Vanem ühe lapsega Gerli Künnapuu Liisi Küünarpuu Perekonnavorm · Mittetäielik perekond, sest peres puudub üks lapsevanematest Majanduslikult positiivsed jooned · Üksikvanem saab toetust, kui lapse sünniaktis puuduvad andmed lapse isa kohta või lapsevanem on tagaotsitav · Juhul, kui lapsevanem ei maksa lapsele elatist on võimalus saada elatisabi riigilt Negatiivsed jooned · Vanemal ei ole aega lapsele, sest ta peab töötama, seetõttu võib tunda laps end üksildasena · Laps võib igatseda/tahta isa või ema · Last võidakse kiusata, sest tal puudub üks vanematest · Perekond peab hakkama saama ühe palgaga Hinnang õnnelikkusele · 10, see et üks vanematest puudub ei tähenda, et perekond ei ole täiuslik Reklaamlause · Üks on ikka parem kui mitte midagi!
Raseduse kulg Koostas: Kristiina Moosel 9.c Viljastumine Totipotentnediploidne rakk. Rakud poolduvad. Iga 20h tagant. Kobarloode- emakasse. Emakaväline rasedus Rakk väljaspool emakat (munajuhas). Tüsistused. Verekaotus. Eluohtlik. Tavaliselt abort. 1. Trimester Embrüo ja blastotsüst. 3-8 nädalat 3cm. 5. Nädal- süda, selgroog ja aju. 7. Nädal- käed ja jalad, nägu, silmad ja suguelundid. 8. Nädal- inimene. 2. Trimester Loode. Emalt toitained ja hapnik. Platsenta ja nabanöör, lootekott. Soolestik ja maks. Keha funktsioonid. Punalibled. 3. Trimester Õigeaegne. Väljaarenend kopsud. Areng lõppeb. Sünnitus. Tänan vaatamast!!!
Rasvkoe voldid pea juures arenevad lapse lõualuudeks, põskedeks ning lõuaks. Kahest lohust pea külgedel arenevad kõrvad, kühmud näos annavad märku silmade ja nina arengust. Loode on marja suurune. 7.-9. nädal Hakkavad arenema käed ja jalad. Kuna kondid on paigas, hakkab keha massi koguma ning kaalub ligi 15 grammi, kasvab päevas 1 millimeeter. Loode toodab uriini. Moodustunud on peamised siseorganid. Varbad ning sõrmed eristuvad üksteisest. Loode sarnaneb kujult lapsega. Loode imeb pöialt, oskab neelata lootevett ning ennast liigutada. Tunneb õrnasid puudutusi. Häälepaelad hakkavad arenema. 10.-13. nädal Loote luud ja kõhred saavad vormingu, põlved ning pahkluud arenevad. Poisslaps toodab testosterooni. Hakkavad kasvama küüned, tekivad sõrmejäljed. Nina ja huuled on täiesti välja arenenud. Lapse pea on kehaga sama suur. Juuste kasv 3 algab. Võimalik teha kindlaks sugu
1. LAPSEGA KOOSMÄNGIMISE ROLL KAASAEGSES PEREKONNAS Mäng on koolieeliku põhitegevus, mille käigus toimub lapse arenemine. Praegu võib näha seda tendentsi, et suureneb vanemate nõue lapse haridusele, samas kui mängu tajutakse kasutu ajaviitena. 1.1. Mängu ja mänguasja mõiste lapse arengus V. Suhhomlinski väitis, et ei ole ning ka ei või olla täielikku vaimset arengut ilma mänguta. ,,Mäng on suur särav aken, mille kaudu voolab elustavaid ideid lapse maailma. Mäng on elurõõm, milles põleb uudishimu sädemeke" ( 1979, lk 103-104 ). Mäng on täiskasvanute elu peegeldus. Mängudes laps imiteerib täiskasvanuid ning moduleerib sotsiaalkultuurilisi olukordi ja suhteid, kuna mäng on oma olemuselt ja sisult sotsiaalne tegevus, mille kaudu toimub lapse otsene kokkupuude teda ümbritseva keskkonnaga, laiemalt võttes kogu ühiskonnaga. Mäng on reaalsuse tajumine läbi lapse vaatenurga (Roots 2003...
Õppe- ja kasvatusalane juhtum Laps on 4 aastane, ta on lastekodust ja temaga on raske töötada, kuna tal käivad vihahood. Kui tal see hoog peale tuleb ta karjub ja loobib asju. Õpetajad püüavad temaga hakkama saada, lapsi on rühmas palju ja nad ei saa ainult selle lapsega tegeleda. Nende rühma kõrval on õppelajuhataja kabinet ja iga kord kui see laps karjub jookseb ta kohale, ning küsib, et mida te selle lapsega teete, et ta nii karjub. Kuigi ta väga hästi teab, et laps lihtsalt on selline. Kui lapsele midagi ei meeldi ta karjub, kui ta ei viitsi ise õue riidesse panna ta jälle karjub. Nüüd käib õppelajuhataja teda riidesse panemas. Magamise ajal tuuakse selle lapse voodi rühma kuna ta ei maga ise ja ei lase teistel lastel magada. Ja sellel ajal istub temaga õppelajuhataja kuna õpetaja peab teiste laste juures olema. Mängimise ajal loobib ta mängud laiali kuid koristada ta
tema arvates on nõrgem. Kuid tavaliselt laps ise ilma kolmanda poole mõjutuseta poolt ei vali, sest tal on võrdne vajadus armastada mõlemat vanemat. (Vaher, 2008, 48) 1.4 Teadmiseks lahutavale lapsevanemale: Lapsel on kergem asjaga harjuda, kui ta näeb, et vanemad tunnevad end hästi. Laps ei taha kuulata süüdistusi teise vanema aadressil. Laps ei taha olla sõnumikandja vanemate vahel Kui vanemad on emotsionaalselt katki, võivad lapsega sellel ajal tegeleda sõbrad-tuttavad. Lapsel on raske kameeleoni kombel oma isiksust muuta, et sobituda nii ema kui isa keskkonda. (Hiiemäe, Kivisaar, 2011, 188,189) 1.5 Soovitusi lahutavale lapsevanemale: Kuula last ja aita tal oma tunnetega toime tulla. Ära karda lapse küsimusi, vaid selgita ausalt. Püüa leida kompromisse teise lapsevanemaga ja ära tülitse lapse kuuldes kasvatuspõhimõtete pärast.
