osalevatel lastel kõige sagedamini: Kurbus ja viha Ärevus, rahutus ja segadus Süütunne, häbi, piinlikkustunne Hirm tuleviku ees ja hirm teistest erineda Igatsemine teise vanema järele ja hirm olla vanematest eraldatud Üllatus Ebakindlus Kergendus Üksildus, abitus, tõrjutus Hüljatus, kaotusetunne Ärevus, puutudes kokku armastuse, seotuse või abieluteemadega Usaldamatus (Vaher, 2008, 43,44) 1.1.3Laste mõtted, uskumused ja käitumuslikud reaktsioonid seoses lahutusega
aga jäikades ning kitsastes raamides, arvestamata inimese soove ja vajadusi. Poliitilised, sotsiaalsed, ökonoomilised ja kultuurilised muudatused ühiskonnas tõid kaasa ka moraalsete normide muudatusi. See mõjutas loomulikult ka seksuaalmoraali, mis on osa üldisest moraalist. Seepärast muutusid ajaloo käigus vaated moraalsele hinnangule ning ka seksuaalküsimustele. Need muudatused ei toimunud tormiliselt ning enamasti puudutasid üksikuid küsimusi kogu seksuaalelust. Alles viimastel aastatel on toimunud revolutsioon nii seksuaaleetikas kui ka seksuaalelus. Paljud vanad piiratud vaated osutusid vääradeks, tekitades vajaduse asendada need uutega. Selleks aga kulub palju aega ja uuringuid, et ehitada uued moraali- ja eetikanormid ( 2012). Seksuaalse normi mõistmine ja kriteeriumide määramine on väga raske ülesanne, mis tekib seepärast, et bioloogilised, sotsiaalsed ja isiklikud faktorid, mis mõjutavad inimese
Esmatähis on teavitada koheselt lapsevanemaid. Kui on olemas lapse perearsti andmed võib kosulteerida ja nõua pidada lapsevanema nõusolekul arstiga. Lapsehoidjana ei tohi ma ise diagnoosida ühtegi haigust isegi kui haigusnähud tunduvad olevat tüüpilise võimalikele haigustele. Samuti ei tohi manustada lapsel ise ravimeid kui just lapsevanem ei ole andnud vastavat korraldust. Kindlam on kirja panna juba lepingut sõlmides mil määral ja kuidas käituda lapse haigestusmise korral. Võimalusel tuleb haige laps eraldada tervetest. Lapsele tuleb tagada võimalikult mugav ja rahulik õhkkond ning last jälgida. Kui lastehoidu tuleb mõnda kroonilist haigust põdev laps tuleb vanematelt
muutunud, ning seetõttu koolis on nad automaatselt tõrjutud seisuses. Aga kuidas teha lastele selgeks, et ei loe mida teine kannab, loeb see, et ta on võrdväärne kaaslane? Kahjuks ei teegi seda kuidagi selgeks, sest ka koolis on enesekehtestamine ja seda tehakse teiste arvelt. See tõrjutud olek aga mõjutab last rohkem kui esmapilgul välja paistab, sellest tulevad erinevad hirmud ja see mõjutab ka õppeedukust. Iga lapsevanem kardab veidi oma lapse murdeiga. Sel perioodil ilmub lapse käitumisse trotsi ja püüd iseseisvusele, sageli hinnatakse üle endas toimuvate muutuste tähtsust, kui neid keegi vanem parandab, tunnetavad nad selles, et nende õigusi piiratakse või alahinnatakse.(V. Zukovskaja, ,,Vestlusi kasvatusest", lk.47). Selleks, et lapsega ühine keel leida, tuleb teha kompromisse ning eelkõige peab nooruk teadma, et võib vanemat usaldada, kui usaldust ei ole, siis ei ole mitte midagi
nimi ARENGUVESTLUSE KORRALDUSLIKU POOLE KIRJELDUS LASTEASUTUSES Juhendaja: Tartu 2010 Arenguvestlus Arenguvestlus toimub aiarühma lapsega. Toimumisaeg kevadel, lapse enda rühmas. Vestluse aeg lepitakse vanemaga eelnevalt kokku. Vanemale on selle jaoks antud eelnevalt infoleht (lisa 1). Kui aeg on kokku lepitud, siis lapsevanem saabub õigeaegselt. Ette on valmistatud mugav ja hubane õhkkond koos tee (kohvi) ja küpsiste (kommidega). Toimub ruumis, kuhu on uksele asetatud silt „ARENGUVESTLUS“, et ei tekiks häirivaid faktoreid. Eelnevalt on lapsevanemale antud küsimustik (lisa 2), mille ta saab kodus läbi vaadata/töötada ja endale märkmeid teha vms. Lapsevanem saab aimduse, millest arenguvestlusel räägitakse. Sissejuhatus Vestlust alustab õpetaja
ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed sealhulgas lapsed kujundavad kodu näo; ent kodu voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi. Kodust ja perekonnast saab laps kaasa palju sellist, mida täiskasvanuna on raske, kui mitte võimatu, muuta (Hansson 2006: 29). Elamine koos kasvava lapsega on loov protsess. See nõuab täiskasvanult, et ta annaks lapse kasutusse kõik anded ja head loomuomadused, mis ta ise on kaasa saanud. Kasvatamine on teenustöö, kus lapsevanem laseb lapsel end ära kasutada. Selleks läheb vaja kõike, mis vanemast võtta on: tema elukogemust, vaistu, teadmisi, väärtushinnanguid ja kohusetunnet. Vaja läheb ka julgust, sest selleta ei sünni midagi uut. Kasvataja julgus see tähendab julgust kuulata sisehäält ja valmidust ise hingeliselt kasvada, kaotamata seejuures ehedat isikupära. Vajadus hingeliselt 5
varasemalt poleks ettegi kujutanud. Kahjuks ei saa meie lasteaiaõpetajad erialast meediakoolitust ning see roll jäetakse lapsevanema õlule, kes paraku pole kursis meediast tulenevate negatiivsete mõjutustega ning jätavad antud probleemi tähelepanuta. 3 1. MEEDIA ROLL LAPSE ELUS Rääkides meedia mõjust meie lastele peaksime alustama sellest, mida me üldse meedia all mõistame. Kõige üldisemalt tähendab meedia kõiki sidevahendeid ühiskonnas trükitud ja elektroonilised vahendid (ajalehed, ajakirjad, postitatavad trükised), eeter (TV, raadio), kaabellevi (internet, kaabeltelevisioon), väljapanekud (plakatid, reklaamid) ja elektroonilised salvestused (audio-ja videokassetid, plaadid, disketid). Enim mõjutab meie kooliealisi lapsi heli ja liikuva pildiga ekraanimeedia (Väärtused
Tartu Ülikool Gaythel Kukk Laps ja internet ESSEE Juhendaja: Vallo Kelder Tartu 2013 Laps ja internet Meedia vahendusel jõuab meieni suurem osa sellest, mis ümbritsevas maailmas toimub. Ka paljud meie teadmised maailma kohta pärinevad meediast. Televisioon, arvutid, videomängud, DVDd ja muu elektrooniline meedia on osa laste igapäevaelust mis avaldab nende arengule ja käitumisele mõju juba maast madalast. Väikesest peale kasutavad lapsed arvutit, televiisorit ja mobiiltelefoni ning veedavad ekraani ees palju aega. Seetõttu on meedia
Oluline on, et eesmärgid oleksid selged ja võimalused nende saavutamiseks läbi arutatud. Eesmärke peab olema võimalik järgida ja ka mingil viisil mõõta. Arenguvestlus on konfidentsiaalne, toimub lapsevanema eelregistreerumise alusel ja planeerima peaks selleks umbes 60 min. Ideaalis võiksid sellel osaleda mõlemad lapsevanemad, mõlemad rühmaõpetajad, vajadusel annavad oma hinnangu ka muusika- ja liikumisõpetajad, logopeed. Miinimumvariant oleks aga 1 lapsevanem + 1 õpetaja. Et suhteliselt lühiajaline kohtumine arenguvestlus oleks tulemuslik ja täidaks oma eesmärgid, on oluline mõlemapoolne ettevalmistus. Enne arenguvestlust koostab õpetaja ja edastab lastevanematele kodus ettevalmistava küsimustiku, et saada nende seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes. Küsimustikus küsitav võib lasteaiati pisut erineda, aga üldjoontes sisalduvad seal päringuid lapse harjumuste, meelis- ja välditavate
..............................................12 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................13 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU...............................................................................16 2 SISSEJUHATUS Kõik inimesed tahavad, et nende elus oleks kõik hästi. Iga lapsevanem tahab oma lapsele parimat, iga õpetaja tahab, et tema õpilastel läheks koolis hästi, iga eriala spetsialist tahab, et tema tööd hinnataks ja väärtustataks. Kõigil on soovid ja unistused, kuid elus tuleb osata taluda ka tagasilööke ja pettumusi. Kui palju me ka ei sooviks, prooviks on elus nii tõusu kui mõõna perioode. Ei saa elada vaid naeratus näol, kui silmis on pisarad, me kõik oleme omamoodi elus saanud tunda raskeid hetki, probleeme, raskus tunnet hinges ja muid
