Kaksteistkümmend tütart (3)

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Eesti lastekirjanduse KT

Läks siis kaks korda seitse aastat mööda ja peremees läks ühel hommikul sulast ja tüdrukut vaatama, kelle asemel ta leidis hoopis puukännu ja kasetohtu. Kui ta redelist hakkas alla ronima, kägistas vana peremees ta ära, kellele ta oma hinge oli müünud. Lesknaine aga suri muresse. Õpetus: ära usalda, kedagi, kelle kohta sa tegelikult midagi ei tea. “Kullaketrajad” Elasid kord üks nõid ja tema kolm tütart. Nõid sundis tütreid kullast lõnga ketrama. Igal korral, kui ta kodust lahkus, jagas ta tütardele mitme päeva töö kätte. Samuti ähvardas ta ka, et kui peaksite laisklema, siis lõnga heie teil katkegu ja kulla hiilgus kadugu. Igal korral naersid tütred selle peale, sest nende arvates oli see võimatu. Ühel päeval, kui nõid oli kodust lahkunud, eksis kuningapoeg metsa ära ja sattus tütarde juurde. Kui teised õed ketrasid, siis noorem õde lobises õues kuningapojaga

Lastekirjandus

11

docx

Sigrid Undset

Häälest tundis Kristiina ära Simoni. Ta lasti sisse. Simon tuli, et Kristiinat ära viia. Läks peaaegu kakluseks, kui Kristiina nõustus Simoniga koju minema. Kolme nädala pärast tuli Laurits oma tütrele järele. Kristiina rääkis isale Erlendist ja soovist katkestada Simoniga kihlus. Isa suhtus sellesse pigem halvasti ning ta püüdis Kristiinat ümber veenda. Lõpuks oli isa nõus kihluse tühistamisega, sest ta ometi ei tahtnud oma tütart panna mehele, kellega tütar õnnelik ei oleks. Kuigi ta ei unustanud mainida, kui hea mees Simonist saaks. Sellest aga, et Kristiina abielluks mehega, kes on kuulus oma raisatud varanduse ja sohinaise poolest, ei suutnud Laurits kohe üldse mitte leppida. Päevad Jørundi talus olid tasasemad. Kristiina oli õnnetu, sest ta ei saanud isa kuidagi nõusse andmast teda Erlendile. Ühel päeval tuli isa koju uudistega, et Simon on endale leidnud naise, nad on õnnelikud,

Soome kirjandus

18

docx

kirjandus 2020 talv

Aeneas kohtus oma isaga, kes näitas talle unustusejõe Lethe kaldal tulevasi roomlaste hingi, kes kord ilma sünnivad. Ta tutvustas pojale kõiki tulevasi kangelasi ning nende vägitegusid. Andes nõu, kuidas Itaalias kodu rajada, jätsid isa ja poeg hüvasti ning Aeneas naasis sibülliga maa peale. Sõda Itaalias: Juno ei jätnud troojalasi rahule. Ta tegi kohalikest hõimudest Trooja asukate vihasemad vaenlased. Latiinide kuningale oli kuulutatud, et ta ei tohi anda oma tütart Lavinia ühelegi kohalikule mehele, sest neiu saab naiseks ühele võõrale. Kuningas arvaski, siis, et Aeneas ongi see mees. Siis keeras aga Juno kõik tuksi - ta kutsus kohale fuuria Alecto, et too vallandaks sõja Itaalias. Viimane oli muidugi kohe nõus. Ta õhutas kuninga naist Amatat oma tütre abielu vastu olema ning rutulite kuningat Turnust troojalaste vastu sõdima. Siis juhtis ta Aenease noore poja kätt nii, et too tappis soku, kes talupoegadele väga armas oli,