Iseloomusta lühidalt Raseduse I trimester Tunnete vastuolulisus seotud vajadusega muuta isiklikke suhteid ja teha muutusi karjääris Ema roll ja sellega kaasnev vastutus võib tunduda hirmutavana Tundmusi mõjutab mehe suhtumine Naise meeleolude muutused tingitud nii hormonaalse tasakaalu muutusest kui psühholoogilise lapseootusega kohanemisest Raseduse II trimester Naine on lapseootusega kohanenud Lapse liigutuste tundmine annab kindlust Ema loob lapsega emotsionaalse sideme Usalduslik side oma emaga aitab naisel kohaneda emarolliga Mõtted keerlevad eelkõige lapse ümber Tegeletakse konkreetsete ettevalmistustega lapse sünniks Raseduse III trimester Iseloomulik kõrge ärevus ja emotsionaalne pinge Naise füüsiline koormus on haripunktis Hirm eelseisva sünnituse ees Mure sündimata lapse pärast Naise tähelepanu suunatud tema endaga toimuvale tunnetele, ootustele, vajadustele,
Tavaliselt paarid ... ei läbi oma vanemaks saamise protsessi ühel ja samal ajahetkel, lisades sellega teineteises segadusi ja konflikte. Aborti oodates kogevad nii mehed kui naised aborditrauma sümptomeid. Sellised tunded nagu tuimus, viha ja häbi, et on valitud abort, võib kahjustada nende otsustusvõimet, mis oleks vajalik, et töötada läbi kõik vajaminevad teemad. Lisaks, ei ole paljud meditsiinitöötajad aru saanud, et vanemad on juba seotud oma sündimata lapsega olenemata nende valmisolekust või raseduse suurusest. Just sellel ,,õrnal" ajal ongi paljud raseduse katkestamised täide viidud. Austraalias on viiendik Abordileina Abiliinile helistajatest mehed. ...nende isiklikud kogemused ja juhtumikirjeldused näitavad selgelt, et mehed kogevad traumat/leina sarnaselt naistele. Abordist tingitud kannatuste määr, mida mehed kogevad, on teadmata. Kuid see, kas abort oli soovitud või soovimatu, ei oma tähtsust konfliktide tekkimisel.
armastust. Raamatu kirjeldus Tegevus toimub enamsti Soomes. Põhisündmused on: · Mikael saab surma jalgrattaõnnetuses kui ta oli vaid 16 aastane. · Teda jäävad leinama tema vanemad, tema parim sõber ja ennekõike tema tüdruk Roosa, kes avastas, et ootab Mikaeli last. · Roosa ei saa oma perelt abi ja nii hakkab Mikaeli perekond teda tohutult toetama. · Roosale tundub, et tema ellu sekkutakse liiga palju. · Lapsega on tal peale sünnitust probleeme. · Lõpuks asjad laabuvad ja elu läheb edasi. Teose teemad · Sõbrad · Mõistmine · Armastus Raamatu tegelased · Mikael(Mikke), loo jutustaja, kes on saanud surma. · Roosa, Mikaeli tüdruksõber. · Sirkku, Mikaeli ema. · Matti, Mikaeli isa. · Jape, Mikaeli parem sõber. · Tuomas(Tumppi), Mikaeli vanem vend. · Seija, Roosa ema. · Rott, Mikaeli sõber, müüb uimasteid. · Papa, Mikaeli sõber, bändikaaslane.
Eesti lastekaitse seaduse analüüs 1) Hetkel kehtiva seaduse vastuvõtu aeg- Võeti vastu 19.11.2014 2) Mitmest ja millistest osadest koosneb hetkel kehtiv Eesti lastekaitse seadus Koosenb 11 osast. 2. peatükk Lapse õiguste ja heaolu tagamine 3. peatükk Lastekaitse korraldus 4. peatükk Lastekaitsetöötaja ja lapsega töötav isik 5. peatükk Lapse kohtlemise põhimõtted 6. peatükk Abivajav laps 7. peatükk Hädaohus olev laps 8. peatükk Perekonnast eraldatud lapse kaitse 9. peatükk Lasteasutus 10. peatükk Riiklik ja haldusjärelevalve 11. peatükk Rakendussätted 3) Millised institutsioonid selle seaduse lausel koordineerivad lastekaitset ja on vastutavad lastekaitsetöö eest? Vabariigi valitsus ja kohalik omavalitsus 4) Kust finantseeritakse lastekaitsealast tööd?
testimise 11) Hindamisel tuleb arvestada teatud põhimõtteid. Neist eetilisuse ja humanismi põhimõtte kohaselt a. tuleb hindamistulemustest rääkides ja neist kokkuvõtte kirjutamisel vältida hinnangute andmist b. tuleb testimise tulemusi mõtestatult tõlgendada c. ei tohi uurimine kahjustada lapse huve d. kehtivad kõik loetletud variandid e. tuleb hoida konfidentaalsust 12) Erivajaduste identifitseerimisel ei teki tõenäoliselt ohtu ajada kuulmispuudega laps segi a. käitumishäirega lapsega b. vaimse alaarenguga lapsega c. aktiivsus-ja tähelepanu häiretega lapsega d. kõnepuudega lapsega e. pervasiivse arenguhäirega lapsega 13) Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas on toodud lapse arengu hindamise põhimõtted. Nende põhimõtete kohaselt a. kirjeldatakse lapse arengut lähtuvalt eeldatavast tasemest b. toimub lapse arengu hindamine ühe korra õppeaastas c. on lapse arengu hindamise aluseks eeldatavad osaoskused d
KASVUKESKKONNA MÕJU LAPSE ARENGULE LAPSE ARENGUT MÄÄRAB: füüsiline keskkond ; tsivilisatsiooni tüüp; riiklik korraldus; ühiskonna arengu tase. Lapse kasvukeskkond on mitmekihiline.Küll on aga teada ,et keskkonnal on kolmesugune mõju inimesele: ülekoormuslik, alakoormuslik või optimaalne. Laps vajab arenguks stimuleerivat ja arendavat keskkonda nii kodus kui lasteaias. Uurijad liigitavad arendava kasvukeskonna vastavalt lapsega tegeleja tüübile järgnevalt: *Ülestimuleeriv keskkond *Hoolitsev keskkond *Nõudlik keskkond *Alastimuleeriv keskkond Eelpool kirjeldatud keskkonnad erinevad üksteisest sõltuvalt sellest, milline suund on lapsega tegelemisel võetud. Kasvukeskkond määrab käitumismudelid sotsiaalses, emotsionaalses ja vaimses sfääris. On leitud kolme tüüpi perekonnastruktuuri muutusi,mis võivad lastele halvasti mõjuda. *Selliste perekondade arvu kasv, kus mõlemad vanemad töötavad .