10. Ärge jutustage neile, kes nad on või mis neist edaspidi saab. Nad teavad ise paremini. Las nad otsustavad ise, mis neid huvitab. Ärge sundige neid perekondliku kutsetöö või äritegevusega tegelema ainult sellepärast, et seda on teinud mitmed põlvkonnad. Sellest lapsest ei saa teiste jälgedes käijat. Mõningaid nõuandeid ka lapsevanematele. Üks põhilisi nõuandeid oleks see, et rääkige. Uuringud indigolastega näitavad, et lapsevanem ei saa käituda võimukalt. Indigolastega tuleb läbi arutada kõik neisse puutuvad küsimused. Ei tohi öelda, et ,,Vastus on EI!" Miks? Need lapsed lihtsalt ei aktsepteeri sellist vastust.kui väidate talle, et ta ei tohi sellist asja küsida, siis see laps läheb lihtsalt läheb välja ja leiab vastuse sealt. Nende sellisele käitumisele on loogiline järeldus nad arvavad, et Te ei tea vastust. Veel arvatakse, et
· kord · järjestatus · etteaimatavuse Sisemist vajadust korra järele kõigutab esialgu päevakavas ettenähtud tegevuste vaheldumine. Kui koduse lapse päevareziim ühtib lastekollektiivi omaga, kohaneb laps kergemini. Lapsele turvatunde tekitamisest lähtuvalt on oluline lapsevanemate endi positiivne hoiak lasteaia suhtes. Usalduse ja positiivse hoiaku tekitamiseks on oluline, et lapsevanem tutvuks lasteaiaga ja suhtleks õpetajatega isiklikult enne lapse lasteaeda viimist. Vestlus õpetajaga lapse või lasteaiaga seotud muredest-rõõmudest lähendab vanemat õpetajaga. Rääkige õpetajale enda kodustest tavadest, sellest, mida last kasvatades oluliseks peate. Andke teada omapoolsetest ootustest-lootustest. Õpetaja vastab teile ja vestluse tulemusena saate kodus lapsele jutustada, mis teda ees on ootamas ja luua tingimused
Sotsiaalsele arengule pannakse alus kodus juba väga varases eas (Linnas & Niiberg 2007:12-13). Täiskasvanu suhtlemiskvaliteedist oleneb laste mänguoskuste tase ja õppimisvõimalused mängudes (Ugaste 2005:170). Õppima suunab last tema kaasasündinud uudishimu ja avastamistung. Laps otsib tema ette kerkinud küsimustele vastuseid ja selle kaudu õpibki. Et säilitada soovi õppida, peavad lapse küsimused juba varasest east peale vastuseid. Mida enam küsimusi jääb vastuseta, seda passiivsem on laps uusi teadmisi hankima (Tuuling 2008:8). Kooselu peres tähendab, et pereliikmed on üksteisega tihedalt seotud ja suhtlevad omavahel. Et igaüks on omaette isiksus oma loomuse ja eripäraga, mõjutab iga üksiku pereliikme suhtlemislaad kogu süsteemi. On oluline, et osataks arvestada teiste pereliikmetega (Tuulik 2001). 2.1. Jagamatu tähelepanu Kuhu viib jagamatu tähelepanu? Olukorda, kus laps tunnetab, et ta on täiesti omaette koos
Kohus peab lapsi puudutavates vaidlustes otsustust tehes lähtuma üksnes lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Samal põhimõttel toimib ka lastekaitseseadus. Ühine hooldusõigus säilib ka eraldi elades Seaduse järgi säilib vanemate ühine hooldusõigus ka siis, kui vanemad asuvad eraldi elama. Üldjuhul otsustavad lahus elavad vanemad lapsega seotud olulisi asju ikkagi ühiselt ning lapse igapäevaelu küsimusi otsustab see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib. Kui vanemad säärases olukorras kokkuleppele ei jõua, saab üks vanem nõuda, et kohus annaks konkreetses küsimuses talle ainuotsustusõiguse, säilitades muus osas ühise hooldusõiguse. Seega tuleb vanemate lahuselu korral muuta hooldusõiguse kuuluvust vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab.