Kategoriseerimata

26

doc

''Antiikmütoloogia'' sisukokkuvõte

paremini (nemad külvasid, lõikasid vilja). Põld ja rehealune Dem templid. Tema tähtsaim pidustus viljalõikuse ajal (septembris, iga 5 aasta tagant, 9 päeva). Pühad päevad, peeti rongkäike, ohvriannid, üldine lõbusus, tööd ei tehtud. Eleusises suur tempel, kus Dem austamistseremoonia = Eleusise müsteerium. Homerose hümnist müüt: Dem tütar Persephone (kevade-ja suveneiu) röövis Hades, et too saaks allilma kuningannaks. H varastas P kui too lilli korjas. Demeter läks tütart otsima, kuini lõpuks jõudis Päikese juurde, kes rääkis emale kõik. Dem oli murtud, asus elama maa peale. Rändas Eleusisesse, kaevu äärde, kus 4 õde teda aitasid ja oma koju viisid. Õdede ema, Metaneira lubas Dem oma noorimat poega (Demophooni) hoidma. Dem võidis last ambroosiaga ja pani öösel ahju, et anda talle surematu noorus. Ükskord nägi ema seda pealt ja Dem sai pahaseks ning ilmutas end jumalannana. Ta käskis naistel ehitada suur tempel, et taas võita Dem soosing

Antiikmütoloogia

134

docx

Lugemispäevik

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................

Alusharidus

25

doc

Eesti kirjanduse kokkuvõte

Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Vanapagana jutule. Vana

Kirjandus

18

docx

Rehepapp

TEOSE ANALÜÜS A. KIVIRÄHK „ REHEPAPP“ 1. „RP“ tegelaskond: nimi, kes oli, välimus, iseloomujooned. Too välja erinevad inimtüübid. Lisa tekstinäiteid. Millistele tänapäevastele inimtüüpidele Kiviräha inimtüübid vastavad? Too näiteid igapäevasest elust. Rehepapp – Ta oli vanema poolne meesterahvas, kes elas koos oma vana krati Joosepiga, tal oli habe „ Rehepapp silitas habet ja mudis piibuvart.“ (lk. 41). Rehepapp oli väga abivalmis, näiteks kui aitas päästa külarahvast katku käest ja tuntud arst, näiteks „Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tõve tarbeks õige malakas on käepärast, ning Kaarel lootis, et temagi halltõbe taltsutada õnnestub.“ (lk.48) Samuti oli ta väga kaval mees, näiteks jutuajamine Muna Otiga „Räägi, et oled lesk ja vaenelaps, et su maja on maha põlenud ja lapsed surnud .. “ „Mul lapsi polnudki.“ „Mis siis, ega Moosel ei mäleta!“, tänu sellele sai Mun

Eesti kirjandus

9

odt

Jaan Kross "Keisri hull"

suures verakaotuses. 21. Novembril 30 Nad matsid poja järgmisel päeval ja otsustasid uuesti proovida. 26. Detsembril 30 Eeva tuli talle külla ja rääkis, et uus kindralkuberner lubas Timo vaimset seisundit kontrollimas käia Tartus. Ja ta võttis uuesti käsikirja välja, et seda lugeda. Pühapäeval, 25.oktoobril 1831 Anna sai hommikul terve tütarlapsega maha. Ta võttis vastu doktor Robst ja talle pandi nimeks Eeva. 29.oktoobril Annale toodi sõna, et ta ema on raskesti haige ja soovib tütart näga aga ta pidi sõitma Viljandisse ilma Annata, kuna ta jäi tütrega koju. 11.jaanuaril 32 Maali , Anna ema tunnistas talle surivaaodil, et Anna pole mitte ta mehe Aadama tütar vaid meistri Piltiluse tütar. ( ta oli Jete isa tütar... sellepärast ta talle niiväga Jetet meenutaski) Anna tuli ikka ka Viljandise matustele. Aga sellest isa jutust ei teinud ta Annaga juttu. 19.veebruaril 1832 Ta piinleb mõttetes, et armastas ju Jetet. 22.veebruaril 1832

Kirjandus

Kommentaarid (3)