Lapsevanema 10 käsku 1. Armasta last sellisena nagu ta on. 2. Ära proovi last muuta kellegi sarnaseks, las ta olla tema ise. 3. Hoia lapsel kogu aeg silma peal, ära lase tal kõike ise valida- suuna teda oma valikutel, ära sunni. 4. Kasvata last kogu aeg sama moodi, ära muuda kasvatusmeetodeid. 5. Kehtesta lapsele arusaadavad ja kindlas reeglid. 6. Väärtusta aega, mis sa oma lapsega koos oled. Laps on ainult 18 aastat laps. 7. Veeda lapsega koos palju aega, nii õpid last tundma ja tema sind kah. 8. Tuleb lasta ka lapsel oma arvamust avaldada ja otsuste tegemisel arutada probleemi lapsega. 9. Lapsele tuleb anda piisavalt hingamisruumi, tuleb lasta tal üksi olla, kui ta seda tahab. 10. Ära hakka last kasvatama järgides vigu, mida sa ise oled elus teinud. Iga inimene on erinev ja kõiki tuleb kasvatada erinevalt. Sander Hallikas 12.E klass
erinevaid. Soome Jyväskyla Ülikooli pedagoogika doktor Jouku Huttunen on isaduse mõistet vaadelnud neljast aspektist: 1. Geneetiline ehk bioloogiline isa on mees, kes on viljastanud munaraku, seega mees kui sigitaja; 2. Juriidiline isa mees, kes on seadusjärgselt lapse isa, juriidilise isadusega kaasnevad teatud seadusejärgsed õigused ja kohustused lapse suhtes; 3. Sotsiaalne isa mees kes jagab oma igapäeva elu lapsega; elab temaga koos ja hoolitseb tema eluliste vajaduste rahuldamise eest; 4. Psühholoogiline isa mees, kes on saavutanud lapsega lähedase suhte, elades temaga koos või eraldi peab laps teda kõigis olukordades oma isaks ja eeskujuks. Ideaalvariandis on kõik need neli isa ühes isikus. Aga tihti on elus ka selliseid juhtumeid, kus lapse bioloogiline isa ei teagi lapse olemasolust midagi. Ema on
elus midagi vastab. Näiteks omandatakse kergesti sõnade mitmus (sõnalõpp d), sest sõnade erinev tähendus (üks või mitu asja) on vaadeldav. *Sotsiaalse interaktsiooni teooria. Selle teooria esindajad rõhutavad, et keelt omandatakse teiste inimestega suheldes ja selleks, et teistega suhelda. Peamiselt omandab laps teadmisi keelest oma kodus vanematega suheldes. Lapse keele uurijad on seisukohal, et keele omandamiseks on hädavajalik, et lapsega räägitaks aeglasemalt, rõhutatud intonatsiooniga, lihtsustatud lausestruktuuriga, pikemate ja tihedamate pausidega ning asjadest, mis on lapse nägemis- või haardeulatuses. Sellist rääkimisviisi nimetatakse hoidekeeleks. Laps ei suuda keelt omandada ainuüksi teisi kuulates. Ka uurimused on näidanud, et ainult televiisorit vaadates rääkima ei õpi. Kõne arengut mõjutavad tegurid *Lapsega seotud põhjused. Selle all peetakse silmas erinevusi lapse temperamendis ja
lapsel on õigus privaatsusele. Et vanemad oskaks hinnata, kas seltskond, sõber või olukord on ohutu, laps peab pühendama neid oma tegemistesse. Samas peab vanem selgitama, mis tema arvates ohutu või paslik ei ole. Vanemal on õigus ja kohustus hoolitseda lapse vara ja raha eest ning last esindada. Vara ja raha võib saada kas pärimise või kinkimise teel. Vanemad ei ole aga lapse vara ja raha omanikud. Neil tuleb lapse vara ja raha valitsemisel lähtuda tema huvidest. 2. Lapsega suhtlemise õigus Lapsel on õigus suhelda oma mõlema vanemaga, ka siis, kui vanemad elavad eraldi. Vanem on kohustatud hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab tema kasvatamist. Kohustus võimaldada lapsel suhelda vanematega ja mitte kahjustada tema ning vanemate vahelisi suhteid kehtib ka siis, kui last ei hoolda ega kasvata vanem, vaid keegi teine. Lapsel on õigus suhelda oma vanematega ka juhul, kui elab asenduskodus või viibib muus lasteasutuses.
Kahjuks on kiire elutempo meid tihti ilma jätmas võimalusest lihtsalt olla koos oma lastega ja rääkida neile ja meile olulistest asjadest. Emal ja isal on mõlemal oluline kuid erinev roll perekonnas ja laste arengu toetamisel. Emaroll on ajaloo vältel olnud naise üheks põhirolliks. Naine on emana kõigepealt keegi, kes hoolitseb, rahustab, toidab, vahetab mähkmeid jne. Olles see, kes kannab, toidab ja imetab last, on bioloogilisel emal edumaa suhetes lapsega ja tema eneseteadvus on tavaliselt tugevasti seotud lapse hea enesetunde ja arenguga. Side lapsega tekkib juba lapse kandmise ajal ja suureneb lapse ilmaletulekuga. Emal on järgneva põlvkonna arengus võtmeroll. Oluline lapse arengu seisukohalt on suhete püsivus ja tundeline suhtumine lapsesse. Situatsioon tänases ühiskonnas seab aga naised tihti olukorra ette, kus lapsed tuleb juba väga varases eas jätta kolmandate isikute hooleks.