Teame, et paljud lastega pered on raskustes ning vajavad igapäevase toimetuleku tagamisel ja laste kasvatamisel välist abi. Raskustesse sattunud peredele püüavad nii riik kui kohalik omavalitsus pakkuda vajalikku tuge ja abi. Iga laps vajab kasvamiseks turvalist keskkonda. Kahjuks kõik vanemad seda oma lastele ei paku. Tagamaks ka sellistele lastele tervet arengukeskkonda, lahendab riik peamiselt seadusandluse kaudu lastekaitse- ning laste hoolekande alaseid küsimusi. Eesti ühines 1991.aastal ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, milles on kirja pandud kõik rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, mis kuuluvad igale lapsele kogu maailmas tema sünnihetkest alates. ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse kohaselt on laps iga alla 18aastane inimene. 2.4 Vanemate õiguste äravõtmine Vanemalt võib vanema õigusi ära võtta ainult kohtuotsuse alusel üksnes seaduses toodud alusel. PkS
Alushariduse valdkond Vanemliku käitumise mõju lapse arengule ………………………….. Essee Juhendaja: Lii Lilleoja Tallinn 2016 Lapse sünd ja kasvatamine võib esmapilgul tunduda loomuliku ja iseenesest mõistetava asjana. Üsna levinud on arusaam, et lapsevanemaks olemist ei pea õppima, sest seda on läbi aegade kogu aeg tehtud. Reaalses elus tekib aga pea igas peres küsimusi ja probleeme lapse arengu, käitumise, kasvatusmeetodite ning pereelu korraldamise osas. Uue rolliga on tunduvalt lihtsam toime tulla, kui on olemas teadmised lapse arengust ning kasvatusviisidest. Oma vanematelt saadud teadmised ei pruugi alati olla need kõige tõhusamad, sest aegade jooksul on arusaamad lapsest, tema vajadustest ja kasvatamisest muutunud. Lapsevanemaks olemine ongi enamasti lapse hoidmine kõikvõimalike õnnetuste ja ebameeldivuste eest
türann, kes kontrollib pereelu. Suur tähelepanu võib panna last teisi inimesi umbusaldama ning ta ei lase endale ligi kedagi. Inimese üheks peamiseks vajaduseks on vajadus kokku kuuluda. See vajadus on nii tugev, et lapsed kiinduvad oma hooldajatesse, ükskõik milline on neile osaks saav hoolitsus. Head vanemad mõistavad seda, nii hoiduvad nad vastsündinud lähedusse, aga annavad rohkem vabadust suuremale lapsele ja koolieelikule. Laps õpib kasvades vanemaid usaldama, ta saab kodunt eemale minna ja tulla tagasi iseseisvamana. Kui Vanemad liida kõvasti kinni hoiavad, takistab see loomulikku eraldumist. Vanematena peame õppima taluma laste ebamugavusi, et nad saaksid tõhusa õppetunni, kuidas ennast ja teisi usaldada, kuidas leida enda oht teiste hulgas ja kuidas hakkama saada. Meelelahutus Vahetevahel on vaja lõõgastumist ja lõbustamist, et elu ei oleks ühekülgne. Kuid
et selle kaudu tõsta oma madalat enesehinnangut. (Vaiksoo, 2010) 4 Kiusamine ei ole selline probleem, millest lihtsalt välja kasvatakse ning see ei tohiks olla osaks suurekssaamise juures. Kui kiusamine juba esile kerkib, siis tuleb sellega ka kindlasti tegeleda. Selleks on vaja luua ja kasutada strateegiaid, ning nende loomine on täiskasvanute teha. Kes siis veel, kui mitte lapsevanem või koolitöötaja peaks õpilasele abiks ja toeks olema. Olgu selleks õpilaseks siis kiusaja, ohver või kõrvalseisja. (Vaiksoo, 2010) Kiusamisprobleemide sagedus ja suurus on kindlaks indikaatoriks, et laps(ed) ei tule üksi nende suhete sasipundardega toime. Samuti ei peaks see, kooli seisukohalt, lasuma ainult õpetaja õlul, vaid minema korda kõigile kooliga kokku puutuvatele inimestele. Kooli hea
