Kallis Mikael Lugesin Marja-Leena Tiaineni teost "Kallis Mikael", mis ilmus esimest korda 1999. aastal. Teos on pärit Avita kirjastusest, Teraviku sarjast. Teoses räägitakse teismeliste leevenduse otsimisest alkoholist ning narkootikumidest, süütundest ja üldistest probleemidest. Raamatusse põimub ka vanemate liigne ellu sekkumine. Põhiprobleemiks kujuneb tüdruku, kelle poisssõber on hiljuti surnud, varajane rasedus. Veel
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav naine. 3. Milline roll on teoses r
(Raud "Sipsik"). Eesti taasiseseisvumisega kaasnesid järsud muutused tõid esialgu kriisi LK, kuid 1990-ndate teisel poolel olukord stabiliseerus. Tööd jätkasid varem tuntud kirjanikud ning pagulusautorid. Lk tulid noored autorid, Kivirähk. Nii luules kui proosas ilmnes postmodernistlikku mitmetähenduslikkust, fantaasiat, ulmet, müstikat, kriminaal- ja seiklus laadi ühendamist. Soome : · Rahvalaulud(äiutus-, hälli-, mängitus-, mängulaulud) · Mikael Agricola ,,ABC-kirja" 1543 · J.G.Pritius ,,Barna-Bibel" 1730 · J.Tengström ,,Uusi Aapelus" 1847 · 19.saj. I pool rahva liikumise tõus · E.Salmelainen ,,Suomen Kansan Satuja ja Tarinoida" 1852-1866, lastekirjanduse lähteteos · 1847 P. Hannikainen ,,Viron Satuja" · Z.(Sakari) Topelius (1818-1898) ,,Lukemisia lapsille", 1865-1896 · 1854-1866 esimene iluustratsiooniline lasteleht
Kirjanduse arvestus. Talv 2008. Secunda aste. Pilet nr. 1 Jevgeni Onegini analüüs. Onegin oli elupriiskaja, armastuses pettunud, sai päranduseks maamõisa. Ta kolis maale ning kuna seal väga palju haritud inimesi ei olnud, sõbrunes ta noore poeedi Lenskiga. Lenski tutvustas Oneginit kahe õega- Olga ja Tatjanaga.Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle kirja. Onegin ei vasta talle samaga. Tatjana nimepäevapeol hakkab Onegin Olgaga flirtima, mille peale Lenski Onegini duellile kutsub. Onegin tapab Lenski. Oma teo kohutavust mõistnud on Onegin ka ise kohkunud ning läheb kolmeks aastaks eemale. Kui Tatjana ja Onegin uuesti kohtuvad, on Tatjana juba abiellunud ja väga austatud daam. Onegin armub Tatjanasse ning kirjutab talle kirja, millele Tatjana ei vasta. Oneginis oli nii vooruslikkust kui kõlvatust. Vooruslikkust selles mõttes, et ta oli ikkagi intelligentne ja haritud inimene. Kõlvatust selles mõttes, et ta hakkas Olgaga flirtima ning tappis Lenski, kuigi oleks või
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Vanapagana jutule. Vana
Eesti taasiseseisvumisega kaasnesid järsud muutused tõid esialgu kriisi LK, kuid 1990-ndate teisel poolel olukord stabiliseerus. Tööd jätkasid varem tuntud kirjanikud ning pagulusautorid. Lk tulid noored autorid, Kivirähk. Nii luules kui proosas ilmnes postmodernistlikku mitmetähenduslikkust, fantaasiat, ulmet, müstikat, kriminaal- ja seiklus laadi ühendamist. Soome - soome lk algust peetakse 1542 aastal ilmunud Mikael Agricola avaldatud esimese soomekeelse aabitsa. See oli üldse esimene soomekeelne raamat. 19.saj II poolel valitses romantis ja rahvuslik liikumise elavnemaine, mis aitasid kaasa algupärase LK kiiremale sünnile. 1875 ilmus esimene mustvalge raamat ja 1882 esimene värviline raamat. 20.saj alguses on mägninud suurt rolli Anni Swan, kes pani aluse soome moodsale muinasjutukirjandusele ning hakkas esimesena sihipäraselt viljelema algupärast tütarlasteproosat.
Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak). ,,Kauka Jumal" - Mogri Märt, Mari (Märdi naine), noor Märt (Märdi poeg), Miili (Märdi tütar), Mäidu (Miili viie-aastane poeg), Masa Ants, Leena (Antsu tütar, abiellus noore Märdiga), Peeter Pärn (abiellus Miiliga, Mäidu isa), Anu, Marjapuu. I vaatus : Mogri Märt vaatab inimesi raha järgi, suhtlemine pereliikmetega on tõre, tundub nagu ta ei hooliks perest, peab end ülemuseks. Märt on ihne ja raha määrab kõik. II vaatus : Kellel on palju raha see on nagu jumal. Alavääristas oma naist vähese kaasavara pärast ja alavääristas ka oma töölisi. Vaesed =kerjused. III vaatus : Tema ihnus on väga suur
Kõik kommentaarid