Rakvere korteris , mida ta hetkel üürib. Vitali töötab juba aastaid Rakvere Lihakombinaadis. Peale poja sünnitamist , vahetas Katrin tihti elukohta ja elukaaslasi , alates 2006.a elab rakveres , registri järgi on ta Rakvere KOV täpsusega . Suhted Vitaliga on pingelised , peres tülitsetakse sageli, süüdistatakse üksteist , puudub usaldus . Suhted Katrini ja Robini vahel on head , kuid ema on kinnise iseloomuga , suhtleb lapsega minimaalselt , ei oska lapsele seletada ega õpetada . Katrin tuleb oma lapse hooldamisega toime , ka oskab ema teha koduseid töid ja kodu korras hoida .Katrini elukaaslane Vitali soovib oma isadust tuvastada Robini suhtes . Katrin andis selleks oma suulise nõusoleku , kuid venitab aega vajalike dokumentide vormistamiseks . Käesoleval ajal Katrin hulgub ringi , ööbib tavaliselt tuttavate juures . Katrin on endine lastekodu kasvandik ,tema emal on vanema õigused ära võetud
kannatajana või keisrid kirikule annetamas. Kiriku ranged ettekirjutused pühakute kujutamisel (nt. värvid ja näoilmed) Peainglid varajases Bütsantsi kunstis Maalikunst pärast pilditüli Maalikunsti ettekirjutised muutusid veelgi rangemaks Kindel skeem kiriku kaunistamisel Kuplil Kristus, tambuuril prohvetid või apostlid jne. Levima hakkas tahvelmaal ehk ikoonmaal, mille tähtsaimaks motiiviks oli Neitsi-Maarja koos Kristus-Lapsega Neitsi-Maarja koos Kristus- Lapsega Ikoonid Ikoon-pühaks peetavaid isikuid kujutav tahvel- maal Traditsioon ja tehnika on lähtunud roomlaste mälestusportreedest Pildid võivad imet teha ja usklike aidata, suurendavad usku Põhiliseks motiiviks Neitsi-Maarja koos Jeesus- lapsega Ranged ettekirjutused pühaku välimuse osas (nt. kahvatu nägu, väike suu,pildi taustal hõõguv kuldne ebamaine valgus) Keha põhimõtteliselt unustatud Alates 8
Karin Kaugeranna LÕ-12 Väikelapse kõne, keele ja tunnetustegevuse areng Kokkuvõte Kõne on valdkond, mis integreerib kõiki teisi valdkondi ning seega on kõne õpetamise roll tähtis täita kõikidel lapsega tegelevatel inimestel. Ei piisa ainult lapsega koos tegutsemisest, vaid sellest tuleb ka rääkida, et lapsel areneks verbaalne suhtlemine. Väikelapse puhul on muidugi oluline ka mitteverbaalne suhtlus, eriti neil, kes on arenguprobleemidega, sest see loob aluse ja eelduse, et lapsel tekib normaalne kõne oma eale vastaval ajal. Et selline varajane sekkumine ka vilja kannaks, peavad kõneliselt abistama last nii vanemad, hooldajad ning kõik õpetajad, kes lapsega tegelevad, võtmeisikuks on ka lasteaias
Tihtipeale ei ole lastel oluline, et vanemad nendega tegeleksid, vaid et ema ja isa oleksid lapse kõrval. Mõlemal vanemal on oluline, kuid erinev roll perekonnas ja laste arengu toetamisel. Emaroll on ajaloo vältel olnud naise üheks põhirolliks. Naine on emana kõigepealt keegi, kes hoolitseb, rahustab, toidab, vahetab mähkmeid. Olles see, kes kannab, toidab ja imetab last, on bioloogilisel emal edumaa suhetes lapsega ja tema eneseteadvus on tavaliselt tugevasti seotud lapse hea enesetunde ja arenguga. Side lapsega tekib juba lapse kandmise ajal ja suureneb lapse ilmaletulekuga. Emal on järgneva põlvkonna arengus võtmeroll. (Tuuling 2007) Ka isal on perekonnas olnud läbi aegade täita oluline osa. Klassikaliselt on mehe rolliks perekonnas olnud majandusliku kindlustaja ja kaitsja roll. Lisaks sellele on isadel täita
Juba 1924. aastal eristab Julius Mägiste laste, noorema- ja vanemapõlve keele. Ta pöörab tähelepanu lapse keele üleminekule noorema põlve keeleks. Mägiste leiab, et kõige iseseisvam on lastekeel. Ta paigutab lastekeele ja hoidjakeele ühe nimetuse alla. ,,Eesti keele käsiraamatus" on mainitud lastekeelset ehk ninnutussõnavara, mille alla kuuluvad nii laste kui ka hoidjate kasutatavad sõnad. Käsiraamatu autorid usuvad, et kuni kolmeaastase lapsega rääkides kasutab täiskasvanu lihtsustatud keelt. Raamat käib ainult sõnavara kohta, seega kasutatakse lihtsustatud keelt arvatavasti ka vanemate kui kolmeaastaste lastega suheldes. Sõna hoidjakeel on tulnud soomekeelsest terminist 1990- ndate paiku selle järgi, et lapsega suhtlevad ka teised peale ema. Autor paigutab lastekeele ja hoidjakeele eraldi kui jagab need ühe registri kaheks alamvariandiks. Krista Kerge on
I SLAID Tervitamine :D In case you forgot. II SLAID Vabakasvatus on täiskasvanute ja laste koos kasvamine võrdsetel alustel ja kokkulepete pinnal, vabana võimust ja manipulatsioonist. Vabakasvatuse juhtmõtteks on: lapsed jäetakse rahule, aga neid ei jäeta üksi. Lapse käitumist ja mõtlemist ei soovita eesmärgipäraselt, oma mugavuse huvides muuta. Lapsega jagatakse oma elutee kogemust, väärtusi, elu ja maailma ilu. Koos kasvamine see on ühine maailma tõlgendamine ja kujundamine, sügav lugupidamine lapse ja temas peituvate võimaluste vastu. See eeldab, et vanemad tegelevad pigem enesekasvatusega kui lapse kasvatamisega, sest laps jäljendab täiskasvanuid ja kasvatus on järgimist vääriva eeskuju pakkumine. Õiget eeskuju saab anda kõiges, kasvõi viisakas
enda vanematelt küsida. Mõnikord sõltub ka sellest, milline on lapse käitumine ja iseloom, tema suhtumine asjadesse ja teistesse inimestesse. Vanemad on alati lastele eeskujuks. Neil, kellel puuduvad vanemad, on kindlasti võimalus saada heaks inimeseks, kuid osad inimesed kalduvad arvama seda, et kui lapsel pole vanemaid, siis on ta kohe halb inimene. Probleemsed lapsed ongi need, keda nimetatakse halbadeks. Kuid lapsed ei ole lihtsalt probleemsed. Selleks on kindel põhjus, miks lapsega on probleeme. Aga ka neil on võimalus muutuda heaks, iseasi kas nad ka seda ise tahavad ja lasevad teistel ennast aidata. Enamik lapsevanemaid ei tea, kuidas mingisuguses olukorras oma lapsega käituda. Ja kui laps on halvasti kasvatatud, ei taha vanemad seda endale tunnistada. Tegelikkuses arvatakse, et laste kasvatamine on kaasasündinud oskus. Aga see jääb juba igaühe enda otsustada, mis tema sellest arvab. Parim asi, mida sa oma lastele anda saad, on neile pühendatud aeg
On palju peresid, kus laste kasvatamisel kasutatakse vägivalda. Kui laps teeb midagi valesti, siis vanem võtab endale õiguse teda füüsiliselt karistada anda kas rihma, tutistada või raputada. Paljud mõtlevad, et nii nad saavad võimu lapse üle ja laps hakkab tegema nii nagu nemad tahavad. Nad ei oska oma last lihtsalt teisiti karistada kui füüsilise vägivalla abil. Näiteks kui peres on kaks last ja üks laps teist lööb, siis vanem läheb ja hakkab lapsega riidlema või isegi annab rihma, püüdes nii lapsele selgeks teha, et teist last ei tohi lüüa. Ta aga ei seleta lapsele, et miks nii teha ei tohi ja mis sellise käitumisega kaasneda võib. Lõpuks ei saagi laps aru, et mis ta siis ikkagi valesti tegi ja arvab, et teda karistati ilma asjata. Tihtipeale laps solvub vanema peale, läheb oma tuppa ja vahel isegi nutab. Selline asi tekitab lapses viha ja vastuhakku oma vanematele ning lapsest saab kibestunud ja endasse tõmbunud inimene.