Nad ei tunne ennast enam vabalt ega suuda olla nemad ise. 1.2. Heakskiidu mõiste 4 Kõik vanemad on inimesed, kes tunnevad oma laste käitumise suhtes aeg ajalt kahte sorti tundeid - heakskiitu ja mitteheakskiitu. Käitumine on miski, mida laps teeb või ütleb. See ei ole lapsevanema hinnang sellele. Näiteks, kui laps jätab riided põrandale vedelema, on see käitumine. Kui lapsevanem nimetab teda lohakaks, on see hinnang. On selge, et mõningaid lapse käitumisi ollakse valmis kohe heaks kiitma, teisi mitte. Kui paljusid lapse käitumisi vanem heaks kiidab, sõltub osaliselt sellest, milline inimene ta ise on. Mõned vanemad on juba loomu poolest sallivad. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Kui jälgida neid laste seltskonnas, võib olla üllatunud, miks nad ei talu
täpselt, mööda joont, jäljendades seega tähekirjutamist. Tähte joonistati ka õhus, et käsi selle kujuga harjuks. Puhta kirjutamismeetodi puhul loevad lapsed algul ainult oma kirjapanekuid. Õppimist alustatakse väiketähtedest. Segatud kirjutamismeetodi puhul loetakse nii omakirjutatut kui ka trükiteksti. Analüütiline meetod Analüütilise ehk tervikust lähtuvat meetodit tutvustas esmalt Nicolas Adam 1787 aastal. Ta tõi võrdluse, et kui me last mõne asjaga tahame tutvustada, siis ei tule me selle pealegi, et alustada tutvustust kraest ja käistest. Me näitame kuube täies tükis. Analoogiliselt sellega peaks ka lugemismaterjali pakkuma kohe terviklikumal kujul kui üksikud tähed. Sellise meetodi korral alustatakse harjutamist suuremast ühikust sõnast, lausest või jutust tervenisti. See lahutatakse osadeks jutust leitakse teatav sõna, sõnast eraldatakse täht (kui sõna on kirjas) või häälik (kui sõna esitatakse suuliselt) jne.
............................. 12 KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 17 KASUTATUD KIRJDANDUS ..........................................................................................18 LISA: KÜSITLUSLEHT.....................................................................................................19 2 SISSEJUHATUS Iga lapsevanem teab, kui rakse on lastega suhelda ning nendega häid suhteid hoida. Kunagi ei või teada, mis neile meeldib ja mis mitte. See põhjustab ka nende vahelisi probleeme. Kõik algab aga lapse kasvatamisest. Kõik mida laps oma arengul kogeb ja näeb muudab ta iseloomu ja olemust. Lastega suhtlemine algab juba väga varakult, kui ta alles areneb ja õpib. Niisiis ei lähe lastega suhtlemise alla ainult nendega suhtlemine, kui nad rääkida oskavad vaid juba siis, kui nad on alles väga väiksesed
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut ÕNNELIKU LAPSE KASVATAMINE 3.-6.ELUAASTAL Essee Tallinn 2015 Sissejuhatus Tänapäeval on meie inimkonna üheks suureks mureks teadmatus, mis saab planeedist Maa ja selle elanikest edasi. Seetõttu pööratakse tähelepanu lastele, kellest peaksid saama edukad ja töökad inimesed, kes garanteeriksid elu jätkusuutliku arengu. Need lapsed peavad saama hea hariduse, omama praktilisi kogemusi igapäeva tegevustes, oskama kuulata, infot koguda, analüüsida ning lahendusi välja pakkuda, olema hingeliselt tasakaalus ning õnnelikud. Kasvamine on olemuselt intentsionaalne ehk eesmärgipärane protsess (Wilenius, 1992) ning hetkel on eesmärgiks saavutada lastel eelpool nimetatud omadused. Kõiki neid punkte on lihtsam saavutada, kui kasvatatav laps on õnnelik. Õnnelik- või õnnetuolek ei ole lapsele sündides sisse kodeeritud, vaid selle kujundab ümbritsev keskkond, eesot