majandusliku olukorraga ning muutustel võivad olla tõsised tagajärjed rahva tervisele. Täna tunnistavad eri maailmajagude elanikud, et talluvad üksteisel varvastel. Oleme harjunud mõttega, et meid elab Maal liiga palju. Samal ajal hõreneb Euroopa. Et ühiskond end uuendaks, peaks iga naine sünnitama keskeltläbi 2,1 last. Kuid ÜRO raportist nähtub, et sündivus Euroopas on juba aastakümneid hämmastavalt madal. 1,8 lapsega naise kohta on Iirimaa ja Prantsusmaa Euroopa esireas, mujal on lood tõsisemad. Saksamaa reiting on 1,4 last naise kohta, järgnevad Itaalia ja Hispaania 1,2 lapsega. Ida-Euroopas vaevleb sündimus hoopis valulikes krampides. Berliini Arengu ja Demograafia instituudi direktori Reiner Klingholzi sõnul on enamik Ida- Euroopa maadest juba praegu väga hõredad. Erandeid Euroopas ja mujal. Positiivseteks eranditeks on Kosovo, Albaania, Mongoolia, Pakistan ja Filipiinid
Breda alistamine ehk piigid Veenus peegliga olivarese portree infrant ehk Balthazar kojadaamid Carlos Kääbus BAROKK FLANDRIAS 1.Peter Paul RUBENS(1577-1640) Autoportree Maa ja vee liit Kolm graatsiat Kristuse ristilt Isabella võtmine Susanne Fourment autoportree helenaga Helena lapsega kasukake leukippose tütarde röövimine danae Joomapidu BAROKK HOLLANDIS 1.Frans HALS(1580-1666) Joodik amm lapsega mustlastüdruk Poiss pealuuga Haarlemi nõid 2.REMBRANDT(1606-1669)-omane kullasära autoportree saskiaga dr Tulpi anatoomialoeng öine vahtkond autoportree naine suplemas danae saskia floorana tituse portree
Uurisin tuttavate peredes laste arvu. Küsitlesin 10 inimest. Antud uuringust sain teada, et kõige enam esineb kahe lapsega peresid ja palju on ka kolme lapsega. Töötlesin andmeid ja leidsin erinevaid karakteristikuid. Tulemused järgmistel lehtedel. Statistiline rida: 2, 4, 3, 5, 1, 2, 2, 3, 3, 2 Statistilise rea maht: n=10 Statistilise rea ulatus: xmax Xmin = 5-1= 4 Variatsioonrida: 1, 2, 2, 2, 2, 3, 3, 3, 4, 5 Sagedus-jaotustabel: Laste arv 1 2 3 4 5 peres Absoluutne 1 4 3 1 1 sagedus
- Reegel peab olema jaatav (Räägin vaikselt, kõnnin rahulikult jne.) - Nõudmised peavad olema lühikesed, põhjendatud ja lastele selged. - Iganenud reeglid tuleb maha võtta. Uue probleemi ilmnemisel teha sellest reegel. Selleks, et kasvatajal läheks laste juhendamine edukalt ja lasteaias säiliks distsipliin, peaks ta omandama enda temperamendile sobivad võtted. Samas tuleks silmas pidada ka üldreegleid heade suuliste juhiste andmiseks. Need on - - rääkima peab lapsega lahkelt ja rahulikult - lapsega tuleb rääkida silmast silma. Võimalusel peaks kükitama või istuma lapse kõrgusele, et ta näeks Sinu nägu. - kasutama peab lühikesi, mõtestatud ja lapsele arusaadavaid lauseid. - oma nõudmisi tuleb positiivselt esitada. See aitab lapsel õppida tegema asju paremini ja õigemini. - suulised juhised peavad olema lühikesed, kindlad ja positiivsed. Näiteks selle asemel, et öelda lapsele :"Ära karju", peaks ütlema:"Räägi vaiksemalt".
Frustratsiooni olukorrad Ülesanne: Kujutle situatsioon: naine lapsega kiirustab kauplusse ja näeb, et müüja sulgeb ust. Mis põhjustab frustratsiooni? Kellele? Frustratsiooni tekitab poe sulgemine lapsega naisele. Kuidas sulle tundub tema olukord?Halb, frustratsiooni tekitav. Kuidas tema asemel olles tegutseksid?Räägiksin ilusti müüjaga, kas oleks võimalik ruttu oma ostus ära teha. Ka ust sulgev inimene ärritub. Kuidas ja miks?Sest tema tööpäev on läbi ja ta tahab koju minna, aga kliendid soovivad veel oste teha ning tema peab seetõttu ületunde tegema. Kui oleksid tema asemel. Kuidas sulle olukord tunduks? Teenindaja asemel: olukord
Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2. LAPSEGA TEGELEMINE..............................................................................................11 2.1. Jagamatu tähelepanu..................................................................................................11 2.2. Lapsele pühendatud aeg............................................................................................ 12 2.3. Lugemine koos lapsega.............................................................................................13 2.4
Nädala ajakava. Eesmärgid ja kohustused- 22-29.02.2016 Kohustused: 1. Tööl käimine 2. Õppimine 3. Kodu koristus, söögi tegemine 4. Lapsega tegelemine, õppimise kontroll ja abi 5. Eesti keele koolitus 6. Perega aja veetmine 7. Söögi ostmine. Eesmärgid: 1. Pilatese trennis käimine 2. Jalutamine, vähemalt 2 korda 3. Vanematel külas käimine 4. Vaba aeg( puhkamine) 5. Kooli ülesanded õigeks ajaks valmis 6. Korteri otsimine Esmaspäev 22.veebruar 2016 Kellaaeg Tegevused
Beebid jätavad meelde, mis tuleb oma suuga teha, et erinevaid häälikuid esile kutsuda. Kui aga lapsel on sageli lutt suus, ei saa ta sellist vajaliku harjutamist piisavalt teha.. Kui ema lapse kohale kummardudes temaga räägib ning annab lapsele pausidega aega koogamisega vastata, õpib beebi, kuidas toimub vestlus. Ka beebi ja vanema vastastikune naeratamine, nägude ja liigutuste imiteerimine on suhtlemine, mis toetab lapse kõne arengut. Tähtis on, et vanem lapsega eri keskkondades viibides temaga räägiks. Logopeedid soovitavad, et näiteks köögis lapsevanema juures olles, võiks lapsele kõigest seal toimuvast jutustada: „Hakkame täna suppi keetma“ jne. Kuigi erinevaid keeli kõnelevad inimesed kuulevad häälikuid erinevalt, eristavad väikesed beebid iga keele häälikuid ning alguses lalisevad kõik beebid ühtemoodi . Mõni kuu enne aastaseks saamist lõpeb võõraste häälikute eristamise võime ära ning lapsed hakkavad oma
Maria rääkis, et õpetaja sõnul ei huvitu laps ka lasteaias läbiviidavatest õppetegevustest. WC- toimingutes vajab laps alati abi. Ise söömisega saab kuidagimoodi hakkama. Riietumisel vajab abi. Nii Maria kui õpetajad on märganud, et laps ei saa kasutada korraga kahte kätt, puudub käte koostöö. Peale selle on laps hästi kange iseloomuga, trambib jalgadega ja kisab niikaua kui oma tahtmist saab. Kasutab ainult väljendeid „ei“ ja „ei taha“. Probleemid lapsega on esinenud juba alates sündimisest ning kasvavad koos lapsega. Klient on eelnevalt konsulteerinud lasteaias õpetajaga. Koos on proovitud nii kodus kui lasteaias lapsega läbi viia sarnaseid tegevusi, kehtestada sarnaseid reegleid. Koostöös kodu, lasteaia ja logopeediga on välja mõeldud ja proovitud erinevaid mänge ja harjutusi nii kõne kui sotsiaalsete oskuste arendamiseks. Kohtumist logopeediga ootab laps alati ning läheb temaga meeleldi kaasa
Pered tunnevad kõige suuremat puudust erivajadusega laste huvitegevusest/ringidest ja pere psühholoogilisest nõustamisest. 4. 25% vastanutest pole teenuste kättesaadavusega probleeme, teistel vastanutel on probleemne ja on toodud välja kelle juurde on kõige raskem pääseda (logopeed ja probleem pikad järjekorrad sh reha.teenustele). Järgmiselt slaidilt võib saada kinnituse, et 63% pole probleemiks rahas. Samas aitab vanemate raha minna lapsega ujuma ja näiteks hipoteraapiasse. Välja on toodud, et rehabilitatsiooni raha lõpeb juba poole aasta pealt. 5. Natuke alla pooltele on probleem teenuse kaugus ja sooviksid saada teenuseid kodu lähedalt. 6. 90% vastanutest arvas, et kui saaksid vajalikke teenuseid Rae vallas, siis kasutaksid, ideaalis võiks osutada lapse lasteaias. 10% ei kasutaks. Koduvalla kasuks toodi välja, et kaugus hakib tööpäeva mitu korda nädalas, kui tugiisik ei saa minna
INIMÕIGUSTE RIKKUMISE JUHTUM Alaealise seksuaalne kuritarvitamine Juhtumi tutvustus Tallina lähistel Keilas vägistati kaks alaealist tüdrukut. Tüdrukud olid 5 ja 9aastased. Pole teada ,kas vägistajaks oli üks ja sama isik. Kahe nädala jooksul vägistati ühel korral 9 aastane ja lausa kahel korral 5aastane laps. Tüdrukute nimesid ei avaldatud. Politsei käsitleb mõlemat juhtumit eraldi. Juhtum 5aastase lapsega Kuritegu pandi toime koduhoovi garaazide vahel, kus lapsed mängisid. Laps ei andnud esimesest juhtumist kuidagi märku. Mees kordas oma tegu kahe päeva pärast uuesti ja alles siis rääkis laps emale juhtunu ära. Teised mänginud lapsed kuritegu pealt ei näinud. Ema oma last üksi enam välja mängima ei luba. Juhtum 9aastase lapsega 9aastane laps leiti kinniseotult tühermaa servast. Lapse jalgratas vedelas Keila Gümnaasium kõrval.
ta on nõid, mõned muid asju. Tegelikult oli see lugu nii, et vabadiku naisel oli sala- õnneandja, kes laste eest hoolitses. Kui naine noorena alles talus teenis, kutsus neitsi ta allika äärde ja andis talle kotikesega 12 lähkrikivi. Veel käskis neitsi tal igal korral, kui tal laps sünnib, ühe kivi allikasse visata. Nii siis naine tegi. Ilmus siis neitsi järvest välja ja pani lapsele mähkmete sisse hõberubla ja käskis selle lapse mehele minnes kirstu panna. Nii iga lapsega, kui lõpuks oli neid terve tosin. Kui esimene laps mehele läks, pandigi kirstu see hõberubla ja mõned hilbud, aga suur oli imestus, kui pärast seda uuesti avades see väärtuslikke esemeid ja münte täis oli. Ka nii oli iga lapsega. Üks väimees läks aga ahneks ja tahtis vabadikult rohkem kulda saada. Kui vabadik ausalt üles tunnistas, kuidas lood tegelikult olid, kaebas väimees ta kohtusse. Niisiis asusidki kohtuvanemad vabadiku poole teele, varsti nägid nad
Selles vanuses hakkab laps mõistma selgeid keelde ja käske ning täidab uhkelt lihtsamaid korraldusi. Iseseisvalt kõndima hakkab laps enamasti esimese eluaasta lõpul, hiljemalt 14. elukuul. Laps oskab lusikast süüa ja tassist juua. Aastaselt vaktsineeritakse last leetrite, punetiste ja mumpsi vastu. ("Väikelaps vajab kasvamisel palju vanemate hoolitsust," 29.03.2006, Katrin Martinson, perearst; http://www.postimees.ee/290306/lisad/tervis/196387_1.php) Kokkuvõte Leian, et imikueas lapsega toimuv mõjutab suuresti tema järgnevat elu, arengut ning hakkamasaamist täiskasvanueas. Selle jaoks, et laps areneks normaalselt ja et tal tekiks usaldustunne oma ligimeste suhtes, peavad teda ümbritsevad lähemad inimesed (ema, isa, õed- vennad, vanaemad- vanaisad) olema sõbralikud ning abivalmid. Laps peab tundma, et on turvalises keskkonnas. Selles eas peab lapsega eriti palju tegelema, see tagab ka tema edasise terve arengu.