" (kuulamise oskused). On väga oluline, et vanem iga konkreetset olukorda analüüsiks, et kasutada seejärel kas aktiivset kuulamist (probleem on lapsel) või sekkumist (probleem on vanemal). Vanem võiks alati endalt küsida: ,,Kellel on probleem?", nii et lõpuks muutub see harjumuseks. Heakskiidu väljendamine Paljud vanemad ei mõista, et sageli saadavad nad lapsele laitva sõnumi juba pelgalt sellega, et sekkuvad ta ellu, suruvad ennast peale, küsivad kõikvõimalikke küsimusi või ühinevad tema tegevusega. Pole harvad juhud, kui täiskasvanud ei lase lapsel lihtsalt olla. Nad rikuvad lapse privaatse olemise oma toas või sekkuvad tema mõtetesse, võimaldamata talle eraldatust. Seega mitte millegi tegemine olukorras, kus laps on mõnest tegevusest haaratud, võib väljendada vanemlikku heakskiitu. Ka mitte millegi ütlemine võib väljendada heakskiitu. Vaikus passiivne
b) kas esinevad mõned hälbele/häirele viitavda tunnuses Märkamine KES?: (nt lapsevanemad, sest neil on tihe, pidev kontakt lapsega; õpetajad, sest nad tegelevad lastega koolis igapäevaselt, peaks õpetajale ka olema näha, kui arnegus on erinevused. Perearst võiks ka m'rgata (õpetajad ja arstil on aga võrldusasi, sest nemad näevad teisi lapsi ka eaksaaslastega). Õpetajad üldiselt on üheealiste laste võrdlus väga hea., sest tal on palju lapsi seal samaealisi. Miks veel lapsevanem ei märka peale võrdluse? Ta on emotsinaalselt seotud lapsega, oodatakse par meini, pole nad psühhloogiliselt valmis, et lapsel võiks midagi viga olla. "ei taha märgata" ehk mitteteadlikult pole valmis et lapsel võiks midagi viga olla. Õpetajad on erisustega rohkem kokku puutunud, haridus selle koha pealt parem; õpetajad võivad paremini ohumärke märgata, neil on spetsiifiline ettevalmistus. Teadmisi, et m'rgata arengus erinevus, on õpsil rohkem.
Tänapäeval on üsna tavaline, et vanem töötab lapsest eemal, mille tõttu ei saa nad iga päev vahetult omavahel suhelda ja vanem ei saa hoolitseda lapse eest otseselt. Vanem peab kaugemale tööle asumist arutama eelnevalt lapsega ja otsuse langetamisel võimalust mööda arvestama tema seisukohtadega. Ka lapsest eemal olles peab vanem kindlustama, et lapse eest hoolitsetakse ning ta saaks piisavalt tähelepanu. 3. Õigus otsustada lapsega seonduvaid küsimusi Vanema õigus otsustada lapsega seonduvaid küsimusi on osa tema õigusest last kasvatada. Näiteks on vanemal õigus otsustada ehk valida lapsele lasteaeda, kooli ja huviringe. Samas ei või vanem teha otsuseid, mis on vastuolus lapse huvide ja õigustega. Lapse võime ja vajadus iseseisvalt ning vastutusvõimeliselt tegutseda pidevalt suureneb. Vanemad peaksid arengutasemest lähtuvalt arutama lapsega tema hooldus- kui kasvatusküsimusi. 4. Õigus last esindada
lapsele kaasa koju ka eestikeelseid töölehti näiteks, millega laps saaks siis tutvuda- seda aga kindlasti mitte kohe alguses, vaid siis, kui laps on lasteaia ning uue kultuuri, kasvukeskkonnaga tutvunud ning harjunud. Lasteaia ning vanemate tihe koostöö tagab lapse kiirema kohanemise lasteaias. Lapse kohanemise ajal tuleks anda ka lapsevanemale võimalus, et ta saaks kasvõi pool päeva koos lapsega rühmas viibida. Isegi, kui lapsevanem eesti keelt ei kõnele ja aru ei saa, mis rühmas toimub, siis saab ta ülevaate, et tema lapsel on seal hea olla. Ning ehk motiveerib see ka lapsevanemat kiiremini eesti keelt ära õppima. Ja lisaks on lapse jaoks tähtis ka see, kui laps näeb, et tema vanem ja õpetaja omavahel suhtlevad ning hästi läbi saavad. Lapsevanemaid tuleks kaasata aktiivselt ka erinevatesse lasteaia tegemistesse. Nii saavad nad ka osaks rühmast ning ka teised lapsevanemad võtavad nad omaks