Laps ajab segamini kõlaliselt sarnaseid sõnu. Tal on raskusi numbrite, nädalapäevade, tähestiku ja aastaegade õppimisel. Taju, peenmotoorika iseärasused. Laps ei mõista: suurusi, osa ja terviku suhteid, vasaku-parema suhet, suundasid, aega; lapsel on keeruline orienteeruda ruumis ja paberil Mälu ja mõtlemisega seotud iseärasused. Lapsel on raskem tabada, töödelda ja meelde jätta sõnalist infot. 18. Nimeta viis võimalust, kuidas saab düsleksiaga last arendada. Mängida lapsega rollimänge, lauamänge (sh puslesid, doominoid, mosaiike), sõnamänge, luua mängus olukordi, kus laps saaks sinu tegevust ette aimata Rääkida lapsega nii palju kui võimalik (eriti sellest, mida te mõlemad näete ) ja paluda lapsel endal rääkida Vaadata lapsega raamatuid, osutades tegelastele, asjadele ja tegevustele, millest praegu räägitakse. Lasta lapsel teha riime ja lõpetada jutte Lugeda ja rääkida lapsele iga päev jutte
Näiteks positiivseks peetakse seda, et kakskeelsetel on suurim teadlikus keeltes, suurem sõnavara, parem tähelepanu aga samas on negatiivsena piiratud keelevahendid ühes keeles selgitatav mäluressursside piiriga) või keelte segistamine. Kindlasti peab meeles pidama, et kakskeelseid ei ole mõtet võrrelda ükskeelsetega. Lapsel mõjutavad kakskeelsust vanemate emakeel, riigikeel ja domineeriv keel ühiskonnas. Samuti vanemate keele valik lapsega suheldes ja vanemate keele valik omavahel suheldes. Nii saamegi öelda, et lapse teise keele kujunemist mõjutab lapse üldine ja keeleline andekus, motiiv ja suhtlemine. Kindlasti ka lapse isiksuse omadused, mida omakorda toetab keelekeskond ja sisendkõne, ehk see mis keeles räägitakse lapsega ja mis keelt kuuleb ta enda ümber. Ainult lapsega rääkimine ei tee last keeleoskajaks, lapsel peab olema võimalus ka ise rääkida. Sisendkõne puhul on tähtis kvaliteet mitte niivõrd kvantiteet
..................................3 2. Mõisted.............................................................................................................................................4 3. Muusika erinevate elementide mõju inimese psüühikale ja füüsisele..............................................5 4. Muusikateraapia vormid...................................................................................................................6 5. Muusikateraaapia lähtekohad töös leinava lapsega..........................................................................7 6. Teraapia põhieesmärgid....................................................................................................................7 7. Kokkuvõte........................................................................................................................................8 8. Allikad:.....................................................................................................................
Lapsevanema roll seksuaalkasvatuses Lapsevanema roll oma lapse seksuaalkasvatuses on väga tähtis. Koolis ja lasteaias räägitakse sellest liiga vähe, et selle asjaga täielikult kursis olla. Lapsevanem peab olema oma lapse poolt usaldatud, et oma lapsega sellisel teemal rääkida. Tavaliselt on lapsed selle teema kohapealt arglikud ja vanematel on lapsega sellel teemal raske rääkida. Laps peab vanemat nii palju usaldama, et laps julgeks ise küsimusi küsida ja sellel teemal kaasa rääkida. Tänapäeval on asi lihtsam kui vanasti, laps saab seksuaalelust teada varem kui kunagised lapsed, sest tänapäeval on internet ja see aitab vägapalju kaasa. Internetist nähakse kuidas asi käib aga ei teata tagajärgi ja milleks see vajalik on. Kui sinu laps ei käi internetis nii palju, et sealt seksuaal elu kohta teada saada siis on tema
Alasti meesskulptuurid, riietes naisskulptuurid 7. Vanakreeka skulptuuris 3 perioodi iseloomustavad jooned, skulptuurid? Arhailisel ajastul - näited; klassikal. ajastul - kontrapost, näited; 4. sajandil, näited; hellenistlikul ajastul, näited. Arhailine- Egiptuse kunsti mõju, marmor ja pronks peamised loomis materjalid nt:Myroni ''Kettaheitja'' klassikaline- kontrapost, idealiseeritud keha nt:Plykleitos ''Odakandja'' 4,saj nt: Hermes Dionysos-lapsega, Lysippos-Kaapija hellenistlikul nt: 8. Praxiteles - "Hermes Dionysos-lapsega" Polykleitos - "Odakandja" Pheidias - Parthenoni friis", "Zeusi kuju" Olümpias Myron - "Kettaheitja"Lysippos "Kaapija", 9. Vaasimaal arhailisel ajastul, kuidas kaunistati? Geomeetrilise ornamendiga, mustafifuuriline või punasefiguuriline 10. Mustafiguuriline vaasimaal - kuidas teostati? Figuurid maaliti peale musta lakkvärviga, kontuurid kraabiti sisse 11
lapsendanud või vanem või eestkostja on andnud lapse lapsendada. 2 Ülevaade lapsendamise korraldamise kohta Korraldab: Maavalitsus Otsustab: Kohus Lapse esindaja: Lapsendaja Toetus riigilt: Ühekordne toetus 320 eurot, 70 päeva kuni 10- aastase lapsega + muud peretoetused Teostab järelevalvet: Puudub 3 Kes saab last lapsendada? q Lapsendajat valides arvestatakse tema isikuomadusi, suhteid lapsendatavaga, varalist seisundit ja võimet täita lapsendamissuhtest tulenevaid kohustusi (PKS § 147) q Lapsendaja võib olla vähemalt 25-aastane piiramata teovõimega isik. Kohus võib erandina lubada lapsendada ka