Kõne omandamise teooriad Kõne arengut vaatlevad tavaliselt psühholoogid või keeleteadlased. Õppimisteooria (esindja F. Skinner) rõhutatakse, et on oluline kui palju lapsega räägitakse, oluline on anda lapsele tagasisidet (laps ütleb midagi mingis olukorras, siis kohe öelda see sõna nii nagu ta on või öeldakse millegi õige versioon). Seda teooriat kritiseeritakse, kuna lapse kõnes on palju selliseid asju, mida ta kuskil kuulnud polegi. Sageli ei paranda ka vanemad last. Kõneorgani teooria esindajad Chomsky, Lenneberg, Fodor jt. Laps sünnib juba selliste eeldustega, et keelt on kerge omandada. Selleks, et laps hakkaks rääkima on tarvis tavaliselt keelekeskkonda. Olemas on kõneorgan, aju on vastavalt üles ehitatud, et kõne omandamine on loogiline. Chomsky ütles, et on pärilikud eeldused. On kriitiline periood, mil on keele
õpetaja vahelise dialoogi alalhoidmist (Õppimine varjatud varandus, J. Delors, 1999, lk. 147). Kokkuvõteks võib öelda, et õpetaja kui suhete reguleerija peab olema ise tasakaalus, et pakkuda lastele parimaid võimalusi ning oskusi, kuidas üksteisega suhelda ja suhestuda. See tähendab, et ta peab olema eelkõige sõber iseendaga ning alles siis saab olla ta seda ka lastega. Väike laps alles õpib maailmas tundma ja kui lapsevanem toob ta lasteaeda, siis on see tema jaoks täiesti uus elu, kus ta peab kohanema ja hakkama saama. Kasvataja töö on teha mudilasele uus keskkond võimalikult vasuvõtlikuks, armsaks ja usaldusväärseks. Kiitused, laitused ja reeglid aitavad lapsel mõista, kuidas keskkonnas käituda, seega, peab õpetaja 7 olema järjekindel, täpne oma sõnades ja tegudes ning seda võimalikult positiivses võtmes. Mitte keegi pole meist perfektne aga õpetaja peab andma endast tõesti parima, sest ta on
ja teadmised kujunevad lastel. Õpetaja isiklik eeskuju on nii lastele kui ka lapsevanematele suure tähtsusega, samuti õpetaja suutlikkus oma tööd kvaliteetselt ja lapsest lähtuvalt teha. Oleme ja elama infoühiskonnas. Teavet laste kasvatamise ja arendamise kohta on rohkesti. Lapsevanemal on aga sageli raske selle hulgast leida oma lapse jaoks see kõige vajalikum. Lasteaiaõpetajate abiga on vanematel võimalik ammutada sellest infost just seda, mida igal konkreetsel juhul on vaja. Lapsevanem arvestab õpetaja arvamuste ja nõuannetega aga vaid siis, kui nende vahel on usaldus ja üksteisemõistmine. Lasteaia kasvatuse eesmärgiks on kodu toetamine ja kaasa aitamine lapse arengule. Väga oluline on, et lasteaed tunnustaks perekonna kui lapse esimese õpetaja rolli ( Almann & Kuusman 1999 ). Nõustamisega tegelevad paljud inimesed, samas tuleb nentida, et kaugeltki mitte kõik ei sobi selleks. Õpetajate üheks kohustuseks on ka vanemate nõustamine. Selleks on vaja õpetajal