Lapsi on erinevaid: ühed on head suhtlejad ja aktiivsed, teised jällegi rahulikumad ja tasakaalukamad. Samuti on ka lapsi, kes on sünnipäraselt tundlikumad ja lapsepõlves saanud halva kogemuse, mis mõjutab ka täiskasvanuna olles. Oluliseks põhjuseks lapse halvaks käitumiseks võivad olla: ümbruskonna muutus, sünnid peres, toimetulematus koolis, õpetaja või kooli vahetus, uued sõbrad, lapse haigused, abielulahutus peres jne. Kuidas saaks tulla toime lapsevanem oma hüperaktiivse lapsega? 1. Viha vastu võitlemine - last tuleks kuulata, veeta võimalikult palju aega lapsega koos, jutustada oma lapsepõlvest, pahandustest, õnnetustest. Kui peres on mitu last,siis tuleks jaotada aeg nii, et tähele panu jaguks igale lapsele eraldi. Kindlasti tuleks lapsevanemal ennast jälgida, et kuidas ise ta käitub stressi ajal. See, kelle peale viha valatakse, ei pruugi olla üldse viha põhjuseks, lihtsalt kantakse üle. Mida
Nabanööri lõikaks läbi pulsatsiooni lõppedes mu abikaasa Anda ise rinda Laps oleks kogu aeg minuga või abikaasaga, ka kaalumise ning mõõtmise ajal Laps saaks K-vitamiini süsti, muude ravimite manustamise vajalikkust palun selgitada minule või abikaasala ning saada nõusolek protseduuride läbiviimiseks VÕIMALUSEL SOOVIN VÄLTIDA…. Sünnitegevuse kiirendamist, eeldusel, et minu ja lapsega on kõik korras Lahkliha lõiget Keisrilõiget Valuvaigisteid Muid meditsiinilisi sekkumisi ilma minu nõusolekuta Et lapsega ei tehtaks protseduure, millest ei ole vanemad teadlikud Juhul, kui ma ei ole võimeline last hoidma, soovin, et seda teeks lapse isa ning neil võimaldataks nahk-naha kontakti Juhul, kui ma ei ole võimeline ise otsutama, soovin, et kõigest informeeritaks
Räägime ja suhtleme omavahel palju. Kuulan rahulikult ja osavõtlikult, mida õpilane räägib. Kasutan jutukuubikuid eneseväljendamise ja jutustamisoskuse arendamiseks. Verbaalse töömälu mahu arendamiseks harjutame sõnaridade järele kordamist. Kasutan lausete koostamist juhuslikus järjekorras esitatud sõnadest. Kõne ja suhtlemise arendamisel ja sõnavara suurendamisel on oluline arvestada lapse vanust. Jagan professor T. Tulviste seisukohta, et väiksema lapsega on oluline rääkida hoidekeeles. Hoidekeelt räägitakse aeglasemalt, rõhutatud intonatsiooniga, lausung on lühem, pausid on pikemad ja sagedasemad ning räägitakse asjadest ning inimestest, mis on parajasti lapse nägemisulatuses (Snow ja Ferguson 1977, Kikas 2008, 45 kaudu). Eelkoolieas tuleb rääkida lapsega asjadest, mida ei ole siin ja praegu, jutustada lugusid. Kooli minnes võiks laps mõista koolis kasutatavat keelt dekontekstualiseeritud keelt
kuulmishäire avastataks võimalikult varakult. Räägitakse kuulmispuudega laste õpetamisest ja nende suhtlemisvõimalustest, ehk siis kakskeelsus, kus viipekeel on neil esimeselt keeleks ja kirjakeele õpivad kurdid lapsed selgeks kooliaja jooksul, osa viiplevatest kurtidest on võimelised õppima ka sõnu hääldama arusaadavalt, teine variant on suult lugemine. Väga oluline on, et vanemad oleksid aktiivsed oma lapsega tegelemisel, samuti spetsialistide kaasamine lapse õpetamisse. Kurtide laste kõne - ja lugemsõpetus peaks algama kindlasti juba 4-5 aastaselt et kooliikka jõudes oleks tal piisav sõnavara, selleks vajab laps surdologopeedi abi. Artikkel räägib ka sellest, kuidas tavakoolides ei oska pedagoogid sellise lapsega midagi ette võtta- lihtsalt kogenematuse tõttu. Kui kuulmispuudega laps läheb tavakooli siis on oluline nii kool kui kaasõpilased selleks ette valmistada
Ta jättis mulle tagasihoidliku ja väga maalähedase ning folkloori armastava inimese mulje, kes on suuresti kiindunud eesti keelde, eesti traditsioonidesse ning kõike pärimuslikku. Võib-olla isegi veidi boheemlasliku muljel! Samuti oli ta veidi kohmetu ning mitte väga jutukas. Ootused, mis mul loomingu suhtes olid, toetusidki minu ettekujutusele temast. Luulekogu pealkiri ,,Emapuhkus’’ on minu arvates valitud sümboolsuse tõttu, kuna kirjutamise ajal viibis luuletaja ka ise lapsega kodus ehk oli emapuhkusel. Sellest tulenevalt aga seostuvad ka peamised teemad eelkõige emadusega ja naiseks olemisega. Luuletuses ,,Ootan sind seiklejat rännuhullu’’ kirjeldab Ehin enda lapse ootust näiteks nii ,,Ootan sind seiklejat rännuhullu/ keeran krepppaberist kollaseid roose/ ümber vasktraadi/ kütan kaminat/ selle armutult külma/ veebruaripäeva auks/ Tunnen su liigutusi/ tasast tugevat tulemist/ minu poole/ minu maailma poole/ läbi tuisu’’
Lastega olen tegelenud juba varajasest noorusest: alguses hoidsin oma õde, seejärel õde ja venda ning sealt edasi ka tuttavate ja sõprade lapsi. Seega tean kindlalt, et just see eriala on minu kutsumus. Minu arust on lapsed nagu savi neid tuleb voolida ja suunata, ent neile tuleb anda ka oma mõtlemis- ja arenemisruumi. Lapsed on meie tuleviku võti. Minu üheks ootuseks ülikooliharidusele on erinevate teooriate ja oskuste õppimine. Üks nendest oskustest oleks õige suhtlemine lapsega. Olen kogenud mitmeid situatsioone, kus isegi ilma erialase hariduseta võib näha, et vanem ei suhtle oma lapsega õigesti. Tihtipeale on vanemad ärritunud, eemalolevad, hõivatud ja suhtlus lastega on teisejärguline. Hiljuti nägin ühte sellist juhtumit ka poes. Isa ja poeg (umbes 8-aastane) olid jookide leti juures. Isa valis endale hoolikalt energiajooki, kõndides edasi-tagasi mööda poelette, poeg jooksis talle ühest otsast teise järele. Järsku märkas laps, et
annaabi.ee 