roosilist. Kõige rohkem mulle meeldib rääkida inimestega tantsu-, muusika-, maaelu-, kooli-, ja vahel ka suheteteemadel. 2. sisemised kontaktioskused (mina-kaitsed, psühholoogilised oskused, too näiteid) a.) Positiivne mõtlemine- minu jaoks on see väga oluline osa igapäeva elust, kuna olen tihti pidanud hakkama saama erinevate probleemidega, kõige enam peresisestega, siis olen juba üpris väikesest peale pidanud võtma üks päev korraga ja alati uut päeva alustama positiivsete mõtetega, kui midagi lähebki halvasti, siis selles kas endas on kindlasti midagi head või peab mõtlema, et varsti on kõik läbi ja läheb paremaks. b.) Püüd planeerida oma elu- olen olnud suurema osa oma elust kahe jalaga maa peal ja tean, et miski ei tule mulle kätte ilma pingutuste ja vaeva nägemiseta, selleks, et kõik sujuks hästi olen ka enda elu teatud määral planeerinud, ja selle plaani täitmiseks omakorda väikesed
ta ei mõtle vanema raske päeva peale, ega ürita temast aru saada, vaid ta kuuleb ainult temale lausutud halbu sõnu. Samas ei ole laps ju milleski süüdi ja teda ei tohi teiste või enda probleemide pärast karistada. Vanem näeb ainult seda, et laps ei kuula, vaidleb vastu, mossitab või jonnib. Sageli kasutab lugupidamatut kõnepruuki või teeb nägusid. Mõlemale poolele tundub, et temal on õigus ning teine ei saa sellest aru. Laps avaldab oma arvamust, aga lapsevanem lööb. Laps on samasugune inimene, kellel on tunded ning oma arvamus. Laps tajub enne tundeid ja alles siis hakkab mõistma mõtteid. Kui temaga kurjal toonil rääkida, tajub ta seda, et lapsevanem on kuri ja kurjustab, kuid mida lapsevanem rääkida või selgeks teha üritab, see jääb arusaamatuks. Lapse ainus soov sellistel hetkedel on pääseda. Kui laps on hirmunud, langevad nii tema õppimis- kui ka suhtlemisvõime. Pealekäratamisest võib kasu olla vaid
oskust analoogilisi probleeme ennetada ja lahendada. Vanemale tuleb anda seda, mis tal senini on puudu jäänud soovituste kohale jõudmiseks, on eelnevalt vaja vanemaga identifitseeruda, et teda mõista Oluline on üles leida lapsevanema tugevad küljed, millelt edasi liikuda. Uusi mõtteid tuleb edastada lapsevanema mõtetest lähtudes, neid edasi arendades ja ei tohi kahtluse alla seada tema kogemust lapsevanemana ning arvestada, et lapsevanem on proovinud oma last igati aidata Nõustamisel ja konsulteerimisel tuleb kindlasti arvestada laste ja noorukite nõustamise eripäraga Noorukid on oma peredest vähem sõltuvad kui lapsed, nende sotsiaalne süsteem on rohkem seotud eakaaslastega. Vahel peab nõustaja olema nagu advokaat, et noorukit abistada läbirääkimistel oma perega. Noorukitel on kognitiivsed võimed palju arenenumad kui lastel, nõustaja saab valida keerulisemaid sekkumistehnikaid. Nõustamissuhe nõuab austavat
rakendada oma potensiaali. Milleeniumi põlkon ja posmodernistlik maailm. Milleeniumi lapsed kasvavad ülesse maailmas, mis on täiesti erinev sellest, mida meie tundsime. Aastaks 2025 on veerand maailmarahvastikust sündinud vahemikus1982-2002. Nad on alati elanud kiirete muutuste ajastul. Nad suudavad visuaalset infot töödelda oluliselt kiiremini kui nende vanemad. Nad on juba üleskasvades harjunud tegelema mitme asjaga korraga. Nad tahavad olla maailma parandada. Viis viimast põlvkonda Ameeriklasi. Nad võivad valida kõike. Nad valivad ja kombineerivad oma ususüsteeme ning sageli kuuluvad nad enam kui ühte religioossesse gruppi. Kasvamine postmodernlistlikus maailmas Postmodernis on maailmavaade, mis on viimased nelikümmend aastat imbunud meie kultuuri ning kogunud populaarsust. Postmodernismi on keeruline kirjeldada, hõlpsam on selgitada, mida see ei ole. Postmodernism on reaktsioon modernismile
annaabi.ee 
